No presidendivalimised 2016. Tere, 46 tunni pärast kogunevad Estonias valimiskogu 335 liiget, et valida järgmine Eesti vabariigi president ja siin raadiomaja 10. korruse stuudios on praegu neli valimiskogus presidendikandidaadiks esitatud eesti kodanikumart Helme Allar Jõks, Marina Kaljurand ja Mailis Reps. Ja õige pea peaks meiega liituma ka Siim Kallas, nii et tere tulemast. Tere siin vikerraadio eetris oleme teel kõigi ka teinud juba sellised pikad ja põhjalikud osutlused, milles oleme avanud teie maailmavaadet, Jaani nii välis- kui ka kaitsepoliitika valdkonna hoiakuid ja samuti siin Eesti eri meediakanalites on olnud palju debatte, kus te olete pidanud vastama saatejuhtide ja ekspertide küsimustele. Aga algava saate küsimused esitavad vikerraadio kuulajad, kes on need küsimused salvestanud telefoni automaatvastajale ja samuti nahutasime kuulajatelt küsimusi presidendikandidaatidele meie veebilehele. No meie oleme algava debati juhid Mirko Ojakivi ja Arp Müller ja oleme kuulajatelt saanud peaaegu 100 küsimust ja teinud sealt valiku ning seadnud need ka siis järjekorda. Ja no olgu etteruttavalt öeldud, et tänases saates me räägime nii rail, Balticust, maaelust, demograafiast, aga ka välispoliitikast ja saate lõpuosa viimane pooltund. Vähemasti kuulub nendele küsimustele, mis on adresseeritud siis mõnele konkreetsele kandidaadile ja siis selgub ka see, kellele ja millist küsimust esitada. Kõige rohkem. Aga küsimused võib öelda, teravad, kohati otsekohasemad ja kirglikumalt kui mistahes senistes debattides ja meie debatt kestab kuni kella 16-ni, saate keskel kell 15 kõlavad ka raadio uudised ja seega on meil sellist puhast diskussiooni aega üks tund ja 40 minutit ja raadio näitab pilti. Meie raadiosaates teeb videol üle kanda ka rahvusringhäälingu veebiportaal. R, punkt. Ee. Head presidendikandidaadid, ma loodan, et te olete tavaliste eesti inimeste küsimustega harjunud, te olete ju palju siin mööda Eestit kampaania ajal ringi sõitnud. Sestap käivitame tänases aute kõige esimese klipi. Ja olen või Tallinnast ja mind huvitab igale selle kandidaadile. Siit teda niisugune küsimus, kuidas nemad suhtuvad jumalasse? Tõenäoliselt see vist on selline küsimus, mis pole kõlanud mitte üheski varasemas debatis või kandidaadid oskavad seda tõenäoliselt kõige paremini täpsustada, aga palume siis kõigil kandidaatidel lühidalt maksimaalselt ühe minuti jooksul proua e vile vastata, et Mailis Reps. No minul on lihtne vastata, mina olen luteri kiriku liige, Mustvee koguduse liige, minu lapsed on ristitud, pean tunnistama küll kõige noorem, aga olen veel jännis, aga me oleme ka mustri kirikuõpetaja Eenok Haameriga kokku leppinud, et kohe peale presidendivalimisi. Sellega läheme edasi ja olen selgelt ka oma lasteorientatsiooni selle järgi valinud. Lapsed käivad kristlikus koolis, neil on iga nädal kohustuslik usuõpetus ja loomulikult kristlik kultuur on meie pere lahutamatu osa. Marina Kaljurand, teie suhe jumalasse. Ka mina olen ristitud, aga ma pean ka väga ausalt tunnistama, et mul ei ole väga religioosne inimene. Püüan käima kirikus harva, aga need tõekspidamised ja põhimõtted, mis tulevad ka jumala käsust või kirikust, on mulle omased ja ma püüan nende järgi elada. Allariks. Ma ei ole usklik, mind ei ole ka ristitud, see ei tähenda, et ma oleksin atist ja ka minu jaoks on olulised väga paljud need väärtused, mis kristlusest tulenevad. Mart Helme, jah, ma olen ristitud vene õigeusku, ortodoksi usk on õigem öelda, meie perekonnas oli selline traditsioon. Kuna mu ema oli sellisest segaperekonnast, kus üks pool oli õigeusklik, teine oli luterlane, siis lapsed ristiti üle ühe, üks õigeusku, teine luteri usku. Mina sattusin siis õigeusku. Ma olen olnud varasest noorusest peale usuga väga tihedalt seotud. Ma olen usklik, minu lapsed on ristitud, minu nooremad lapsed käivad ka religioosse taustaga koolis. Et et see on minu elus lahutamatu osa. Selgitatakse raadiokuulajatele seda küsimust Siim Kallaselt me paraku veel küsida ei saa, aga loodame, et Siim Kallas õige pea jõuab ka meie stuudiosse. Aga meie varasemates põhjalikes intervjuu saadetes oleme Eesti rahvastikuprobleeme teie kõigiga käsitlenud ja seal te tõite esile peamiselt