Vikerraadio Reporteritund. Tere, paljud teist on käinud Tallinnas Patarei vanas kaitsekindluses ekskursioonil. Tsaar Nikolai esimese korraldusel rajatud ja 1840. aastal valmis saanud kalaranna fort on vihma ja tuulte mõjul iseäranis just viimasel kümnendil lagunema hakanud. Ja tänavu kevadel nimetas muinsuskaitse organisatsioon Europa Nostra Patarei kaitsekindluse seitsme kõige rohkem ohus oleva mälestise hulka Euroopas. Et kogu kompleksi valdav riigiks kinnisvara aktsiaselts on teatanud, et nelja hektari suurusele kinnistule on nüüd tehtud uus detailplaneering, millega hoonestuskontseptsioon tuleb kasutajasõbralikum järelikult ka uutele ostjatele ja arendajatele atraktiivsem ning et endises vanglahoones tegutsev Patarei muuseum pannakse oktoobris kinni, niisiis otsustasin seal väikese ringkäigu teha. Juhiks muuseumi juht Andrus Villem. Mis rauduks on, mille sa nüüd lahti teed, see on siin majandussalga sisse pääseb, et siin oli siis patareis see osa, kus olid juba süüdi mõistetud vangid, kes tegid, siin all oli köök, üleval olid siis majandus, seal ka eluruumid, et selles osas siis olid need vangid, kellel oli mingit liikumist, ülendada osasid eeluurimisvangid, kes pidid oma kongides ööpäev ringi istuma. Rattad üks tund jalutusboksis õues. Kuidas nii, kui on 13. september 2016, kas siin on elektrik, mis siin inimestele näidata on, nädalavahetusel olid siin ju mitmes keeles suured giidiga ekskursioonid? Enne see huvi on muidugi tohutu ja siin muuseumi osas, mis on üks, üks väike osa siis sellest patareist, et siin on meil uued elektrisüsteemid pandud mis päästeameti üle vaatas, Need, rohelised mehikesed uste peal ja ja see on siis nii inimestele, kes tulevad individuaalselt, ostavad lihtsalt pileti, käivad ringi siin, sest see vangla on nii, nagu ta jäi siis peale sulgemist 2005. Ja siis internetist saab tellida endale ekskursiooni, kui on rihm olemas või siis liituda sellise kogumise ekskursioonidele piss, mis käivad ka mitu korda päevas. Edasi läheme, sest ma tean, et kõikidesse vanglahoonetesse siin nelja hektari peale inimesed minna ei saa, kõige ohtlikumad avaused on kinni müüritud, aga aga mida siin inimesed näha saavad, nüüd veel kuni seitsmenda oktoobrini. No aga läheme ülespoole vaatamisi, läheme sellest trepist, kas me paneme selle ukse kinni? Mähkima tulevad siis. Siin on üks inglisekeelne härrasmees, kes juba tahab ka tulla meiega koos vaatama. Huvi nii kodu- kui kaugemalt tulnud inimeste poolt on üsna suur. Vangla hoovis on kõrged kuused kasvanud ajapikku. Siin kuuskede kõrval on mingid kivist postamendid ja lillepotid. Kas on kunagi olnud mingi? Mis on olnud, see on nõukogude aegne ilu. Tegelikult siin on üks ajalooline puu, see õunapuu, mis on nüüd millegipärast seda ära kuivanud, arvatavasti mures selle patarei pärast. See on viimase ennesõjaaegse vanglaülema istutatud Õunap. Nii et väga vana siis, aga võib-olla tal lihtsalt jah, sai jaks otsa siin kuuskede vahel tagasi õue peal ja hoopis ühest teisest uksest sisse. See on nüüd sidehoone allkorrusel, sidehoone ehitati siis 34. aastal, see on üks uuemaid uuemaid hooneid siin vanglakompleksis. Siin kasside hoone otsa kõrval oli siis all üks väike ruum, kuhu me lähme ja seal toimusid siis enne teist maailmasõda Eesti vabariigi ajal hukkamised. Milleks vanglal vaja olnud Side hoonet. Sidehoone on ta sellepärast, et ta on nagu kahe Lüneti osa kõrval, ta seob nagu kahteteist tiiba selge ja Andrus juhib meid, kes sisse uksest, mille peale on kirjutatud poomisruum. Paar trepiastet alla, krohvitud seinad üsna hiljuti krohvitud. Ei ole suur ruum pakkunud üks, kuus korda kuus ja et nõukogude ajal olid siin juba mingid tööpingid, aga nüüd me tegime tühjaks, et siis oleks aru saada, milline ta siis enne sõdalase hukkamisruum oli. Eesti vabariigis oli hukkamine läbi poomise. Siin laes on näha ka siis konks veel, mis on küll ära lõigatud, aga, ja siis luugi koht põrandas jahet, et mis luuk tõmmati ära siis inimene ukse alla ja ja oligi kõik, aga protseduur oli, see oli keerulisem, et vang toodi siia. Ja siis ta jäeti siia. Lauake oli ka siin, et seal oli konjak, suitsud, šokolaad, üks väike mürgipudel, ta sai siis ise valida, kas tootab ära poomise võtab mürgi sisse. Siin on selgeltnägijate tuleproovi ka tehtud, et seinad olid kõik kaetud, lihtsalt must ruume, siis nad pidid ära arvama, kus nad on. No kas nad arvasid, ma ei mäleta, see oli nii ammu juba. Keegi vist arvas isegi ära. No igal juhul on siin korralik elektrisüsteem pandud, valgustus on. Ja midagi eluohtlikku varisemisohtliku praegu külastajatele näha ei ole. Siis me läheme siit välja ja nüüd siis Kuhu lähme sinna, vaatame kambreid ka, vaatame kambriga. Kas kambrid on kogu aeg olnud suhteliselt sarnased, nii selles, mis oli vana tsaariaegne merekindlus, kui need, mis on siis hiljem. Veel soovitakse külastada nii et kuidas need kambrid siis erinevad olid? Tegelikult oli see Korsi osa, mis on siis mereäärne osa hästi õhuline, selline suurtüki ja sõdurite elamispaik. Et siin oli kaks pikka koridori, mis siis tulid ühest otsast teise. Põhimõtteliselt