Vikerraadio. Rahvatüüblid. Tere ja kaunist laupäeva suurem osa eesti inimesest inimestest võtab vananaistesuvest tõenäoliselt viimast ja kuna lõppev nädal on olnud uudiste ja sündmusterohke, siis loodame, et järgmised, et 55 minutit on väga kasulikud, sest me püüame nüüd selle aja jooksul siis nädala kokkuvõtet taia toimuva mingisse konteksti paigutada algab rahvateenrite saade ja täna on stuudios Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Peeter Kaldre ja Mirko ojakivi Eesti rahvusringhäälingust. Tere ristminele Sulev. Alustame siis sellest, et eile teatas Reformierakonna initsiatiivil välisministriks määratud Marina Kaljurand, et ta soovib kandideerida Eesti vabariigi järgmiseks presidendiks ja seda siis 24. septembril. Valimiskogus. Kuid sellele uudisele, ma arvan, võiks läheneda ka teisest küljest ja ma sõnastaks selle võib-olla isegi niimoodi. Eesti jäi sisuliselt päevapealt ilma välisministrist, sest kaljurand andis eile teada, et täna enam tema või tänasest tema enam välisminister ei ole, et ma ei tea, see kõlab üsna jõhkralt. Sisuliselt andis ju kaljurand peaministrile 24 tundi aega selleks, et leida uus välisminister ja kui Eesti lähiajaloost midagi sellist otsida, siis mulle meenub sellisel jõhkramalt kujul ainult võib-olla või intrigeerima omaval kujul ainult kunagi kaitseminister Hain Rebase lahkumine, kes lahkumisavalduse saatis autojuhiga ju toonasele peaministrile Mart Laarile, et see oleks võib-olla selline uudne lähenemine sellele kaljuranna eilsele tegevusele, aga teisest küljest jällegi, kui positiivselt rääkida, siis inimene kasutas oma põhiseaduslikku õigust ja kandideerib president. Eksmees kirjutasime Ekspressis sellel nädalal sellise pikema loo reformierakonnas toimuvast ja seal oli juttu ühes teises kohtumises peaministri ja välisministri vahel, mis toimus eelmisel nädalal. Tollele kohtumisele läks Kaljurand hirmuga või kese aimsusega, et äkki lastakse ta välisministri koha pealt lahti. Ja seal kohtumisel ta juba tegelikult hoiatas peaministrilt, et kui tema kandideerib siis ta astub ka ministri koha pealt tagasi. Nii et põhimõtteliselt Rõivasele oli see teada, et kui selline otsus tuleb, siis ka kaljurand läheb, et ei saa öelda, et see oleks olnud väga ootamatult. Aga rõivas ei olnud ju selleks valmis, sest kui vaadata veel neid intervjuusid ja vestlusi, mida ta pidas neljapäeval ajakirjanikega. Ma tean, TV3s ja delfis oli juttu sellest üllatusteks. Kaljuranna avalduse puhul ei maksaks valmis olla, ma ei tea demokraatlikus ühiskonnas, ma arvan, et üsna ootamatu on see, kui välisminister lahkub päevapealt. Tegelikult Mul tuleb meelde, et kui see oli nüüd 11 päeva tagasi, kui tuli see, kui Marina kaljurand tuli Stockholmist tagasi ja kui ta oli teada saanud, mida otsustas Reformierakonna juhatus ehk siis toetada Siim Kallast presidendikandidaadina. Ja kui ta tuli tagasi, ta väljendas oma suurt kibestumust ja pettumust ja samal õhtul oli kada Aktuaalse kaamera stuudios ja maja taga ka vestlesin siis mul küll sellist muljet ei jäänud. Et veel 10 päeva tagasi või 11 päeva tagasi, et ta oleks langetanud mingisuguse otsuse, et kas ta välisministri koha pealt astub tagasi või et ta kandideerib presidendiks. Et see otsus kandideerida presidendiks küpses tegelikult 10 päevaga 10 päeva jooksul. Ja nende sündmuste valguses, mis siis toimusid ja ma arvan, et nendeks põhilisteks ajenditeks oli punkt üks sõber Siimu ehk siis Siim Kallase avaldus, et see, kes ei taha, nagu öeldakse, meiega olla, et see leidku endale uus erakond, mis oli ilmselt selline nagu solvav, solvav asi tema jaoks ja teiseks oli see tohutu töötutoetust. Laine, mis need siis tabas, Marina kaljuranda petitsioone kuigi seal väga palju, näiteks paar 1000 oli vist näida neid allkirju ja ja ilmselt Marina kaljurand tundis ära selle momendi, et kui ta nüüd jätkab välisministrina olles niivõrd populaarne presidendikandidaat ka kõikide reitingute järgi et see mõjub tema mainele halvasti. Et võetakse teda, kui ütleme nõrka nõrka poliitikut, et ta ei suuda otsustada. Ta on valmis solvanguid alla neelama ja ma arvan, et see, see, selline segu kokku põhjustaski tema sellise avalduse, mida ta siis eile tegi. Aga mis puutub sellesse, et Taavi Rõivasel on 24 tundi aega, et ei ole tegelikult, tal on aega 30 päeva, just küll nädalajaansooga, aga ta võttis, võttis nädalat nädala jooksul ta esitab uue välisministri, et ta läheb siis Kadriorgu kahe avaldusega korraga. Ei no aga vaatame seda Rõivase poolt, et tema kaotab ju omavalitsuses kõige populaarsema ministri. Tal on täitsa selge tahe hoida välisministrit valitsuses sellepärast et see hoiab ka valitsuse reitingud kõrgemal. Sellepärast ka tema eilne selline käitumine, kus ta sisuliselt ikkagi veenis Marina kaljuranda jätkama, öeldes talle, et kui tarvis võtta palgata puhkus ja nii edasi, aga ma saan aru, eile sekkus siiski otsustavalt president, sest oli kuulda ka, kuidas president seda teemat peaministriga arutas ja rõivas jõudis selle vestluse järel järeldusele, et Eesti vajaks kiiresti uut välisministrit. Ja aga valimisteni valimiskogus on jäänud läinud kaks nädalat. Et selles mõttes nagu tagumine aeg teatud, et kas ma nüüd kandideerimine mitte sellepärast kandidaat peab hakkama tööd tegema, ta peab siis valijameestega kohtuma, keda veel omakorda valitakse ka ja need ei ole ka siis küll välja valitud. Ja sellises olukorras sa ei saa ta kahte tööd korraga teha. Kui valida etta oma valimi või tähendab valmistada ette oma valimisi, samal ajal töötada ka ministrina ja välisminister ta ei, ta ei saa niimoodi Eestis viibidelt. Kui vaatan, et Marina kaljurannapäevaplaane, siis ta on alatasa välismaal, sõidab Eestist välja välja, et selles mõttes ta pidi aja maha võtma, kui ta tahtis ministriks. Ja ma kujutan ette, et kui ta oleks nagu seda Taavi Rõivas pakkused võtku palgata puhkus ja hakaku tegema sellest ajast presidendikampaaniat, et kes siis oleks välisminister. Ei, no aga puhkuste ajal ikka asendatakse. Jürgen Ligi, eks ole ka pärast lahkumisavaldust. Jürgen