positiivseid meetmeid, mis võiks aidata kaasasündivuse kasvule. Mõned teist on ühe päästerõngana nimetanud ka kontrollitud sisserännet. Nüüd aga võiks kuulata ettepanekud kuulajalt, millele ta palub teie hinnangut. Ma olen Olev Kasak 90 aastat vana. Väikse iive oleks vaja lastetud maks taastada, mis kunagi oli Soomest, on praegugi. Mida te olete selle jaoks teinud? Nõndaks, kuidas ta siis härra kasakule vastata, siin persoonitoodetes jäid kõlama sõnumeid, et tuleb ikkagi inimesi julgustada. Aga teame ja need senised meetmed tulumaksutagastus, et ega vanemahüvitise süsteem ei ole eesti rahvast pannud kasvama. Kas keegi siinolijatest usub ka sanktsioonide abil probleemi lahendamist? Mina ei usu, et õiguslike vahenditega sunnimeetmetega oleks võimalik sündivust suurendada. Tuletame meelde, mida õiguskantsler Ülle Madise eile just riigikogu ees ütles, et et vähem sundi, vähem reegleid ja ma arvan, et see on õige õige lahendus. Mailis Reps lastetusmaksu muidugi nendes riikides, kus seda rakendatakse ja Soome ei ole siin ainus on, on see, et need inimesed, kellel jääb rohkem sissetulekut iseenda ja hobide jaoks, siis lihtsalt osalised kannavad neid kulusid, mida lastega Ühed kannavad. Samaväärne võimalus on ka, on see astmeline tulumaks või siis hüvede või hobide maks, me teame, et ka selliseid luksusmakse on ja mõte on jälle sama. Lastega peredele antakse rohkem raha ja, ja nendelt peredelt, kellel jääb rohkem, aga lastetusmaksu puhul tuleb arvestada, et siin on väga palju delikaatseid põhjuseid, miks inimesed, et ka kes väga soovivad lapsi ei saa, nii et karistamine bioloogiliste probleemide tõttu. Ta ei ole õigustatud, ei toida lastetusmaksu, mitte aga lastega perede toetamine, hobide arvelt on kindlasti need luksus maksuma. Toetan. Mart Helme, kas jõuga saab panna? Ei noh jõuga ikka ei saa midagi teha. Meie idee on nii-öelda tagurpidi lastetusmaks, see tähendab seda, et iga lapse sünni puhul tulumaksust viis protsenti inimesel siis kustutada. Ja näiteks viie lapse puhul siis tulumaks on lausa null. Aga siin on kindlasti üks väga oluline asi, see on ühiskondliku suhtumine muutmine muud ja seda muutmist saab muu hulgas initsieerida ka valitsus ja on võimalik kaasa haarata väga nutikaid PR-firmasid ja võib olla väga mitmekesine, alates sellest, et näiteks plakatite peal on Witte ühelapseline paar vaid on kolmelapseline paar, see alateadvust mõjutab ja loomulikult ühiskonnas ei propageeritakse mitte chillimise grillimise meeleolusid, vaid seda, et rahvas kasvaks, rahvas oleks tubli rahvas, oleks terve. Kõik need niisugused propagandistlikud võtted kindlasti pikas perspektiivis mõjuvad, kohe ei juhtu mitte midagi. Marina Kaljurand, jah, ka mina pigem usun positiivsetesse meetmetesse ja meie, kes me mardiga oleme siin vanemad inimesed, mäletame nõukogude aega siis nõukogude ajal olisemaks ja ma ei usu, et eriti palju sündimust reguleeris ehk jah, mina ikkagi toetaksin ka neid samu meetmeid, et oleks paremad tingimused laste kasvatamiseks ja haridus huviringid, aga mis on sama olun vanematel ka võimalus töötada väikeste laste kõrvalt noortel emadel võimalus töötada distantsilt, osalise tööajaga, neid meetmeid on mitmeid-mitmeid. Aga ma lisaksin, kui ma tohin tagasi selle teema juurde korra tulla, et me kindlasti toetame ka seda, et igasugune huvialategevus oleks riigi poolt toetatav finantseeritava, sest juba ütleme kolme lapse puhul saata kolm last trenni või huviringidesse on väga kulukas. Ühesõnaga, kõik presidendikandidaadid olid seda meelt, et hea sõna ja heategevus selles mõttes, et õiged asjad õigel ajal pigem suurendavad sündimust, aga jõuga lastetusmaksu abil Eestis lapsi juurde ei saa. Vahetame teemat, kuulame ära järjest kokku pandud kahe kuulaja küsimused. Tere päevast. Olen Viive. Küsin kõikidel presidendikandidaatidelt. Mida saad sina presidendina teha Eesti maaelu edendamiseks, kas sul on mingeid mõtteid sellel teemal, aitäh. Tere. Olen. Filmi Harjumaalt, kuidas kavatsete meie noortele poliitikutele, kaasa arvatud riigikogule selgeks? Niisiis küsimustes kõlas mure Eesti maaelu kestlikkuse pärast ning proua Milvi sidus sellega julgeolekuteemaga, mis praeguses ebastabiilses maailmas on kahtlemata inimeste