Vaevast hea vikerraadio kuulaja kell on 11 ja viis minutit ning rahvateenrite saade täna alustab ning tänased rahva teenrid on rahvusringhäälingumehed Peeter Kaldre Aktuaalsest Kaamerast, Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost ning hinnates selle nädala sündmusi, siis tuleb ka tänaste lehtede põhjal öelda, et et sellel nädalal on üks sündmus teistest siiski rohkem silma torganud. Ja, ja ma, ma arvan, et selle põhjus on mõneti meist sõltumatu, kui, kui sellel päeval, kui algas Arnold Meri kohtuprotsess, ei olnud see Eesti teleuudistesse ja ka ajalehtedes muidugi see on vääriline võib olla küll, ainult Postimehes pani siis järgneval päeval Hannoveri kohtuprotsessi alguse esileheküljele siis Venemaa reaktsioonide tõttu on Arnold Meri kohtuprotsessist hakatud järjest rohkem ka kirjutama ja tänases Eesti Päevalehes on ka põhjalik intervjuu kahe Kaitsepolitsei töötajaga, kolmega lausa kolmega. Intervjuu on teinud hea kolleeg Anneli Ammas ning selles kirjutatakse üsna põhjalikult lahti see laiem taust, mis on seotud Arnold Meri kohtuprotsessi ja võimalike süüdistustega. Ja ma peaks ütlema küll, et, et nii, nii lahtiste kaartidega, intervjuud kaitsepolitseinikele ei ole mina küll oma oma pika ajakirjanikukarjääri jooksul veel lugenud. Täiesti nõus, et see intervjuu, mida Annely on teinud ja mis tegelikult ju mahult ei ole kuigi pikk ja kus siis räägivad kolm Kaitsepolitsei ametniku Allani Aarma, Toivoga ametnik, ametnik ja, ja Andres Kahar on ju tegelikult ju äärmiselt informatiivne. Äärmiselt selgesõnaline sõnum ja, ja ütleme ausalt, et ka mina oma lühikese enam kui 10 aasta pikkuse ajakirjanikuga härjajooksul pole, pole kordagi lugenud ühtegi sellist sellist intervjuud mõne Kaitsepolitseiametnikuga, kus, kus oleks sellised nii selgelt ja, ja nii puust ja punaselt, aga samas ka väga ausalt ja objektiivselt. On räägitud, et ma ei tea. Viis plusspunkti sellele, et selline vestlusring on kokku kutsutud. Mulle meeldib selles intervjuus kõige rohkem see esimene küsimuse ja kohe vastuse esimese esimesele küsimusele, miks ta vanainimesi kiusama, et ja Allan Yarma ütleb selle peale, et see on kõige valem seisukoht, mis antud asjas olla saab. Siin ei ole tegu kellelegi kiusamisega, vaid kuriteoga, mis ei aegu Ameerikast, oli hiljuti uudis sama vana 88 aastase mehe riigist väljasaatmise kohta ja siin on toodud paralleel ka veel Karl linnasega, kes sama vanad siis nõukogude liidule. Ja ütleme niimoodi, et nagu sa oled intervjuus edasi tuleb, et et ju ju, kui, kui räägitakse sellest, et Arnold Meri on vana inimene järge mana inimesi kiusata, siis siis vaadakem korraks ka, kas needsamad Vene ajakirjanikud, kes seda Venemaa ajakirjaniku, ütleme siis nii, et kes seda teemat on pidevalt nagu singultiveerinud. Kas nad on korraks nagu mõelnud sellele, et et need inimesed, kes seal kohtusaalis on, kes, kes siis nagu kannatasid Arnold Meri tegevuse tõttu, et ka nemad on vanad inimesed omal ajal need kittel on need inimesed, kes pidid no Arnold Meri tegevusele Siberisse minema, seal oli ka nende hulgas väga palju vanu inimesi, mäletate, mida Arnold Meri ise ühes tele Reus ütles nende vanade inimeste kohta. Ah, saatsime mõned eided ära, noh, see näitab tema suhtumist ja nüüd peaksid temal temal tema puhul siis nagu väga-väga räigelt või väga selgelt nagu arvestama sellega, et tema on vana inimene. Sorry, vaadake, kuidas ta ise, nagu on käitunud. Siin oli juttu sellest, et kapo räägib lahtiste kaartidega, võib-olla, võib-olla kapo ei olekski lahtiste kaartidega rääkinud, aga avamängu ju avangu tegi ju Arnold Meri ise kes rääkis ka lahtiste kaartidega ja niivõrd räigeid õigustusi genotsiidile annab ikka otsida, nagu nagu nagu tema seda tegi, umbes niimoodi küüditamine oli see nende küüditatud endi huvides, muidu oleks läinud verevalamiseks ja kui ei oleks nemad seal kaasa löönud, siis oleks tulnud venelased ja oleks ärgena järgnenud vaadet veresaun kuskil minu arust, kas Andrus Kivirähu rahu või kellelegi repliik on tänastes lehtedes ka umbes tegemist, nagu oleks röövmõrvaga. Et kui sa oled röövorma sooritanud, siis ütlen niimoodi, et noh, tegelikult ma ei pooldanud nagu seda röövmõrv, aga pealik käskis ja kui mina ei oleks läinud, siis oleks tapmine olnud veel veel hullem, nii et ma olen ka nõus sellega, et tõepoolest, et kui tuntakse kaasa Arnold Merile, siis siis miks mitte kaasa tunda nendele inimestele, keda solgutatakse sinna kohtusse, kes on ju tegelikult juba kannatanud, kes peavad veel kannatama ja, ja vaatama seda, kuidas siis Arnold Meri advokaat sisuliselt ju ju nende üle irvitab seal umbes niimoodi, et noh, ei ole ju punkte, kust kinni võtta ja no mis me räägime, eks ole, ja need vanad inimesed, kes on juba saanud oma karistuse, peavad siis nüüd lina nullis tagasi minema oma kodudesse. Ma ütleks, et kui see asi niimoodi jätkub ja kui see asi niimoodi lõpeb, et Arnold Meri ei saagi mingisugust süüdistust, siis parem, kui see kohtuprotsess oleks olemas. Mina ma ei rutanud küll õigusmõistmisest ette, aga, aga vaadates Kaitsepolitsei tegevust inimsusvastaste kuritegude uurimisel siis on see üks valdkond. Noh, võib-olla ma teen teiste Kaitsepolitseivaldkondade kohta nüüd liiga, aga see on üks valdkond, kus kaitsepolitsei äärmiselt tulemuslik. Ma arvan, et nii tulemuslik enam ei tulemuslikum, tegelikult enam olla ei saa. Sest kõik asjad, need protsessid, mida kaitsepolitsei on viinud kohtusse on lõppenud. 100 protsenti nende võiduga. Siiamaani oli isegi üks pretsedent, kus kaks Saaremaa küüditajat börsid Euroopa kohtusse. Nende põhiargument oli see, et nemad olid lihtsalt käsutäitja natuke nagu retoorika, mis Arnold Meri ligi praegult on, need tema ju täitis kellegi käsku. Ega tema ei mõelnud seda välja. Euroopa kohus jättis selle menetlusse võtmata. Ja sisuliselt sellega tunnistas Euroopa kohus esimest korda, et inimestest kuriteod, mille panid toime natsid ja mille panid toime kommunistid on võrdsustatud ja see on tegelikult äärmiselt oluline teadmine. See on teadmine, mille valgusesse koguse oma propaganda retoorika, et Eesti vaata teise maailmasõja tulemusi ja, ja ajalugu hindab ümber selle Arnold Meri protsessi, igatsen nonsenss. See Euroopa kohus on andnud väga selge sõnumi inimsusekuritegu, mina panin toime natside, mina panid toime, kommunistid on võrdsustatud kõik. Ja, ja see, kui sa olid käsutäitja, see big pruukinud seda ise, nagu selleni ideoloog olla. See vabas vabastasin vastutusest ja seda enam, et Arnold Meri ei olnud lihtne käsutäitja, tema