Ligi oli juba Facebook'i pannud uhke pildi põsest, tal oli kikilips ees ja ütles, et ootab veel oma portfelli. See ei ole mitte midagi imelikku, mis sealt käivad ikka puhkusel ja alati ära asendatud, et nad selles mõttes oleks ka praegu kindlasti saadud seda teha. Aga nüüd, küsimus on hoopis hoopis teistsugune, et siin on pigem isi isiklikult suhteliselt ülevas mänga. Aga noh, üks mõjukas avaliku teenistuse inimene ütles eile veel enne kaljurannaavaldust, et sisuliselt on kaljurannal valida oma karjääri või riigi huvide vahel ja kui kaljurand presidendiks ei saa, siis ta valis karjääri, et ma ei tea, ma püüaks ehk veidi aimata seda, et miks Reformierakonna taustaga Marina kaljurannal oli tarvis päevapealt lahkuda, et ma arvan kampaania huvides selles mõttes, et kui Ma panen enamvähem kindel, et selle kampaania oleks saanud ka välisministri ameti kõrvalt siiski ära teha, aga märgiliselt on väga oluline see, et sa ei ole seotud ühegi erakonnaga, sai istu ühegi erakonna ministritoolil ja sa oled vaba naine või vaba mees või ma ei tea, mis iganes see märgiline. See eesmärk, mida ju siin mõned teisedki üritavad etendada, näiteks Allar Jõks, eks ole, et Marina kaljurand tahab olla parteiülene kandidaat kui eile juba siin kõlas kriitikat, et no mis partei ülejäänud ikka on, et seesama Jõks ütles, et ta on tegelikult, et Reformierakonna teine presidendikandidaat, aga noh, see selleks avalikkuse silmis on see, et ta nii otsustava sammu tegi. Ikkagi suund selles suunas, et valijad, valijamehed, siis võtaksid teda kui sõltumatut kandidaati. Jah, see oli see põhjus, miks Marina Kaljurand Taavi Rõivasel aega ei andnud ja teatas, et Homsest ehk siis juba tänasest päevast täna tema seda tööd ei tee, kuigi minu andmetel täna Tallinnas on üks suurjooks ja seal peaks Marina kaljurand välisministeeriumi särgis nii-öelda oma soorituse ära tegema, et kel aega ja tahtmist, võib minna vaatama. See seoks pigem nüüd just lõpeb kella 10 ajal juba alguses ta peaks peaks finišeerija lasemad jõuavad hiljem. Aga. Küsimus on, mis saab siis, kui teda ära ei valitama, sest seal on ka huvitavam. Seda ei saa presidendiks. Kas temast saab koduperenaine? Kas temast saab mõni suursaadik, ütleme, ministriregister ei saa tagasi minna oma ministeeriumi asekantsleri kohale, selleks ütleme, et see ei sobi lihtsalt. Et leiate mingi töö rahvusvahelises organisatsioonis, me ei tea seda. Ja siin hiljuti kirjutas ju Indrek Tarand, et mikspärast arvatakse, et Marina kaljuranda leia tööd, et Brüsselis pidi olema praegu niivõrd palju väga prestiižsed soliidset töökohti saada tunduvalt kaalukamad, kui meie mingisugune suursaadikuametnikud. Aga ajastus on mõnes mõttes võib-olla halb, et ma meenutaksin kuulajatele, et me küll valmistume Euroopa Liidu suureks eesistumiseks, aga praegu on Eesti Euroopa Nõukogu eesistuja riik. Just välisminister on see isik, kes peaks siis 40 seitset Euroopa nõukogu liikmesriiki siis inimõiguste ja demokraatia teemadel esindama ja hiljuti käis ka välisminister Kaljurand ju sel teemal Türgis, kus ta oma tööga tõenäoliselt väga suurepäraselt hakkama sai, aga ka järgmiseks ja ülejärgmiseks nädalaks oli selles valdkonnas välisministri kohustusi ja need nüüd ma ei tea, ma loodan, et Jürgen Ligi täidab need ära. Noh, loodetavasti tasuks loota, et uus välisminister nimetatakse ametisse ikkagi juba järgmisel nädalal. Et siis jõuab ka kõik need teised kohustused ära täita, küsimus on lihtsalt selles, et kes see välisminister võiks olla. Siin on käinud ju mitmeid nimesid läbi räägitud Kalle pallingust majas sees ehk välisministeeriumis räägitakse Urmas Paedi naasmisest. Anne Sullingu nimi on läbi jooksnud. Matti Maasikas nimi on jookseb, tõenäoliselt nad kandidaate on veel. On kõik sellised väärikad, neil on kõigil plussid, neil on kõigil miinused. Jale kaaluda. See peaks olema ikkagi selline inimene, kes välispoliitikat ka valdab ja haldab, mitte mingisugune suvaline parteibroiler, eks ole. Urmas Paet kindlasti valda kallis pole, sugugi peaks tal olema tulla. Aga tema oli ka ju peaaegu presidendikandidaat, aga ta on kindlasti kogenud, ütleme sellel muuseas, Urmas Paet ei ole minu teada siiamaani teatanud, et ta ei ole presidendikandidaat ja kuuldavasti on ta vist Rios, Rios paraolümpiamängudel. Noh siis me võime vaadata Kalle Palling, euro Riigikogus, Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees, kindlasti raba palju tööd teha, Anne Sulling on töötanud väliskaubandusministrina talle nagu kogemusi natukene nii majandusministeerium kui ka välisministeeriumi alalt. Matti Maasikas näiteks. Matti Maasikas selle selle peale ma noogutasin kohe. Eriti arvestades konteksti, et tõesti, Eesti valmistub Euroopa Liidu muidugi muud ülesanded. Aga ma arvan, lihtsam võib olla leida jah, kuigi tõenäoliselt välisministeeriumis nüüd on kümneid Neid raputavaid päid, inimest, kes võib-olla asuks tegelema seal Euroopa Liidu eesistumise koordineerimisega. Kui head välimust. Mustritest headest välisministritest on alati puudus. Kõigele lisaks on meil veel võimalus ka, et parteid, mingi kokkulepe ja mängijad ministrikohad ringi. Aga see on jällegi sõltub poliitilisest tahtest. Sotsiaaldemokraadid on pikka aega välisministri positsiooni tahtnud ja ja see on üks amet, mida IRL on ka saatnud. Jah, ühte ühtede koalitsiooni moodustamise läbirääkimiste käigus see kujunes päris märkimisväärseks piikide murdmiseks tahaks, aga ma ei tea, võib-olla analiseks seda kampaania poolt ka, et kelle võimalused üldse kaljuranna kandideerimine sassi lööb, et siin väidetakse, et esmalt võtata Kallase hääli, noh, see on loogiline, et esmalt kontrollib ju kaljuranna ütleme siis üles seadjate punt, et Reformierakonna fraktsioonis kaheksat kuni kahteteist häält lisaks sellele suur hulk omavalitsusi, kus on võimul siis Reformierakonna noorem generatsioon, kellel ei pruugi kallas meeldida, aga lisaks kaljurand võib ju loota ja panuseid teha näiteks sotsiaaldemokraatide häältele? Jaa, kindlasti. Allar Jõks ja Mailis Reps võivad mõningatest seni