Tere kuulama saadet Rahva teenrid. Täna on vikerraadio stuudios ajakirjanikud Heidit Kaio ajakirjast pere kodu, Urmet Kook rahvusringhäälingust ja mina olen Aivar Hundimägi äripäevast tänast saadet Ta pidi juhtima Aarne Rannamäe. Aarne oli selle saate sünni juures ligi 17 aastat tagasi ja ainus rahvateenrite praegusest koosseisust, kes oli seda saadet teinud, juhtinud ja nendes laupäevastes vestlusringides osalenud algusest peale. Kahjuks, aga nad ei ole enam. Jah, et Arne. Alustas saadet alati lausega kaunist keskhommikut. Et ükskõik kes meist seda sõnapaari nüüd ei ütleks, et see teiste rahvateenrite kuulajate jaoks ei ei oma kunagi enam sellist tähendust või mõtet, kui, kui selle Aarne ütlused. Et minul oli juba täna hommikul üks väikene puhtpraktiline probleem juba sellega, et tarnet ei olnud, et tavaliselt oli nii, et need trahvi teeninud, kui me hommikuti koos nendel hommikutel, kui me koos siin olime, et tarne oli juba telemajas kohal juba veidi peale seitset, mina tulin kuskil poole üheksa paiku. Ja, ja, ja kuskil kell pool 11, siis Aarne tuli mu ukse juurde, ütles, et hakkame minema. Siis raadiomajja siia jalutama, et täna hommikul ma pidin panema endale meeldetuletuse. Et, et sellega on nagu väga raske, nagu harjuda või, või leppida. See tundub kõik siiamaani väga nagu ebareaalne, et Aarne Rannamäe ei ole. Et. Et kui meile Kolleegidega Arne kirstu telemajja tõime siis. Siis minule jõudis kohale alles sel hetkel kui ma nägin Arne tütarde pärga ja ja linti selle juures. Ja hüvasti, kallis issi. Et see oli nagu selline hetk, kus sa sisemiselt nagu murdusid. No tõepoolest, ma arvan, et meil siin kõigil on olnud mõttes see, et seda lihtsalt ei ole võimalik, et homme on kõik teistmoodi, et see kõik muutub, et see lihtsalt oli üks väike imelik episood, mis, mis kohe-kohe muutuma. Aga rahvateenrite ka seoses siis mult tihti pärast rahvateenrite saadet, mis Aarnega koos sai tehtud, küsiti, et kas ta, kas ta vihkab kedagi, seda inimest konkreetselt, et ta niimoodi räägib selle või teise inimese kohta ja, ja ma pidin mitmeid kordi seletama, et ei, see ongi Aarne deta ründab nagu kõiki, et tema asi ongi olla erapooletu ja kõikide suhtes ja kõige suhtes kriitiline. Et see ei tähenda mitte midagi, mitte kunagi midagi isiklikku. Kui näiteks tarne ei olnud, nagu isegi mitte võib-olla kriitiline ta oli nagu rohkem nõudlik nii iseenda kui ka kõigi teiste suhtes, et et eks mina jään ka mäletama võib-olla kahte erinevate Aarnetati üksulisi Aarne, kes, kes keda me kõik nägime läbi läbi eetri ja ja kuulsime läbi läbi raadio. Teine Arne, keda mul õnnestus natukene natukene selles mõttes, et Arne oli väga privaatsust hindav ja ta ei lasknud inimese endale väga ligi natukene tundma õppida, oli Aarne kui, kui mikrofon oli kinni kui solitega omavahel. Et see Arneli äärmiselt südamlik ja äärmiselt empaatiline inimene. Sellest on väga kahju ja kui viimastel päevadel on väga palju räägitud sellest, et kui hea ajakirjanik karne oli ja et kui praegu on väga palju meil tulnud juurde meediatöötajaid nii-öelda, siis tema oli üks väheseid selliseid ajakirjanikke suure A-tähega, nagu kirjutas president Ilves oma järelehüüdes. Siis kindlasti, Aarne oli ka väga oma pere hoidev ja kaitsev inimene. Ehk tema lähedastele on kindlasti praegu väga raske aeg, et. Et kõlada triviaalne triviaalsus ütlusega, et asendamatuid inimesi ei ole, aga, aga ma arvan, et need Aarne lahkumisega. Me kaotasime midagi mida ei ole võimalik asendada. Ja mida kunagi enam päriselt tagasi ei saa, et et sellest on väga kahju. Mul on siia sellesse saatesse kaasa pandud üks kiri, mille pani mu mees, kelle nimi on Priit Kuusk ehk Wend, kes ilmselt raadiokuulajatele on tuntud kui Aktuaalse kaamera ankur ja mäletatavasti oli ju priid just see, kes pärast Aarne lahkumist Aktuaalsest Kaamerast siis et nii-öelda tema ankru rolli üle võttis ja Priit muidugi ütleb, et tema ei ole kunagi see ajakirjanik nagu Aarne seda oli ja, ja ei saa selleks kunagi. Aga, aga ta palus mul ette lugeda ühe ühe kirja, mille ta kirjutas. Aarne oli mitte mitmeski mõttes teerajaja, ka siin rahvateenrite meie ülesanne on nüüd, kus teda enam pole sellel tema poolt sissekäidud teele edasi minna kandes neid samu väärtusi, mida tema ja mitte sellelt teelt kõrvale eksida. Et eelmisest pühapäevast, Me panime Arne mälestuseks telemaja ruuduliste paleesse kaastundeavaldused raamatu mille me esmaspäeval anname sarnane lähedastele üle, et et siin kaastundeavaldused raamatus on väga palju Eesti tuntud inimeste järelehüüdeid, väga südamlik, aga. Aga, aga mis veel on, et siin on väga palju inimesi, kes on kirjutanud, nad isiklikult ei tulnud, Aarnet. Aga tarne lahkumine läks neile nagu väga korda, et ma lihtsalt loen ühe väikese lõigusid ette. Ühelt inimeselt, kelle nime ma arvan, ei olegi mõtet, nagu öelda, kui kuulsin teie lahkumisest, valdas mind tunne, nagu oleksin kaotanud oma lähisugulase või väga hea sõbra. Kuigi me ei tundnud teineteist. Telliti ja põhjus, miks olin Eesti televisiooni ja vikerraadio püsivaataja kuulaja puhka rahus teadmisega, et paljud armastasid teid. Et ma arvan, et see see näitab inimese suurust, et need inimesed, kes teda isiklikult otsa ei tundnud tundsid eelmisel laupäeval seda kurba uudist, kuuldes, et nad on kaotanud midagi. Nii, et, aga, aga. Teade Sarnet, seega talle see, mis me siin praegu viimased minutid oleme teinud, väga poleks meeldinud, oleks öelnud siin, et lõpetage ära, et elu läheb edasi, aga. Aga jah, et. Oleme kaotanud midagi, mida kunagi tagasi saanud? Jah ei tahan. Meie tänase saate teemadeks on pensioni ümber, toimub, sellel nädalal, on, on see debatt üllatavalt hoogsalt käima läinud, tänu tänu minister Tsahkna sellele selle mõttealgatusele tõsta pensioniiga. Räägime