oli see mees, kes just jälgis, et see asi nagu toimunuks saaks, tema teadis seda ette, et küüditamine tuleb, tema ei olnud see, kes oli nagu aeti viimasel hetkel välja, kes pidi seal hakkab meid arvele võtma, tema teadis, tema pidi jälgima sellega, et nimekirjad tuleksid täis ja, ja rääkida nüüd sellest, et tema oli kuskil, ma ei tea, mis oli, et aitas säästa inimelusid, see on ju küüniline. Kuna tellis ühe laeva, muidu oleks nad paatidega uppunud. Aga Arnold Meri Tellinud kiirkaatri, et saaks veel kirjutama ravi. Aga Arnold Meri on ise öelnud ka seda, et, et, et ka pärast seda on nii-öelda teda tabanud repressioonid ja ka tema on tegelikult kannatanud nõukogude võimu all ja ega temalgi ei ole olnud just nõukogude Kurikuulsalt seda TVK saadet aga, aga kolleeg Aarne Rannamäe rääkis mulle sellest, et kuidas see saade lõppes. Saade oligi lõppenud saatejuhi tõdemusega, et et tegelikult on, Arnold Rüütel oli tegelikult väga suur. Vabandust mõeldes peale esimest korda, Arnold Rüütel ka loomulikult suur dissident nõukogude ajal, aga aga et Arnold Meri oli, oli, oli, oli, oli tegelikult väga suur dissident, et ta mingi 53. aastal laevatkist kuskilt julgenud nagu tunnistada, et natukene kahetseb seda, et ta selle küsitluses osales. Jaa, jaa, jaa. Seetõttu jäi tal mingi mingi tähtis autasu kuskilt saamata ja tegelikult oli Arnold Meri dissident nõukogude ajal seetõttu ja sai kannatada ja nüüd Eesti riigikorra muutmisele ka tissid tissid ette, et saad nagu kannatad. Tule taevas appi, sellist konstruktsiooni kallal välja mõelda. Nädal aega tagasi sedasama Ooerriew saates Sudiites saami saatejuhi Maksim Ševtšenko olin sunnitud mitu päeva koos olema balti meediafoorumil Kiilis ja, ja ma peaks ütlema, et eravestlustes ta isegi mõneti nagu möönis ja nõustus Eesti poole seisukohtadega, kui asi läks avalikkuse ette ja kui tuli esitada oma seisukohti avalikkuse ees, siis loomulikult sealt tuli sellist laus kremli-meelset juttu justkui oleks nagu rääkinud Putin või vähemalt Putini pressiesindaja, mitte mingisugust vahet ei ole mingisugusest ajakirjandusest rääkida, sellisel puhul ma millegipärast ka ei julgeks antud juhul selle mehe, minul on küll tegu väga selgelt propagandatöötajaga ja ma pean ütlema, et ta tegi seda väga suurepäraselt, kui vaadata, milline see saade välja nägi ja kuidas seal kellelegi sõna anti. Seal oli ka riigikogu liige Igor Gräzin kes sai vist marginaalselt sõna või ei saanud peaaegu. Veller oli Eestit tublisti kaitsnud, seal. Jah, seal oli, seal, oli ta seal, olid mõned mõned vene ajakirjanikud, kes, kes olid nii-öelda see Eestiga ühes paadis, kuigi ka mõned neist taganesid saate lõpus oma seisukohtadest ja ütlesid, et nad kaitsevad Eestit lihtsalt sellepärast, et Eesti on iseseisev riik Eestile või Eesti riigile on õigus nagu iseseisvalt kohut mõista. Nojaa, aga ärgem unustagem seda, et ega Arnold Meri ei ole ju vene propaganda jaoks mingi üksiknähtus, et see on lihtsalt üks markantne juhtum, mis sobitub sellesse tausta, mida, mida Venemaa on juba siin viimastel aastatel tagunud, see on see ajaloo käsitluse teema ju. Et mis siis oli teine maailmasõda, mille, mis tulemustega lõppes ja kas Nõukogude Liit okupeeris Eesti või mitte ja kas Nõukogude Liit vabastas Euroopa fašismi või mitte, nii et see on nagu selles selles kontekstis ja selles mõttes ei ole midagi huvitavatega ega üllatavalt, et see Arnold Meri on nüüd sellesse konteksti sobitunud, sest noh, see läheb lihtsalt selle teooriaga kokku, mida ju ütles ka ma tea, endine president, aga sisuliselt viska praegune president Vladimir Putin Venemaal, et 20. sajandi kõige suurem tragöödia oli Nõukogude Liidu kokku varisenud. Mina tahaksin siia juurde öelda seda, et ühelt poolt on ta loomulikult propagandarünnak ja nii-öelda soov soov Eestile ära teha, aga teiselt poolt on, see on see rünnake ikkagi kantud sellest hirmust, et järsku algabki süüdimõistmine kommunismi kuritegude üle järsku hakataksegi lõpuks ka vaatama seda, mida kommunistid on ära teinud ja, ja, ja nüüd sellisel lauveel hullem, mingi kahjutasu toodud just ja nimelt selle lauspropaganda aga püütakse nagu tähelepanu kõrvale juhtida, aga millegipärast ma kahtlustan, et kui see lauspropaganda hakkab nüüd väga selget suunda võtma Euroopa Euroopa poole ja, ja Venemaa Riigiduuma alamkoda on juba vastu võtnud, siis põhimõttelise seisukohad Euroopa poliitikud peaks peatama meri kohtuprotsessi siis siis pigem selliste sammudega, tegelikult juhitaksegi Euroopa tähelepanu sellele protsessile ja ma ütlen alati Euroopa Parlamendis mõni sakslasest Sotsiaaldemokraatlik saadik või mõni kreeka kommunist, kes, kes võtabki selle teema üles ja hakkab Eestit 100. surmapatus süüdistama, et alati sellised on ka muidugi, et seda lootust, et euroopanid sellel täiesti täiel määral nagu adekvaatseks eeldaks, nagu. Sellega ma olen sinuga nõus, et Saksamaal on väga palju neid inimesi, kes ei taha mõista, mis Venemaal on või kes pigistavad silma kinni ja ütlevad, et las Venemaa olla selline, nagu ta on. Ta on juba isegi niigi palju teinud ja Putin on suutnud riigi stabiliseerida, et sisuliselt on Saksamaal päris palju inimesi, kes on võtnud nii-öelda selle Putini seisukoha omaks, et ärge kritiseerige meid. Me oleme stabiilsed, las me teeme oma asja. Ma pole ainus, ma arvan, need on Prantsusmaal ja Itaalias ju küll ja küll. Aga ühtlasi tahtsin ütelda, et veel lisada selle juurde, et et lisaks ajaloo käsitluse kõrval on ikkagi oluline ka see, et kuidas, nagu rahvusvaheline õigus, et inimsusvastastes kuritegudes nagu nagu suhtuvad või mis on selle põhinagu, need postulaadid sealt või dialoogi seal all, et täpselt seesama Anneli hammas küsib ju väga. Anneli küsimus, see, et mis te, kiusate, vanainimesed on esitatud retooriliselt ega, ega Anneli sellist. Ja esitada küsimus nagu selles mõttes, et ta nüüd arvaski, et nagu uurimisorganid kiusavad Arnold häirid kindlasti, et et see on retooriline küsimus. Et tegelikult on ju see inimsusevastased kuritegu, teod ei aegu. Inimsusvastase kuritegude uurimisel ei ole ju esikohal see või üldsegi tähtis see, et see inimene saaks reaalselt vangi mõistetud, kui paljud nendest sajaprotsendilise kapo võiduga lõppenud kohtuasjadest, kui paljud nendel juhtudel on inimesi määratud vanglasse Eestis mitte ühtegi. Selle eesmärk on anda moraalne hinnang toime pandud õiguslike moraalne hinnang toimepandud tegudele selle ja, ja see hinnang, miks need just nende niivõrd tulevikuasjadega nagu või minevikku asjaga tegeletakse, hinnang