kõik need Kasemati, kõik ruumid olid Gazemotid kase, mõtlesin siis hästi paksu laega ruum üks koridor tuli siis selline kõverkoridor tuli siis siit maa poolt ja teine läks mere poolt. Kõik need seinad, mis siin sees on, välja arvatud tugiseinad, on hiljem vangla ajal ehitatud. Tegelikult oli ta hästi õhuline, kõik ruumid olid omavahel ühendatud ja võib öelda isegi kaunis. Kui tulevikus siinse krohv maha võtta ja kõik tuleb nähtavale siis ja need vaheseinad ära lammutada, siis saab sellest väga ilusa asja kujundada. Kas te olete näinud ka mingeid tsaariaegseid, arhitektuurseid, plaane ja jooniseid, kuidas see oli mõeldud? Ei no ei olnud mõeldud, tehtigi. Ja need plaanid on olemas ja sealt on näha. Suurtükid olid mere pool lahvetid ja kõik nende liigutamise igasugused konksud. Ja siis sõdurid elasid siis kordi osast maa poolst, seal oli nende kapid ja voodid narid. Ja kui te ette kujutate seda Lev Tolstoi, sõda ja rahu ja siis sealt mäletate, see on sama aeg, millised suurtükiväelaste mütsid olid hästi kõrged, sellised need olid kappide otsas, et juba ühest Kasematis saaks sellise kindluse muuseumi teha, mis oleks väga efektne. Ja mina ümbruskonna riikides võib-olla ei olegi Pole kuulnud, et isegi Venemaal oleks. Vaatame veel siit mõnda kambrit, siin on haigla osa, ma ei tea, kas me sinna minema vaatame selle ära, vaatame selle, seal on kaks operatsiooniruumi, siin olid siis mere pool olid haiglapalatid. Haiglasse pääsemine oli üks väga õnnega seotud asi sest pidin ikka haigi olema, et siia pääseda. Kui just ei maksnud siis arstidele, et siia pääseda, aga, aga see oli nagu puhkekodu võrreldes siis selle hariliku kongiga. Siin on hästi palju filme filmitud, ütleme et umbes kolmekümmet mängufilmi. Näiteks nii ruumis oli see Georg Otsa filmi siin siin olid tal pingi õieti sinna nagu istus, oli seal akna all ja te olete tuttav ette küll, jah. Ja nüüd läheme operatsioonisaali, sest et see on see tuntud vanaaegne valgusti opilaua kohal. Kaks operatsioonisaali tegelikult siin keerulisi operatsioone tehtud, et kui midagi hullu oli, siis viidi ka keskhaiglasse, aga väiksemad asjad tekkisin ära, kui mingi sõrm umbes oli või või mingi muu põletik oli. Muidugi nüüd on järjest kõik, kuna meil ei ole raha siia valvureid palgata, siis inimesed lõhuvad kogu aeg, ma ei tea, mis komme see on, aga siis mitte külastajad, vaid need, kes öösel sisse trügivad ka. Ja need endiselt tulevad ka seal külastajatena ja nemad siis väljendama põlgus sellega, et lõhuvad. Aga siin operatsiooniruumis selles teises siin tehti neid kelgukoera, seda üks kord ja nad panid, Nad panid ühe sellise valgusti sisse, mis on tegelikult pisikute hävitamiseks. Ja kui nad olid siis mitu tundi selle valguse käes olla, siis hakkas neil silmanägemine ära kaduma. Et sellest oli lehtedes ka juttu, et nad panid vale lambi lihtsalt sisse. See oli lamp, siis sellest vangla haiglaajast ja just põrandad, kõik on uued pandud siin selles osas Eesti vabariigi ajal pandud, see ei ole sõnu, kael ja koridori põrand on Eesti vabariigi ajal pandud siis, kui siia vangla tehti 1092 keeles. See saab ju varsti siis meil 100 aastat rahaks ja. Nüüd, kui me selle lühikese ringkäigu siin lõpetame siis me hakkame rääkima sellest mida külalised siin veel näevad, kui palju neid siin käib, mida neile õieti giid saab rääkida ja siis võib-olla paar sõna ka sellest, mismoodi välja paistab. Patarei merekindluse tulevikku. Lähme vaatame gongi veel ära jälle trepist üles ning siis kolmandale korrusele, trepid on siis tsaariaegse, pakun, siin on hästi palju selliseid. Nad ei olegi graffiti, need on ikka juba pildid, eks ole. Need on siin mitu aastat on olnud kunstiülikooli sellised praktikumid, kus muinsuskaitse lubas ja krohvi peale teha, kuna kuna see tuleb arvatavasti mingi aeg ikka maha võtta. Et hallitusest lahti saada. Ja need on suhteliselt efektselt kõik. Kunstniku kätt on tunda jah. Ja neljas korrus läheb veel üles. Ei, seal on juba katusealune, et see on suletud ja selge. Kiiruga Andrus Villemile järele. Vaidlust ei ole. Seal on ütleme, selle 20. sajandi selline koondkokkuvõtte, teine maailmasõda, natsid ja kommunistid ja noh, see sümboliseerib nagu kõik, see on üks, 12 meetrit pikk ja ma pakun näiteks neli meetrit kõrge, tõeline seinamaaling. Ja, ja seda tuleb tulla ise vaatama, et seda ongi sõnadega väga raske kirjeldada, aga on väga mõjus. Väga mõjus. Juudipoiss tegi kas ta ise siin istunud ei nool, A sääraseid ruumi on niimoodi ära tehtud, siis mingite kunsti teostuda teinud ka tänaval kokku. Filmidest muusikast ja, ja muudest isegi tulnukad on peal. Charlie Chaplini tunneb ära ja John Lennoni ja veel mõningaid ikoonilisi nägusid ja ilmeid. Kõige efektsema kambri juurde juhatab Andrus Villem meid järgmiseks mööda pikki koridore, kus paremale siis 200 meetrit edasi sital ongi järjest lähevad siia nii ja see on nüüd mere pool. See aken on merepool, haage on jah Akena mere poolananemis selline vanglaaegne päris vangide tehtud grafiti, et siin nagu Narva Narva kindlus ja siis ristirüütlid on siis Ivangorodi müüri lõhkumas. Et see