Hüve vahtused, aastake raadio, kulla ole Valpi Valdo tämbedule juttu võromaalt valitsusele saadetud protestikerast. Tõne lugu on aastaga sirgus turteltuvist ja aastaga elajast mõttes kitsast. Rõuge kihkunna Misso ja mehkama Inemise saadi Eesti valitsusele protestikire tuu pääle, et viis vallavolikokku oma valinu näide vahtse suure valla nimes Haanjamaa vald kirjale allakirjutanu, ettevõtja ja kultuurielupidaja lüüdle, ET väiku gimme piirkonna nimi ei passi. Kui kuus korda suurem pole omavalitsusele täpsemalt, seletas üts kirja kirataja turismiettevõtja Piho. Aigar. Maisi ole kahani, Mamiis aga alla kiloti maaturismiettevõtjana turismin külgaaemmi väega selge kuismi vista, sest nagu erineme rohkempliku mehkama oma nägomm paganamaal, Omaani maal ka tükike setomaad, nüüd Haanima sisse oma arvatu, et ka tuul on hoopis eriskummaline nägu tehtud, on väga raske ütelda kustu Haanima piir, Parsi Laum aga umalaol juudas ja jummal küll Tiitsi väga täpsele leppisime kokku, koetuitsevad Suites osastena, teisest otsast tõugati kokku, olidki kupli ja ja mäed tähendab võtva helistrits kursuse veli ja küsis, et kustil Haanjamaa lumega ja ma sai talle ütelda, et Haanja Mariksam lumme Netca Tõne sääne selge piir minu jaoks on olnud lumepiir, kus ma nüüd ütle, tule, tule suusatamas, Haanjamaal lumme, Haanja Michiga male on kokku osanega päida, kõnelenud alt eemal ja ei saa midagi ütelda mõne omava perimanele meeldus, et näed, nüüd jäi meile ka midagi sumo armsast vallast alale. Noh, ma õnnetu määne nimi bassist lahtisele suurele omavalitsusele, tegelikult kui kaardi peale kaija, siis kui üldse eestimaal Kaias, siis kõge lihtsam polnud küll Sollale vallale nimme otsi, sellepärast ta enamus asus rõhuga kiskunud tooriumilt koi, paikkondliku, kultuuri ja mida iganes, et mass neid küll seal mäega suuri probleeme. Ka kodusse nimenõukogu on kirekirjutanu minemiisiga sama meelt ja soovitas vastse valla nimes panda Rõuge vald. Kui valitsus tuuganud õhtu jääs, siis saata nimeküsimuse tagasi vallavolikogudele. Nime otsused Eeessi. Eestimaal on seos, aastaga sirgus kuulutada turteltuvi ja aastaga, eles on metskits. Naist kõneles Räpina looduse, mis Lepiski Arvi ja arvas looduse märke perre tsipakene ette aastaga alastuse ilma. Kitsel läheb häste kui siin mõni aasta tagasi muidugi Kats Räkkas ennast praktiliselt Talvull, siis jah, kitse arv Lätis ka alla, aga kitsam nüüd kenasti kosunud jahimehega üks esimesel aastal, nii kui vähekese vähem Kütseva ja nüüd pom teda päris palju näete, ov loetu koos Eestimaa pealevast koske ligi 40000 kitsevast on meil nagu. Ära oled sa pead rehveneusi aastaga Dirgukesega ehk siis turteltuvikesed. Sellel aastal kohe kindlasti ei ole edu pärast suurem jagu, eks Naama maa lõuna pool kaelus-turteltuvist kõneldes siis noid Külom talvituma ka jää esike Räpinal mõne aasta tagasi emale ütte nänn, kaelus-turteltuvi väheldane tuvi helehall ja siin siis skaala peal Homsis seal nagu mustreid, miks ta sellest kadu, nimi, Homsis tulnu timer nagu julgem teda võita ka pargi näete, arvukusest arvatas kuskil võib-olla 1000 baare ja Tõnnesi somm lihtsalt turteltuvi Tõmpsis veel vähe vähem ütleme, rästastiks vähekene suurem ja see neer vähe, no punakaspruuni sulestikuga toda arvatased koos kell 5000 või või isegi rohkem paare. Ja tublit inimest Belgias, kui mõttes sa lähed siis miks ta nägi, eks inimest hinne ja kuna Tarzani pelglik, siis ta muidugi Lindasele. Lõpetuseks küsida, et kas sa midagi ei saa, seda ilma katsele ka ütle, näänetu aastake, võid olla. Nuia kestu tänapäeval mõistinalt teda nii täpselt ütelda, sest tamm nii vahelduv, aga noh, jaanuari keskpaiga vähemalt võib-olla vähekene ka juba enne ei pea siis külmele minema ja, ja tule Meliks talvega pea haigu märtsi lõpupooleni välja ja see on minu arvamus, aga ega kunagi ei tea täpselt, mis ei tegelikult juhtuda. Ja ongi oska ras kõik saates jäätise kokku. Harju Ülle lugi, Valtri Valdo Vahtramäe võrokeelne saade. Tule nädali pärast tuleva neljapäeva kell viis läbi viis minutit.