minevikule peab just nagu mõjutama meie tulevikku, et kellegil ei tekikski kunagi enam soovi samasuguseid asju toime panna. See on nende inimeste kuritegude kohtuprotsesside nagu tegelik ju selline sügavam sisu, mitte see, et kas saaks mõne kurjategija nüüd kinni panna, keegi ei panegi neid vanu inimesi kinni, see on selgelt ei panda. Aga sellel on, küsimus on selles, et tuleb anda selline õiguslik ja moraalne hinnang nendele tegudele, et need teod kunagi enam ei korduks. See on häda selles, et laial rahvusvahelisel tasandil ei ole ju kommunismi kuriteod ja sealhulgas siis ka küüditamine kuulutatud inimsusevastaseks kuriteoks, nii nagu on kuulutatud fašismi kuridega. Seda on väga keeruline ka teha, kui, kui on, eksisteerib väga laiapõhjaline huvi ajada Venemaaga äri, sellepärast et Saksamaal on, on seda väga keerulisem teha. Sakslased on huvitatud Nord Streami projekti realiseerimisest. Nad nad räägivad sellest, et Venemaaga tuleb äri ajada, Venemaa on järjest tõsisem partner Läänemere regioonis, räägitakse sellest, et Läänemere regiooni tuleb arendada ja Venemaa on siinkohal jälle strateegiline partner. Me peame vaatama ja kui siis hakatakse nii-öelda ja, ja sel nädalal tagasi balti meediafoorumil Kiilis hakatigi arutlema, et mis on, mis on siis probleemid, mis takistavad nii-öelda balti mere regiooni arengut, siis uskuge või mitte, siis tuli üllatuslikult diskussioonist välja kaks asja. Kõigepealt on see Eesti Eesti riik oma nii-öelda pronkssõduri ja siis veel Nord Streami vastase hoiakuga, eks ole, mitte keegi ei rääkinud sellest, et ka Rootsi tegelikult tahab tõrjuda Nord Streami gaasijuhet oma territooriumist kaugemale, ei luba sinna gaasiplatvormi. Soomes ei ole tegelikult veel lõplikku otsust langetada, kuigi noh, tõenäoliselt nad on sunnitud seda tegema sellepärast et nad on juba ennast ennast niimoodi nagu sisse mässinud ja, ja samas nagu mitte keegi ei arvesta ka sellega, et näiteks poolakad ja leedukad on ikka väga kurjad selle Nord Streami peale ja, ja tegelikult, kui nüüd nagu natuke laiemalt vaadata, millised on nagu need nagu need seisu seisukohad välja on andnud, siis siis mulle tundub, et seda nord Streami tehakse nui neljaks ära sellepärast et keegi ei arvestanud poolakate, lätlaste leedukatega, eestlastega. Ma tunnen kurioosse näite natukene kõrvalt siia juurde, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne assamblee oli esimene, kes hakkas seda kommunismi nagu kuritegelikuks kuulutamist hukkamõistu arutama ja Euroopa konservatiivid selle teema tõstatasid ja kes oli toona see inimene Euroopa konservatiivide poolt, kes siis, nagu selle teema tõstatas. Kas te teate, kas see nimi oli kes muutis hiljem, kelle käitumine täiesti mingi x ajahetkel võttis 180 kraadise pöördeselli Renee van der Linden, kes selle teema tõstatas, aga ühel hetkel hakkas linnukene laulma hoopis teist laulu? Nojah, selliseid nii-öelda muuta, siis me oleme Euroopas veelgi. Marko Mihkelson visanud. Mis selle põhjuseks võiks olla, et võib-olla mingid selle vanderlyndoni maid, poja, mingid ärihuvid Venemaal või mis iganes, aga, aga noh, see on jäänud nagu sihukeseks õhku visatud võimalus, eks ole, aga, aga see nii-öelda meelemuutuse inimese puhul tuli ära. Sõnadega, kas te mitte ei ole liiga russofoobset? Sellepärast et ma lugesin hiljuti lugupeetud ka kunagi siin rahvateenrite esinenud professor Rein Veidemanni kirjutist, kes oli käinud Peterburis No see oli lausa sellel nädalal ilmunud, rääkis teeaukudest. Kui ilus ilm valitses Peterburis, jaga lahkedeleid venelased ja vist ta esineb kas täna Eesti raadios või või esimeses Daile, kus ta, ma lugesin nüüd tutvustusele saatele, kuidas ta nimetas Eesti ajakirjanikke ja poliitikaid poliitikuid, russo, Foomideks, nende vedav jõud. Mõnes mõttes ma vastan sulle sellele küsimusele, olles vestelnud kümnete vene ajakirjanikega sealsamas Kiilis, mulle tundub, et me ei ole russofoobset sellepärast et et võib-olla on nii-öelda vene ajakirjanikud isegi Estofoobsamad, kui me isegi seda arvata oskame ja, ja ma kuulsin korduvalt seisukohta Vene ajakirjaniku suust, et et Eesti on Venemaa jaoks peaaegu vaenulik maa. Laadakeskusi monitoorib ju pidevalt seda või noh, teed nagu uuringud selle kohta kuskil stabiilsed küsivad, kes on meie viis kõige suuremat vaenlast, kes on viis meie kõige suuremat sõpra eelmine aasta pärast aprillisündmusi vahetult oli siis sinnamaani oli kogu aeg olnud suurim vaenlane. Ameerika ühendriigid teisel kohal oli, oli Gruusia ja ja, ja siis tuli Läti oli vist kolmas, siis oli tõusnud Venemaa suurimaks vaenlaseks seal nimekirjas eesti eestlane, nüüd suur-suur ja võimas sõjaline jõud on nüüd vist langenud tagasi sinna kuskile neljandale-viiendale kohale. Aga, aga suurim sõber härra oli loomulikult Valgevene ja vist teisel kohal oli, kas ma ei eksi, kas oli Kasahstan või keegi teine, ma ei mäleta. Aga, aga niisugune MINA MINA, et, et noh, ma võtan sihukese näitajatelt, seal on nagu küsimus sellest, et. Et kui mõnes mõttes on ka Rein Veidemanni, on võib-olla õigus, et, et kui me vaatame näiteks Eesti ajakirjanduspilti siis kuidas me räägime soomlastest? Väga palju räägitakse soomlastest sellisele vodka turistina mõttes. Aga kui me vaatame oma isiklikke, mingeid personaalseid suhteid, siis siis keegi need need üldistused, mida me võib-olla siin nii-öelda sellelt Tallinnas tänavatel siin natukene vindise punase näoga inimeste põhja nagu soomlaste kohta nagu teeme, et need kohe kindlasti ei lange kokku sellega, mida, millised me nagu personaalsed suhted nagu soomlastega on? Kindlasti see võib-olla natukene Eesti ajakirjanduse nagu häda on selles, et me räägime nagu Venemaast venelastest sellises võtmes, et me võrdsustame kremli kõigi venelastega. Et see on nagu selles mõttes natukene nagu, nagu väär lähenemine, et, et kindlasti on Venemaal väga palju toredaid inimesi vene kultuurist, millest me tegelikult mitte midagi nagu tänasel päeval eriti. See on, see on suurepärane näide Vene ajakirjanikud, rääkides sellest, kui demokraatlik ja kui vaba on vene ajakirjandus, räägivad ka tõepoolest sellest, et et neil on ka mingi mingid ajalehed Vlast, kommersant ja nii edasi, mis on väga kriitilised, milles ilme, ajalehed on Venemaal nii marginaalid, jah, iga nädal ilmub paar kriitilist artiklit valitsuses aadressil ja seetõttu nad räägivad väga selgelt sellest, et et Venemaal on olemas ajakirjandusvabadus ja miks ta üleüldse siin vene ajakirjandus kritiseerita, vaadake ise, mis teil toimub. Suured korporatsioonid