nendele dekindlana tundunud häältest ilma jääda, sest kindlasti on mingisuguseid elemente, kus Marina kaljurand võib inimesi paremini kõnetada valimisliitudest, kui ma ida näiteks Jõks või Reps. No seal ongi see asi, et kui see kui see imidž, mida nüüd selle eilse avaldusega kaljurand ka püüab edendada, eksis parteiülene kandidaat. Et kui see nagu valijameestele peale läheb et siis võtab ta kahtlemata Ta hääli ära kõigilt, aga eelkõige teistelt samasuguse selle loosungiga vali meeste kokkuminevatelt kandidaatidel ehk siis eelkõige näiteks Allar Jõksil. Aga miks mitte ka Mart Helmelt. Iseenesest on see asi jaburaid. President vastavalt seadusele peab riigipeaks volid valituna parteist välja astuma, temast saabki nii-öelda partiid ülena tegelane, et sisuliselt nad kõik tahavad olla parteideülesed. Et see nüüd üks partei on ühe või teise taga, on tegelikult kokkuvõttes täielik jama. Et sa arvad, et Mailis Reps peaks ka selle eelolevate nädalate jooksul näiteks valitakse presidendiks, siis ta Ei, seda küll, aga kui on Keskerakond on teatanud, et nemad nagu üks mees toetavad Mailis Repsi, siis Mailis Repsil on väga raske öelda, et ta on parteiväline kandidaat või Siim Kallas, kes on Reformierakonna au esim. Ja lõpuks ta lõpuks küll lõpuks ta peaks kujunema ja tänapäeval, kui palju me seostame, Toomas Hendrik Ilves sotsidega, ta uuritab sotsi täpselt samamoodi õieti ennemgi seostasime ausalt öelda, Laager Rüütel näiteks, kus oleme arvanud, on EKRE nagu president, olile. Seda nagu ei mõtle, selle peale. Presidendina tuleb hoopis teise taseme. Nende olukord muutub ja nad ikkagi kujunesidki lõppude lõpuks välja parteideüleseks. Seda peaks nagu silmas pidama, kui valijamehed valima lähevad. Üks teema, millest eile veel kõlavalt hakati rääkima, et kaljuranna kandideerimise aga suurenes tõenäosused. Valimiskogu nurjub, et ma ei tea, kui suureks teie seda tõenäosuse kasvu peata. No tõenäosus on päris suur, sellepärast et noh, me jõuame neid erinevaid tehteid siin võib-olla veel arutada, aga aga kaljuranna kandideerimine ta ju kaasa selle, et see See supp läks veelgi lahjemaks, ehk siis ei ole seda ühte suurt klimpi, keda oleks sealt võimalik nagu favoriidina esile tõsta. Huvitav on see, et siin ka enne saadet natuke arutasime, et ma hakkasin, hakkasin, vaatasime vabariigi valimispresidendivalimiste seadust ja hakkasin mõtlema, et mis siis juhtub, kui kui valimiskogu nüüd ebaõnnestub, asi läheb tagasi uuesti riigikogusse. Aga mis siis, kui ka riigikogus uuesti ebaõnnestuma, siis on lõputu küünla selle kohal valimist. Presidendivalimiste seadus lõppes mingisuguseid variante, et ei antud ja ma siis konsulteerisin ka erinevate valimiskomisjoni inimestega ja ütles, et nende arvates on see siis tõesti niimoodi, et läheb uuesti valimiskokku, läheb uuesti riigikokku ja nõnda edasi. Või õiguseksperdid, nende hulgas ka justiitsminister ja ma olen kuulnud, et ka õiguskantsleri büroo tegelevad üleüldse ka selle analüüsiga, kuigi siin vahepeal kõlas väide, et justkui on see ühtne seisukoht olemas, et kes täidab Eesti vabariigi presidendi ülesandeid sellel hetkel, kui Toomas Hendrik Ilvese volitused justkui peaks lõppema, sest ütleb ju president power ütleb ju põhiseadus jah, et president valitakse ametisse viieks aastaks, et 10. oktoober peaks olema see päev, mil Toomas Hendrik Ilvesel justkui enam kehtivaid volitusi ei ole ja siin ongi siis kaks seisukohta. Üks on see, et kuni uue presidendi ametisseastumiseni on president ametisse sõltumata, siis sellest, et tal see viis aastat läbi sai või siis asub presidendi kohuseid täitma riigikogu esimees. Eiki Nestor ütles kolm kuud tagasi umbes niimoodi, et kõige tõenäolisem president tulen mina. Võib-olla ta pidas seda silmas. No, ega Eiki Nestor võib ka jõel tulla, president Ligatšov välja, ühesõnaga ja teda maksnud esmaspäeval otsustad võib-olla aidata. Et jah, arvestades, et sa pead nagu kampaaniat tegema, siis mida varem, seda parem, eks seal selgem. Üks teema, millest peaks täna eraldi rääkima ja mitte siis presidendivalimiste kontekstis, aga see on tihedalt ka sellega seotud, on Reformierakonna hingeelu, et tänases Postimehes on avaldatud värsked Emori uuringu tulemused ja need näitavad, et Reformierakond on langustrendis, et kuuga kukkus nende toetajaskond kuus protsenti ja see tõenäoliselt ei rõõmusta erakonna strateegia, et kui veel kuus või kui kuu aega tagasi oldi arvamusel, et kuna nendele kuuluvat kaks populaarsemat presidendikandidaati nendest kirjutatakse, räägitakse kõige rohkem ja reiting siis tegi ka sellise protsendise üles jõnksu siis justkui on kõik korras, aga siis räägiti, et otsustamisega pole kiiret. Nüüd selgub, et siiski ütleme see parim enne aeglasti mööda. Erakonnas on pinged, sisetülid, nüüd on vitsad vähemasti reitingu näol olemas. Kaks Reformierakonnaga seotud presidendikandidaati on ikkagi laupkokkupõrkekursil ja tõenäoliselt laupkokkupõrkekursil ei ole mitte Kaljurand ja Kallas, vaid ikkagi nende taga olevad ütleme siis, fraktsiooni osad. Jah, nii ta on, et siin on käinud erinevaid arvamusi, et kas seal toimub selline vandenõu? Rõivast ta tahab keegi maha võtta tema koha pealt, pigem on nagu asi selline, et rõivaste ta praegu keegi maha võtta, aga aga tõesti, seal on selgelt osa Reformierakonna rahvasaadikuid, liikmeid on selgelt kaljuranna taha läinud ja siis partei ametlik kandidaat on Siim Kallas. Ja siis sa, sa näedki, kuidas see partei, kes on varem oma sisetülid suutnud kuidagi vaka all hoida, kakleksid täitsa avalikult? See on midagi täitsa esmakordselt, räägitakse. Perevägivallast ja sellistes kõlavates terminites. Noh, seda usaldamatust, see on seal päris palju ja see olukord ongi selles mõttes hästi keeruline, et noh kuidas sa karistatud rahvasaadikud näiteks ütleme, et Rõivas, Rõivasel võib tekkida kange kihted. Kuulge, kuidagi noomiks kuidagi karistaks neid saadikuid, kes seal siis kaljuranna taga ja ai, ei austa juhatuse otsust, et me pooldame kõik Siim Kallast, aga mis nipiga ta seda teeb, ta ei saa neid ju