mõtetes, et kuidas vastate, hakkame Mart Helmest. Ta olekski pakkunud ennast kohe esimeseks, meenutaksin seda, mida ma kuulsin oma vanemate käest, kuidas nad viimase suure sõja ajal jalgratastega sõitsid maale, sest linnas toiduainetega oli väga kitsas ja vahetasid, et toiduaineid riiete ja muu niisuguse linna tarbekauba vastu. Aga sel ajal oli tõesti talusid igal sammul ja igas talus oli lehm, siga, kanad ja nii edasi. Et tänasel päeval on see olukord oluliselt muutunud, mida siis teha. Aga teha saab väga palju ja mingisuguse pole minuti jooksul saab ainult mõned märksõnad öelda, üks on kindlasti regionaalsed maksuerisused, teine on kindlasti igasuguste regulatsioonide vähendamine. Need regulatsioonid muuhulgas takistavad ka meil sisuliselt individuaalselt majapidamistihtipeale. Ja kolmandaks riik ei saa lihtsalt Pealt vaadata ääremaastumist, vaid peab sekkuma nii seadusandlike regulatsioonidega kui ka investeeringutega, nii et nii lühidalt ma lihtsalt ei saa pikemalt rääkida. Marina Kaljurand kas vaidlete Mart helmele vastu või milline on teie lähenemine ja nägemus? Ma arvan, et täiesti protsessi tagasi pöörata, et linnadesse ei tule noori inimesi ja kõik elavad nii, nagu elati sajand tagasi, sellist aega ei tule. Seda näitab meie praktika, seda näitab kogu maailma Euroopa praktika linnastutakse. Aga mida saab ja tuleb teha, et siiski elaksid maal inimesed edasi, kõige olulisem on, et oleksid töökohad, oleks tööl, oleks palk, oleks haridus, oleksid huviringid ja need oleksid kättesaadavad lastele, see on see keskkond ja, ja säilitada Eestit sellise kohana, kus on ilus loodus, hea keskkond, kus kõik tahavad edasi elada ka maal ja seal lapsi kasvatada. Aga see toidujulgeoleku aspekt tõepoolest kui on kriisiolukord sõjasituatsioon, kui Eestis aga impordile teistest riikidest toiduaineid, kas Eesti riik peaks selleks rohkem valmistuma, kas Eesti riik peaks selle peale mõtlema? Allar Jõks. Ma tahan öelda seda, et regioonide või maa maa maapiirkondade ühtlane areng on tegelikult Eesti julgeolekupoliitika aluste kohaselt, mis on 2010. aastal riigikogu poolt vastu võetud. Üks oluline küsimus, mis tagab Eesti julgeolekuseetõttu, ei ole mingit kahtlust, et. Kohalike omavalitsuste aitamine on on väga oluline ja ma olen seda 14. septembri Postimees väga põhjalikult käsitlenud, et ma siin ei hakka, lihtsalt ei saa. Nii, aga kas see toidujulgeolek praegu on tagatud, mis te vastate, proua Milvile? On tagatud ja Mailis Reps, kui vaadata uuringuid, siis need näitavad, et keskmine linnainimene omab toiduvarusid kusagil kaheks kolmeks päevaks. Veevarudega on asi sama kriitiline, et teie hinnangul kuidas riiklikult tuleks sellega tegeleda ja kui te saate presidendiks, siis kahtlemata ka riigikaitse nõukogu, kus te saate selle teemaga tegeleda. Aitäh hea Mirkko, et kui lubate, siis ma kõigepealt vastaks proua proua küsimusele et mis on maaelu puhul võimalik teha, et ma kiiresti siin mõeldes leidsin juba viis punkti, et kui lubate, ma ütlen, et hästi kiiresti üles. Et esimene on põllumajandus, põllumajanduse sellisel kujul kriis, nagu täna on, tähendab reaalselt ka riigipoolset rahastamist me maksame siiski kolm korda vähem kui meie naabrid. See ainuüksi piimanduses on 27 miljonit, elada kriis üle teravilja, selline aasta nagu täna on, tähendab ka seda, et ka siin tuleb anda neid ajutisi toetused, Nad suudaksid ära maksta tegelikult oma oma võlad pankade ees ja ei loobuks sellest sellest sektorist ja kolmas seakasvatuse puhul kuidagi õigustatud, et me oleme kogu Mandri-Eestiga teises tsoonis. Nüüd siin on vaja kindlasti tulevasel presidendil sellele tähelepanu pöörata ja järgmine on ettevõtte tulumaks peaks olema kindlasti selline, et maapiirkonnas ettevõtte tulumaks on kuni nullini ja siis linnapiirkonnas või siis Harjumaal, kus on transpordiga lihtsam, on see siis maksustatud tasuta transport, et järgmine noorte perede toetamine täna tegelikult reaalselt, kui sa tahad minna tagasi kodukant ja sinna oma perele kodu luua, siis pangad loevad seda nii suureks riskiks, et kas sa ei saa üldse laenu või, või see on väga suure riskiga seotud. Järgmine on ettevõtete odav raha täna ettevõtlusnäiteks, kui ta Võrumaal Mõniste valda või või