on päris kunstniku tehtud ja et see oli nii hästi tehtud, et seda ei värvitud ülemiseks. Aga kong ise on tüüpiline, nagu siin 90 protsenti konge on, et 16 seda raudnari siin nõukogude ajal oli ikka 35 matsi sees ööpäev ringi välja arvatud üks tund õues. Et hirmus hais oli, kui nad käisid kord nädalas duši all, sõid ja vetsu ookeani siinsamas ruumis. Päris hull, need narid on lühikesed, ma pakun, et mingi meeter 50, aga mina olin ajakirjanik, käisin ükskord siin lugusid tegemas, siis vaatasin ka, kahemeetrised pidid sellise Norrijal Moram. Kokkuhoid kõiges uksed on ehtsad ja ikka siin ja see karmoška ehk söögiluugi koht, see tõmmati lahti ja siia pandi siis see kauss pandi siin täis, pandi luugi peale, et igaüks sai siis seest võtta. Et ega siin mingid sööklad ikka söödi siinsamas kambris. See oli puhas karistusasutus, mis tähendab, et mingit eeluurimist Ei olnud karistus oli eeluurimisvangla, see oli kõige hullem koht üldse, et kui juba kohus oli ära ja siis laagrisse või muusse vanglasse saadeti, siis oli tunduvalt kergem. Seda on öelnud nii kriminaalid kui poliitilised vangid. Siis peavad olema siin ka ülekuulamisruumid. Ei, tähendab jah, kus uurijad käisid, aga see on hoopis teises kohas, seal esimesel korrusel. Aga poliitvange kuulati pagari süle, et neid siin ei kuulatud, need viidi sinna. Jälle väljas päikese käes tagasi Andrus, hiljem ma vaatan, kui hoolikalt enda järel kõiki uksi lukustad sulete, sest, et mitte ainult külastajad, aga kutsumata külalised tahavad siia sisse tulla ja ometi pääsevad nad sisse. Nägin lõhutud ja just taas parandatud, mingit sissepääsumiksija tahet takse mandaalitsema tulla või, või kui palju te sellega kokku puutunud? Ütleme, et see on pidev töö, sulgeda igasuguseid avaosi, mida et nii-öelda kutsumata külalised siis tekitavad, küll nad panevad põlema peauks tegelikult põletati maha, mis tuli siis mitu korda seal uuesti keevitada. Siis on, on siukseid juhuseid, kus lausa käsisaega on trellid läbi saetud mere poolt, et sisse pääseda, kõik sisse pääseda, aga arvatavasti Nad tulevad nostalgiast, et siin viina juua. Siis on metallivargad, siis on lihtsalt kodutud, kes mõtlevad, et siin on hea elada, et tegelikult, kui siin elu sees ei ole, siis ei muutu ainult mitte väliselt tondilossiga, vaid ka sisemiselt. Te peate silmas elu all seda, et kui siin muuseum ei tegutse või kui siin ei ole juhitud ekskursioone ja kui sind pidevalt korraldajat sees ei ela. Ja just, et kui silma peal ei ole, siis see läheb kohe käest ära. Andrus paneb jälle mitme luku ja riiviga. Ja siin on ju pidevalt signalisatsioon, töötab, saan aru või? Ei, signalisatsioon on ainult kohvikusse, siis selles nõukapoes. Aga kuskil nägin silti, et on palgatud ikkagi mingi turvameeskond. Siin on ööpäevane valve, aga üks inimene seda nelja hektarit ei valva. Kui need Ringkäigud on ka mitme tunni tagant sissetungijad ju teavad, et siis ta käib korra läbi ja siis on mitu tundi aega tegutseda. Mere äärde tagasi, läheme uuesti väär teha ka, nii kaua võib rääkida siis sellest mis jääb kõige merepoolsemas, see on siis Korsioon. See on ehitatud aastal 1840, sai valmis? 200 aastat, ütleme Eesti kontsentreeritud ajalugu. Nii kontsentreeritud ajalugu polegi siis kui, kui siin kohtusüsteem tegutseb inimestega, kes mitte ainult poliitiliselt, majanduslikult, kultuuriliselt on ohtlikult selle režiimile, mis parajasti valitseb, siin on valitsenud nõukogud. Natsid, Eesti vabariik ise. Eesti vabariigil oli ka repressiivne aeg, kui vapsid siia kinni pandi. Kõik see on väljapaistvate inimeste koht ka olnud, mitte ainult kriminaalkurjategijad. Jaan Kross on siin olnud nii nuka kui siis saksa ajal. Tuglas ei ole siin olnud, kus Tuglas oma põimi meri kirjutas, Tuglas oli vangis tsaari vanglas peale 1900 viiendat aastat. Ja kehti vangla 1920. Isegi kirjandusõpetajad, paljud ei tea, et ta istus tegelikult Toompea vanglas ja, aga millegipärast on jäänud see kujutelm, et meri on nii lähedal ja siis aga ta istus seal üleval ja vaatas ka merele. See viga on nüüd saanud parandatud. Meenutame, et poliitvangidena on patareis kinni istunud riigivanem ja Eesti vabariigi esimene president Konstantin Päts, hilisemal ajal Lagle Parek ja Johannes Hint. Lõplikult kinnitamata andmeil hukati seal 1941. aastal riigivanem Jaan Tõnisson. Aga tagasi tänapäeva Andrus Villem, kui halvas seisukorras. Patarei merekindluse praegu on, see on ikka väga hull, sest katuseplekid on kõik läbi roostetanud ja mis on ühel hoonel kõige olulisem katus. Kui katus iga tormiga kaotab mingeid tükke, siis sealt tuleks siis see vesi. Ja et nüüd viimases otsas pea kaks aastat oli katus auklik, siis on nüüd kolmanda korruse aknavõlvid sisse langemas. Et väga hull, siin on uus katus, on peamine asi, mis siin kiiresti tuleks teha, et see kultuurimälestis säiliks. No kes hakkab nii lagunenud hoonele uut katust tegema? Ta pole nii lagunenud, kui seinu vaatame, siis need on 200 aastat remontimata, aga nagu uued. Et see üleval äär on, on lagunenud, kuna vesi murendab seda. Aga see kõik on võimalik parandada, kui, kui saab katus peale