parteist välja visata või neid väga välja vihastada, sellepärast et siis kaotab ta hääled Riigikogus need riigikogu hääli, on tal vaja seal kõige kõvem valuuta, mis seal sellel parteil olemas. Samas jällegi ütleme kui kui mingi nipiga Kallas ei valita presidendiks, aga siis selgub, et rõivas on teinud, ajanud siis nagu partei lõhki ja teistpidi ta on ka pannud kaardid selle kandidaadi peale, kes kaotab siis on tema suhtes nagu eriti selline kõva vastuseis, et siis võib midagi juhtuma hakata. Jah. No tänases lehes toodi poisile versioon, et reformierakonnal ja siis ka Reformierakonna esimehel ja sellel juhtkonnal oleks olnud tark mitte üldse tõugata oma mehest presidendi koha peal ei kallast ega tegelikult kaljuranda. Ja toodi eeskujuks just Andrus Ansipi aeg, kus Andrus Ansip leidis ja leiab ka praegu. Ta ei peaks olema võim nii Toompeal kui ka Kadriorus ühe erakonna käes. Et oleks võinud nuputada välja sellise ka Reformierakonnale vastuvõetava kandidaadi, kes ei kuulu Reformierakonda. Aga sellega jäädi lootus lootusetult hiljaks, mingi mindi panga peale, arvati, et noh Ja kas see kandidaat nuputati välja? Tema nimi on Marina kaljurand, kes ei kuulu Reformierakonda. Aga kaljuranna kõige suurem viga ongi tema meeskonnal. Viga ongi olnud see, et algusest peale nad ei mänginud seda kaarti välja, vaid ta ikkagi jäi algusest peale Reformierakonna kandidaadiga just nimelt kui see, kui nad oleksid algusest peale öelnud, et vei, temal see parteideülene, et ta otsib, kõikide, toetas teda, ei ole Reformierakonna oma, siis noh Siim Kallasest loobumist, valik oleks pidanud sündima varem. Kui seal parteis oleks kohe ära valitud, siis oleks läinud asjad teistmoodi ja tegelikult noh, selles partei juhtkonnas oli ka juttu sellest, et teeme sisevalimised ja seda pooldas eelkõige just see leer, kes on Siim Kallase taga, sellepärast et oli ka teada, et kuigi seal partei juhtkond võib-olla nooremad inimesed on Marina kaljuranna taga, siis partei üldsus liikmed on pigem Siim Kallase taga. Sellel juhul oleks võetud vastu otsus, me toetame kõik Siim Kallast, Marina kaljurand, ei siis oleks pilt hoopis teistsugune, aga selle asemel toimus kuude kaupa küpsemine, lõhe üha üha kasvavas. No eks ikka, aga vastus sinu küsimusele reitingu kohta. Jah, ütleme jaanuar-veebruar olid need ajad, mil erakonnad proovisid leida ühist presidendikandidaati. Siis kõlas justkui jah see väide, et iga erakond võiks natukene ka oma mainekujundusega tegeleda. Siis kui ühel hetkel reformierakonnas oli seis, et ka Siim Kallas avastas, et tegelikult oleks päris atraktiivne presidendiks kandideerida ja Kallase meeskond siis soovis erakonna juhatuses, et arutatakse kõigepealt üleüldse seda teemat, et kuidas Reformierakonna presidendikandidaat välja valitakse ja kuidas selgub või keda reformierakond toetama hakkab, et te isegi ei peakandidaati välja panema siis lihtsalt kuude kaupa ei soovitud seda juhatuse koosolekutel arutada, seda ei pandud isegi päevakorda, et see oli see, mis Kallase meeskonna väga pahaseks ajas ja siis otsustamatus. Eks seal olnud võib-olla ka selline soov ja et noh, et äkki need kandidaadid küpsetavad ennast üks 11 ära ja ennast ära nad mängivadki nurka. Aga praeguse seisuga nüüd meiegi siin Ekspressis tegime potentsiaalsete valijameeste küsitlust ja ja kuigi seal ei vastanud need inimesed, kes siis reaalselt sinna valijakogu valijameestekogusse kuuluvad, sellepärast et neid ei ole veel välja valitud enamustes kohtades, siis kas sealt tuleb välja, et et Siim Kallas ja Marina kaljurand on tõenäoliselt need, kes viimasesse vooru jõuavad teise voorus. Aga ma olen ja siis siis oleneb kõik noh, valijameestel on jah nii ja naa, eks ole. Aga siis oleneb kõik sellest, et ühe või teise kandidaadi taha peab tulema mõni suur erakond koos oma valijast valijameeste toetusega. Ja kõik märgid näitavad, et see erakond võiks olla Keskerakond. Kui näiteks viimasesse vooru saavad tõepoolest Kallas ja Kaljurand, mitte Reps siis peab ju Keskerakond otsustama. Ja ma arvan, et kui Keskerakonna hääletajad midagi peavad otsustama parteiliini pidi siis osaliselt Olson Segallas. Ja pragmaatilised kaalutlused ma rõhutaks seda veelkord, aga üsna põnev saab olema see kaks nädalat, mis on vali, mis kogupäevani ja eriti põnev selles osas, et kui erakonnad üritavad omavahel teha kokule päid, üritavad just neid samaid samu kokkuleppeid teha, et keda minna toetama siis teises voorus ja Taavi Rõivas justkui ütleme, juhatuse otsuse järgi peaks käima Siim Kallasega ühte sammu ja Siim Kallase nimel rääkima ja temaga üritama neid kokkuleppeid teha, sest Siim Kallas on erakonna ametlik kandidaat, et ma arvan, kas see on see koht, kuhu on sisse ette juba kirjutatud probleemid ja sisetülid, sest üks osa Reformierakonnast töötab nendele eesmärkidele vastu. Seal on ju siiamaani ikkagi üleval küsimus, et kas oli üks aumeeste kokkulepe ei olnud ja, ja rõivas on rõivas, seletas seda pärast kuulsat augustikuist juhatuse koosolekutel. Me pidime välja käima Siim Kallase väga lihtsal põhjusel, et kui me ei oleks öelnud, et tema on meie ainus kandidaat, siis riigikogus ei oleks keegi teda tõsiselt võtnud. See oli tema, selgitas, Ja siis tuli veel välja ju see, kui ma näen teooriad, tegelikult kui see nõndanimetatud kokkulepe sündis, siis tegelikult ju rõivas ütles, et mingit kokkulepet ei olnud, et Marina kaljurand arvas, et kokkulepe on, aga tegelikult mingit kokkulepet ei olnud. Noh, seal on ka teistsuguseid arvamusi ja on ka lausa kirjalikke kirjalikke tõendeid, et siiski sellisest kokkuleppest on mingid jäljed maha jäänud, väga selged jäljed. Võib-olla seal peaminister ongi jaganud natukene, aga katteta lubadusi, mis sead jällegi keerulisemas olukorras. Nii et garantiikiri võiks ka Reformierakonna puhul välja ilmuda No sõltub sellest, et kui see, kui tõsiseks tüli läheb seal, et kas seal läheb nagu selleks parteiheitmiseks munad jooksevad sealt kuhugi mujale astuvad välja või vastupidi, suudavad ära klattida, et sõltuvalt sellest me siis näeme neid garantiikirjad