vabandust, kas Võrumaale või näiteks Mõnistaja või Taheva või mõne sellisesse kaugemasse kohta Valga või Põlvamaal soovi jõuaksime äsja julgeolekuaspekti juurde ka nüüd, kiirelt on kindlasti vaja siin ka riigipoolset toetust, sest pangad ei anna seda raha. Et sa julgeolekusse puutub, siis on ju tõsine küsimus see, et mis me nägime juuli tormi puhul, et kui tegelikkuses on maas infrastruktuur, mobiiliside ja elekter, siis esimest korda joovad inimesed üle piiri Nonii, kui sellest infost üldse on võimalik ette kanda. Töö, mis puudutab toiduained, siis selge on see, et täna maaelu sellisel kujul kiiresti alla käies me juba täna tarbime mitte eesti toitu. Aitäh Mailis Reps, võib-olla veel sellel teemal veel peatuks, kuna nii toidujulgeolek, julgeolek üldisemalt, aga ka maaelu on tähtsad, siis võib-olla nimetate igaüks ühe sellise positiivse tegevuse. Kuidas te presidendina tulevikus annate eeskuju, kuidas te ennustate seda, et inimesed julgeks minna maale elama ja tahaks maal põldu harida ja asju ajada, et Allar Jõks Ma ütleks lühidalt ja proovin, proovin, proovin mailisest erinevalt jääda ühe minuti piiridesse, neli märksa nagu president saaks kaasa rääkida. Esiteks usaldamatuse vähendamine Toompea ja alllinna või siis kohalike omavalitsuste vahel. Teiseks rahastamismudeli oluline muutmine, siis tasandusfond on praegu nagu elustamisaparaadi all kohaliku valitsuse hoidmine natuke keeratakse peale, aga ega see mingi elu ei ole. Kolmandaks peavad olema pikaajalised plaanid, ei piisa sellest, kui meil on haldusreformi seadus ja kolmandaks tuleb vastandumist vähendada, et ei oleks nii, et öeldakse, et, et seal maakad ja seal on linnavurle ja seda tuleks, seda kõike saab president enam-vähem teha. Teie tegevused Mart Helme presidendina. Jah, siin julgeolekust on räägitud, aga tegelikult on ju president see, kes ka julgeolekuga kõige otsesemalt tegeleb vastav instrument, selleks olemas, vastav nõu kogunev ja, ja selle ülesanne peab olema kindlasti tagada, et valitsust tegeleb loomisega maaelu, maaelu, maaelu, aga see kõik käib selle juurde, sellepärast et kui me võtame praegu mobiilside maha siis meil on terve elu Eestis halvatud ja sidesüsteemide dubleerimine, varjendite varude tagamine, see on valitsuse ülesanne ja president saab teda survestada. Marina Kaljurand, kuidas teie kavatsete eesti inimestele eeskuju anda, et nad maal rohkem aega veedaks ja ka elaks seal? Via vastata kõige lühemalt. Esiteks on täna tegelikult presidendil olemas kohalike omavalitsuste ja maaelu ümarlaud, ma paneksin selle aktiivsemalt tööle, sest ma tunnen, et tahetakse tihedamini kokku saada ja tegelikult meedias midagi leiutama. Need inimesed, kes täna elavad maal, nad teavad, mida neil on vaja kellel on vaja rohkem tähelepanu, kellel on vaja rohkem vähem niti ja rohkem õpetamist, need meetodid on erinevad ja kindlasti käiksin ringi Eestis, sest ma arvan, et iga koht, kuhu president tuleb, on see, siis kool, on see kohalik omavalitsus, siis seal pööratakse ka sellele kohale tähelepanu. Julgeoleku teemaga kaudselt jätkame, järgmine kuulaja pääseb kohe eetrisse, ta on reageerinud meie esmaspäeval eetris olnud presidendivalimiste saatele kuulama. Tere õhtust, oleniaafikuna elan Jõgeval. No mul on küsimus presidendikandidaat Mart helmele, et ta rääkis midagi viiest 1000-st rünnakrühmadest pleki, kes seal nagu Eesti vabariigi vastu, et ma käin iga päev tööl, tahan teiega seoses Ida-Virumaale, tänagi võeti nööbist kinni ja küsiti, et kas ma olen nagu terrori, mitte mina küsija Üheski, Mart Helme ja et, et kas ta oma väidet kuidagi tõestab ka või tuleb suht lihtsalt sooja õhku, et see olekski minu küsimus. Aitäh. Tuleb suust sooja õhku ka, aga ma räägin kindlasti. Aga ma soovitan 24. aprilli Delfit lugeda, kus kapo peadirektor Arnold Sinisalu räägib täpselt sellest samast asjast kuidas kapo hoiab peal kõikvõimalikel relvaklubidel Pempoli klubidel ja võitlusklubidel silma, sest seal on reaalne oht meie julgeolekule. On esiteks ma soovitan lugeda Artjom Troitski artikkel kleit, kus ta muuhulgas räägib sellest, kus ta kui kuidas taanlase kohtunud nendetaoliste löömameestega ja täna helistas mulle üks inimene, kes elab Männiku karjääride lähedal ja