Elus Setumaal. Tervist külla ja ma olen Nuutovi Mirjam ja seadvoriale oma mikrofoniga virskah koht, tõmmates joon alla kattekümne, kolmandatele seto pitsi pälvile ning mulla vähemil kõnelda noorukese pitsitegijaga, Keam kena Mariette Sult õnne 14, aastakene ajoba heegelnõel käo käe niimi soises. Et eks see on, eks sellest koolist peab heegeldama ja sel aastal oli ka vaja projekti idee teha ning teemaks oli setoviks kosutu pisik sissetulnu. Eks ikka koolis õpitu kohta ja õpetaja aga tegeles sellega, oli nii, et ma ei vanaema, tege imede sõsar käis ja siis sa pead tegema õde ka kooli ajal tegi ja eks ma nägin kõrvalt ka seda kõike. Aga mis sa arvatust seto pitsist sealt seitsmenda klassi õpilane kannad muidu osa neist nahktagi, Adidase tossu oma jala ja selle kõrvarõnga kõrva ja siis rotid pitsi. Kultuuri peab hoidma ja ise tehtud on ikka ilus asi. Et pitsi sa saad, oleneb panna pluusi külge, nagu ma seal lastele oma töö tegin ning segaselt kanda pidulikel üritustel ka ikkagi kannad kultuuri kaasas, mis ta pitsi tegemisemann rasse on su jaos, mis on nagu väljakutsemoment, et kadu nagu vanem banaalse ütles, et kerge ole Õiaid näitlejat uskumatu. Ja seda ikka, et ongi erinevad värvide vahetamine, need otste peitmine ja see aeganud ei tee ja see sihikindlus peab olema kogu aeg. Mis tunne on, kui töö lõpus valmis kergendus see õnnetunne ka, et sa millegagi hakkama saanud ja selle tulemuse vaatamine ja teistel on ka hea vaadata, et keegi tegeleb millegi sellisega. Kas sa tulla võtate pärast noorile on ju kõike muud vaja, teda tuleb võtta kõige muu kõrval muusikakooli kõrvalt ja õhtuti läks natuke uneaega ka vahepeal. Nii ole Tõseppandva Pido ja sa viitsinud nokka heegeldada, nii ei ole aega ja teistega koos olla. Aga sul, mitu annet, bar, Hillar, ma kae maru pääl on pill ka pantu, et seal kõva karmoškamängija. Ja õpin juba mitmendat aastat, neljas aasta läheb tähendalakat siin Rustiliste naisile pilli tõmbama. Mis pilli mängisime, mõnusam? See, sa saad teistele rõõmu teha ja endal on ka hea tunne, et midagi lõbusat, jah. Tõsimeelne nagu seto patriad ka, et pitsi mängib pilli Hayepingu kultuuri, ela nurinat ikka anda, männegi vastutus ka või sa tunned selle pinget Sult oodata astuda, et sa juba teed, sa pead tegema? No pinge niimoodi ei ole, aga noh, üritustel ikka kutsutakse mängima ja äsja juba mõtled, et võib-olla tuleb mingi kutse. Kuule, mingi üritestus kuskil tuleb. Aga mis sa sellest arvad, mis tähendas sõjas? Märgatakse meie tegemisi? Mildesse selle? Ta on kompliment. Mis sellest edasi saab, kavandas ta üheksanda klassi lõbki, on, mis sa oled mõelnud, et midagi noor tege kui tule Verska tolm, jalgu, ther pühki, kindlasti ma asja niimoodi unarusse ei jäta enda jaoks ikka kuna tead, kuna vaja läheb jälle. Et alati läheb asju vaja, mida rohkem sa oskad, seda parem on. Nii et seal helvetatu seto kultuur on sulle mano ja mis sa arvad, istu, vanan edaspidi see tselluloos, et kui küsitakse, siis ma oskan nagu rääkida sellel teemal ja et ma olen näinud erinevaid üritusi ja ise osalenud seal. Mitmed anded kah küljes ja hääl mehe kandidaat ka. Mis sa arvad, kui tämbased tunnustades, mis tähendas, ei oskagi öelda, ma nägin selle ikka päris palju vaeva, sest alguses ma mõtlesin üldse teist tööd teha, aga tollega läks nii, teises läks ja ma alustasin Prisilla oma tööga, aga ma jõudsin õigeks ajaks valmis. Ja sihuke hea õnne oli, teenidel tunnustusega saaks siis oleks kõik väga, ei peale. Nüüd suur suvi, mis siis plaan homme suvel Ta homse Mäelegi vahtsane heegeldusti juba ette võetud või missa heegeldusteed ei ole aga sedda üritustel on katsetatud mängima ja eks tuleb minna jälle mängima. Aitüma selle variante, et tema selle kahe kulla ja valin noote Vi Mirjam ja kõnely 14 aastaga see noore kena Marietega seto pitsist, karmoška mängimisest ja noori elas setomaal aitüma kullemast elastetamalam jälle eetris nagu üks nädali pärast pääl pliiatseid uudistasid.