nii-öelda tulevad välja või mitte. Üks poliitik ütles piltlikustades seda praegust olukorda, et poliitik Taavi Rõivas on ülekantud tähenduses roninud praegu üheksanda korruse aknale aknale ja Toas on palju inimesi, kes püüavad teda tagasi hoida, aga algi saab opositsioon, et hüppa, hüppa, hüppa, aga vähe sellest toas on ka inimesi, et selle asemel, et öelda, et ära hüppa, siis ollakse kas passiivsed või ühel hetkel aidatakse kaasa. Aga te juba garantiikirja teemat puudutasite ja see olekski selline hea üleminek võib-olla Reformierakonna teemadel Keskerakonna teemade juurde ja nii nagu on reformierakonnas segadus majas on üsna korralik segadus majas ka keskerakonnas, tõsi, presidendi teemadel ei kakelda aga hoopis põhimõttelisemad. Vaidlused selles erakonnas tuleb maha pidada ja on juba peetud teemal, et kuidas erakonnale tohib kohustusi võtta, et kas piisab sellest, kui peasekretär ja esimees teavad või võiks siiski olla ka teised juhatuse liikmed informeeritud eriti olukorras, kus ütleme seda vastutuse printsiipi tulevikus, võib hakata pöörama ka näiteks erakonna juhatuse liikmete vastu, kes ei olnud isegi kohustuste võtmisest teadlikud, et siin jutt käib siis ligi 700000 euro suurustest garantiikirjadest, mis on siis Keskerakonna nimel väljastatud Keskerakonna kampaaniameister, Paavo Pettai firmale mitryldja, et garantiikirjad peaks kehtima 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteni ja nüüd ongi see juriidiline vaidlused, mida garanteeritakse, kui kaua garanteeritakse, et keskerakondlased on sel teemal tellinud ka siis õigusekspertiisi ja ma saan aru, et seal põhiline vaidlus ei ole mitte sellel teemal, et kas need garantiikirjad kehtivad, vaid vaidlus on selles osas. Kui suures ulatuses neid garantiikirju tuleks rahaliselt siis käsitleda, et kas see on siis ligi 700000 või on siis umbes 109000 või 150000, mis justkui on siis eelmistest kampaaniatest Keskerakonnal veel beta ees maksmata ja juristid pigem ütleme, kiires analüüsis kalduvad sellele poolele, et need kohustused siiski on Keskerakonnal kuni 2019. aastani ja ikkagi selles suuremas summas, et põhimõtteliselt on antud välja märkimisväärses rahalises ulatuses kohustust. No minu meelest käib vaidlus ka veel selle üle, et kui juhtumisi tõesti beta nüüd tahab selle raha täies summas kätte saada, sest Peter endale on ju ka 200000 Est võlgu, eks ole, või tema firma et siis on nagu Keskerakonnaga aamen seal nagu üks variant, et siis tuleb nagu parteikassast kuskil see asi leida, aga teine variant on ju see, mida, mida on öeldud, et tegelikult peaksid maksma need juhatuse liikmed, kes kes alla kirjutasid ja teeks, sellest teadsid, aga väidetavalt kõik teised juhatuse liikmed võtavad ju teid esimest korda, kuuleme, teadsid ainult kaks inimest juhatusest, üks oli siis Priit Toobal, ei ole, Edgar Savisaar. No see ikka vis käib selle järgi, et mida põhikiri ütleb, et kellel on volitus selliseid liikmel eraldi ja kui juhatuse juhatuse liige võis seda teha, siis, siis ka võis teha ja seal ei ole isiklikku vastutust siis ikkagi, kui tal on voli ta erakonna eest teha, siis erakond peab seda maksma ja see on väga selge, eks ju. Ja pealegi ei ole Keskerakond praegu mingit kahju saanud. Lihtsalt on olemas garantiikiri, ongi kõik, nad. No see on kõik beta armus praegu ta ei ole kahju saanud. Et nad, asi on teistsugune, siis kui see muutub, eks sisse jäänud, tahaks, et keegi hakkab seda sisse nõudma. Seda võib ka vaadata sedapidi, et nad lihtsalt reklaamifirma myydfild, teenused on kallimad keskerakonnale, kui me oleme või kui see partei on seni teadnud arvestades. Nüüd küsimus ei ole mitte ainult selles, et kas kas siis selle partei juhatuse teised liikmed pilt seda teadma või mitte, et üldiselt on kombeks. Sellistest kohustustest teatatakse ka avalikult majandusaasta aruandes majandusaasta aruandes ja bilansis tema kirjas ei pea olema, aga lisades tavaliselt sellises olulises kohustused pannakse, sellepärast et siis teavad sellega arvestada ka kõik ülejäänud võlausaldajad. Et nad Keskerakonna usaldusväärsus on tänu sellele kindlasti tunduvalt kehvem. Ma mõtlen just majanduslikus mõttes. Sest ütleme, kui eraettevõttes oleks niimoodi käitutud, siis erakonnad selles mõttes on muidugi natukene teist tüüpi, et esiteks on nad mittetulundusühingud ja teiseks suur osa rahast tuleb ikkagi riigieelarveliste toetuste kaudu, aga kui eraettevõttes ma tea, tegevjuhtkond oleks võtnud selliseid kohustusi teiste juhatuse liikmete teadmata, ma arvan, et sellest oleks tekkinud probleeme ja ja võib-olla oleks sunnitud seal mõningaid inimesi ka päevapealt lahkuma, aga teine asi on see, et kui see ettevõte oleks läinud panka ja vahepeal oleks pank teada saanud, et sellel ettevõttel on niivõrd suuri kohustusi, millest on panka teavitamata jäetud, siis ma arvan, et sellest oleks tekkinud probleeme, aga erakondades käivad natukene teistmoodi asjad. Nojah, aga erakond jällegi ütleme, Keskerakonna sugunedan. Ta on selles mõttes jällegi usaldusväärne, et talle on kindel garanteeritud rahavooga perioodiks teatud perioodiks, ta saab iga kuu seal natukene üle 120000 euro riigieelarvest, et nad kindlasti ei ole Keskerakond pankrotis. Kindlasti saab Keskerakond, isegi kui need nõuded muutuvad väljanõutavaks saab laenu võtta. Küll ta sealt välja keerutab, lihtsalt seal väga näotu ka ülejäänud juhatuse liikmed ei tea, et sellised sellised kohustused on võetud, et see külal partei täielik siseasi, kuidas nemad seda parteid juhivad. Aga nagu üldsusele tundub, et peaks olema mõistlik, et ikkagi arutatakse, et me nüüd tegime sellise lepingu üheteistsugused. Noh, see ei ole viisakas. Toimuda ka sellest, et see pole viisakas. Ma arvan, et siin on ka küsimus selles, et ühel hetkel tõenäoliselt koidab ka päev, mil see erakonda siiski kannab, kannab riigis ka võimuvastutust ja ma ei kujuta ette, et selle erakonna ridadesse kuuluv rahandusminister, kes on valmis või oleks valmis sellisteks tehinguteks No ühesõnaga, kokku võtta on selles, et kahes Eesti suuremas