andis oma nime ja telefoninumbri ja ütles, et kui keegi kahtleb minu jutus siis ta lubab enda poole pöörduda ja ta viib nad kohale. Ta teab, millal seal toimuvad asjad ja näitab, et niisugused õppused ja kogunemised seal toimub. Kas see inimene viib läbi seal ka meelsuskontrolli, mis mõttes küsibki, et kas teie olete venemeelsed või eestimeelsed, te ütlete, et inimene männikul? Helistan need inimesed on nagu tema kinnitusel vene rahvusest ja sõidavad autodega kohale ja organiseeritult liivaga, nad on Eesti riigi vastu. No me ei tea, see ongi kapo ülesanne. Mina olen juhtinud tähelepanu sellele, mida ma olen kuulnud kaitsejõudude ohvitseridel, aga kust see 5000 tuleb, 5000 tuleb hinnanguline, kui me arvame kokku, need inimesed, kes erinevates taolistes klubides on kindlasti Nad ei ole otseselt Eesti riigi vastased. Kuid nad on kindlasti kasutatavad ja kindlasti üles kihutatavad, kui situatsioon peaks teravaks muutuma, mida ma tahan rõhutada. Ma tahan rõhutada seda, et meil on praegu Vene, ütleme, kolmanda põlvkonna noorte hulgas identiteedikriis ja see identiteedikriis on niisugune, et ühelt poolt nad otsivad mingisugust sidet Venemaaga ja näevad Venemaa suurt eeskuju eelkõige siis Putini režiimis teiselt poolt ega nad päris Venemaale minna ei taha, küll nad küll tahaksid, nad aga näha, et Eesti on rohkem nende nägu. Nii et siin on väga tõsised ja teravad küsimused ja, ja niisuguse inetu tooniga mulle küsimust esitada. Ausalt öeldes ma ei aktsepteeri seda, sest ma tean, mida ma räägin, aga see inimene, kes mulle küsimuse esitas, ei tea midagi. Nii Marina kaljurand, teie olete valitsuse liikmena kindlasti ka salastatud infoga tuttav olnud, seda näinud see number 5000, vastab see tõele? No kohe kindlasti ei hakka ma siin rääkima, mida ma salastatud info näinud olen. Aga mida ma tahaksin Mart helmele öelda, see juba see suhtumine sõidavad autod tulevad välja, venelased, järelikult nad on või neid võib selles kahtlustada männiku mets on ka mets, kus mina käin jalutamas ja mina olen näinud seal kaitseliitu oma harjutusi tegemas, olen näinud seal Peinud pooli mänge, olen näinud seal noori sportmänge mängimas, sõjamänge mängimas, need lõpetama ükskord selle ära, et kui venelane järelikult lõpeta ära. Rootsi lauas ära reaalne asi ja kui keegi ütleb, et mina solvang vene rahvusest inimesi, siis pronksiööd solvasid mind. Marina Kaljurand, praegu me räägi pronksi eest, ma räägin sellest konkreetsest juhtumist, kui keegi tuleb autoga ja ta räägib vene keelt ja hakkab mängima sõjamänge, siis see ei tähenda, et ta on kohe riigivastane. Punkt. Marina, vabandust, Mailis Reps. Teie käite ka Ida-Virumaal väga tihti. Kui palju tullakse teie juurde ja räägitakse sellist riigivastast juttu räägitakse sellest, et nad valmistuvad millekski. Kindlasti on olemas sellised äärmuslikud jõud nii ühel kui teisel pool ja kui me nüüd meenutame siin korraks rahvusvahelist kogemust väga kurva õnneks Eestis on seda vähe, siis Breiviki juhtum tuletab meile ka meelde, et alati ei ole selliseid väga julmad juhtumeid, mitte sealt, kus me arvame, vaid nad võivad tulla aga täpselt sellele vastureaktsioonina, et kui me täna ütleme, et meil on olemas venekeelse elanikkonna hulgas äärmuslikud jõud siis on ju selge, et see on ka üleskutse meie teatud väga natsionalistlikud, rahvuslikult meelestatud meesterahvaste hulgas öelda, et haarame, relvad oleme millegi kaitsel, aga kas, kas nende hulgas on kõike meelerahuga, kas see võib pöörduda omakorda ühiskonna vastu? See on selline väga õhuke jää, kus ma ütleks, et kogemusi kahjuks Euroopas on, et pommiplahvatus või mingisugune vägivaldne akt võib tulla mõlemalt poolt, nii et igal juhul mina jätaks selle tegevuse õiguskaitseorganitega ja oleks igapäevaselt üsna rahuliku meelerahuga teie hinnang sellele 5000 hulgale. Ma usun, et kui, kui siin hakata KAPO raportitest rääkima või üldse analüüsides, siis jah, jälgitakse poksiklubisid, aga jälgitakse ka eestikeelset seltskonda. Et ei ole küsimus ainult venekeelses seltskonnas, vaid sellist väga äärmuslikku suhtumist, nagu te teate, relvastatud grupeeringutesse jälgitakse mõlemalt poolt väga nii, aga siin on suurusjärgus 5000 ei ole ühtegi fakti, et ma oskaksin öelda