Head tervist vikerraadio stuudios on Andres Oja. Tänase muusikasaate teemaks on multitalendid ehk eesti keelde panduna. Vabandust, eesti keelde panduna mitmekülgselt andekad inimesed. Andekuse muidugi võiks rääkida väga pikalt, aga jätaks selle suuremate spetsialistide hooleks ja seda vist ei ole suudetud kuidagimoodi välja uurida ja selgitada, et miks mõned inimesed on andekamad kui teised. Aga nii ta on ja kust see on üldse tuleb, miks mõnel inimesel on musikaalne kuulmine, teisel mitte ja nõnda edasi. Aga tänases saates esinejad. Muusikategijad on mitmekülgselt andekad inimesed, mõnedest laulavad, mõned neist mängivad paljusid erinevaid pille ja mõnes loos me saame kuulata kogunisti mitut multitalenti. Nii ka tänase saate avaloos Marju Kuut ja laulsime ka kiiktoolis. Ka Marju Kuut mitmekülgselt andekas inimene on õppinud flööti, kuigi me ei ole vist väga palju seda pilli mänginud, vähemalt avalikkuse ees mitte kindlasti, kui ta flööti juba Bism ka muusikat juurde käib, kohustuslik klaveriõpe ka klahvpille on ta mänginud ja valdab neid lisaks muidugi laulmine. Teiseks ka arusaamine, teadmine, mismoodi ansambli laul peab kõlama ja kõike muud sellist. Aga selles loos on kaastegev veel üks mitmekülgselt andekas muusik Riho Lilje kes mängis Fixi küll mitte päris algkoosseisus, aga võiks öelda. Esimesel perioodil ja Riho Lilje algselt õppis hoopis trumme või löökpille aga trumme teda mängimas näha väga palju ei ole olnud. Põhiline pill on tal ikkagi olnud kitarr, ka flööti on ta mänginud. Huvitav on see, et just nimelt inimesed, kes mängivad flööti, kipuvad mitmekülgselt andekad olema ja Riho Lilje õppis sööti, lausa omal käel, mitte mitte kusagil muusikakoolis. Ja Riho valdab ka klahvpille ja just selles loos kiiktoolis Riho Lilje mängibki kitarri ja mängib klahvpille. Mitte ühekorraga, vaid stuudios oli ikkagi tol ajal juba võimalik salvestada mitut pilli. Ja siin loos on veel lisaks kaastegevad, kui juba saagu kõik siis ära mainitud basskitarristi Vladimir Šeripov ehk siis pilsi hüüdnime all tuntud mees, mänginud mitmes Eesti ansamblis. Apelsinid, radarisead mujalgi psühhos ja trumme mängib paraku meie hulgast juba lahkunud. Suurepärane trummar Ivo Parts. Marju Kuut ja kiiktoolis järgmisena aga jõuame me tõelise, võiks öelda lausa imemehe juurde. Tema foto on ka ilusti olemas vikerraadio kodulehel. Selle briti muusiku nimi on Roy, muud jaa. Ja selle aasta sügisel saab ta 70 aastaseks tööd novembris ja tegemist on tõeliselt mitmekülgselt andeka inimesega. No juba see, et ta laule kirjutab, et ta neid on produtseerinud. Ja instrumentide loetelu, palun väga, Roywood kõigepealt natuke tutvustuseks, mida ta teinud on, tema hiilgeaeg või selline tippaeg jääb rohkem sinna 60.-te teise poolde. 70.-te alguses. Aastal 1966 moodustas ta ansambli The Muum Inglismaale ja aastal 1971 ansambli Electric Light Orchestra. Näe, mis suures osas moodustuski ansamblite move muusikutest lisaks roim uudile trummar Bev Veevan ja veel üks multiinstrumentalist Chief Flynn ja aastal 1972 Roywoodi Ta tuli elust üsna ruttu ära. Pärast esimest plaati ja kutsus kokku uue ansambli Wizard vile Lugusimai beibi tšai vastas 1973. Esimesed heliplaadilt Me kohaga kuulame, aga nüüd siis Roywoodi instrumentaariumi. Olgu öeldud, et kõiki neid pille laulmisest juba oli juttu, mitte ta ainuüksi teisalist häält kätte, see ei tähenda veel instrumendi valdamist vaid ikka just pigem sedapidi, et kõiki neid pille ta on mänginud salvestustel Niisis, kitarr, basskitarr, tšello, flööt, Citar, Sindi hapne keelpill erinevat saksofonist, klarnet oboe, plokkflööti, fagotti, trummid ja teised löökpillid torupill, metsasarv, millega ta väga armastas poseerida, õigemini laval olla kontrabass, klahvpillid, tromboon ja tuuba. Selline pikk nimekiri ma nüüd ei lugenud kokku, et palju neid oli üle 20, et igal juhul on neid pille, mida ta mänginud