kontrollivad Kulitskaja käis hiljuti Eestis, et mina vist nägin rahvusringhäälingu teleuudistes oli Astrid kannelil temaga korralik pilt, pikki intervjuu ja oli ka vist kas, kas välisilmas oli välisilmas oli ja siis oli ka Postimehes oli, vist oli, oli, olid, olid nagu intervjuud. Aga ülejäänud Eesti ajakirjanduses nagu Vaikest, et nad tegelikult ei ole, Venemaalt ei tule, siin ei käi ka Eestis, ainult nagu sellised ainult inimesed, kes mõtlevad nii nagu kreml või Venemaa kultuurieliidis on siiski ikkagi päris palju sihukest kriitilist mõtlemist nagu säilinud, kuigi noh, mõne inimese puhul täitsa piinlik, kuidas ta nagu, nagu. Muuta mina tahaks ikkagi öelda, et, et me ei ole, Sofoob seda ka, aga pigem juhime nagu ohtudele, mina, mina, mina väidaks nagu seda, et et Venemaa suunaline käitumine ohustab ikkagi väga selgelt nagu, nagu Eesti riigi julgeolek. Ei, no vot see ongi see, et mis asi see foobia on, foobia on see, eks ole, nagu hullumeelne seisund, kui sa pimesi vihkad midagi või kedagi, eks ole, no minu meelest ei Eesti ajakirjanikud ega, ega poliitikud ei, ei vihka ja Venemaad pimesi. Ma arvan, nii poliitikud, ajakirjanikud kui ka eestlased tahavad Venemaaga häid suhteid. Aga paraku on ju ajalugu selline, et Venemaalt ei ole meile tulnud mitte midagi head ja vaadates neid asju, mis praegu Kremlis toimuvad, ei pruugi ka tulevikus tulla. Nii et kui me räägime, et Eesti on russo Foogne, siis paneme sinna kõrvale just selle Lääne-Euroopa näite, millest me siin rääkisime siis Russofiilne son siis pimesi uskumine Venemaasse, et Venemaast tuleb kunagi üks hea riik või on ta juba selleks saanud. Nii et noh, see on nagu selline vastukaal sellele ja ma ütleks, et pigem ei ole tegemist siin russofoobiaga, vaid seal puhas pragmatism, ajalooline kogemus, mis sunnib meil väga ette Ja, ja pealegi, meil ka ajalooline sinisilmsus 39. aastal maksis meile võib-olla veidi päris valusalt kätte, et noh, selles mõttes tuleb, tuleb seda tuleb nagu olla nagu kahe jalaga maas alati. Ma poleks veel meediakriitika juurde tagasi, et tavaliselt pole vist mõtet eriti vene telekanalite osas meediakriitikat teha, aga mulle jäi silma sellisteks RTR-i reportaaž Arnold Meri kohtuprotsessi algusest, kus siis öeldi, et küüditati kulakuid ja metsavendi ja samas rääkis siis ERRi reportaažid naisreporter naisterahvaga, kes oli küüditamise ajal 11 aastane, saadeti Siberisse. Et kahjuks muidugi see naisreporter ei teinud jutust mingeid järeldusi. Minul tekkis kohe küsimus, et kuidas seisis küüditada metsavendi, kui nad olid metsad? Ei noh, see seal jah, see Venemaa retoorikas, et kulakuid, küla kurnajaid ja see on nagu hästi nagu selline noh see oli selline nõukogude aegne, selline. Ajalookäsitlus on ikkagi väga tugevalt siiamaani alles, et seal nagu kardetavasti muudagi Mitte midagi, ei mina isiklikult ütlen, ütlen võib-olla siinkohal, et kui Rein Veidemann ütleb, et me võiksime Venemaasse leebemalt suhtuma peaksime suhtuma miks mitte, loomulikult võime selles mõttes, et me saame nende inimestega ju suurepäraselt läbi. Seesama Maximseks tšenko kutsus mind ka sellesse saatesse, milles, milles ma kahjuks oma töö tõttu ja kuna ma ei taha propagandasaates osaleda, ei saa lihtsalt põhimõtteliselt ajakirjanikuna osaleda. Ja, aga, aga see, see ei ole nagu point, vaid point on nagu selles, et, et, et, et milline see nii-öelda, see reaalne huvi on, milline see nii-öelda reaalpoliitik on, mis meie suunal nagu tehakse. Ja vot see on nagu see väärib nagu, nagu teravat kriitikat ja niikaua kui, kui see, kui see jääb selliseks, kui ta on, on väga keeruline ka nendest aukudest, mis seal Peterburi teel on ja millest Rein Veidemann kirjutab mööda sõita. Tead, minu minu meelest nagu me Venemaa suhtes ei peaks olema mitte ma ei tea, mis reinu see, millised olema peaks, kuidas ta ütles, see on selle kohta hea sõnastus olemas. Ta oli seal leebemad mõistvama mõistame, et tegelikult. Et minu meelest on üks suhtumine, mis meil tegelikult eestlaste puhul natukene kohati nagu häirib suhtumine Venemaasse, on pigem see, et me nagu jaurama ja liiga palju nagu selle üle, et Venemaa peaks meilt vabandust paluma, et Venemaa peaks peaks mees vabandama. Et me teate, kui, kui keegi paneb toime mingi räige Theo minu suhtes. Ja siis mina lähen nagu nuruma, et et kuule, ole hea, vabanda siis, kas see, et ta selle minu nurumise peale võib-olla tõesti moka otsast vabandab, aga sisimas ta mingit muutust ei ole või sisimas ta võib-olla noh, nagu ei ole muutunud paremaks nagu inimeseks, sellepärast siis see on minu meelest on nagu see nagu siukene selline segu, liiga sihukene, enesepiitsutaja nagu lähenemine, et minu meelest on Eerik-Niiles Kross kuskil kuna Eesti Päevalehes kunagi ise mäletan, toimetasin tema lugu väga tabavalt vedanud, me peaks nagu olema Venemaa suhtes, mitte niisugused nagu allaheitlikud või nuruma, andke meile paluge meie käest vabandust, vaid peaks kohati käituma Venemaa suhtes veelgi üle olevamalt. Ei pea nuruma seda, et, et Venemaa, anna meile nüüd see presidendi ametikett tagasi vaid ja mida Venemaa ju tegelikult ei anna, ajas pudi-padi vaided, ame kingime selle presidendi ametiketti oma ametiketi Putinile kalkuda 100 üheksandal mail, olgu uhke selle eesti kingitust olles talle ise ei suuda ju seda alati kette endale lubada. Et meil peaks olema nagu vahel natukene nagu sihukseid üleval. Aga kui loom edasi tormata, aga, aga, aga mõneti nad isegi tunnustavad seda, et eestlased nii põikpäised on, aga siin on huvitav raadiokuulaja seisukoht meie kommentaariumis, et huvitav, kas Peeter Kaldre tahab ka ennast endise kommunistina hukka mõista, Veidemanni rünnata on lihtne. Seda teeb juba kogu tänase valitsus kama vilja eest Kivisildnik katsuks rääkida siis sellestki, miks Euroopa meid ei mõista, Euroopa partnereid läbi vikerraadioeetri haukuda on, on lihtne, küsige ka vahel meie poliitikud, miks nad ei suuda midagi teha, et Eesti seisukohti mõista? No see on nagu öeldakse, siga ja kägu, et noh, kui astuda nüüd Venemaaga propagandavõitlusesse, siis noh, sellel ei ole nagu selles mõttes mõtet, et me kapatsiteedid ja rahalised võimalused on mõõtmatult erinevad. Ei saa vastata vaata iga Venemaa telekanali rünnakule omapoolse telekanali rünnakuga või artiklile artikliga sellepärast, et üks on ikkagi 140 miljonit inimest ja teine on 1,3. Mina tahaks öelda siia juurde veel seda, et kes Euroopas ikkagi Darconi oma peaga mõtleb, see saab asjadest aru ka suurepäraselt aru, kui, kui Vene propagandatöötaja teeb suu lahti ja