ühte või teist. Allar Jõks, teie suhtumine sellesse teemasse. Kas teie hinnangul Eestis on olemas märkimisväärne grupp inimesi, kes tegelevad riigivastase tegevusega ja kes plaanivad siin midagi õiguslikku? Korravastast olen kontrollinud üle need allikad ka, millele Mart Helme on viidanud ja kapo peadirektorile kusagil märkinud sõna 5000. See seda, et kaitsepolitseiamet jälgib lask, laskeklubisid poksiklubisid, on normaalne. Aga ma tahaks rõhutada seda, et vabariigi president ei tohi tekitada paanikat, sellepärast et Eesti julgeolekupoliitika üks oluline nurgakivi on see, et on psühholoogiline kaitse. Ühest küljest, aga teine on ka see, et on sidusus ehk Me ei tohi tekitada olukorda, kus, kus me tekitame selle asemele, et paanikat ära hoida, tekitame tegelikult pangas. Ja vabariigi president ei saa ignoreerida potentsiaalseid ohte. Vabariigi president on kõrgem kaitsejõudude juht. Vabariigi president peab olema valmis juhtima tähelepanu sellele, et mingis valdkonnas on oht. Ja kui ma näen seda ohtu, siis ma tahan, et sellest ohust on teadlik nii meie, kaitseliit, kaitsejõud tervikuna kui ka meie eriteenistused. Suurepärane Me jätkame tegelikult sellel samal teemal, kaudselt aga vahepeal üks kuulaja pääseb taas eetrisse ja küsib oma küsimuse. Tere, minu nimi on Kristina Kallas. Helistan Tartu Ülikooli Narva kolledži. Tahaks teada meie presidendikandidaatide nägemust sellest, kuidas nad suhestuvad venekeelsesse kogukonda, millist rolli näevad presidendil suhete loomisele, kontakti ja sideme loomisel venekeelse kogukonnaga. Ja, ja mis näiteks on need peamised valupunktid, millega president võib-olla peaks tegelema, mis on seotud meie venekeelse kogukonnaga. Aitäh. Aga annaks sõna Mart helmele. Ma hea meelega räägin Vaadake, venelased on selline rahvas, kes meie kõrval elab aga kes ei taha lülituda meie kultuuriruumi, sest nende oma kultuuriruum on nii palju kordi võimsam, see on nagu, ütleme kaks raadiojaama. Nii kirjeldas aga mida teie presidendina? Mitte teha ja mida president saab teha, president saab nendega suhelda, rääkida, rääkida, kohtuda, rääkida, kuulata neid ja selgitada neile, kui me loeme siin ajakirjandusest, kuidas tuleb kusagilt Venemaalt Eestisse kolinud pere paneb oma lapse eesti venekeelsesse kooli ja seal hakatakse lapsele selgeks tegema et Eesti on fašistide riik selles samas Eesti koolis siis tuleb nende samade õpetajate ja lastega ja lastevanematega suhelda. Ja nii lihtne see ongi, aga tuleb suhelda nii, et sa näitad selgroogu, mitte nii, et sa katsud oma selgroogu painutada nende tahtmise ja nende vaadete järgi siis ei tööta. Töötab siis, kui sa näitad selgroogu. Venelased austavad uhket julget inimest. Mailis Reps vangutab pead ei ole absoluutselt Mart Helmega nõus. Ma pean ütlema, et ma käin venekeelsetes koolides tõesti väga tihti, kui ei jõua iga nädal, siis iga teine nädal kindlasti ja ja venekeelsete koolide õpetaja skond ja õpilased on väga motiveeritud õppima eesti keelt ja, ja teisi võõrkeeli. Nad on huvitatud olemaks eesti kodanikud. Et kui me vaatame ka noorte sellise integratsioonitaset keele oskus, siis tegelikkuses ikkagi noh, avame korraks silmad, et see, see ei ole nii, meie noored on tööturul väga tublid, just sellepärast, et nad oskavad, oskavad eesti keelt, et jah, aktsendiga, aga väga hästi. Nüüd kui me räägime, mis on presidendi võimalused, siis presidendi kõige olulisem võimalus ja kohustus on austada kõiki siin elavaid inimesi. Ja see selline vastastikune lugupidamine, austus tuleb välja igas sellest, et kuidas sa suhtled. Kui tihti sa suhtled ja, ja kuiv, avatud sa oled. President võiks olla ikkagi üle sellest, et rääkida venekeelse kogukonnaga ainult mingil ühel või kahel teema ringil, ma olen seal näite juba toonud, et nemad ei soovi. Täna venekeelne kogukond ei soovi rääkida ainult HIV-positiivsust ja narkomaaniast, et neil on samamoodi pereteemad, haridusteema tulevik, pension, julgeolek. Samamoodi on huvitatud sellest, et Eestis oleks rahu ja, ja need teemad on väga südamelähedased küllaga. Tihti on neil informatsiooni puudus ja presidendi ülesanne on kohtuda, kohtuda ja veel kord kohtuda. Marina Kaljurand mida teie teeksite, kas näete probleemi selles, kui Eesti