on ja nagu siit vikerraadio kodulehelt saab ka näha, nägime seda on väga-väga värvika tegelasega, just nimelt tema väljanägemise poolest loetakse üheks klemm rocki, nii nagu seda stiili nimetati rajajaks ja eestvedajaks. Mäletan ise ühte Roywoodi fotot tollal juba värvilist, isegi, kus tal juuksed olid nelja erinevat värvi, ehk siis ülevalt ühtemoodi pikkade juustega Altteistmoodi, teiselt poolt jälle vuntsid juba siis viiendad, habe, kuuendad, värvin, ääretult värvikas tegelane. Näomaalingud puha. Kuulame siis aastast 1973 pärinevat lugu Siimai beibi Tšaiv üks tuntumaid lugusid ansambli Wizard esitusest. Olgu öeldud, et apaatne, kes looga Waterloo mäletatavasti võitis Eurovisiooni lauluvõistlusi aastal 1973 on tunnistanud, et nad on sellest loost inspiratsiooni saanud. Mitte et nad on seda lugu kuidagi kasutanud või sealt midagi varastanud või plageerinud, vaid nad on saadud inspiratsiooni, mingit plagiaadisüüdistust ei ole tulnud. Paar kohta tuleb tõepoolest väga tuttavat ette, mida ka sealsamas Waterloo Bloos kasutatud sitaga, tõeline multiinstrumentalist ja väga värvikas tegelane Roywood ansambliga Wizard. Lugu nimega Mai Veibi Tšaiks. Ansambel Wizard aastast 1973 solistiks ja üsna palju instrumente selles looski mängib Roy muud. Eks talle vist natukene saatuslikuks saigi see, võib-olla liiga paljude pillide mängimine ja liiga palju korraga tahtmine. Sellist kilu oli kuulda, et siin oli väga-väga palju Pille mängitud sellesse loosse. Ja kui palju neid Roywoodneid mängis, kui palju seal keegi teine laval. Taik armastas ka, et oleks suur koosseis. Kaks trummikomplekti, hulk muusikuid, kitarristide ja, ja puhkpilli mängijaid, keelpilli mängijaid, neid ikka palju. Laval oli muuseas sedasama lugu Siimaipeibitšaiv. Roywood esitas aastavahetusel tuntud briti muusiku Schulz Charles Hollandi aastavahetuse muusikasaatesse. See on ka Youtube'is üleval ja täiesti vaadatav, nii et endiselt see Temasimaid beibidžib. On veel aktuaalne lugu ja seal Youtube'i kommentaarid või sai ka lugeda, et näed, Roywood parrastas kogub õhtusele oma looga väga hästi tehtud hääl on tal endiselt alles ja mees on hea tervise juures. Kuigi viimastel aastatel väga aktuaalne enam siiski ei ole. Edasi aga kodumaiste mitmekülgselt andekate muusikute juurde jälle üks lugu, kus kaks väga andekat muusikut just mitmekülgselt talendikad, muusikut, koostööd teevad ansambel virmalised ja pajast, kui Jaak Joala oli solist, Jaak Joala ise teada lauljala samuti jälle flöödimängija, näete, kuidas saab sööt igalt poolt ja läheb esile just nimelt tuleb valdastaga loomulikult klahvpille mängida. Basskitarri on ka kitarri mänginud Tartu muusikapäevadel Jimi Hendrixit. Ta mängis väga head kitarrisoolo. Loos vints Krismeeri ka on nähtud Jaak Joalat trumme mängimas, aga pean tõdema, et see ei olnud just tema kõige tugevam külg, aga teised muidugi võrreldes sellega olid väga-väga tugevad küljed. Aga virmaliste muidugi teinegi mitmepillimängija Toivo Kurmet selle ansambli laulude looja ja muusik, samuti laulja, mängis kitarri, mängis basskitarri, mängis klahvpille ja nagu tema vend, ansambli virmaliste trummar Ülo Kurmet rääkis, et Toivo Pollaga trombooni proovinud, aga see ei tulnud tal hästi välja. Nii et jah, aga sellest hoolimata Pille ikkagi kolm, mida ta mängis ka virmaliste koosseisus ja kuulame ühe imeilusa loo. Siin peitub multitalenti koos nimega. Taas on päev. Jaak Joala ja Toivo kurvet ansambel virmalised, taas on päev. Nüüd aga läheme, võiks öelda, mingis mõttes saate algusesse tagasi ehk saate sigilaturdne Hollandi ansambel, fookus ja nende Lugoop fookus pookus. Aga et me ei kuula seda versiooni, vaid hoopis kontsertversiooni aastast 1973. Rainbow uudne kontsert, Rainbow teater on siis Londonis tuntud kontsertkoht, siiamaani tegutseb elandakse seal kontserte, ansambel, fookus samuti esines ja põnexajate lindistati ja seeläbi