seal Lüneti või sleppi osas, tegelikult seal on igal pool laeka sisse langenud, et viimane aeg see häbiplekk ära pesta. Eesti vabariigi rinnalt. Andrus teie olete selle patareis tegutseva muuseumi juht, hing, eestvedaja, kui palju inimesi siin ühes aastas käib? Ma saan aru, et talvel neid ekskursioon ei toimu, aga aga suvega. Ei, talvel käivad ekskursioonid või vähemalt siiani käisid, aga kuna need riigi kinnisvara otsustas, et ta läheb seitsmendast oktoobrist kinni, siis nüüd ei pääse enam keegi siia. Mida aasta edasi siis ütleme, viis aastat tagasi ei käinud talvel keegi ekskursioonil, aga praegu on ikka paar-kolm ekskursiooni nädalas, talvel ka. Aga suvel käib väga palju inimesi siin ikka kümneid tuhandeid kes käivad küll piletiga lihtsalt individuaalselt muuseumis, kes registreerivad ekskursioonile ja kes käivad niisama siin suurtel väliüritustel, mis on tasuta, see inimeste hulk ja fännide hulk järjest kasvab. Siin on jaanituli 23. juunil, siin on muinastulede öö viimasel augustikuu nädalavahetusel. See on see, mis toob eriti palju rahvast. Kohale, ja viimati oli siin jaanitule ajal, oli mingi 3000 inimest. Ja muinastulede öö nii palju ei olnud, aga noh, siis on juba jahedam. Aga meil tuleb üks suur üritus, velled. Esimesel oktoobril tuleb niinimetatud patarei matus. Ja sinna on oodatud siis kõik inimesed, kellele pole ükskõik sellise kultuuriväärtuse hävimine. Siin tulevad kontserdid, sõnavõtud ja niisama tore olemine, et protestivad selle vastu, et see kinni pannakse. Küsin veel seda, kas turismibürood müüvad ka siia ekskursioone? Turiersi büroodel ongi nüüd häda, et oktoobris on meil tellimused olemas, aga siis sa enam ei pääse, et et siin on lubanud turismibürood lausa teha ühisrinde protestiks selle vastu. Ekskursioonid saaksid ikka käia. Kui kaua te olete seda patarei muuseumid siin elus püüdnud hoida kõigi vahendite ja peaaegu et. Üksiku rahaga ega ma nüüd mingeid arvestusi ei pea, sest kelleltki toetust ei saa kellelegi eraldi nagu midagi jagama ei pea, aga kuskil umbes 10 aastat. Ja mul on rõõm näha, et kui alguses inimesed ütlesid, et see on selline koht, kus ei tohikski mitte midagi teha, et siin on nii paljud inimesed kannatanud ja see on vaevast ja hirmust ja higist kõik läbi imbunud siis nüüd enam seda juttu ei ole. Tegelikult saadakse aru, et see on tõeline tuuri väärtus, mida tuleb mitte ainult säilitada, vaid ka arendada. Ja kõik need 10 aastat on olnud juttu sellest, et Patarei merekindlus tuleb ühele omanikule maha müüa. Ja niisugune plaan on olnud, mida ei õnnestu päris kindlasti teha, sellepärast et see nõuab nii palju raha, mida eraettevõtja iialgi siia ei pane. Riik ei jõua, et see ehitis saab korda ainult sel juhul, kui kõik panustavad siia nii eraettevõtjad, riik kui ka mittetulundusühingud, kes saavad siis taotleda raha erinevatest fondidest. Ainult sel viisil on see võimalik, et praegune rehi ja riigi kinnisvara aktsiaseltsi poliitika mis üritab nüüd hästi rumala detailplaneeringuga seda siiski müüa, et ehitada kindlusest 30 meetri kaugusele elumajad mis on kõrgemad kui kindlus ise, et see on. See on nii absurdne, et ma ei ole ühtegi inimest näinud, kes sellele heakskiidu annaks. Kas see on riigi kinnisvara, aktsiaseltsi plaan Patarei merekindluse nelja hektariline territoorium jagada neljaks eraldi kinnistuks, müüa need maha ja ehitada siis? Viiekordsed majad aga ühte ajaloolist kinnistut üldse jagama hakata, see on tegelikult pretsedenditu ja arusaamatu too on, mismoodi siis see, kes ehitab, need elumajade, hakkab sealt nagu tulu saama. Mispärast peab ta üldse seda kindlust kõbima hakkama? Kuna ma tean eelmistest erastamistingimustest nõuet, okei, muinsuskaitse võib mingi trahvi teha, aga see on nii väike, et et see erastaja lööb käega lihtsalt siis trahvi, mille eest, kui midagi ei tehta nagu. Ja siis võtab see protsess, et see uuesti sellelt omanikult ära võtta, ma arvan, mingi 10 aastat, kui ta ei tee midagi. Et selle kohta on pretsedent Eestis olemas. Pärnus võttis linn ühe maja ära seal Rüütli tänavalt ja kuna Ma püüdsin ka, aitasin leida ostjat sellele, ma olen suurema jao nende võimalike investoritega siin lävinud neile nagu esitlus teinud sellest majast, et mis siin on ja mida siia võiks teha siis tõsiseid ostjaid on siin paar tükki olnud, aga need on nagu maailma finantsturgude konjunktuuri tõttu ära langenud, et ühed olid ameeriklased, kes peale börsimulli seal 2008 ära kadusid. Kuna nende varandusest jäi üks kolmandik järgi nendest miljarditest, mis kõik oli ja siis teinekord oli siin peale Venemaa sanktsioone oli samasugune seis. Kui siin keegi ostab siis sihuke, kes, kellel on sellest kindlusest täiesti ükskõik. Täpsustame ikka veel, kas kõik need praeguse Patarei vanglahooned jäävad püsti selle detailplaneeringu kohaselt või, või need uuemad hooned tõmmatakse maha ja jääb ainult see tõesti see ajalooline 1840 valminud osa. Kuidas on ette nähtud kindlust ennast ei saa maha tõmmata, ta on muinsuskaitse all. Ja need nõukogude aegsed silikaathoone, need saab maha võtta. Aga siis ehitada jälle mingid karbid siia