venekeelse kooli õpetaja suhtumine on see, et Krimm kuulub Venemaale? Seda, et kuulis, arutatakse erinevate poliitiliste välispoliitiliste küsimuste üle, see on normaalne. Olen ka mina, käin Ida-Virumaa koolide, sa pidanud selgitama, miks Krimmi okupeerimine tänapäeval 21. sajandil Venemaa poolt ei ole õige ja asi pole selles, kellele Krimm kuulub, vaid asi on selles, kuidas praegu Krimm okupeeriti. Oleme vaielnud, olen püüdnud selgitada ja mina väidan, et lõpuks, kui see kõik rahulikult ära rääkida, sellest saadakse aru. Ja presidendina nii nagu Mailis ütles, president peab olema kõigi Eesti maalaste president. Minu jaoks ei ole vahet, mis on selle inimese emakeel, mis on kultuuriline taust. Oluline on see, et austab Eesti riiki, et austab Eesti kultuuri keelt, rahvast ja mina usun ka sellesse stardijooneks on haridusstardijooneks on eesti keele oskus, siis saab tunda ennast täielikult eesti ühiskonna liikmena. Allar Jõks teie kui tulevase presidendi roll kogukondade liitmisel probleemide lahendamisel, kas pigem selline õpetaja roll või kuulaja roll? Kui ma olin õiguskontserdis esimesel tööpäeval, kõige esimesel tööpäeval, sõitsin ma Narva selleks, et Narva luua õiguskantsleri esindus, seejärel tegime selle esinduse ka jõhvi ja see on üks viis, kuidas riiki tuua lähemale ja ma arvan, et mida president saaks teha, president saaks prožektori lasta nendele küsimustele, mis Ida-Virumaal muret teevad, selle kohtumise käigu kohtumiste käigus, mis mul sellel suvel olnud ei vaeva inimesi mitte seal, mitte niivõrd see, kas kodakondsus saada või mitte, vaid see, kuidas saada välja staatusest, kus Ida-Virumaa on Eesti üks noh, ütleme, et vaesem, vaesem piirkond ja meil on nii palju riiklikke plaane, programme, aga neid ei ole ellu viidud ja president saaks olla see, kes teeb. Kas ümar, loobun valitsusega koos Ida-Virumaal ja mõeldakse meetmetele. Aga küsiks igaühe käest lühidalt, palun vastake. Millise kummardusena Ida-Virumaal elavate inimeste poole presidendina teeksite, Mart Helme. Ma ei tea, kellelgi pole kummarduse Virumaale ka Võrumaal. Ma tahan öelda seda, et Virumaa on Eesti kõige rikkam maakond. Kasutanud nii kummardus ei tule, aga Mailis Reps. Seda nimetatakse kuumalduseks aga see, et president käib mööda maakondi, sealjuures ka Ida-Virumaal ja teie sõnum seal. Sõnum on, nagu ma ütlesingi, kuulata ja arvestada ja kindlasti nendele murekohtadele tagasi peegeldada, sest president korjab nii, nagu me oleme ka kampaania käigus kuulnud. Ja täna oodatakse, et kes iganes meist on järgmine tulevane president, võtab need teemad endaga kaasa ja, ja peegeldub tagasi oma oma ümarlaudades, oma ekspertkogudes, oma kõnedes. Nii Marina Kaljurand sõnum visiidil Narva. Lisaks sellele, mis on nimetatud haridus, töökohad, sotsiaalne kindlustatus, mina lisaksin oma isikliku eeskuju. Ma arvan, et need noored, kes on minuga kohtunud ja näevad, et Eesti kodanikust vene juurtega eesti Patriot, võib-olla välisminister, võib-olla isegi kandidaat presidendiks. Ma arvan, et see lisab neile julgust ja soovi eesti keelt õppida ja Eesti ühiskonnas osaleda. Allar Jõks teie presidendina, Ida-Virumaal ja Narvas kas kord aastas või rohkem? Rohkem ja ma tahaks Ida-Virumaale siis presidendina öelda, et Eesti vajab Ida-Virumaad. Tõmbame sellele teemale joone alla ja läheme järgmise probleemi juurde. Neid probleeme on Eestis palju, millele kuulajad on tähelepanu pööranud ja kuulama järgmist küsimust. Juhan Telgmaa Mu nimi tormast Ma ei tea, kas on olemas mingi ajakirjanike vandenõu või, mis asi see on, aga mitte keegi ei ole küsinud presidendikandidaadi käest, kuidas nad suhtuvad rail Baltic kasse. See oleks päris päris märgiline küsimus, sest toetus või vastuseis sellisele korruptiivsele ja Eestit kahjustavate projektid oleks päris päris tõsine lakmus mis presidendi iseloomu nagu selgitaks. Tänan. Kahtlemata ei ole presidendi pädevuses otsustada raudtee ehitamist, selle trassi või rahastamist, aga kahtlemata on presidendi hoiakul toetusel või vastuseisul oma roll avaliku arvamuse kujundamisel ja esimest korda ma tunnen tõeliselt puudust tänasest debatis Siim Kallasest, kes kahtlemata rail Baltic'u teemadel on üsna märkimisväärselt asjadega