hakkab lahmima, eks ole, sellepärast et midagi peale propaganda reeglina sealt sealt ei tule, kui just nii-öelda demokraatlikud ajakirjanikud välja arvata, aga neid on väga vähe, näiteks televisioonis demokraatlikku käsitlust. Vaba ajakirjanduslikku käsitlust meil praktiliselt ei näe. Mina ütlen seda, et mina olen kommunistlikus parteis olnud, mina olin oktoobrilaps, tunnistan ausalt üles selle ja, ja, ja, ja ma võin ütelda seda, et ma olin seal selleks, et süsteemi seestpoolt õõnestab loomulikult. Aga, aga mis puudutab nagu seda, et kuidas Lääne-Euroopa suhtub nagu Venemaasse, siis sest ma soovitage sel puhul nagu lugeda Max Jakobsoni eesti keeles ilmunud raamatut 20. sajandi lõpparve, mis on küll kokku pannud tema mitmes Soomes ilmunud raamatust ja ja seal on nagu, tuleb ju ikkagi väga selgelt välja, miks osa Lääne-Euroopast käitub Venemaa suhtes nii, nagu ta käitub, et see on väga-väga paks ja mahukas teos paksem isegi ma mõtlesin, et ei ole võimalik paksemat raamatut kirjutada, kui Edgar Savisaar kirjutas, aga, aga Jakobsoni-raamat on veel maksab, nii et et väga huvitav lugeda. Hiljutisest näitest Max Jakobson muidugi on vanaguru, aga ma olen siin laua taga juba tsiteerinud ka briti kirjaniku Edward Lukast, kes on kirjutanud täpselt samadel teemadel, et miks siis Lääne-Euroopa mängib Venemaaga niimoodi. Ja tema üks üks väga hea mõttekäik on, mida ma ei väsi kordamast, on see, et kui vanasti reetsid lääne väärtusi Nõukogude liidule kommunistlikud ametiühinguid, siis nüüd tegelevad sellega lääne ärimehed, kes on nõus 30 hõberubla eest oma huvid Venemaale maha mängima. Ma lähen, mulle meenus maksa Katrin avaldus, lihtsalt üks pärl nagu koht, lihtsalt, mida ta kirjutas seal sellest, et mis väga kõnekad illustreerib nagu osa Lääne-Euroopa nagu suhtumist kommunismi ja ja natsismi kuritegudes. Et kui natsismi puhul lähtub osa nagu lääne sellist just kultuuri ja haritlasi, eliiti, sellest, millised olid natsismi teod, mis oli see lõpptulemus, tapeti süütuid inimesi. Ja nõnda edasi, siis kommunismi puhul lähtutakse suhtumises nendest ideaalidest, mis kommunismine olid, mitte tegudest, et see, mis, mida kommunism kõik oleks võinud olla. Et see sealt tulebki nagu see põhimõtteline, nagu see, nagu erinevus, erinevus välja. Nii tõmbame joone alla sellele teemale ja võiks siis öelda, et tuleb lihtsalt oma oma asja edasi ajada. 35 minutit suutsin sellel teemal rääkida, millest räägitakse rahvatervisesalat ikkagi. Õudne. Aga läheks nädalaks teemadega edasi. Hansapangast sai Swedbank ja mulle väga meeldis tänases Postimehes diakolleegi Neeme Korvi arutlus selle üle, et kuidas me küll seda Swedbanki nime peaksime hakkama? Käes ja vägagi keeruline ja vägagi keeruline on see, tal on päris huvitavaid ettepanekuid. Kuigi ta leiab, et mõned mõned lahendused võivad päris õudsed olla. Muideks ma toon siin ühe kunagise sellise laheda, laheda nagu linnalegendi, et kui, kui omal ajal ühinesid Hoiupanga Hansapank siis oli ka nii hirm, et ta nagu Hansapank neelab Hoiupanga alla. Ja, ja siis siis kuidas see jutumärkides põhjendasid ühinenud pangajuhid seda, et ühinemine toimus kahe panga vahel täiesti võrdsetel alustel. Õnged põhinesid niimoodi, aga, aga võtame niimoodi, et võtame nüüd ühes panga panga nimest Hansapanga nimest esimese selle sõna poole Hansa ja Hoiupangast. Nende panga nime teise sõna pole pank. Ja tulemuseks saamegi mõlemaid pooli rahuldava tulemuse Hansapank. Et võib-olla siis selle nii-öelda Swedbanki ja Hansa noh, nagu ka lõpliku Hansapanga allaneelamise puhul peaks ka nagu ütlema, et võtame siis nagu ühelt poolt siis rootslastelt sõnassweed ja Hansapangalt siis panga ja tulemusi ongi ju kõiki osapooli ilusti rahuldatud. Irooniline on see, et minu meelest järgmisel päeval pärast teadet, et seppangist tuli küsitluse tulemused, mis näitavad, et Eesti kõige tuntum kaubamärk on Hanso Ja hinnatum, ka hinnatum. Natuke hiljaks jäänud see küsitlus aga aga seda enam üllatavam üllatav see, et Baltikumi kõige parima kauem visatakse lihtsalt prügikasti ja Indrek Neivelt on öelnud juba juba nii-öelda Sampo ja Danske panga juhtumi tõenäoliselt põhjal või näitel või, aga oma sisetundele tuginedes, et et see uue nimega Swedbank mida siis võiks ju nii-öelda edasi käänata Swedbank Banki pangas ka või, või vangi. Kuid mida iganes. Et, et see võib jah, tõepoolest siis kliente kaotada. Ta ütles seda Aktuaalse kaamerale antud intervjuus ja ta ütles seda välja, et see, see klientide kaotus võib-olla viis kuni 10 protsenti, et et kindlasti on Indrek Neivelt teadlane pangandusasju eriti just nagu Hansa või nüüd niisuguses hetkes, siis Swedbanga asja nagu, nagu minust 100 korda paremini, aga ma küsin siis sellest, et kuudrid kliendid kaotab. Mis on alternatiivid, kas meil on mõni rahvuslik pank Eestis? Just nimelt sellega seoses ta rääkis, viies kuni 10. protsendis, aga tänane gallup Postimehes näitab, et 48 protsenti lausa 48 protsenti kaalub pangavahetust, aga tõepoolest, mida kuhu siis panna raha, kas krediidipank? Swedbankist SEB-s, ega see lahendustena. Kui, kui pank, millel oluliselt paremad tingimused, miks ka mitte mina oleks sellisel juhul alati valmis kaaluma panga vaatest. Aga LHV. Tahad nüüd päris nii-öelda pangaks saada, see vist on nüüd puhtalt eesti? Jah, Big on ka balti investeeringute Grupp on ka puhtalt eesti Mess laenu antavad mõned panga või need asjad muudavad ka pangaks SMS pangaks. Kõige kindlam on panna vist raha Deutsche Banki, see nime ei muuda. Aga me ei tea kaua-kaua üldse püsib nimi Swedbank, sest kurjad keeled räägivad, et ka see pank olevat väidetavalt müügis. Ja on ju räägitud pikalt ka sellest, et Swedbank ja SEB hoopis ühineda omale, et ühel hetkel Ei no küsimuste küsimus on see, et inimesed tahavad teada, et mis siis nüüd nende hoiustest ja pikaajalistest investeerimisplaanidest ja inimesed on olnud ju väga palju raha sinna igasugustes kahe ja kolmeaastases investeerimisprojektides, et mis sellest saab? Aga ega midagi ju ei muutu, panga strateegia tõenäoliselt ei muutu, sellepärast et need on ka kaunid siiani olid ju tegelikult nii-öelda Swedbanki poolt kinnitatud, oli ikkagi selline suhteliselt ühtne strateegia ja ei no loomulikult ei saa lepingud olemas. Nagu põhimõtteliselt ei saaks selliseid asju teha, aga noh, kui siin oli juba juttu linnalegendidest, siis mina üks, viimane linnalegend, mida me eile kuulsin, oli ja mis on nagu tavalise inimese kartus, on see, et ahaa, nüüd võib juhtuda selline asi, et ühel hetkel tõmbab see Swedbank Rootsi ja