meditsiini rahastamisest ja arstide sellisest ähvardustest korraldada hoiatusstreik. Ja kindlasti räägime presidendivalimistest, mis nädala pärast valijameeste kogus toimuma hakkab. Tänaseks on selge valijameeste koosseis ja, ja selle pealt võib-olla saab teha mingeid prognoose või spekulatsioone. Aga võtame selle pensioni, pensioni tõstmise teema, et mis minu jaoks kuidagi ootamatult tõstatus. Mina ütleksin, et ei ole ootamatult väga, et seda, et mingites suunates riik mõtlema, ma mäletan, et me tegime kevadel aktuaalses kaameras loo aga aga kui mu mälu ei peta, et siis käis läbi sealt aasta 2060. Et selleks ajaks tuleks Eestis Pensioniiga tõsta 70-le aastale. Aga praegu siis nende mitmete ettepanekute seas, mida sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna tegi siis tõepoolest, et ehk üks ettepanek oli see, et keskmine pensioniga peaks tõusma siis aastaks 2040 70-le aastale. Ehk reaalselt siis kõik need inimesed, kes on sündinud aastal 1970 kelle hulgas on näiteks ka ja rahva teener Sulev Vedler 70 või hiljem. Et nemad peaksid siis või saavad pensionile minna siis 70 aastaselt. Et üks on nagu selge, et et Eesti rahvastik vananeb. Ja see süsteem, mis meil praegu on, ei taga jätkusuutlikkust. Ehk kui kõik läheks nii nagu praegu, siis mingil hetkel reaalselt peaksid hakkama pensionid kahanema. Et kujutad ette, inflatsioon toimub iga aastaga, aga mingil hetkel pensionid kahanevad võrreldes praegusega ligi 100 eurot, on ju? Üks alternatiiv, on mul mõttes on see, et me toome sisse palju uusi nii-öelda eestimaalased, et me suurendame oluliselt järsult sisserännet, aga sandanusel selline asi, mis, mis ei ole kuskil laual ja, ja see eeldaks ka seda, et siin oleks ka mingit sellist ka tööd pakkuda, et, et mida teha. Et lihtsalt sisserännanud sellepärast, et tuleks nagu tööealisi inimesi juurde. Et ei ole mõttekas, siis peab olema ka mingi töö ja teine asi, mida me näiteks näeme Saksamaa või mõne teise riigi näitel. Et isegi kui, kui tuuakse töökäsi sisse siis on need ohud, mis tekivad sellised sellise kultuurilise kultuurilise poolega väga suured. No just, ja me näeme ju Euroopas, et neid töökäsi on sisse toodud, aga see ei ole pensioniprobleeme lahendanud, et kõik Euroopa riigid vahivad samu samu fakte ja tõdevad, et rahvastik vananeb ja, ja süsteem ei ole jätkusuutlik, nii et sisseränne otseselt seda seda teemat ei lahenda. Iseasi tõesti, on selline see küsimus, et nüüd tõstaatesti 70. eluaasta, mis tähendab seda, et see puudutaks aga mind näiteks ja reaalsus oleks siis see, et ma olen praegu tööturul olnud 20 aastat ja mul oleks veel rohkem pikemat aega tööturul olla, kui ma seni olen olnud. Et, et kui, kui ma ise nagu kujutaksin ette, et võiks enam-vähem keskpaigas olla, siis tegelikult olen ma alles esimeses esimeses pooles. Ja, ja noh, iseasi on see, kas, kas, kas inimeste tervist tuleb sellele järele. No just, et et esimesena peaks võib-olla vaatama keskmist eluiga, et keskmine eluiga Eestis on täna 77,7 aastat, meestele on see 72 ja naistel 82 aastat. Ehk et ja see keskmine eluiga on võrreldes 90.-te nagu noh, nagu madalseisuga viimastel aastatel stabiilselt nagu, nagu üles läinud ja see on positiivne trend. Aga selle kõrval on teine võib-olla veelgi olulisem näitaja on tervena või siis enam-vähem tervena elatud aastad. Ja kui meie keskmine eluiga on Eestis kasvanud siis probleem on selles, et tervena elatud aastad ei ole kasvanud. Eesti mehed elavad tervena keskmiselt 53 ja naised 59 aastane. Ja väiksemate tervisepiirangutega, mis ei takista otseselt tööl käimist või väga vähe, elavad mehed 59 ja naised, 64 aastane. Reaalselt tähendab seda et kui kui me räägime sellest, et aastaks 2040 tõsta pensioniiga 70. aastal siis me peaks väga palju pingutama selle nimel, et meeste puhul tervena elatud aastad kasvaksid 15 aastat vähemalt. Ma ise ei ole kaks aastat naiste puhul 10 aastat. Kas me seda suudame? Väga kahtlen. Nojah, ma saan aru, et siin tegelikult konflikt ongi selles, et, et me lihtsalt ei tahaks maksta raha, me ei tahaks maksta pensionit, kuigi kõik näitajad näitavad seda, et, et et inimesed ise ei suuda 70. eluaastani tööd teha, seda on ka nüüd siin selle nädala sees debattides välja tulnud, et või noh, on ka räägitud, et üle kuuekümneaastased inimesed ei ole enam efektiivsed, et nad ei ole kuigi tõhusad. No just et siin ma ei mäleta, üks aastat viis-kuus tagasi. Ma aitasin toimetada sellise mõjuga väljend nagu Tikkonamist. Sellist suurt aastaväljaannet economies nagu igal aastal välja, siis välja, mis vaatab järgmisel aastal ette, mis juhtuma hakkab ja, ja minu toimetada oli see peatükk, mis rääkis Euroopa rahvastiku vananemisest ja sellest tulenevatele väljakutsetele sotsiaalses teenis. Ja, ja üks tõdemusi, mida Economist siis seal välja käis, on see, et ainuüksi pensioniea mehaanilisest tõstmisest ei aita ise kuigi, kui inimesed elavad kauem. Mida Economist soovitus on see, et et mõtestada ümber see, et kui kaua ja milliseid töid inimesi teevad ehk piltlikult öeldes seda, et kui me oleme harjunud siin sellega, et meil on neljakümnetunnine töönädal siis vanematele inimestele tuleks luua selliseid töökohti, kus ta ei peaks olema tööl 40 tundi nädalas, vaid 20 või 30, ehk mis arvestaks tõepoolest ealistest iseärasustest tulenevalt seda, et, et füüsiliselt ei ole võimalik mingeid töid teha lihtsalt. Kuidas mitte, ainult füüsiliselt? Ma ei tahaks öelda vaimselt, aga, aga, aga kuna me tõesti näeme, missuguses muutumises praegu maailm on olnud viimase 20 aasta jooksul kasvõi näiteks tehnoloogia areng siis eeldada, et kuuekümneaastane, kes, kes on nende muutuste keskel, teab, et ta peab olema 10 aastat veel tööturul jõuaks käia ja pidada sammu muutustega, mis näiteks kas või ainult