erakonnas on praegu väga suured turbulentsid. Reformierakonnast me juba rääkisime kaks leeri ja mine tea, kui ületamatud vastuolud on, aga needsamad garantiikirjad on tekitanud järjekordse sellise palundra. Ka keskerakonnas on võetud ju siin nüüd Jaanus Karilaiu aseesimehega eesotsas, suund erakorralisele kongressile, põhikirja muutmisele ja mis kõige olulisem erakonna juhi võimalikule väljavahetamisele. Seda Karilaidi korduvalt öelnud, et tema näeks, et ta ei ole küll otse öelnud, et Savisaar peaks tagasi astuma. Savisaar kiidab endiselt verbaalselt, aga et Savisaar kõrval võiks kandideerida keegi teine, näiteks Jüri Ratas, mis tähendab ju jälle otsest katset Savisaar siiski esimehe kohalt lahti teha. Priit Toobal enam ei ole ju ometi see nüüd Edgar Savisaar on. Ta peaks ülejäänud partei liikmetele selgitama, miks ta niimoodi käitus, miks ta seda ütles neid garantiikirja siis varjasid nad, kui me vaatame Eesti äri, siis kunagi nüüd on juba peaaegu 20 aastat sinna, siis meil oli selline pakk nagu hoiupank. Ja neil on üks Daiwa laen. Selleks selline hästi kuulus tehing, kas kallis Hoiupanga juhtkonda variassete et andis garantiisid ja ja kui see välja tuli, siis oli selle juhtkonnaga üks null, et tekkis ka kriminaalasi? Meenutaks, et ka Siim Kallasele on saanud saatuslikuks üks garantiikiri, et kui temast peaaegu pidi saama peaminister mõned aastad tagasi enne Taavi Rõivast, kui ta pidas koalitsiooniläbirääkimisi, siis temale sai ju ka saatuslikuks üks 100 miljoni suurune garantiikiri siis väidetavalt selle esitajale oleks kohustus kohe sissenõutav, et garantiikirjad Eesti poliitikas on moes. Eino. Ütleme ka seda, et kui ma siin Kreekale ja teistele hädas olevatele riikidele siis abi andsime, nende võlgu garanteerisime, siis see oli ikkagi selline üldrahvalik arutelu, et alati tasub selliste asjade puhul, kui keegi mingeid kohustusi võtab, sellest avalikult teatada. Aga ma lisaks siia võib-olla ühe argumendi veel selle teema nii-öelda lõpetuseks, et ma ei alahindaks ka Paavo Pettai huvi teavitada avalikkust, et sellised garantiikirjad on olemas, sest see lihtsustab väga ka tema positsiooni, sest siin oli jutuks, et tema ettevõttele ei lähe just kõige paremini ja tal on oma võlausaldajate ees probleeme ja vaadates seda, mis keskerakonnas toimub, siis pole kindel, et ühel hetkel seal tüüri juures oleks need inimesed, kes need kohustused on võtnud ja siis hakata tagantjärgi vaidlema, kas need on kehtivad kohustused ja millises ulatuses need kohustused kehtivad, et ma arvan, see on ka nagu selline tobe ja, ja, ja mitte petta ei seisukohast parim viis, et võib-olla tuleks küsida, et kellele nende garantiikirjade avaldamine just praegusel hetkel kasulik oli, et tõenäoliselt ütleme siis tõesti parteisiseses võitluses, aga võib olla ka petibule. Ei kindlasti Pettai firma on hetkel tema usaldusväärsus kindlasti kassas, sellepärast et sulle annab ikkagi üks suur partei, kellel ungarlane. Blairi 700000 eurot garantiid. Jah, ja tal on garanteeritud sissetulek ja, ja Eesti Päevaleht on ühe garantiikirjaga ära trükkinud ja seal on kindlasti kirjas, et käesolev garantiikiri on Keskerakonna poolt tagasi võtmata. Sa ei saa seda tühistada. Nii läheme teemadega edasi, rahast räägime, aga räägime tervishoiu rahastamisest ja see on üks kõige keerulisemaid teemasid tänases saates, sest meil on aega, vaatan täistunnini 19 minutit, kui me kõik selle kulutaksime tervishoiu rahastamisest rääkides siis me jääksime ajahätta, aga me peame veel lühema aja jooksul selle teema. Kuule foorum kulutas selle peaaegu tund aega ja ikka. Tõele lähemale jõuda, otsad lahtiseks, kõik, just ma tegin ka ise sellel teemal neljapäeval reporteritunni ja, ja sisuliselt täistunni piiksudeni tuli rääkida, aga aga pool materjalist jäi veel rääkimata. Aga noh, ütleme see lühikene kokkuvõte on see, et praegu on 33 miljonit puudu. Oluline detail pole veel ajakirjandusest väga läbi käinud, et tegelikult see esimese poolaasta 33 miljonit. Sellest on küll kära olnud, aga tegelikult esimese kvartali tulem oli see, et siis oli miinus 37 miljonit miinust ja, ja siis me ei kuulnud väga seda diskussiooni ja debatti ja ka praegu lisab veel aktuaalsus see, et käimas on siis arstide ja õdede palgaläbirääkimised. Seda raha on järgmisel aastal veelgi rohkem vaja, see miinus, millega haigekassa eelarves arvestada tuleks, oleks märkimisväärne ja ma arvan, et siis käib üks positsioonide võitlus ja ütleme siis selle teema avalikkuse ees. Lahkamine aitab võib-olla poliitikutel kaasa natukene otsustada, ma tahaks loota. Vot selle esimese kvartali 37 miinus teaduse tundub, et jube summa, aga siis oligi planeeritud omases eelarves ette nähtud tulem peaks olema 21 miljonit miinust ja see on ka väga lihtne põhjus, et haigused on siiski sesoonsed. Et kui me mõtleme iseendale oma perede peale, siis tavaliselt me oleme rohkem tõbised eritest, viirushaigused, oleme talvel mandariinide saabudes? Jah, et siis tabab see meid, et nad suvel lähebki asi natukene kergemaks, siis siis ta kahaneb ja see on algusest peale olnud teada, et haigekassa eelarve jääb miinusesse. Sest töökäsi on vähem, sündimus on madal, kusagilt ei paista seda rahalaeva, mis aitaks. Pilt aga ka selle aasta eelarve nägi ette ta puudujääk on aasta lõpuks üheksa miljonit. Võib olla. Tooks selle teema nagu väga inimlähedaseks, et testiks teie peale. Kas teie olete ise valmis rohkem maksma, kas ma ei tea kõrgemat sotsiaalmaksu või kõrgemat omaosalust sest tõenäoliselt ma olen veendunud, et me kõik tahaksime kvaliteetsemat arstiabi veelgi kiiremini, et kui mul on mingisugune häda, siis ikkagi mind? No ma ei tea, võetakse kui nädala kahe kuu jooksul jutule mõne arsti juures, aga praegu see on muidugi selline suhteliselt ulme. Ja mis mõttes ta ulme on praegu, meil on ju olemas täiesti tasuline meditsiin igal kohal ja laialdaselt levinud, sa võid saada suvalise arsti juurde, kui sa maksad. Ja aga ka seal on järjekorrad. Ma olen siin viimasel kahel aastal pannud näiteks silmaarsti juurde aega kinni