ütleb, et need investeeringud, mis on tehtud Eestis, need ei ole meile siduvad. Indrek Neivelt on sellel nädalal öelnud veel ühe, ühe teisegi märkimisväärsem lause, nimelt ta leidis, et kui nüüd ikkagi selle aasta lisaeelarvega ei õnnestu eelarvet tasakaalu viia ja tuleks veel teha justkui üks kärbe, et siis see kärbe võiks jääda tegemata, et eelarve võiks lasta miinusesse ja kasutusele tuleks võtta riigi reservid. Ja mõistagi leidis kohe valitsuskoalitsioonis peaministri ja veel mitmegi teise. Koalitsioonipoliitiku teravat kriitikat, aga mida teie sellest seisukohast? Mitte ainult koalitsioonipoliitikuid, vaid üllataval kombel ka näiteks mitmed rahvaliidu tegelased, näiteks endine rahandusminister Aivar Sõerd arvas, et teps mitte ei tuleks reservide kallale minna ja mis on rahvaliidu kogu aeg see mantra olnud, mida nad on tagunud, on just see, et juba ammu nad tahtsid reservi. Et laseme, laseme eelarve miinusesse kogu moel, teeb väidetavalt niimoodi või vähemalt Lätini. Tegelikult on ju minu meelest ka pandud selline ja ma ei tea, kas seda küll seoses tuleb anda ka selline põhimõtteline ju tava vähemalt, et millal nagu riigireservide kallale üldiselt minnakse, sinna minnakse siis, kui, kui, kui kogu see sotsiaalkaitse või sa see raha, seda ei ole enam võimalik nagu välja maksta, et ei ole võimalik enam pensione välja maksta. Ei ole võimalik. Me elementaarset arstiabi osutades nõnda edasi, sellist hetke ju Eestis praegu ei ole. Ja selles mõttes, et kui praegu me läheksime riigi reservide kallale, siis paljuski hakkaks seda raha panema sinna. Kindlasti olen ka sealt väga vajalikke asju, mis, mis võis praeguse eelarvekärpega jäävad tegemata näiteks ETV2, aga kindlasti on selles riigieelarve kärbetest ka väga palju sellist õhku või selliseid asju, mis said sinna sisse pandud üle oma jõu, elades siin paar-kolm aastat tagasi või olles niisuguses roosas vahus Humana elades, et kõik lähebki ainult nagu üha enam ainult paradiisi poole. Et selles mõttes ma olen sõltumata sellest, et kas seda arvavad koalitsioon ja opositsioon ka seda meelt, et riigi reservide kallale minekuks ei ole praegu nagu mingit nagu põhjust need esmased asjad, mida on just kõige rohkem vaja nagu teha, riik suudab selle ära katta. Ja, ja keegi ei tea, kui pikalt neil see majanduslangus või, või mis on, nagu ta on praegusel hetkel, 0,4 oli see viimases eksis stagnatsioon sisuliselt. Kui kaua see kestab, et oleks ta lühiajaline siis juba oleks nagu mõistlik, nagu et me teame, et tulevad varsti head ajad, et kasutanud raharabarton raha talle tagasi on ju niimoodi. Aga ma ei tea, kui pikalt see on, võib, läheb asi veelgi hullemaks. Praegult on meil töötus õnneks veidi tõib ainult neli protsenti, aga me ei tea, mis, mis juhtub näiteks sügisel on ju, kui, kui kõik need majanduskasvu pidurdumist tingitud, nagu asjad hakkavad ka sellele mõju avaldama, võib-olla tuleb teha koondamisi paljusid paljudes ettevõtetes. Me ei tea, kuidas, kuidas see nagu valdkond, nagu reageerib praegu väga erinevaid hinnanguid, ühed ütlevad, et töötus ja meil ikka suhteliselt madalaks, teised ennustavad, et see võib-olla tõuseb kaks korda võib-olla kolm korda praeguselt neljalt protsendilt, et et me ei tea seda kunagi etega. Selles mõttes mulle meeldis nagu väga nagu rahandusminister Ivari Padari kommentaar, et et praeguses kriisisituatsioon ütleme nii, et minu meelest ütleb küll, et see ei ole kriis, ütleme raskes seisus ei tule hakata lähenema sellest otsast, et me kuskilt nüüd ott nüüd oma säästud nagu lööme laiaks. Vaid ma tahaks ikkagi ennekõike mõtlema sellest, et äkki ma tahaks oma kulusid piirama. Ja minu meelest see mõttekäik ja ideoloogia, eriti veel, kui ta tuleb sotsiaaldemokraadist rahandusministri suust see selle võiks ju eeldada, et see tuleb just kas Reformierakonna või IRL-i mõne ministri suust eriti aga selles rajaval veeldatud sotsi suust on ju minu meelest ainuõige lähenemine. Ega seda kriisi ei ole ju tegelikult keegi ikka päris objektiivsete parameetrite Ta ka veel suutnud ka defineerida, et kas siis on kriis või ei ole, osad räägivad kriiside osad räägivad, et tegelikult kriis ei ole, nagu näiteks tänases ajalehes annab pika intervjuu professor Uno Mereste, kes väidab, et mingisugust kriisi ei ole ja et see on nagu põhiliselt ikkagi poliitikute ja ajakirjanduse poolt nagu ülespuhutud. Ja see on ju vana tõde, et kui, kui mingisugused ootused rahval millegi suhtes on, siis rahvas ka vastavalt käitub. Ma olen kuulnud mitme riigikogu rahanduskomisjoni liikme suust eravestlustes seisukohta, et et see on ikka uskumatu jama, mille peale riik mõne koha peal küll raha kulutab ja tõenäoliselt on selles selle aasta riigieelarves veel kohti, kust on võimalik kärpida, kui vajadus selleks tuleb, aga, aga minu arvates olulisem, kui on see selle aasta eelarve, on tegelikult see eelarvestrateegia, mille valitsus peab nüüd heaks kiitma ja ja mina küll ei ole kuulnud, et ministrid oleks siiani oma kinnitust sellele ja nendele numbritele on andnud, aga järgmine nädal peaks juba mingisuguseid lahendusi tooma, nii et, et see järgmine nädal saab selles küsimuses olema kindlasti väga huvitav ja, ja siin on väga palju väga palju räägitud kõikvõimalikest ettepanekutest, mis on eelarve strateegiaga tehtud, aga, aga minuni on jõudnud informatsioon selle kohta, et näiteks Reformierakond on käinud välja ettepaneku koalitsioonile, et et selleks, et suurendada riigi tulusid, võiks siis kõik käibemaksuerisused kaotada ning see hõlmaks siis ka kõiki kultuuriüritusi, teatreid, aga ka ravimeid, mida sellises seisukohast arvata? Kui see tõele vastab, et ravimid läheksid, siis vana on Eesti jaoks kallimaks, tähendab mulle tundub küll, et ja et selle selle et ravimitena kallimaks ja siis Sa ütled vanainimestele, inimesed ongi, põhiliselt lähevad ka meile kallimaks. Ja noh, eks oleks ka loomulikult, et ja et siis saaks selle maksu langetamist edasi teha, on see nagu see siis, mis pannakse nagu siis nagu. Seda ettepanekut, seda ütlesid sina praegu. Et see oli, et sa, see ettepanek võib olla seotud sellega, et suurendada riigi tulubaasi. Jah no üks asi, mis, mis on ka lõpuni arutamata veel, et siin vist oli nädal aega tagasi ja minul tuli see teade, need objektid, mida riik kavatseb maha müüa, et siis neid auke lappida. Linnaga algusest saati huvitab see, et kes on need, kes, kes näiteks ostavad, kes ostab Pärnu vangla, kes ostab Keila jõe Keila-Joa mõisa kes ostab Patarei vangla? Miks sa tahad Keila-Joa mõisat müüa, see on ju