töölt töö tegemiseks vajalik tehnoloogia teeb siis siis see, see ei ole mõeldav, et ma ei kujuta seda, ma ei kujuta seda ette. Aga siin on oluline selles debatis ka teid kuulates, mis, mis mulle nagu tundub, et et üks suur viga praegu tehakse, on see, et me toome selle 2040 tänasesse päeva, et me, me võrdleme seda aeg mõtlema, et tänased pensionärid vaatame seda tänast nii-öelda keskmist eluiga. Et see trend on ikkagi selles suunas, et, et et see töövõime paraneb. Loodetavasti sissetulekud tulevastel pensionäridel on suuremad kui praegustel. Et me me ei saa päris noh, ütleme kui seda teemat on nüüd hakatud kritiseerima, siis me ei saa tõmmata kohe paralleele nagu tänaste pensionäridega. Jaa, absoluutselt nõus, et aga, aga seesama asi, mis ma tõin sulle näiteks kas või tervena elatud aastad. Et me teame ju sellega hakkama tegelema juba praegu. Et, et me jah, et me nihutame on ja aastaks 2040 on ja pensione piiri 70 eluaastale, aga kui, kui mehed jäävad tekivad tõsised tervisehädad jätkuvalt 50 kolmeaastaselt või piirangutega. Hädad 59 aastaselt. Siis see ei ole nagu jätkusuutlik selline asi, et siis ei anna mingit efekti tegelikult, et meil tekib siis inimesed, kes, kes lihtsalt lähevad tööturult ära, onju ennem kui, kui see pensioniiga kätte jõuab või, või lihtsalt Nad ei elagi selle peale välja, et sellega peaks nagu tegelema nagu kompleksselt, et sama asi puudutab ju ka tegelikult neid et eripensionide kaotamist, et ma olen ka siin saates varasematel aastatel öelnud, et et see eripensionide süsteem võib-olla ei ole kõige õigem. Ja, ja praegu ka sotsiaalkaitseminister, Margus Tsahkna Väga väga nagu toob välja suure võiduna, et me kaotame ühe suure ebaõigluse ära. Aga, ja kui talt küsiti, siis, et et mis siis saab neist inimestest, kes peale ja siis see hakkaks puudutama siis inimesi, kes on Tulevad politseinikeks päästetaks kaitseväelasest prokurörid läks siis kuni aastani 2020. Et neid inimesi ta seri vindise kaotama ei puuduta ka need, kes pärast tulevad, siis nendele erivõimelised ei kehti. Et siis on, nagu ka raporteeris seda, et me kaotame ära ühe suure ebaõigluse, kui talt küsiti seda, et et aga mis on siis nagu need kompensatsioonimehhanismid, sest noh, midagi pole teha, et politseinik võib päästjate, kaitseväelaste töö on seotud suurema riskiga ja nad on ka riigi seisukohalt ülimalt olulise oluline inimressurss. Siis vastus oli see, et siis me mõtleme välja mingid muud motivatsiooni allikad. Et tegelikult sama moodi, et, et jah, kaotame ära, aga siis peaks juba praegu mõtlema ja rääkima konkreetsetest plaanidest, mis on need konkreetsed siis motivatsiooni allikad. Samas on see, kas see oleks nagu väga õiglane pidada nagu pensionid motivatsiooni allikaks. See see, aga see on siiamaani nii olnud, aga praegu need kadetid on ju, või kes, kes õpivad oina nendele, kes on tulevased politseinikud, päästjad on ju need, kes, kes aastal 2020 lähevadki tööturule, onju. Kes siis ei saa seda, nad peaksid teadma ka seda, et, et mis siis nagu riik nendega nagu planeerib, kas nende sissetulek suureneb. On räägitud võimalusest, et võib-olla riik hakkaks maksma, mis kolmandasse sambasse nende eest. Aga selle võiks noh, et samal ajal kui teha selline võib olla väga õige otsus. Need eripensionid ära kaotada võiks nagu selgelt läbi mõeldud olla ka see et see ei tooks mingeid jamasid kaasa aastal 2020 isegi sellisel juhul, kui, kui see valitsus või see erakond, kus see praegu on tulnud Missuguseid jamasid, see peaks kaasa tooma selle, et inimesed ei tule enam tööle sõjaväkke või politseisse või päästeametisse. No aga siis, kas näiteks palgasüsteemi muutmine ei võiks aidata pigem kui sellise keeruka eripensionite paketi loomine seda enam, et noh, minu kogemust mööda väga paljud sõjaväelased ja politseinikud kasutavad seda eripensionid selleks, et kui saabub pensioniga, siis nad võtavad selle pensioni välja ja lähevad kuhugi mujale tööle, teenivad siis veel nii-öelda teise palga juurde. Jah, mis on tegelikult, kui me räägime siin, et, et tavaline tööinimene läheks siis pensionile seitsmekümneselt, siis, siis politseinikud lähevad viiekümneselt ja sõjaväelased ja. Mulle tundub, et see, võib-olla see tööturg paneb, need asjad paika, dub, ongi raske. Selles mõttes on noh, võtan Urmet sinu sellest animatsioonist aru, et et kui sa lähed seda eriala õppima, et siis oleks nagu oluline noh, teada ka, eks, et mis need sellised olulised tingimused või või muutused on. Aga teisalt on ka võib-olla riigi seisukohalt raske, nagu seda ette prognoosida, siin on ikkagi ju ütleme kolm aastat. Või natuke rohkem aega. Sest mina ei ole kindel, et inimesed, 20 aastased inimesed lähevad politseinikuks õppima, sellepärast et nad teavad, et nendel on pensioniga garanteeritud. Et nad pigem lähevad selle selle mutimotiiviga. Riigi leib on küll pikk, aga peenike või, või, või siis teistpidi, aga ühesõnaga, et nendele töö on kindlustatud, et kindlasti on see üks argument ja, ja ma loodan ka, et nende seas on inimesi, kellele see lihtsalt meeldib. No mina loodaksin viimase kõige rohkem aga samas nagu me tahame, et me oleme väga palju siin viimastel aastatel räägitud sellest, et enam õhemaks riiki näiteks ütleme, sisejulgeoleku alal nagu viilid ei saa, onju, et et ei juhtuks seda, et ma siiski seda veelkord teeme. No just, aga mulle tundub, et selline raha praegu kohe kätte ehk palgasüsteemi muutmine oleks oluliselt tõhusam. Et inimesed siiski elavad ju nüüd ja praegu, et arved on vaja maksta täna ära. Et panustada ja palgasüsteemi palga tõstmisse oleks, oleks efektiivsem, kui pensionisüsteemi. Ja teisalt mulle nagu tundub, et, et see kokkuhoitud raha ei tule tagasi täies mahus nendele inimestele, kellele see oli mõeldud, muidu ei oleks, võib-olla on