erakliinik pool aastat ja mul on väga hea hambaarst, aga ka tema juurde on päris pikad järjekorrad. Vähemasti kaks kuud. Ja meil on küll sellised kogemused puuduvad, ma olen käinud ka nii hambaarsti juures kui ka muud arstide juures ja eraarsti juurde pääsemine on minu jaoks olnud, ma ei tea, võib-olla oleneb haigusest ka muidugi olnud suhteliselt lihtne. Ei, olen lihtsalt välja, silmad on täitsa terved, aga mõni hambaauke on küll ära parandatud. Aga. Aga vastus sinu küsimusele on, mina oleks nõus maksma küll kui see noh, tõepoolest aitaks leevendada seda, seda nii nii seda tervishoiukoormust kui ka kiirendada järjekordi. Ja, ja ma arvan, et paljud inimesed on valmis maksma, aga meil on ka väga palju inimesi, kes ei ole suutelised seda maksma, sellepärast et ikkagi pole isegi raha süüa osta. Raha pole see aastas jah, et eestlaste hambad on ikka väga-väga haiget sellele nad on ikka katki. Ja sealt tuleb. Täiendav koormus haigekassale sedapidi, et suureneb haigestumisrisk, südame- ja erinevatesse muudesse haigustesse, et see on selline, ütleme kahe teraga mõõk, et sa ühel päeval küll hoiad kokku, aga järgmisel päeval maksab kaks korda rohkem. Noh, näiteks plaanilisi lõikusi saab alati edasi lükata, allikad, lükkad, aga ühel hetkel siis käib see krõps ära. Viiakse inimene intensiivi ja see raviarvele tuleb mitu korda kallim. Ja noh, selle seda miinust siin praegu on suuresti selgitatud sellega, et too c hapatiidile tuli uus ravimiks, et neid inimesi, kes seda ravimit vajavad, et neid oli rohkem, kui seda prognoositi. Muidugi ravimid on väga kallid, et ühest küljest me nüüd arvestame sellega, et jah, et elanikkond vananeb, aga teisest küljest ikkagi väga suur kulu on ravimite kulu. Ravimitööstus on hästi innovatiivne, seal tehakse väga palju leiutisi ja iga kord lähevad need ravimid, kuigi nad on paremad, nakkab palju, palju kallimad selles mõttes on, aga Eesti riigil peaksid olema need ametnikud, kes meil teevad suurte ravimifirmadega kokkulepped. Vot need peaksid olema sellised hästi tasustatud ja hästi targad ja nutikad, et seal peaks olema väga kõva tiim. Tagant. No selle vaidluse taustal on praegu peast tõstmas erapraksist omanikud ja nad ütlevad, et vaadake, mida nad terviseamet on näiteks teinud kiirabiteenuse sisuliselt siis turutingimustes tööle panemisega, et kõik kiirabipiirkonnad on konkursi korras välja antud. Nad ütlevad, et ka ambulatoorse, st ravist, kuid praegu on, ütleme kümnendik vabal turul, siis ülejäänud teevad haiglavõrgu arengukava raviasutused. Kokku oleks võimalik hoida sedapidi, et paneks need suured kombinaat haiglat siis vähemasti ambulatoorsete juhtumite puhul konkureerima erameditsiiniga, kus suudetakse teha odavamalt kuluefektiivsemalt, mis kõlab küll selles mõttes suhteliselt võimatuna, sest me ju kõik teame statistikat vaadates, et Eesti tervishoiusüsteem on üks Euroopa kulukuluefektiivsemaid. Mida teie arvate sellest, et kas konkurents raviasutuste vahel reaalsetes turu tingimustes võiks kuidagi tulla patsientidele kasuks ja võiks ka aita aidata seda tervishoiu raha kokku hoida? Nagu see konkureerida erameditsiiniga ja sa lähed erameditsiini, siis sa pead ikka maksma. Kui haigekassa rahastab, noh, praegu ütlevadki, et erameditsiini praksiste omanikud, et häda on selles, et justkui riik on loonud tõsi, nüüd on paljuski antud neid omavalitsustele erinevatele sihtasutustele suured kombinaat, haiglat, siis muretsetakse ainult kogu aeg, sellepärast et kuidas nendel oleks tööd, et kuidas nad saaks selle raha ravirõhud endale ja saaks selle töö tehtud. Eks seal ole see haiglatevaheline võitlus, päris päris kõva aja, suured haiglad on võidu relvastanud, neil on seal kohati jah, võib-olla mõningaid seadmeid, mida tarvitata, nii palju küll seal on arvestatud ja üleinvesteerimist olnud ja erahaiglad muidugi nad ta turgu saada tahavad ta tulubaasi tekitada, et meil oleks väga mõnusad, kui nad saaksid haigekassa raha ligi, aga haigekassa täitsa selgelt on eelistanud. Neid riikliku süsteemi ja seda sellel põhimõttel, et seniseid sotsiaalministreid ja haigekassa juhid on arvanud, et sellel juhul on see asi odavam ja meie solidaarsuspõhimõte töötab, et need vaesemad inimesed pääseksid arsti juurde. No Eestis on tegelikult järjest rohkem populaarsust kogunud ja kogumas alternatiivmeditsiin ja ma arvan, et alternatiivmeditsiini esindajad, kes meie saadet sinu kuulanud ja seda kogu seda haigekassa kemplust ja ravimitööstust osa selles meie meditsiinisüsteemis jälginud, siis nad hoiavad käega peast kinni või lihtsalt itsitavad pihku, et et miks, miks, miks on üldse vaja niivõrd palju panustada, nagu öeldakse haiguste järelravile, kui on võimalik teha endal väga palju selleks, et haigusi ennetada? Vaata ka seda propagandat, et nagu tehakse suhteliselt vähe No sa mõtled siin, tervislikud eluviisid siin jooksust? Mitte ainult tervislikud eluviisid, vaid ka ravimine looduslike meetoditega, ütleme nii. Ja see teemade ring on lõputu, aga kui rahaga jätkata sularahaga? President Toomas Hendrik Ilves leiab, et demokraatia kaitseks oleks parim lahendus sularahavaba ühiskond. No see on selline hästi lühikene kokkuvõte. Ma tean, et see ei ole ammendav, et see mõttekäik seal oli ja keeruline, aga ühesõnaga seni kuni liigub sularaha, on olemas risk. Korruptsioon õitseb ja õilmitseb ja et seda sularaharinglusest välja viies, on võimalik tagada ka seda, et ütleme seal selliseid kahtlaseid tehinguid ka ütleme, poliitikute ja avaliku võimu teostajatega, on keerulisem teha, et sularahavaba ühiskond. See on üpris intrigeeriv ja võib-olla isegi et pealtnäha võimatuna paistev ülesanne. No president Ilves praegu veel president, eks ole, ju, aeg-ajalt armastab selliseid intellektuaalselt huvitavaid mõttekäike, et noh, ma ei tea, sularahata ühiskond, see on ikka valgusaastate kaugusel veel sinna sinna jõuda, aga veel paar päeva tagasi oli Vikerhommikusse, oli päris huvitav jutuajamine, oli professor Raul Eametsaga, kus seda sama teemat käsitleti ja temaga oli aasta eest selle mõttega välja