broneeritud ikkagi presidendile. Ei, mina ei taha müüa, aga on ju põhimõtteliselt see riigi kinnisvara aktsiaselts tegi ju ettepaneku, et mõisa võiks anda müüki, mille peale eile saates Raul Rebane on, minu meelest oli, oli tund aega turris, et nad selline rahvuslik aare maha müüa on lausa pühaduseteotus. Et müügis nad ju põhimõtteliselt ilmselt varsti on, aga, aga kes on need ostjad? Ja küsimus ongi see, et, et kui, kui see nüüd hambeslangu Lauri ütleb, et mis on siis nagu see eelarvestrateegia, et kas me kasvõi selleks, et need augud lapitud saaks, lähtuma sellest, et, et lükkame mingeid riigivara kibekähku müüki kindlasti selleks, et praeguses situatsioonis tulemusi hindu panna ju ostja seisukohalt võimalikult ostja ostja keskne. Kuigi olen vastu rinda taotleda, et hinda alla Aga tegelikult riigivara müük ei ole ju mitte midagi muud kui kui reservide kasutusele. Täpselt nii ongi nii ja, ja siis nagu teame, et, et kui meil on plaan tulevikus on presidendiresidents kuskile teha, et kas selles osas on meil siis nagu kaks korda kallima hinnaga hiljem selle Keila nagu, nagu kompleksi nagu tagasi nagu raudtee nagu raudtee on ju, et küsimus ongi, kas see ongi nüüd see, kas see on nagu jätkusuutlik, nagu lähenemine või see ongi see nüüd näitamegi, et Me põletame tegelikult raha, riigi raha, et tegelikult et täpselt jõuame täpselt sama kohta, kus, mis mulle tõesti meeldis sotsist rahandusminister ütleb selle välja, et alustame kulutamisest ja siis lähme alles säästude kallale ja, ja paratamatult ka riigivara kiirkorras maha on säästude kallale minekuni. Aga siis tuleks ikkagi maksupoliitikas ka midagi muuta või tuleks jätkata senist joont, et kui on otseselt vastu võetud meie maksupoliitika kallale ei lähe. Kärbime kärbime, kulus Reformierakond. No on ju olnud ju tegelikult noh, mis on Reformierakonna edu võti, nad on käinud välja valimistel suhteliselt lihtsad, aga suhteliselt hästi mõõdetavad lubadused, vanemapalk või vanemahüvitis, mis oli, lõpuks on ja maksulangetus noh, need on, niisugused suuremad asjad on ja mis on väga selgelt nagu mõõdetavad ja seetõttu on, kuna nad on olnud nende, valid kõikides valitsuskoalitsioonides osalised olnud juhtparteid, seal tihti adrunud oma selliste põhilubaduste elluviimise äärset tulemuslikkust siis sellele olen ka nende nii-öelda valimistest valimistesse nagu kestev, nagu edu, nagu ka püsinud. Et kui reformierakonnal tekib nagu kaks kaks asja, et võib juhtuda, et nad kaovad näiteks valitsuskoalitsioonist sisemine tabada täpselt samasugune saatus nagu koonderakonda. Teine asi, kui nad ei suuda mõnda oma keskset valimislubadustena ellu viima, siis on täpselt sama oht, et nende toetust saab hakata väga kolinal kukkuma. Et nende elu ongi see, et nad on võimuparteis ja nad on oma põhivalimislubadustest äärmised, tulemusi, kuidas on selge, et nad hoiavad sellest maksulangetuse siis nagu 10 küünega nagu, nagu kinni. Praegu ma korra puudutusi vana teema, et meil on, meil on, meil on Euroopa parim vanema, pane. Ma arvan, et mitte keegi ei vaidle, vaid Saksamaa tegi nüüd selle eesti kujul järele. Saksamaa tegi selle järele, aga Saksamaal tabas Saksamaad tabas juba enne beebibuum ja Saksamaa tegelikult enne enne seda, kui ta hakkas panustama vanemapalka, ta hakkas panustama lasteaedadesse ja nii-öelda kõike laborikohalt vajalik. Seks saamiseni ja edasi pole enam lasteaiariigile. Ja nad, nad ise arvavad Saksamaal, et ennekõike just nii-öelda laste sotsiaalsusesse ja kõigesse sellesse panustamine on, on tegelikult oluliselt rohkem aidanud kaasa laste sündivuse kasvule kui, kui vanema poolt, kuigi nad ei, nad ei eita ka vanemapalgal on väga selge mõju. Kas tohib tähele, mis oli, kui ekad eelarve kärbetest rääkima, mis oli üks esimeses, mis välja toodi lasteaedade programm seisma panna? Näed pooleteist aastane ja on vaja ja siis tehku. Aga siis peab kasvama 18 aastaseks minema tööle, siis hakkama maksu maksma. Ma usun, et järgmine nädal tuleb selles vallas väga huvitav ja ja millegipärast ma muidugi arvan, et me ei kuule väga selgeid seisukohti, sellepärast et et niivõrd mahuka sammu ja otsuse tegemiseks ei, ei pruugi võib-olla veel sellest ühest nädalast, see tuleb ikkagi selgeks, aga ega väga palju enam oodata ka ei ole jäänud, sellepärast et et eelarve protsess surub, surub tugevalt peale. Lisaks sellele, et see tuleb ju väga selgelt ju tegelikult pannaksegi ju järgmise aasta aasta eelarve, on need põhiraamistikud ju, millisena ta saadaks Riigikokku tegelikult panekski ennem juba kust nagu paika. Et sellega nagu selles mõttes vaevuksid kohe algamas ja, ja, ja see on vaja nagu paika saada. Räägime riigikohtust, ka riigikohus on Tartus viimase kahe nädala jooksul paistnud sealt Tartust väga hästi silma. Toome toomemäe otsas, sellepärast. Asi absoluutselt ning noh, loomulikult on väga palju kõneainet tekitanud riigikohtu otsus, et erafirma ei tohi trahvida bussipiletita sõitjat, aga aga ma arvan, et peaaegu sama palju on tekitanud vastukaja, aga riigikohtu otsus, et erakondade rahastamises ei ole suuri probleeme ja seal ei ole vastuolu põhiseadusega. Milliseks nüüd teie hindate seda riigikohtu otsust ja kas, kas see tähendab, et, et mitmed Eesti erakonnad, kes on väga selgelt öelnud erakondade rahastamisel, ei ole, ei ole suuremaid probleeme, on tegelikult saanud praegu suure võidu Tähelepanuväärne on see, et kui sa nüüd võrdlesid kahte riigikohtu otsus, siis üks otsus, ehk siis see, et see piletikontrollisüsteem, mis praegu on, on põhiseaduse vastane, see tuli riigikohtus üksmeelselt. Aga see otsus, mis puudutab parteide rahastamist, seal oli ju viis kohtunikku tervenisti 18. kui ma ei eksi. Kes jäi täiesti eriarvamusele, nii et see küsimus, mis puudutab partei rahastamist, on nagu nüüd silmapaistev võib-olla isegi jutumärkides riigikohtu jaoks. Mulle tegi pisut nalja sellega seoses käivitanud sõnasõda justiitsminister Rein Langi ja Keskerakonna vahel. Rein Lang ütles, et et nii-öelda Keskerakonna sugemetega Jüri Vilmsi sihtasutuse rahad tuleks võtta nüüd teravama luubi alla ja selle peale ütles Keskerakond, et Reformierakond vaadaku ise, kuidas talle endale nii-öelda sihtasutuste minu meelest. Üks kõige räigemaid asju, mis meil erakondade rahastamisega on, on toime pandud, on, on see, mida tegi Keskerakond oma võlakirjamüügiga. Et me ei tea siiamaani, kes neid võlakirju ostsid. Ja me ei tea siiamaani, et kas võlakiri ostjatel ja näiteks Tallinna linnas või kuskil iganes mõningatel ma ei tea ehitushangetel või mis iganes, on ka mingi