mõistlik ka sellist sellist sammu teha, et et eksalt loodetakse, loodetakse säästu. Veel üks teema, mis, mis selle pensionitega haakub sellel nädalal korra seda nagu mainiti, oli, oli teise pensionisamba põhimõtete reeglite muutmine, et see tuli läbi eituse, et et Taavi Rõivas peaminister ütles, et ei, et, et seda siis teeme, ärakaotamist ei ole plaanis, aga, aga see oli ka nagu üllatav, et kuidas üldse selline küsimus või idee tekib, et ära kaotada see tegelikult tekkis. Samuti on Margus Tsahkna ühest sõnavõtust magama, ma ei julge pead anda, kust ta seda ütles, kas see oli Postimehe loos või mitte, et kus ta ütles, et võib-olla see see teise samba süsteemi ei ole ennast õigustanud ja et tema isiklikult arvaks, et parem on, kui peres sünniks rohkem lapsi ja lapsel võtaks selle vanas eas selle vastutuse oma vanemate eest nagu kanda, et mida, mis on nagu ka osaliselt nagu õige, onju. Aga aga see on nagu mõnes mõttes nagu väga libedale jääle minek, et et kui riik selle teise samba süsteemi lõi siis anti kõigile liitujatele selge sõnum, et see on asi, millega hakata lollitama, millega hakata täna on või homme ei ole või mõtleme ümber, see on pikaajaline otsus. Ja seda enam, et jaa, et ärge vaadake ajalisi näiteks kõikumisi seal vaid vaid vaadake ikkagi pikas perspektiivis, mis seal nagu toimub. Ja me teame, et kriisiaastatel selle vist oli kolm aastat, kui, kui riik peatas omapoolsed maksed, sinna riiki korra inimestele antud lubadust murdis. Ja kui nüüd peaks hakkama uuesti seda tegema, siis ma arvan, et ei riskita mitte ainult inimeste usaldusega kaotamisega mingite sotsiaalpoliitiliste valikute suhtes vaid oma riigi suhtes nagu võib-olla veelgi sügavamat Ma saan aru, et mis see, mis see probleem siis on, on see, et, et kui need, mis on üldse pension, mis on pensioni mõte, pensioni mõte peaks olema see, et ma kindlustan enda tuleviku vanad vanadus, vanadus, eks, ja me kipume seda võtma võtma riikliku kingitust. Et riik peaks meile kinkima, siis meie töötame nüüd siin tublisti mõned aastad või mõned aastakümned ja siis saame kingituseks nagu helge pensionipõlve. See, mida siis nagu riik on selle nende sammastega üritanud sisse viia mõtteviisi muutused eieiei teiega, kallid kodanikud, teie kogute raha tulevikuks on teie vanadus, mida teie peate kindlustama, aga see mõtteviis kuidagi ei muutu. Et ma saan aru, et, et need samastesse väga raha ei kogune inimeste pensionipõlve hästi ei kindlusta ja ka väga paljud kasutavad seda võimalust, et 50.-te eluaastate keskel ma täpselt ei mäleta, kui mis, mis vanusesse on, on võimalik seda raha välja võtta, mida väga paljud kasutavad. Võta välja sinna kogunenud kolm, 4000 eurot ja teha kas võiks tore reis, ehk siis see, see raha tõesti ei kogune kuidagi nagu sinna. See on kolmanda samba puhul on see võimalus välja võtta ja et pigem on see probleemid praegu praegu seal, et ja Villega, et et see on väga hea trikk lõpuks hakanud tegelema, et need, need pensionifondid on, igasugused tasud on nagu üüratult kõrged ja tegelikult pensionifondide turul nagu sisuliselt nagu konkurentsi kuni tuleva tulekuni, nagu sisuliselt puudus. Et see, et nüüd on seal mingi liikumine toimuma hakanud, on, on mõnes mõttes on ju tegelikult väga hea. Et et võib-olla olekski jäänud sellega juba palju varem nagu tegelema, no ja siis oleks et need tootlused ja, ja kõik muundunud inimeste jaoks palju suuremad ja No just nimelt inimesed pettuvad, sest et kui sa näed ma aastast aastasse koguda oma pangakontol, näed, et sinna koguneb ikkagi väga visalt see see pensioniraha ja see summa, mis seal on. Kui neil see lõpuks kättesaamise lõpuks kätte saada, et mis asi see siis nüüd on meil väiksem oluliselt väiksem ja võt ikka nii mustades toonides ei ole, et ma ütleme, et siin on, muidugi on need, kes praegu on läinud, esiteks on nad saanud vähe sissetulekud on olnud väiksed, nii lähedalt Need maksed tehtud, et et selles mõttes kogu selle kolme sammalise pensionisüsteemi loomise eesmärk oligi, et, et sellel samal kaugemas tulevikus seal 2000 32040, kus valdaksega pensioniea tõstmise plats selleks ajaks oleks, oleks olukord selline, kus enamik inimesi on lisaks riiklikule pensionile on neil ka see nii-öelda enda varu olemas. Ja, ja ma, ma isegi noh mulle mulle endale meeldis vastandamine, pensionifondivalitsejate vastandamine, et nad kuidagi on tootlus kehva või seda kasutati, kui ma vaatan, nüüd on ka Tsahkna hakanud seda rääkima, et me anname raha ära võõramaistele pensionifondidele kusse eriti ei kasva. Et, et tõenäoliselt see sõltub, kuidas neid andmeid Excelisse panna ja milliseid projektsioone teha. Et seda kasutas ka Joansib, kui ta selle esimese katkestuse Ansipi valitsus tegi, et et tegelikult riigil riigil raha puudu esimesest sambast Kas näiteks mind pensionit vaadates teeb murelikuks ka see Tööandjana tõesti paljudel ajakirjanikega lepinguid sõlmides või nendele tööd väiksemaid osakesi või otsi pakkudes, ma näen seda, et väga paljud tegutsevad siiski firmade alt, ehk siis nad ei maksa mingeid reaalseid ütleme, nad ei maksa sotsiaalmaksu. Ja nad ei, nad väga tihti ka ei, ei panusta pensionisambasse, sest et seda raha, mis, mis nad kätte saavad, on neil vaja just täna ja praegu. Nii et see on tõesti kümned ja kümned inimesed, kelle, kellega ma nagu igapäevaselt suhtlen ja näen seda, et, et nad eelistavad siis sotsiaalmaksu vältimiseks esitada arveid. Aga noh, ma arvan, et see tulevik ongi selles, et sa pead ise mõtlema, rohkem riigi võimalused sinu pensionipõlve rahastada on, on ikkagi üpris ahtad ja see riik, kes siis tulevikus meie pensioni pensioneid peaks rahastama, on ju meie lapsed ja, ja teine põlvkond võib-olla läbi huumoriprisma, öeldes, et võib-olla ka mitte, et et kui see aastal 2040 pensionile