tema tuli, jah, aga ta ütles, et see nagu noh, selles mõttes ei lahenda paljusid probleeme. Tänapäeval on igasugused muud meelehead olemas, mida võib ka korruptsiooni alla liigitada, noh, ma ei tea, kõige tavalisem tuleb kohe meelde kinkekaardid, eks ole, ja ja Ivo Parbus näiteks aga võivad olla need hüved võivad olla ju hoopis teistsugused, kui sul on mingi nutsaka raha kätte. Et Ma ei usu, et see nüüd väga, väga efektiivne, võib-olla tõesti jah, mofioossete struktuurides, kus rahakohvritega veetakse, oleks nagu löök, aga aga ma ei tea, kui palju meil siin Eestis Eks Ilves nimetas seda ka radikaalseks ideeks, et aga kui me nüüd vaatame seda Eesti võib-olla kõige suuremat altkäemaksuafääris ja siis seal on veel uurimise all parvlaevade ostmist Türgist ja Poolast, siis noh, seal käis see, mida altkäemaksuna tõlgendatakse, et need summad liikusid küll täitsa sularahata, ei olnud seal mingeid kopraid pangaarvelt pangaarvele. Selles mõttes selliseid suuri asju ei päästa, selline asi. Ja teistpidi jällegi, et noh mõte käib ju nii-niipidi, et sularahata arvelduste jääb ikka mingi jälg järgi. Aga sellises ühiskonnas, kus sind kogu aeg jälgitakse, selge, inimesed tahavad aeg-ajalt mingit anonüümsust, privaatsust, et see võtab, võtab meilt privaatses ära, kui meil ei ole sularaha. Näiteks üks inimene, kes Olga täitsa avalikult rääkinud, tema kasutab, palju sularaha on Ardo Hansson meie keskpanga president ja tema väärtushinnangud on küll minu arusaamist pidi ikkagi vägagi korras. Isikuomadustelt võiks ta vabalt ka mitte ainult Eesti pangad, Kristi riigi president olla. Mind on mind aeg-ajalt häirinud need sularaha kasutajad kauplustes. Pikk järjekord, kõik sõidavad. Ja siis hakkab üks inimene maksma sularahaga no ütleme, maksab talle harvemini 25 eurot, aga maksnud 50.-ga siis kõigepealt 150-st, kontrollitakse, järjekord seisab, siis hakatakse talle raha taga tagasi lugema. Müüa eriti ei saa pihta, sest ta on juba harjunud kaartidega, et see on ju väga lihtne, kõike käib kiiresti. Et kui minu ees on näiteks 10 inimest ja neist viis maksavad sularahaga, siis on järjekord poole kauem aega võttev, kui pangakaardiga makstud. Noh, siin on jällegi lahendused, et väga paljudes poodides on tekkinud ka ise maksmisvõimalused siis läänepoodidest me teame, et on ka sularahalugemise igasugused automaadid, et seda ei peakassapidaja tegema. Ja siis jällegi mõtlema ka selle üle, et kui sul on kindel summa sularaha kaasas Sa lähed poodi ja siis sa ei saa rohkem kulutada. Aga kui sul on pangakaardil, siis tõenäoliselt sa ei vea kogu oma oma näiteks kuupalka sularahas kaasas, aga pangakaardil on ta seal vabalt olemas, et see on lihtsam kulutada. Ma ei tea, kuidas teil, aga minul on igaks puhuks alati rahakotis ikka natukene sularaha just sellepärast, et esiteks võib-olla veel mõningaid kohti, kus ei saa kaardiga maksta ja teine asi on see, et ikkagi see tehnoloogia risk, et võib-olla just sellel hetkel pangaautomaadid. Ma ei tea, kaardimakseterminalid tõrguvad ja kui sa siis ei, saab pudelit vett ka osta, siis ajab ikka pahaseks küll. Mina käin turu peal, selleks on mul sularaha kaasas. Jah, igasuguseid maatööd, et keegi mulda kartuleid püüa siis traktoristile, kuule, kus sul see terminal või et ma kannaks selle arvega üle, aga vabandust, et maainimene peab selleks, kui tal internetis ei ole, siis ta peab sõitma mitukümmend kilomeetrit, et hakata arvet maksma, pealegi traktoristile kuskilt. Ta lepib ka mõne muu asjaga, aga viin on alati kõva valuuta, aga nüüd mõtleme jällegi, millest Ilves rääkis, et tema rääkis, et korruptsiooni vastu võitlemisest, et siin nendes olukordades ei ole tegemist korruptsiooniga. Nad saate lõpetuseks, ma ei tea, Peeter, sina jälgid kõige rohkem meist, välisteemasid ajale. Veel süveneda, vastan sulle kiiresti, sa mõtled nüüd seda Venemaa ja USA Kokkulepet. Ei, ei, ma ei mõtle seda, ma mõtlen siin ajalehe Helsingin Sanomat ajakirjaniku jussi, Niemine nii kirjutist, et Eesti president Toomas Hendrik Ilves on Soome välispoliitilist juhtkonda ärritanud ja võitleb seal aktiivselt selle vastu, et Soome ja Ameerika ühendriigid kahepoolseid sõjalisi suhteid ei looks, et Soome pigem asuks NATOsse, et kas siin on, ütleme, ajakirjanik proovinud asja põnevamaks kirjutada või? No see ajakirjanik andis ka meil Aktuaalse kaamera intervjuu ja ta väitis, kui me küsisime, et kust need andmed pärit on ja siis ta ütles, et noh, et need on ikka väga erinevaid, väga kõrgel tasemel olevat. Soome ametnikud, kes on seda väidet esitanud, ei, Eesti püüab takistada USA ja Soome lähenemist ja tõukab nagu Soomet NATO pole. Tegelikult on see teema, seda võiks kokkuvõttes võtta niimoodi, et kahe vana sõbra vahel on kogu aeg sellised asjad, et kui keegi midagi teiste kohta ütleb või arvab, mis ei ole nagu selle pealiiniga koos, siis on solvumine väga suur, erutus on väga suur, Eesti-Soome suhted on üks teema, kui muidu on nagu väga head suhted ja kui keegi mingisuguse nagu tõrvatilga viskab, et siis kõik lähevad nagu pöördesse täiest. Teine näide või teisest ooperist on see, et täpselt sama on ka Eesti-Vene suhetes, kuigi me ei ole sõbralikud riigid. Aga noh, see naabrite vaheline asi, eks ole, et kui kui mingisugune ka ajakirjanik jussi neeme Helsingin nime lainen. Helsingin Sanomate ajakirjanik, no so. Aga Helsingin Sanomat, suur suurim leht Soomes ikka reaktsioonid on tulemas väga valulised olid nad kõik muidugi. Aga ma arvan, et fakt on see või tõde on see, et Eesti ja Soome koostöö ka sõjalises plaanis on täitsa OK. Sulev tahad sa lisada Melchior andis ammendava välispoliitilise analüüsi, mulle tundub, et suht ammendavalt, ega need Vene-Soome suhted ei ole ju kunagi väga head olnud ja kunagi on üks vene ametnike öelnud, et juhul kui Soome ühineb NATO väed, no et see võib viia kolmanda maailmasõjani nad ikka nii ja naapidi asja olla. Eks seal jah, telefonimänguga võis tegemist olla, aga selline sai tänane rahvateenrite saade. Stuudios olid Peeter Kaldre ja Sulev Vedler. MINA OLEN Mirko Ojakivi ja kuulmiseni.