asemele umbes samasuguselt küll ilusamalt väljanägemiselt, et see ei kõlba küll kuhugi. Kui tervikuna ei saa müüa ja osade kaupa tundub väga riskantne, siis mis on teie hinnangul Patarei merekindluse? Tulevik no 10 aasta pärast ei ole ta mittemõtteliselt tondiloss, vaid isegi mitte 10 viie aasta pärast ongi ta tondiloss Tallinna kesklinnas. Mida siis Need, miljonid turistid, kes Tallinnas käivad, võivad siis vaadata ja imestada, et mis riik see siin on, kes oma kultuuri niimoodi. Ühesõnaga, teie pakutud variant oli luua sihtasutus, kaasata fondidest raha ja konserveerida Ei, mitte konserveerida, tegelikult sihtasutus on nüüd loodud, siin on muinsuskaitse selts ja säästva renoveerimise keskus ja veel mitmed organisatsioonid, mis sihtasutuse lõid juba 25 juuni. Ja see toimib, et nüüd me võtame vastu mitu Euroopa Nostra, kes järgmine esmaspäev kohtub ka ministritega ja ütleb välja oma seisukohad enne seda, ta tutvub siin sellega ehitisega mitu päeva. Kuna ta on tunnistatud kultuuriväärtuseks, mis on Euroopas üks enim ohus olevaid. Meie poliitikud ka aru saaks, kuivõrd oluline on see Euroopale maailmale see, see kindlus, mis siin mere ääres sümboliseerib nii paljusid asju No kõikide ministrite vastus niisugustel puhkudel on see, et riigil ei ole raha, ärge meie käest midagi küsige. Ei, no kui riigil ei ole raha, siis võib-olla tõesti, et põleta masin seda natukene veel hullem välja näeks, et tegelikult kui see koostöös teha, siis raha leitakse ka see, see ei ole niimoodi, et ehitame selle ühe aastaga valmis, on pikaajaline protsess, mis võib-olla võtab 10 aastat aga kõigepealt tuleb talle tus peale saada, temas tegevust leida ja järjest hakata tegema. Nagu mul muuseumis on mänguväljaku fondi pandud elektrisüsteem niimoodi ka mujale panna, kindlustada, et keegi siia sisse ei saa ja samas, et see oleks ka suhteliselt avatud siis publikule keda ma rääkinud iga aasta lisandub, ma arvan, kordades see Euroopa Nostra, räägime kaks sõna, mis organisatsioon seal, see on üks üleeuroopaline organisatsioon, mis jälgib ja suunab siis pidevalt kultuurimälestiste säilitamist. Nemad annavad lõu, suunavad rahaallikate juurde, et koos Euroopa Nostraga tuleb Euroopa investeeringutele rekonstruktsioonipanga esindaja kellelt saaks juba juhul, kui, kui siin positiivset mingisugused nihked toimuvad, siis taotleda uuringuteks raha. Juhul kui see sihtasutuse Kalaranna Patarei haldusse antakse, siis juba praegu võib lubada, et see mereäär saab järgmisel suvel korda. Jaa. Ma arvan, et me leiame järgmise aasta jooksul ka raha selleks, et katus korda teha. Aga riik peab siin omafinantseeringuga ka kaasa, tuleb ega ei saa niimoodi, et riik annab ära ja siis ütleb, et oh, et nüüd vaadake ise, mis te teete, mis te selle varemetel asuga teete, on vaja kõik aru saaksid kui oluline mitte ainult kultuuriobjekt, vaid ka turismiobjekt see on. Sest kui vanalinn on üle Euroopa Tallinna sarnaseid, ütleme mitusada, siis selline kindlus on ainulaadne. Kas seal on mingeid märke selle kohta, et riigi kinnisvara aktsiaselts tahaks selle riigi omandusest anda mittetulundusühenduse omandisse? Nemad võivad igasuguseid asja tahta, aga nemad on riigi omanduses olev aktsiaselts. Nemad teevad seda, mida poliitikud neile ütlevad. Kogu nelja hektariline kinnistu kuulub riigile, seda haldav riigivara kinnisvara aktsiaselts on patareile aastaid ostjat otsinud seni tulutult. Nüüd on siis tehtud uus detailplaneering, arendajatele isuäratavam, räägib riigi kinnisvara aktsiaseltsi arendusdirektor Timo aarmaa. Hetkel. Kõige võib-olla aktuaalsem küsimus meie jaoks, seda juba siin mitmes aasta on see, et 2013 aastal algatatud detailplaneeringu protsess, saadase planeering kehtestatud, et planeering on meil linnavalitsuses vastu võetud, aga nüüd siis on jäänud peale siin aset leidnud avalikke arutelusid. Se kehtestamise moment. Kehtestamine on siin selles mõttes pisut takerdunud meie jaoks, et erinevad huvid, rühmad, siin on detailplaneeringu avaliku arutelu protsessis rida küsimusi tõstatanud, millega siis hetkel nagu tegeletakse. Aga vast on need küsimused siin lähiajal kõik üllatused võtavad ja, ja seejärel siis loodetavasti jõuame kehtestamiseni, mida me oma planeeringuga oleme taotlemas, on selline multifunktsionaalne hoonestusnii olemasoleva siis merekindluse baasil, kui ka siis väikses mahus nii-öelda uushoonestuse näole, et valdavalt see planeering ikkagist baseerub siis olemasolevate hoonete muinsuskaitse all olevate hoonete osas sihtotstarvet perspektiivse, kasutusfunktsiooni määramisele plussis Patarei merekindluse lennusadama vahelisel alal ette nähtud osaliselt siis uushoonestust seal sõltuvalt arendaja äriplaanist on seal kas siis elukondliku äriotstarbelist funktsiooni võimalik kavandada. Jah, siin on olnud seda retoorikat riigi kinnisvara peale detailplaneeringu kehtestamist plaanib seda kogu hoonete kompleksi müüki panna. Miks see nii on, et siis meie hinnangul on täna siin selle kvartali käibesse saamiseks kõige mõistlikum kõige kiirem viis erasektorile siin anda võimalus, et läbi enampakkumise siis erinevad