nihutamine 70-l aastal on tekitanud siin päris hulk teravat kriitikat ja, ja üsnagi üsnagi loogilist poliitilist vastandust Est opositsioonierakondade poolt, siis mina elasin siiamaani taga kuklas sellise teadmisega, et umbes et kui minul pensioniiga peaks kätte tulema või. Ma saan sama vanaks, kui, kui praegu pensile minnakse, siis Eestis tõenäoliselt polegi enam seda pensioniiga, et et et ei olegi sellist mingit aega, kui sa saad nagu rahulikult ma ja jalad panna tugitoolis rippuma ja, või sõita mööda maailma ringi siukest aega nagu ei tulegi, et. Ta tuleb juhul kui sa ise kurjad selleks raha on. Aga siis sa pead nagu arvestama, kaheksa kõrvad pea alla paneksid siis ka selle raha otsa, saab. Kogu selle teise samba noh, probleem või kitsaskoht, mida tõesti tuleks lahendada, on ka see, et kuidas inimesed sealt sealt raha kättesaamist, kui see periood kätte saab, praegus on ikkagi väga kindlustusseltside poole kaldu ja, ja tegelikult me oleme äriplast teinud paavst tagasi ühe näite põhjal ühe inimese näite põhjal sellise loobus, noh selgus, et kõige kasulikum on see, et lisaks teisele sambale sa kogud veel endale raha ja sa ei võta, sai, sõlmis ta lepingut kindlustusseltsiga, vaid sa pärandad sinna teise sambasse kogunenud raha siis oma oma oma lastele, nemad teevad selle kohe välja võtma, et see on kõige kasulikum, et, et selles mõttes peabki nagu alternatiivset sammas kuskil hoidma, et et maksimaalselt, et kasu saada. Aga mis on, mis on oluline, et kõrva taha. Et kui nüüd hakatakse seda muutma, et, et siis tuleb nagu ikkagi arvestada, et see tehti inimestele kohustuslikuks. See antisüsteem loodi mingite lubadustega ja kui seal tehakse väga suuri-suuri-olulisi muutusi, siis ma arvan, et valitsuse poolt on, on õiglane anda inimestele võimalus uuesti otsustada, et kas nad tahavad selle süsteemiga edasi olla ühendatud või saavad nad sealt välja tulla, et sellist, et sa lubad ja siis hiljem hakkad asju muutma, et ja pensioni rahastamisse võib-olla aitab, aga, aga see on nagu riigi usaldusväärsena ja selle aine on see kahjulik. Aga lähme siit edasi tervishoiuteemaga, millest tegelikult sõltub ka paljuski see kui väärtuslikud meil need aastad on, mis, mis me pensionit pensionipõlve peame. Ja, ja arstid on, on teinud taas streigiähvarduse. Ja minu jaoks on seal selline, mis tuleb ikka sügisel eelarve paralleelselt ja tavaliselt nad väga ei varrastele. Aga siin on nüüd tekkinud debatt, et kus poliitikud ütlevad, et arstid tahavad palgatõusu siis 10 protsenti või rohkem. Minister Ossinovski on öelnud, et, et nemad on haigekassa eelarves arvestanud viie protsendise palgatõusuga, sest varasemal kahel aastal on juba arstide palk siin keskmiselt 10 protsenti kerkinud. Arstid ise ütlevad, et nende hoiatusstreigi korraldamise eesmärk ei ole mitte ainult palgatõusu välja kaubelda, vaid nad juhivad tähelepanu üldse tervishoiu kehvale rahastamisele ja soovivad, et toimuksid mingid mingid suuremad muutused selles osas. No ja iga teiste inimeste rahakotti ei näe, aga, aga ma näen küll, et ühiskonnas on viimase 10 aasta jooksul toimunud murranguline muutus, kus arste juba peetakse jõukateks inimesteks, et kui, kui lihtsalt inimeste eravestluses on jutuks, et et ta on arst, aa ta saab siis seda endale lubada, et, et see see on nagu oluline muutus, muutus juba juba toimunud ja ma arvan, et see ei ole tulnud ka täiesti nagu tühja koha pealt. Arstid peavadki kindlasti saama head palka, see on täiesti enesestmõistetav. Aga, aga ma tahaks loota, et neid asju saab ajada siiski ilma streigita ja otseste läbirääkimiste kaudu. No see, et, et arstid hästi teenivad, selles mõttes on ka loomulik, et arvestades kasvavat meie tööturg on, on avatud ja kõrval on, on jõukamad ühiskonnad ja need oskused, mis, mis arstid on omandanud, et neil on väga lihtne neid k. K pakkuda. No iseenesest hea uudis on ju see, et, et väga palju eesti arson töötanud Inglismaal, sest inglise keele oskus on valdav, eks, ja just nimelt perearstide süsteemides on sellest asendus asendusperearstidena töötanud, siis pärast Brexitit oleks siis nendel võimalus uuesti Eestis Eestisse tagasi tulla. Aga noh, mina ka ei oska hinnata, et seda, et kas arstid, kui palju 100 No ei lähe jah, et kas, kui palju nad praegu saavad ja palju võiksid saada? Aga aga ütleme, kui me tahame tervishoiu rahastamist muuta või tervishoidu rohkem raha saada, ega siin palju võimalusi ei ole, et neli või neli neli võimalus sisuliselt, et kulutame reserve rohkem, mis haigekassasse on, on kogunenud, mis saavad ühel hetkel otsa, jah, täpselt, teeme osa kulud riigieelarve kaudu, mis tegelikult tähendab seda, et tõstame ühest taskust teise maksukoormust ja, või, või siis suurendama oma osaluste. Ikkagi tõstame inimeste, lähme nagu üksikisiku rahakoti kallale või siis vähendame kulusid, mis noh, on ka selline. No Eesti meditsiin üsna efektiivne, juba mitte üsna, vaid väga efektiivne juba praegu kulude-tuludega. Poolest viies võimalus on, on, et proovime vähem haigestuda ja elame tervislikumalt, aga see on selline pikaajaline noh, ütleme see, see ei ole nii lihtne, et me täna otsustame ja järgmine aasta annab see kohe tulemust. Minu meelest tasuks kaaluda ka siiski erameditsiini osakaalu suurendamist just selles mõttes, et, et mitte otseselt, et inimesed ei ostaks, ütleme, et riik ostaks erasektorist rohkem teenuseid, et mulle tundub, et seni on seda debatti kogu aeg maha surutud või seda arutelu maa surutud riigi poolt selle, selle mõttega, et, et meil on, meil on nii palju kinnisvara, mis on haiglate all kinni ehk siis puhtalt nende telliskivide pärast on, on nende, et neid on vaja mehitada neid maju ja, ja meil on mõistlikum hoida siis seda olemasolevat süsteemi sellisena töös. Kui siis osta era