on ka olemas seesama lugu, hookuspookus kõlab hoopis hoopis teistmoodi. Ta on palju pikem ja põnev, on palju nüansirikkam ja siit saab just välja tuua Hollandi multitalendi mitmepillimängija fookuses. Põhiliselt võiks öelda, Distralleer mängis klahvpille, aga tal on ka haruldane anne oma häält kasutada instrumendina. Ja seda paljud lauljad siiski ei valda. Et üks asi on laulmine ja teine on vokaalinstrumendina kasutamine. Samuti on siin kuulda devad vilistamist, ka see vilistada oskab, joob igaveseks. See ei ole mingisugune keeruline, et meie tegevus algab vilistada nii et sealt tuleks välja meloodia ja selliseid kõrgeid noote, nagu ta sind välja vilistab. See on juba ka täiesti omaette talent. Lisaks muidugi juba nimetatud klahvpillid erinevad, mida ta siin mängib ja ka flööti, plokktööd, mis on tavaliselt Freudist üsnagi palju erinev Pill ta valdab neid instrumente üsna üsna palju, aga näe, kuulame siit ära sellesama kuulsa ansambli fookus ja aastast 1973 pookus Londonis antud kontserdilt ja Jan Akkermann, kes möödunud aasta möödunud aastal käis Eestis Viljandi kitarrifestivalil, alustab seda lugu. Selline helt kõlas ansambli fookus, popansambli fookus lõugu hookuspookus aastal 1973 salvestatud manud aastal 1971, nii et kaks aastat oli meestel aega seda Lugop harjutada ja mängida, et ta niimoodi kõlama saada, nagu ta siin kontserdil kõlas, peab tõdema, et keerulise muusika juurde sinna veel ka huumorit lisada, siis oli see lugu neil ikka väga hästi käpas, olgu öeldud, et ka basskitarrist oli vahetunud selleks ajaks ja väga andekas oli ju ka see, et mida pähe kasutatakse, et Distvan leer laulis ette ansambli koosseisu ehk siis ansamblit tutvustamise, mida tihtipeale tehakse ja minnes sealt üle jälle selle joodeldamise või selle kõrge hääle peale. Väga originaalne ja väga huvitav. Bertruither oliivi Petraither, nagu ta hääldab siin inglise keeles basskitarristi nime ja Lakermal kitarrist sai juba ära mainitud diaPierre van der Linden trummidel need trummisoolot vahel. Jah, väga huvitav on seda lugu kuulata, et see kogu aeg ootad, mis nüüd järgmisena tuleb, võiks öelda, nagu hea briti huumor, et alati keeratakse seda vinti kogu aeg juurde, et korratakse mingit asja, aga iga kord on erinev ja natuke vinti juurde. No kas või seesama vana-aasta õhtul näidatav ja palju näidatud ja palju naerdud õhtusöök ühele, kus toimub ka sama tegevus, aga kogu aeg keeratakse seda huumorit sinna juurde ja iga kord on ta erineb. Nii, ta on, ansambel, fookus eksisteerib ka veel praegusel ajal ja originaalkoosseisust ongi alles, klahvpillimängija Distralleerib multiinstrumentalist ja suurepärane vokalist. Elavda nii kõrgeid noote muidugi välja ei võta ja trummar Peer van der Linden. Teised muusikud on vahet tulles aga tagasi kodumaiste andekate inimeste juurde. Priit Pihlap. Kes on teada lauljana trummarina ansamblist Fix mängib ka kitarri lausa elektrikitarrisoolosid mänginud, nii et nõnda palju ja akustilist kitarri, mis on võib-olla rohkem isegi tema pärispill kui praegusel ajal trummid, mida ta tihemini mängib, valdab ka klahvpille ja muidugi ka mitmehäälset laulmist, taustavokaali laulud mitmetele Eesti ansamblitele. Igati mitmekülgselt andekas, kas inimene? Kuulame tema sooloplaadilt? Lugu, killud toovad õnne. Toogu killud, õnne Priidulegi, kui midagi katki peaks minema ja oma 50.-ks juubeliks ta selle plaadi tegi. Natukene on veel aega rohkem kui aasta oma 60.