investorid saavad enda plaane siin läbi mängida ja parim pakkuja siis oma ideed tulla siia teostama. Versus et kui teda nüüd püüda jõuga takistada seda, seda müümist erinevate argumentide tuginevalt, et siis me täna senini ei näe siin sellist osapoolt või tellijat, et avaliku sektori poolt, kellel siis oleks ühelt poolt vajadust ja teiselt poolt rahalist ressurssi sellises mahus hoonetekompleksi korrastamiseks ja hiljem siis ka ülalpidamiseks Se ruutmeetrite maht on siin päris märkimisväärne. Ajalooliselt seda hoonetekompleksi on siin erinevatele avaliku iseloomuga asutustele püütud nagu pakkuda või on siin omal ajal teda kunstiakadeemiale kaalutud ka konverentsikeskuse formaadist räägitud. Erinevatel põhjustel ei ole need plaanid lennuvõimeliseks osutunud ja siis täna pigem arvestades seda mahtu oleme me riigikinnisvaras siis läinud seda teed, et, et koostöös linnaga, Tallinna linnavalitsusega seda planeeringut siin menetlenud selliselt, et ta oleks paindlikuma lähenemisega see planeering jätmaks siis investoritele või selle kompleksi arendajatele rohkem ruumi erineva iseloomuga kasutusotstarbeid sisse tuua. See paindlik lahendus tähendab seda, et kogu neli hektarit jaotatakse neljaks krundiks neid on võimalik osta koos, neid on võimalik osta eraldi. Missugused hooned nelja hektari peal kuuluvad lammutamisele. Hobused kuuluva tasemele ehitamisele kui nüüd lõpuni täpne olla, siis planeeringuga tegelikult nähakse ette isegi viie krundi või kinnistu moodustamine. Sellest siis neli kinnistut on tegelikult olemasolevad ajaloolised muinsuskaitse all olevad hooned ja uushoonestus on siis kavandatud tsooni, kus siis tegelikult täna on juba osaliselt puhas plats, kui nii võib öelda ja on siis ka selliseid nõukogude aegseid ühe kahekorruselise hoonestuse elemente, noh, mis seal, ma ei tea, vana garaaž ja need lähevad lammutamisele, need on jah nagu lammutatav maht, nad ei ole ei muinsuskaitse all ega oma sellist linnaruumis erilist väärtust ja nende asemele on siis jaht uut hoonestust kavandatud. Mis puudutab seda olemasolevat Patarei merekindlust ajaloolist unikaalset hoonet, et selle küljest ei ole selle planeeringuga kavandatud ühelgi viisil millegi nagu lammutamist. Põhikoosseisult on ka tulevikus selline, et seal on pigem küsimus selles, et mis funktsioone sinna ette näha ja, ja mis puudutab seda uushoonestusmahtu, et mul on pisut võib-olla keeruline teda kirjeldada selles võtmes, et planeeringus nähakse, et see sellele uus hoonestusele tuleks tegelikult ühel hetkel, kui sellest üldse rääkima hakatud, tuleks korraldada arhitektuuri konkurss. Seetõttu puudub mul nagu nägemus sellest, mis seal tulevikus olema saaks. Tõsi, me oleme selle planeeringu tegemiseks ideekavandi omal ajal planeeringu algatamiseks vormistanud ja läbi selle, siis on planeeringusse seda ehitusõigust nagu püütud määratleda ja lühidalt on ta siis midagi sellist, et kui seal hetkel kehtiva ehitusõigusega oli ette nähtud suur, mitte kõige nägusam parkimishoonemaht olemasoleva Patarei merekindluse ja lennusadamas vahele et siis selle asemel sellist eraldiseisvat hoonestust kas äri või elukondliku funktsiooniga ette näha. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis oli krundi suurus, mida siin ollakse moodustamas siis selle uushoonestuse tarvis on suurusjärk 6000 ruutmeetrit ja sellele võib siis kavandada neli sellist väikest elukondliku äri iseloomuga hoonet viie korruse viiekorruselist koos siis kahe maa-aluse korrusega ja tingimusel, et see ei ole kõrgem siis olemasolevast merekindluse katusejoonest, et ta ei hakkaks mere poolt või stiilis Pirita teelt vaadelduna kuidagi teda vaadet häirima, eks ole. Vere kindlasti on kolmekorruseline, seda küll, aga nii nagu ikka, erinevad hooned erinevate korruste kõrgustega, et merekindlus, ta on omal ajal ehitatud merekindluseks, kus olid kahurid ja kõik muud asjad sees, et seal ei olnud kindlasti korruste kõrgused samasugused nagu kaasaegsetes, näiteks korterelamutes on põrandast laeni kõrgused. Sealt tulenevalt on nagu korruste vahe, aga kui nüüd võtta meetrites hoonete kõrgusi siis sedasi siin planeeringus ette nähtud ja ei ole nagu kuidagi võimalik sellest mööda vaadata, et äkki siis kuidagi need kõrgema hoone, eks ole. Riigi kinnisvara aktsiaselts on detailplaneeringuga soovinud muuta Patarei merekindluse hoonestuskontseptsiooni kasutajasõbralikumaks. Palun täitke see lause sisuga. Eks seesama moment, et vahepeal on see merekindlus toiminud vanglana, mingil hetkel see vangla lõpetas seal tegevuse peale seda, olles riigile kuuluv vara, arusaadav, et alguses otsiti, mõeldi, et äkki mingisugusel viisil seda objekti siis riigi vajaduste rahuldamiseks kasutusele võtta või leida sinna kasutajaid. Kuna on tegemist piisavalt suure hoonetekompleksi ehk siis seal on palju nii-öelda ruutmeetreid, eks ole. Et siis ei ole olnud võimalik sinna sellist üht asutust leida, ammugi mitmest asutusest siia kombineerida seda kasutajat gruppi, kes siis seda riigi vaates tahtnuks endale kasutusse võtta ja sealt edasi ongi see loomulik areng olnud iseenesest, et