erasektoris teenust, et noh, eriti just äripäevas oli ka juttu sellest, et kõige kallima osa meditsiinist on tegelikult suremine ja, ja seda tegelikult ei suuda, ei suuda kuidagi riik rahastada ja, ja sealjuures siis on tegelikult pakkunud ka erasektor selle suremisteenuse noh, nagu abi, et, et võib-olla näiteks hooldekodude või hooldekodude teenuse võimalustest, et riik maksaks kinni samasuguses mahus nagu eravõi nendele riiklikele haiglatele, aga, aga, aga riik on selle kogu aeg tagasi tõrjunud, et ei, meil on majad olemas, et meil on need asutused olemas, et me ei saa neid neid asutusi nagu alt vedada? Jah, et. Noh, mina, mina pigem olen seda meelt, et anda rohkem kas siis erameditsiin või ka nendes ütleme selles riiklikus või munitsipaalsüsteemis võimalust ikkagi nagu tasuda, et olex tasulisi teenuseid. Jah, aga vaata selle sellise teise põhimõttega. Ma saan aru, miks inimesi nagu see häirib, on see, et meie maksame, kõik on ja sotsiaalmaksu, millest läheb üks osa pensionitele ja teine osa ravikindlustus on ju, et see on 20 13, on see suhe, mis sellest 33-st, onju. Et kui sa juba niigi maksad sinna siis miks sa pead veel kord maksma? Et see tekib see küsimus loomulikult, et et see tundub paljudele ebaõiglane. No, ja et noh, seal on tõsi, on see, et seal on see risk, et, et et tekib väga tugev sotsiaalne ebavõrdsus, et vaesemad inimesed, kellel on kehvem juurdepääs meditsiiniteenustele, on selle võraga haigemad, kusjuures nad tihti ongi tihti on seotud ju tervis hariharidusega, et need, seal on võrdlus võrdusmärk vahel. Nii et see tõsi on see, et seal võib tekkida ütleme, ühele eakamale seltskonnale, siis parem juurdepääs meditsiiniteenustele. Aga, aga vot, see ongi selle debati küsimus, et kuidas seda nagu ära tasandada, et, et samas tõesti võib-olla on mingi noh, näiteks seesama võimalused raha liiguks koos inimesega mis, mis tundub nagu väga-väga mõistlik ja mis, mis seal siis tänases infotehnoloogilises süsteemis nii keerulist saaks olla, et seda See on see, et ja siis oli üks huvitav ettepanek, aga see, et sa maksad küll algul nagu ise ära et saada kohe nagu vajaliku ravi, on ju, et, et noh, meil ei ole probleem sellest, et, et meil on nagu arst ei oleks, ei saaks aga lihtsalt noh, nagu see riiklikult rahastatud pool selleks, et mingeid asju ette saaks võtta ei taba seda, et nagu arste, neid asju nagu oleks sealjuures on ju et mõtteliselt maksan algul ise ära ja siis teatud perioodi pärast näiteks, kui sul muidu oleks järjekord, ütleme neli kuud või kuus kuud. Et kui sa viitsid kuus kuud ära oodata, sa saad selle 100 protsenti selle raha tagasi, kui sa viitsid kolm kuud ära oodata, saab 50 protsenti. Aga ma näen kohe siin ühte laenutoodet. Lühiajalise laenutoodet. Kui siit edasi minna, siis seda laenu, kui me seome eelmise teema, kes seda laenused võiksid võtta enda pensionifondist, eks, et näiteks, et siduda võib-olla see, et kui sul ei ole seda raha, mis ka mujal maailmas on, on need noh, ütleme, et piirangud või et ma saan paindlikum, on selle kogutava pensioniraha kasutamine mingil ajutisel ajutisel eesmärgil. Aga, aga see, et me ju tegelikult ka praegu päris palju maksame, kui sa tahadki minna nahaarsti juurde, eks, siis paljud inimesed maine juurde sõltumata sellest sissetulekust ikkagi. Et, et saada arsti juurde, seda aega nad ikkagi maksavad, et see on selline. Nad võib-olla on asju, mis meil on, nagu põhimõttena on, on ilusad, aga tegelikus elus solidaarsuse ja Kusjuures väidetavalt numbrite järgi Eestis meditsiin osa omaosaluse protsent ongi suhteliselt kõrge, kuigi tegelikult on seda raske märgata, et ma, ma isiklikult ei tunne, et ma, et ma nagu meditsiini väga palju raha veel lisaks juurde panen, aga ju see siis kusagilt kokku kerib niimodi. Aga lähme meie kolmanda teema juurde. Pension ja tervishoid on sellised pika vinnaga asjad, kus, kus kiireid lahendusi ei ole, aga presidendi me loodetavasti saame, saame ametisse need kiiremini ja juba järgmisel laupäeval valijameeste kogu on paika saadud ja siin meedias on, on nüüd seda ka analüüsitud, et kellel siis võiksid olla seal valijameeste seas paremad võiduvõimalused. Tänases Postimehes on väga põhjalik analüüs, kus Postimees on suure maakonnalehtede ülese projektiga siis küsitlenud konkreetseid valijamehi siis et reporteritööd on teinud kõik Postimehe gruppi kuuluvat väljaanded ka kohalikud väljaanded ja sealt on siis päris huvitav, huvitavad tulemused kokku saadud ja ka mingisuguse mingisugune analüüsi võimalus sealt täiesti tekib. No see tulemus näitab seda, et et tõenäoliselt see, mis Postimehes tegi, et nende nende hinnangul või, või uuringu põhjal siis pääseksid valimiskogus teise vooru. Siim Kallase, Mailis Reps, mis on, noh, selles mõttes nagu mõnes mõttes ka loogiline, et tegu on kahe suurema erakonnaga, kellel Meil on ka kohalikes volikogudes suur esindatus ja, ja kui peab, see erakonna distsipliin on ja hääletamisel sisse võiks ka minna. Aga on, siin on paar paar ago üks aga on see, et vist ligi kolmandik inimestest, keda läbi helistati, keeldis oma avaldame, eeldasid või viitasid sellele, et me alles langetame oma volikogus, ma tea, järgmise neljapäeva mis on vahetult enne laupäevast siis valimiskogu otsuse, keda toetada, või siis näiteks me räägime. Et valijameeste kogus võiks olla kokku näiteks sotsiaaldemokraatidel, noh, räägitakse siin umbes nagu koos riigikogu liikmetega mingist 40-st häälestajat, sotsiaaldemokraatlik erakond tegelikult koguneb oma valijameestega alles esmaspäeva õhtul. Ehk kus nad panevad paika oma strateegia ja, ja see on ka mõnes mõttes, kui sotsid vastavad näiteks minna mõne kandidaadi taha, et ma olen aru saanud, et see erakonna pealiin ehk siis erakonna esimees Ossinovski ja ja mõned tema toetajad