seos, võib-olla. Et et nagu ma aru saan, siis selle riigikohtu otsuse valguses selline praktika võib, nagu on, heaks kiidetud, see võib nagu jätkuda. Ja sellest on mul kõige suurem nagu kahju. Et, et kui see otsus kaasa sellele, et erakondade selline reaalne rahastamine ja sellest tulenevalt mingid nagu võimalikud tänu Mait on, need asjad võisid toimuda üldse, ma ei ütle seda, aga lihtsalt vahetuse õhku, see võimalus on ju. Et see süsteem ei ole läbipaistev. Et, et see, see otsus, paraku see kindlasti see, ma arvan, et riigikohus on väga kohtus, mina jõuan riigikohtu usaldusväärset nagu üldse nagu kõne alla, sest riigikohus ikkagi vaatab, nagu olemasolevate seaduste pealt on ja kas, kas need on nagu põhiseadus. Riigikohus vaatas põhiseaduse Pealt sõnul erakondadena. Küsimus on see, et meie seadusandlus tuleb muuta, sellisel juhul on ju, et riigikohus nagu mina nüüd selle pärast küll vastutavaks ei teeks, et, et meie erakondade rahastamise kord on selline, nagu ta on. Jaa, aga nadi on see asi nüüd sellepärast, et nüüd kui tuleb mingisugune järgmine mees, Allar Jõksi sugune mees, kes hakkab võitlema selle süsteemi vastu või näeb seal ebakohti ja, ja tahab tahab midagi muuta, siis on nendel, kes seda süsteemi kaitsevad, alati võimalik viidata lõpliku instantsi tõele, sest kaugemale ju enam minna ei saa Euroopa kohtusse võib-olla tõesti? Selle teemaga sinna vist küll keegi minema hakkamine. Ma ma siiski loodan, et et Eesti erakondade rahastamine on ühel hetkel piisavalt läbipaistvas. Vähemalt jätkame selles suunas selgitustööd, isegi kui meie terve terve igavik minu, minu minu seisund. Suhtun teie tegelikult, et see muidugi inimeste inimesed ütlevad selle kohta, et oi see nüüd maksumaksja raha raiskamine, kui ma ütlen, et lõppkokkuvõttes oleks ikkagi Läbipaistvuse ja selguse huvides ikkagi korruptsiooniohu vältimise huvides ikkagi see, et. Kõik erakondadeks aastatavad ikkagi riigi ja mina tahan nüüd küsida teie käest. Poliitikud, kes te kuulate, kas te tahate, et Eesti poliitikute maine tõuseks või ei taha ja ma ei vasta ja me läheme nüüd raadiokuulaja Jaanuse küsimuse juurde, kuulge, kas te Eurovisioonist ei räägigi? Jaanus ei näinud Moskvas ilmselt Eurovisiooni või nägi ja. Kuulge, nii, aga mis meil on sellest eurovisioonist öelda finaali ja tundub küll. Ja ma pean ütlema, et poolfinaalile olevat väidetavalt olnud ETV-s väga hea. Oli oli esimesel poolfinaali teist, teine oli teistmoodi ja ma ei ole vaadanud seda poolsanalil väga reitingule. Samas, ma pean muidugi nõustuma ka hea kolleeg Ivan Makaroviga, kes ütles, et Belgradis toimus Eesti lippu rüvetada olemine ja sellega tuleb kahjuks nõustuda, sellepärast et et see Eesti laulu etteaste, milles kasutati ühe sümbolina ka Eesti lippu oli, oli piisavalt rõve ja ma peaks ütlema, et see vahekorda astumine klaveriga. No kuulge, et et noh, oleks võinud võib-olla sellest sellest sellest kujundis küll loobuda. Noh, vat jah, see on nüüd tõlgendamise küsimus, sina nägid seal vahekorda klaveriga, mina nägin klaveritõukamist ja kui sa räägid Eesti lippu ja maine rõvetamisest, siis mida siis vaesed iirlased peavad tundma, kui nad oma riiki saatsid esindama kalkuni, eks ole, no mida, no ärme nüüd aja ikka juuksekarva lõhki. Nojaa, aga, aga head sõbrad, mis te arvate, kas eurovisioon on surnud, mina, mina ei suuda seda enam vaadata, sellepärast et seal ei ole midagi vaadata, see kunstiline tase on õudne. No sinu jaoks on ta võib-olla surnud, aga eurovisioonil on tuhandeid ja tuhandeid fänne ja fännklubi fänne ja fännklubi fännklubi fänne, nii et 200 miljonit kohe kindlasti vaatab teda nii, et ei ta sure kuskile, ükskõik mis tasemele. Te tahate vägisi seda Eurovisiooni teemat lõpetada, raadiokuulajaid ikkagi huvitab see Urmet seal, mina ei öelnud, mis sina nüüd sellest eurovisioonist ikkagi arvan, et räägi meile nüüd ära. Ei, minul on, minul on, no mis ma oskan öelda, mina minu minule meeldis lohk, ma olen sedasama sama meelt, mis nagu ütles nagu meie selle aasta kuulsa euro lauta saarete tekitiisina. Mida me võtame seda eurovisioonil tõsiselt, see on ennekõike niisugune suur show üritas sellele muusikaga seal ei ole mingi sellise ausa hääletamisega. Ma ei ole ammu mitte midagi pistmist, et, et see, see ongi selline võtamegi sellisena, nagu ta on. Ja minu meelest. Mul ei oleks midagi selle vastu, et kui vanasti oli Soome riik, kes mitte kunagi ei pääsenud lauluvõistluste finaali või oli ainult alati nullpunkti peal sest mul ei ole mitte midagi selle vastu. Kui Eestist saab nüüd see riik, kes ka mitte kunagi poolfinaalist edasi. Et võtame hea maine, siis ei olnud, et see, see ongi see, et saadame sinna laulud meie, kuna me oleme selles riigis kunagi elas, ei saa. Minu arust pole mitte midagi selle vastu. Ta on võitleja ära. Kui ma valesti ennustan, ei juhtu midagi, see ei ole niivõrd oluline üritus. Ma arvan, et seekord võidab Aserbaidžaan. Kui ma ei eksi, siis esindavad teda üks oli see mingi tiibadega olevus? Telli saatana moodi olemas, nii et ja, ja mitte võib-olla sellepärast, et see laul kõige parem on vaid minu meelest. See on väga dialektiline lähenemine. Ja nafta muutub järjest olulisemaks kogu maailma jaoks. Ma siiski tahaks öelda, et kaks poolfinaali ja finaal on ilmselgelt ühe sellise saate kohta palju ja kindlasti EBU peaks hakkama mõtlema tõsiselt selle eurovisioonil Ramadi peale, sest kui veel kaks aastat niimoodi teha, siis, siis siis see asi enam kolmandal aastal välja ei vea. Peab ikka nina, visioon. Ja ma arvan ka, et see on nagu mingi selline asi, mis, mis nagu on ja jääb ja sinna, mingite selliste ratsionaalsete või, või esteetiliste Mina ütlen armeed, Ida-Euroopa riikide lauluvõistlus ei saa ja. EBU tegi viis läbi selle katsed, Nad võtsid eelmise aasta lauluvõistluse punktidest maha. Balkani ja Ida-Euroopa riikide poolt antud punktid. Ja esinelik jäi täpselt samaks, välja arvatud see kolmas neljas koht olid ära vahetatud. Ehk siis Lääne-Euroopa andis täpselt samamoodi, nendele pani Serbia selle esimeseks, kes oli eelmine aasta näiteks teine oli Poola torumehest Prantsusmaa, Venemaa, aga Poola torumees andis hääle serblastele või ma ei ole küsinud. Sisendist Serbia. Nii palju on Lääne-Euroopa riikidesse, nende nad oleksid avaldanud sellele tulemusele mõju. Ja ka meil juba kõrvalt kätega lehvitatakse ja pilk kellale ütleb, et tänase saateaeg on läbi ja tänased rahva teenrid olid Peeter Kaldre, Urmet Kook, Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal Ilusa laupäeva jätku. Rahva teenrid.