küsimus lihtne, et mil viisil siis see hoone õnnestuks kasutusse saada? See multifunktsionaalne lähenemine, millest ta saab seisneda, et seal võiks olla pikas vaates äri iseloomuga, pindasid vaba ja meelelahutusiseloomuga pindasid planeeringus on iseenesest reserveeritud ka vanglamuuseumile lähes 5000 ruutmeetrit pinda, ka see on selles mõttes selle planeeringu paindlik kui ruumikasutuse osa, aga ta ongi selles mõttes üks paljudest võimalikest funktsioonidest, eks ole. Miks mitte selle uusehitise osas siis korteri või siukseid elukondlike funktsiooni ette näha. Ja, ja ka majutus iseloomuga pindasid, et nii nagu multifunktsionaalne ise ütleb, eks ole, et erinevaid kasutusotstarbeid mida kitsamad on ettekirjutused, seda vähem, sellise suure hulga ruutmeetreid juures on neid võimalikke tee otsas ja järelikult ka seda võimalikku huviliste valmisolekut seda hoonetekompleksi korda minna tegema. Paindlikkus pigem aitab seda küsimust päevakorrast maha võtta. Kui me räägime Patarei merekindluses, siis uus arendaja, milliste piirangutega peab arvestama? Tema kuna on tegemist muinsuskaitselise objektiga ja siin on ju ka sellesama planeeringu koostamise eelne muinsuskaitse eritingimused sellele objektile koostatud, et siis eks ta ole nii nagu ikka, et see tehakse varem või hiljem korda, kui palju see ehitatakse ümber Patarei merekindluse oma põhimahult ja ka algse ruumiplaneeringu mõttes teda ümber ehitada juba seetõttu, et seal on muinsuskaitselised piirangud peal? Väga, ei õnnestugi, eks ole, loomulikult edasise projekteerimise käigus tehakse teda ümber. Kui see küsimus on see, et noh, ruumi planeeringuliselt näiteks, eks ole, et paljude muutub, et tema viimane kasutusotstarve oli, eks ole, kinnipidamisasutus ja tänu sellele on seal selliseid võlvkaartega ruume, mis on tegelikult, et siis, kui see objekt siin lahes 200 aastat tagasi kunagi alguse sai, eks nendest võlvkaartega ruumidest on täna seal kohati vähe järgi, kuna sinna on meelevaldselt igasuguseid vahe seinasid, ehitatud selleks, et seal inimesi kinni pidada. Ju neid seal edaspidi lammutatakse. Aga oma algset iseloomu see hoonekompleks kindlasti ei kaota. Vastupidi, selle hoone tõeline iseloom ja võimsus ja eripära tuleb seda rohkem välja, mida rohkem seal just neid samu võlvkaartega kenasid ruumer vaatega merele, suurte akendega, eks ole, see pigem toob selle objekti palju rohkem pilti ja tema väärtust osatakse hinnata, kui, et see, kogumahus seal täna seda kinnipidamisasutuse hõngu püüda nagu hoida, nagu ma ütlesin, vanglamuuseumi jaoks võrdlemisi suur maht reserveeritud ja seda hõngu hoitakse seal tulevikus. Kõik muu on päris suure potentsiaaliga vara, mis leiab päris kindlasti endale alternatiivse kasutusotstarbel. Millise alghinnaga riigi kinnisvara aktsiaselts Patarei merekindluse enam? Kui me selle panev meil ei ole täna lõplikku otsust, et millise hinnaga me välja tulema, aga Me oleme indikeerinud suurusjärku viis miljonit eurot. Aga andke aeg üks viiest krundist. Ei, ei, ei, ei, selles mõttes ikka kogu see kogu see ala tervikuna kokku. Aga enampakkumisele pannakse krundid ükshaaval. Ei seda plaani ei ole planeering kui selline näeb kinnistute moodustamise võimaluse ette ka, aga noh, me vaatame ikkagi seda vara tervikuna ja ka läheksime läheme teda müüma tervikuna ei, hakkame siin jupikaupa põdeda, püüdnud müüa ja läbi selle siis, mis siin on ka mõnedes ringkondades läbi jooksnud hirm, eks ole, et näete, et läbi planeeringu, nüüd püütakse sinna mingit uushoonestust kuidagi selle merekindluse külje all istutades rahaks pöörata ja selle arendajad midagi teevad, et ei, me näeme, et, et see on terviklik. Läks ja täna on piisavalt tegijaid, kes pigem otsivadki võimalust sellist terviklikku kompleksi arendada, kui et ühekaupa hooneid siin-seal teha ja siin on pigem see tervik, kompleks nagu arendajatele atraktiivne, siiamaani pole olnud. Vaatame suuremat pilti, mis siiamaani on olnud, piisab ju kõigest minna paar aastat tagasi, kui ei olnud olemas sel piirkonnal nagu isegi juurdepääsu kalarannatee kui selline olles valmis. Ja kui me nüüd kalarannateed pidi sõidame ja vaatame, mis seal siis ümberringi toimub, et siis päris massiivne arendustegevus, mis seal toimub, korterelamud, kerkivad parke, korrastatud ja mida kõike veel. Et see on väga selgelt jõuliselt pilti tulev linnaruum siin Tallinna linnas, et aastaid tagasi oli see linnale suletud tsoon, eks ole, et oli siin seesama kinnipidamisasutus olid sõjaväe. No aga siis ju ka üritatud. Ei, seda küll ei, ma lihtsalt üritan suurt pilti nagu kuvada, eks ole, et, et kui see kõik sai ühele poole, siis päevselge, et seda mahtu, mis seal mere ääres korraga kõik ripakil oli, eksole, on piisavalt palju pluss tema infrastruktuur ei toetan seda, et sinna oleks investorid julenud positsioone võtta. Aga mida aeg edasi on selle nimel ju tööd tehtud ja meil on neid huvilisi, kes on ikka jälle siin küsimus, et kaugel olete, millal see müüki tuleb? Neid on piisavalt selleks, et uskuda sellesse, et see vara leiab siia endale sellise ostjast osapoole, kes tegelikult tõeliselt