tahaksid. Koalitsiooni tervise huvides minna pigem nagu Siim Kallase taha siis võib-olla sihuksed kaugemate maapiirkondadest tulnud seltsidest, valijamehed näeksid pigem Marina kaljuranda ja, ja siis on ka veel mingi grupp inimesi, kes, kes arvab, et et Eiki Nestori võiks ikka üles seada, mis on võib-olla kõige vähetõenäolisem variant, sellest siis tegelikult sotside osast ju sõltub ka päris palju seal seda mitte seda isegi võib-olla kes valitakse presidendiks vaid pigem see, et kes lähevad valijameeste kogus teise vooru. Et ja see selgub alles esmaspäeva õhtul. Kui sotsid on kuus ja oma põhimõttelise otsuse ära teevad, et ma arvan, et see põhimõtteline otsus saab olla, kas hääletamine jäetakse vabaks või antakse oma toetus Siim Kallasele. See Postimehe artikkel on tõstis eelkõige huvitav kui ja mitte niivõrd nagu tõele lähemale viib, et see annab. Ta on mina seda üldse nagu ei alavääristaks, ma arvan, see on täitsa hea töö ära tehtud ja just tänase päeva hetkel need valijamehed, kes on nüüd teada ja kes on oma otsuse ära teinud, ta peegeldab nende inimeste eelistus kindlasti väga täpselt. Aga lihtsalt väga paljud ei ole moodustatud. Just et seal on siiski selliseid muutujaid, on asjas yksi ja y heid on kogu selles loos on veel päris palju ja eelkõige just seesama soo, keda sa ei või need nimetanud hetkel sooks, kes kelle kohta Ta ei ole teada missuguseks, nende, nende arvamus kujuneb, kusjuures sellesama küsitluse ja sellesama artikli põhjal siis selgub, et et siit Siim Kallas toetas 73, Marina kaljuranda 42 inimest. Kaljuranna, võib-olla osa selles loos on kõige huvitavam, sest et tema on sellise noh, ütleme mängurluse mängurlus mängu rina sinna siia mängu lisandunud ja, ja samas, kui arvestada seda, seda soosuurus, siis tegelikult võib-olla kaljuranna toetus oluliselt suurem. Ma just ma just mõtlen ka seda, et seal näiteks 30 inimest ei küsitletud küsitletutest ei ütle, kas nad toetavad Jõksi Repsi või kaljuranda, siis ma ise mõtlen, et miks, miks mitte öelda, et kõige et miks nad ei taha öelda, ma arvan, et nad ei taha öelda sellepärast, sest et nende arvamus läheb lahku partei pealiinist või nad arvavad, et see võiks olla mingi mingil põhjusel ebapopulaarne ja see, see, see selline valik tundus mulle kõige tõenäolisem, mis kaljurannapooldajate seas, et et Repsi pooldajad, ma arvan, on kõik käed püsti ja ütlevad, et me toetame. Ma ma arvan, et teised meediaväljaanded teevad ka, et ma võin öelda, et ka rahvusringhääling on sarnastesse tegemas, aga me pigem nagu tahaks ära oodata selle esmaspäevases, otsida nagu seisukoha ja vaadata, kuidas, kuidas seejärel need jõuvahekorrad on, et et aga mis on minu jaoks nagu huvitav on see, et need küsitlused tehakse loomulikult anonüümselt, seda ei seota ühegi isikuga neid asju, sest siis inimesed ei taha öelda kaup väga paljud on ka valmis ka välja ütlema ise, kes, kes on selged oma valikus ja need on ennekõike need inimesed, kes on väga selgelt mõne erakondliku valikuga nagu seotud, onju. Aga mis mind nagu üllatus, et kui ma natukene tausta asju vaatasin, et et üllatavalt palju oli neid inimesi, kes kaaluvad teises voorus, kui nende lemmikkandidaat ei saa teises voorus teise vooru. Jätta hääletamata või, või panna sinna rikutud sedel mis viitab sellele, et me võime olla väga lähedalolukorrale, kus presidendivalimised tulevad riigikogusse tagasi. Aga mida see tähendab, nad tuleksid riigikogusse, mis ei tähenda midagi, siis on riigikogul kindlasti selline üldisem. No ma tahan nagu natuke tagasi, et miks, miks nad lähevad riigikogusse tagasi, on see, et sul on valijameeste kogus nendest, kes hääletusest osa võtavad, vaja saada 50 protsenti pluss üks hääl. Ehk mis siis täna on 160 häält, 60 168 häält, kui kõik osa võtavad, onju. Aga osavõtt tähendab ka seda, et sa lased valge lehe või rikutud lähe sisse kasti. Ja aastal 2006, kui olid vastakuti siis lõpuks Arnold Rüütel võitis, on ju? Ei vabandust. Ma olen täitsa kas Arnold Rüütlit. Et kas siis oli vist ka vist 303, kolme hääle küsimus oli, et oleks kolme häält rohkem läinud nagu valgeid lehti kasti oleks tulnud tagasi riigikogusse. Kui ta riigikogusse tagasi tuleb, siis võib juhtuda kaks asja. Esiteks on kõik juba praegu pisut tüdinud sellest valimisandist ja riigikogul on selline. Noh, kuidas ma ütlen, ühiskondlik moraalne surve. President ära valida palju suurem, kui ta oli siin, kui esimest korda prooviti läbi kukkusid. Et Ma usun, et sellist kriisi ei taha ükski riigikogu erakond. Aga sellisel juhul on jällegi tekib küsimus see, et kelle peal õnnestub kokku leppida. Ja võib-olla siis me näeme hoopis täiesti uue kandidaadi või kandidaatide esilekerkimist. Et aga noh, ütleme nii, et seekordsed presidendivalimised on erakordselt nagu keerulised sellel samal, 2006. aastal meie rahvusringhäälingu raadio uudised Helistasid kõik valijamehed läbi ja toona oli ju lihtne ma saan, kus oli suhteliselt suur vastandus ka ühiskonnas on ju, et kas, kas õitel või, või nagu ilves, onju ja uus või vana ja meie me ei räägi üldse sellest, et kuidas nad kumbki oma ametiajal nagu nagu olid, onju, aga tol hetkel oli ühiskond tol ajahetkel lõhenenud. Ja, ja, ja, ja kui mälu ei peta, siis lihtsalt kõik valima läbi. Vist lõpuks vist kahe või kolme häälega Läks läbi helistamise tulemus lahku sellest, mis oli reaalne valimistulemus. Ja see oli tol hetkel see, meie raadiouudiste küsitlus oli siis see, mis neid säradiles võidab napilt. Et ma arvan, et sel korral on palju keerulisem seda teha just sellepärast, et kandidaate on väga palju. Jah, ja neid ju valikuid üks asi on see, et mis tulemus on esimene voor, aga teine asi on, on on täpselt, et need kaks nii-öelda favoriiti, kes teise vooru jõuavad, et kuidas nende nagu kaotajate toetajad jagunevad, et