-ks sünnipäevaks ehk järgmiseks ümmarguseks tähtpäevaks järgmine sooloplaat teha, ma usun, et kuulajaid teattle soovijaid kindlasti poleks. Mitmekülgselt andekas Priit Pihlap ja killud toovad õnne. Priit Pihlap, kelle instrumentaariumi jäi mainimata veel üks pill, nimelt suupill, mida ta kaatne mängib, selles loos küll mitte, aga sellel plaadil ta igal juhul mis ilmus juba hea mitu aastat tagasi, on ka tema suupillimäng täiesti olemas ja täiesti salvestatud. Kitarri mängisin, hea sõber ja pikaaegne ansamblikaaslane Viktor Vassiljev, kõigile hästi tuntud ka väga andekas mees. Aga läheme taas välismaale ja kuulame meie hulgast paraku noorena lahkunud Amy Winehouse'i, kelle elu jõudis valdata kõigest 27 lühikest aastat, aga ka selle ajaga jõudis ta ainult muusikaajalukku jätta. Õigemini laulda ja musitseerida ka tohutult andekas inimene, aga kellele andekus paraku vist saatuslikuks sai, kõik toimus liiga äkki liiga ruttu. Lisaks laulmisele muidugi feimi vail Houses kirjutas ise laule, kirjutas laulusõnu, mis just naismuusikute naislauljat puhul ei ole väga tüüpiline, ikka mingi produtsent, kes seda teeb, mängis ka kitarr, kitarri niga, selles loos viijanud vistel Jounzda kitarrimäng on täiesti olemas ja näiteks ka trumme külmite selles loos, aga selleski laulus on kaastegev üks väga andekas inimene nimelt Ameerika Ühendriikide produtsent Salamber freimi, kes on üks selle back to black praadi. Plaadi produtsent Te ja tema mängib selles loos trumme, kontrabassi ja klaverit. Nii et jälle ühes loos kaks väga andekat inimest. EMI pain Hous viiend mister Johns kandis Lugoopne nimed edasi taas kodumaiste Talettidega, Heini Vaikmaa, tuntud muusika ansamblist Mahavok, teinud ka väga palju muud muusikat, kirjutanud laule teistelegi. Ja tina alustas ka muuseas trummarina Padiselt, kust ta pärit on, esimene ansambel, kus ta mängis Mägiste trumme, kuigi rohkemalt tuntud kitarristi na kindlasti saab ka veel praegusel ajal trummidega hakkama, kui vaja midagi salvestada, kuigi praegusel ajal juba kavalalt masinad aitavad. Lisaks muidugi mängib ta klahvpille ja ka muid kitarr, jäätmeükskõik, mitme keelega nad on ja ka Laul ei ole talle väga võõras tegevus, kuigi eelistab ikkagi solisti ja sedapuhku kuulamegi Heini Vaikmaa laulu, oota mind veel Marten Kuninga esituses instrumente. Muidugi mängib Heini Vaikmaa ja ilmselt üsna mitut selles loos. Leiame. Käin kuningas esitamas Heini Vaikmaa laulu. Oota mind veel taas tagasi Inglismaale, Paul McCartney, üks maailma tuntumaid muusikuid läbi aegade. Ja temagi tõeline multitalent, lisaks lööva laulukirjutamisoskus nii palju lööklaule või hitte on ta oled kirjutanud nii biitlite biitlid ajal kui ka pärast seda hiljem ansamblile pingsa paatne soolokarjäärirajal ja kõike muud. Ja tema esimene sooloplaat aastal 1970 nimega Mecartiivne, seal ta kõik pillid ise sisse mänginud abikaasa Lindaat abistab ainult taustavokaaliga, ehk siis kolme kaardi laulab, mängib klahvpille kitarri, bassi, mis on ta põhipill jaga trumme ja ka kontsertidel, kus ta esineb, mängib ta mitmeid erinevaid keelpille, mitmeid erinevaid klahvpille, meepiip, aim meist ei ole siin imestada suurt midagi. Andekas inimene. Palvet kaarti, kelle esimeseks muusikainstrumendiks muuseas olid trompet lapsepõlves isad kinkis talle araablase poisile, kohe mitte ei meeldinud ja vahetas ta selle õige kiiresti selles oma isa kingitud trompeti hoopis kitarri vastu. Ja trompetimängijaid kindlasti maailmas Ponjaatne üks mitte just eriti ja trompetimängija ei tea ju, kuidas ta oleks mänginud. Ilmselt ei oleks asja kuidagi paremaks teinud. Aga saate lõpetuseks üks lugu meiega põhjanaabritelt. Soomlased, kes ju sel aastal tähistavad oma riigi sajandat sünnipäeva ja see on väga uhke number. Pavemaienen, väga andekas. Soome muusik on ka käinud Eestis ühel rock summeril sellel kõige esimesel aastal 1988 Tae Mayanen alustas suupilliga, seejärel mängis oma esipistes ansamblites trumme. Rohkem on ta tuntud muidugi, lauljana on ka väga võimekas kitarrist, klahvpille mänginud ka ansamblis Curry Kanes mängis lühikest aegagi klahvpille ja ka basskitarr ei ole talle mitte võõras, niiet andekas inimene. Kuulame parem laiali. Nii lugu aastast 1985 nimega Jano ja see jääb minu poolt täna viimaseks looks kõike head, tänan kuulamast. Vikerraadio stuudios oli Andres Oja.