on huvitav selle alaga tegutsemast ja pigem ei ole ma näinud veel kedagi investoreid, kes lihtsalt tahaks võtta siia umbmäärased positsiooni ja siis istuda selle otsas jumal teab kaua, et pigem ikka raha, mida investeeritakse, see otsib võimalikku kiirelt võimalused tagasiteenimiseks. Väited sellest, et teda on korduvalt püütud müüa, et tuleks vaadata nagu laiemat pilti, et mis ajahetkel on püütud müüa, juua ei olnud sellel hetkel piisavalt soodne pinnas. Kui siin on ka varasemalt olnud ja ka seni kehtivast planeeringusse ühiskondlik funktsioon sellele hoonetekompleksi, et siis ei ole leitud siia seda ühiskondlikku funktsiooni ja erasektori arendajad, no miks nemad peaks ostma endale ühiskondliku funktsiooniga muinsuskaitseliste objektide liiga palju riske, kuidas see siis nagu liiga palju riskida keskkonnast edasi minna, on siis kõik see, mida me oleme siin taustsüsteemis teinud läinud tegema seda planeeringut, et läbi selle luua siis asja korrastamiseks sillutada nii-öelda teed ja võimalust, et kalarannatee on olemas, planeering on ka julgeks arvata, et sama hästi kui juba olemas, et jah, juriidiliselt vajab ta kehtestamist, aga pikk tee on käidud ja ma usun, et saab ta kenasti siin lähitulevikus vormistatud. Ja siis on kõik eeldused nagu loodud selleks, et siia kaasata investoreid, kes siis reaalselt seda objekti korda saaks tegema hakata. Reporteritunnile andis intervjuu riigi kinnisvara aktsiaseltsi arendusdirektor Timo Aarma. Saate lõpuks mõni küsimus Tallinna peaarhitektilt Endrik Männile, kuidas riigi kinnisvara aktsiaseltsi menetlusse antud detailplaneering läheb kokku sellega, mida linnavalitsus nõndanimetatud patarei alal ja linna avalikes huvides ette näeb. Alustuseks ütleks seda, et linna üks prioriteete kahtlemata on see, et mereäär Tallinna kesklinna lähiümbruses muutuks aktiivselt kasutatavaks ja, ja et seal välja ehitataks muuhulgas ka avalik linnaruum, eelkõige siis mererannapromenaad. Arvestades, et Patarei kasarm on kaitsealune objekt, ta võrdlemisi suur objekt ja tema kaitsetingimused tema kasutusvõimalusi küllalt oluliselt kitsendavad siis see soov, mida riigi kinnisvara aktsiaselts on avaldanud, et planeering jätaks võimalikult paindlik kui lahenduse nende kasutusfunktsioonide osas, mis seal teha saab on tegelikult arusaadav. Kui võrrelda kehtiva detailplaneeringuga, siis peamine muutus, mida praegu menetluses oleva detailplaneeringuga taotletakse, ongi just see kasutusfunktsioonide paindlikkus eelkõige siis võimaliku elufunktsiooni lisandumine sellele planeeritavale alale. Kas te peate seda tõenäoliseks, et inimesed tahaksid osta kortereid Patarei merekindluse lähedusse? Ma pean seda tõenäoliseks küll sellepärast et kui vaadata kuidasmoodi, on edenenud erinevad kinnisvaraarendused, et mere ääres, nii ütleme kalaranna tänava, siis lähedal seal kütiyanoda tänava juures, kui võib-olla Noblessneri kvartalis, kus uusi eluhooneid ehitatakse praegu, siis tundub, et inimeste huvi elada mere ääres on küllaltki kõrge. Detailplaneering on läbinud avaliku arutelu ja on jõudnud oma menetlus käigus suhteliselt lõpusirgele. On jäänud veel siis kehtestamine, et Tallinna linnavalitsuse ja linnaplaneerimise ameti poolt kui hõlpsasti teie hinnangul see kulgeb. See sõltub nüüd sellest kuidasmoodi. Selle detailplaneeringu puhul kulgeb avalik väljapanek, et kui avaliku väljapaneku tulemuste menetlemine olulisi takistusi ei too, siis on tegelikult kehtestamise staadium võrdlemisi lihtne. Me teame, Endrik Mänd, kui raske on olnud leida investorit Tallinna linnahallile, et seda uuesti kasutusse võtta Ta ja see kaasaegseks ümber ehitada. Kas teie hinnangul Patarei merekindluse investori leidmine läheb kergemini, kui, kui see läks Tallinna Linnahalli puhul või õieti me teame, et Tallinna linna ise otsustanud Linnahalli renoveerida ja ümber ehitada? Et kas Patarei merekindluse läheb see protsess kergemini? Tegemist on minu meelest. Ta on küllaltki selles mõttes küllaltki sarnaste objektidega, et mõlemad on mahukad suured objektid, mõlemad on kaitsealused, kus tuleb väga palju säilitada olemasolevat, et et seetõttu ma usun, et, et ka nendele investori leidmine nendele projektidele on küllaltki sarnase sellise raskusastmega. Nii et ei ole eriti optimistlik Ma olen küllaltki optimistlik arengute suhtes linnahalliga ja seetõttu usun, et et varem või hiljem ka Patarei kasarm leiab investori tegelikult on, küsimus on selles, et, et kas investor väärtustab nendele objekti unikaalsust, kas ta leiab, et see on talle pigem piirang või, või võimalus ja, ja kui siiamaani võib-olla seda pigem selliseks kitsenduseks peetud, siis ma usun, et mida aeg edasi ja nähes, kuidas mereäär tegelikult linnas areneb muutub järjest enam atraktiivseks ka see mõte, selline unikaalne objekt saada oma kasutusse. Reporteritunnile andis intervjuud Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd. Oma silm on kuningas. Ekskursioonid Patarei merekindluses enne enampakkumist ja ümberehitamist kuni tänavu seitsmenda oktoobrini. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadio poee.