noh, seda on tegelikult võimatu, ma arvan. Et ette prognoosida ja ja mulle mulle endale ka tundub, et, et see võib olla üks võtme võtmekoht, on ikkagi sotside sotside tegevus just selles osas, et kes võiks saada teise teise vooru. Kui sotsid tuleksid, kui üks mees Kallase taha, siis skaala teises voorus siis oleks ilmselt tõenäoliselt oleks väga suur. Ikkagi see, et me näeme, kui sotsid otsustavad esmaspäeval tõesti, et nad lähevad Kallase selja taha, siis me näeme teises voorus väga suure tõenäosusega kallast Reps. Ja siis on selline noh, tekib vastasseis ja, ja küsimus on juba irlised. Et kas nad ütleme, kui palju neist tahab nagu edasi selliseid poliitmänge teha ja, ja Reformierakonnale kohta kätte näidata vä või mitte. Aga samas sotside kinga Postimehes oli nädala alguse poole oli üks küsitlus, mis tehti pärast seda, kui, kui reformierakond avaliku arvamuse küsitlus mitte valijameeste hulgas, kui reformierakond otsustas, et nad lähevad Kallase taha, aga kaljurand ei olnud veel teatanud, et ta kandideerib kindlalt, et sealt tuli välja, et sotside suur suruks sotside valijaid eelistab Marina kalju nii-öelda, et, et noh, see on võib-olla see koht, mis paneb nagu mõtlema, et kummale poole kalduda, et üks asi on koalitsiooni tervis, aga teine pool on, on nende valijaskond, valijaskond ja reiting. Just, ja ikka vist oli see Tallinna sotsid valijameest, antoliivatajad tema eelistaks hoopis sellisel juhul, kui seltsid oma kandidaati välja ei lähe, hoopis Mailis Repsi, et et sealt ka lõppkokkuvõttes võib-olla see valik tõesti, et sotsid, kes ei suuda nagu ühes kokku leppida ühes, kelle toetada oma kandidaat ei lähe välja jätavadki selle vabaks ja ja see suurendab sellist määramatust valimiskogus veel. Mis mulle nendest viimastest nagu küsitlustest või sellest materjalist, mis on ilmunud. Tundub, et Ta Jõksi šansid on kuidagi kahanenud, kahanenud, et kui ta mulle Uly sellesse kampaaniasse, siis nagu selline värske jõuna oli ta küllalt suurfavoriit. Aga et võib-olla see seotus väga tugevalt kas siis IRL-iga või ka kaljuranna otsus, otsus kandideerida? Ma arvan, kaljuranna otsus kandideerida oli ennekõike jah, et Allar Jõksi-le ja ja ka Siim Kallasele nagu nende võimalusi kärpev kindlasti. No ma ei imestaks, kui Jõksi puhul on ka tegelikult mängima hakanud see selline mõte, et aga mis siis oleks, kui ta tõesti oleks president, kas ta kannaks seda rolli välja, et ta on, ta on olnud väga-väga silmapaistev poliitikapoliitikaga paralleelselt tegutsev isik, aga, aga tõesti, kas ta oleks, kas ta kannaks poliitikas välja, et seda selles mõttes sellest mulle tundub, et järjest rohkemad, et ka tema varasemad toetajad hakkavad kahtlema. No mina olen ka kuulnud, et ega IRLi inimesed ise on, on ka Jõksi seaduses olnud olnud seda meelt, et igatahes niikuinii president ei tule ja ja see võib olla ka viitab sellele, et et nad võivad, vähemalt osa nendest võib minna mõne teise kandidaadi taha. Jah, aga tegelikult kuna kuna see hääletamine on salajane, siis me kunagi päris täpselt ei tea, et millised on inimeste. Ma loodan, et inimesed teevad ennekõike oma südametunnistuse järgi selle valiku järgmisel laupäeval, nii et huvitav on sellesse olnud, kannad lõpupoole, et mismoodi on üritatud mõjutada valijamehi, et Siim Kallas sellel nädalal Postimees käis välja idee, et võiks mõelda kinnisvaramaksu kehtestamisele või siis seal väga sotside mõttetehingu tehingu maksu kehtestamisele? Reps korraldas või noh, ütleb Keskerakond korral haldusreformi arutelu, mis on nagu Repsi kampaania osa, Marina kaljurand on üritanud nagu Reformierakonnast ennast kuskil pealgi puhtaks pesta, et näidata ennast sellise erakondade ülese kandidaadi kandidaadi, näed et muidugi kui palju see, nagu neid valijamehi võib mõjutada, sest Kallas ei saa ju mitte midagi teha, sellekski. Rõivas ütleks, et me teeme selle, et siis ma saan aru, et no eks see on see, et ühele seal on mingid, mis on sellises olla nagu avalikkuses nagu tähelepanu keskmes ja sinust räägitakse pidevalt siin ka kaotada ikkagi pallimehi nagu mõjutab, onju, et aga noh, näiteks Siim Kallasele vist täna on Raplas lõunasöök, õhtusöök valijameestega, et tal on selline tuur, kus ta lõuna- ja õhtusööke peab, et ja ma ei tea, nad vist Mart Helme on täna hoopis Haapsalus ja ja vist Allar Jõks täna hommikul rääkisin, et tema vistena mingit kampaaniaürituste valijamehed sõidavad mööda Eestit. No muidugi jah, et ma nägin Repsi arvamusfestivalil ja siis siis ta siis tal oli, põhimõtteliselt oligi kohver käes, et nädal otsa olnud olnud sõitnud ringi mööda Eestit ja, ja talv pagan ei olnud tänase ilma kampsunite, ta ei tea, kuidas ta nüüd siin hakkama saab. Et need muidugi kandidaadid, tiirutavad kõik kõik hoogsalt mööda Eestit ringi. Jah, aga me ei pea kaua ootama, et vähemalt me ei tea nüüd, kas protsess jõuab finišisse laupäeval. Nagu surnud ka siin viitasid, et on, on tegelikult täitsa õhus võimalused, et kogu see, see valimine võib tagasi Riigikokku jõuda. Nii et me veel mitu nädalat räägime siin sellest Aga, aga noh, minul on küll, ma küll loodaks, et, et, et see laupäeval saab, Ta saab läbi, et ma mulle tundub, et see ütleme president emotsionaalselt on ta selline oluline teema, aga, aga ta ei ole nii oluline, kes seal ametis on, kui see, mis mehe pension huvi tervishoiusüsteemiga saab järgmisel nädalal, siis rahva teeniliselt peaksid minema soojendusbändina eetrisse minema Estoniast, et kas see oli 11 kuni 12, on rahvateenrite saade, mida Mirko ojakivi veab ja ja kell 12 hakkab, siis valige nii, et soojendusbänd teeb oma töö seal ära? Jah, et olge siis kuuldel ka järgmisel laupäeval täna olid vikerraadio stuudios ajakirjanikud Heidit Kaio, Urmet Kook ja Aivar Hundimägi. Kõike ilusat ja kohtumiseni.