kursis. Aga võib-olla on võimalik rail Balticu debatti pidada, aga ilma kallaseta, et mida Mart Helme, teie arvate, et kas Rail Balticust on rohkem kasu või kahju, lõikab see meie looduse kaheks ja inimesed kahte lehte võtab enda alla kodusid ja põllumaid. Tänases Maalehes on tegelikult kõikide kandidaatide seisukohad selles küsimuses esitatud. Nii et ma arvan, et kõik saavad oma küsimus või sellele küsimusele vastates oma seisukohti refereerida. Minu seisukoht on lühidalt kokku võttes järgmine. Seni kuni me ei tea, kust tulevad reisijatevood seni, kuni me ei tea, kust tulevad kaubavood seni, kuni me täpselt ei tea, kust hakkab kulgema trass ja missugused saavad olema õiguslikud küsimused selle trassi ja kodanike suhetes. Seni kuni me ei tea, kui palju see lõppkokkuvõttes maksma läheb ja millal sa ennast ära tasub. Senikaua ma olen väga kõhkleval seisukohal ja kõigele lisaks see, millega meid püütakse siis nagu ära osta, kiire ühendus kesk Euroopaga ei vasta hetkel tõele. See asi jõuab tupikusse Poola piiri peal ja viimane, see, millega meid püütakse veel ära osta, on ju omamoodi fantaseerimine. Kui me nüüd kohe ei tee, siis me ei saa seda Euroopa raha. Aga kui me teeme ja saame selle Euroopa raha ja teeme midagi, millest ei ole tolku. Ma jätan selle küsimuse praegu õhku, ma hetkel ei ole küll seda meelt, et see asi on hea asi. Niiviisi liikumine avalikult Rail Balticust saaks teie näol endale tugeva liitlase, kui teiste Mart helmest saab president taga Marina kaljuranna. Jah, ma toetan seda projekti ja ma üldse leian, et iga riigi arengus on väga olulised ühendused nii riigisisesed ühendused kui ka ühendused väljastpoolt riiki ja kui ei ole ühendusi, kui ei ole transiidikoridore, kui ei ole raudteid, kui ei ole lennuühendust ka ei ole kiireid ja häid maanteid, siis seda suurem tõenäosus on sellel kohal muutuda perifeeriaks. Ja seda me kindlasti ei taha. Ma toetan rail Balticut jahmalt, toetame paremaid ühendusi, mis meil, tänan. Ka siis, kui Eesti maksumaksja peab sellel aastal peale maksma Mis puudutab hinda, siis jah, tõepoolest, siin on olnud erinevaid spekulatsioone, selle üle, on erinevaid seisukohti selle üle, kas euroraha saab, ei saa kindlasti peab olema ka majanduslik põhjendus mind vajadusel põhjendus seni veennud. Allar Jõks, kui te saate presidendiks, kindlasti kirjutavad teile kümned inimesed Pärnumaalt, Raplamaalt, Harjumaalt, et nemad ei saa oma kodualusest maast ilma jääda. Riik asub sundvõõrandama. Mis te vastate? Ma olen nendele küsimustele pidanud juba vastama erinevatel kohtumistel valijameestega ja tahan öelda. Ühest küljest ma kindlasti toetan paremaid ühendusi Euroopaga, see on Eesti edu üks alustest, aga, aga paraku siin on liiga palju vastuseta küsimusi, siin on neid täna juba ka esitatud. Ja mis mind häirib, on see, et mitte kõigile küsimustele ei ole valdade esindajad või murelikud, murelikud mao omanikud vastust saanud ja mida ma presidendina saaks teha, ainult julgustada tegelikult seda nii-öelda dialoogi valitsuse ja siis inimeste vahel. Aga otseselt Rail Balticu eestkõneleja eestkõnelejaks teie ei hakka. See ei ole presidendi roll olla eestlane või vastukõnele. Mailis Reps, teie kas olete neutraalne või kuidas? Hei, neutraalne ei saa president olla, ta saab olla kas poolt või vastu või, või siis jah, võib-olla eirata teemat. Rail Balticu puhul on minul väga, väga selline tugev seisukoht ja see on see, et me peaksime tõepoolest kasutama ära Euroopa rahad. Ja Euroopas ei ole ühtegi tingimust, et see peab minema selle uue trassi pealt. Euroopas ei ole keegi alahinnanud ka meie analüüsi, mida ma mäletan väga jõuliselt ajas tänaseks kadunud Hardo Aasmäe ja mina toetan, et sellised investeeringud, mida Euroopa täna pakub olemasoleva vabandust, aga natuke iganenud raudteevõrgustiku arendamiseks peaks olema suunatud läbi Tartu. Ja sellega saaks ära arendada ka Valga otsa. Sellega saaks ära siduda lõpuks Valga ja Valmiera suuna, mis on ammu tahetud ja Lõuna-Eestis, eks tagasiühendusega Riiaga ja ei ole näinud, olen kohtunud, avad avalikult Rail Balticust, olen olnud pikalt ka selle töörühma liige, mis käib me Riigikogus pidevat koos ja ei ole näinud ühtegi analüüsi, mis ütleks, et sellisel kujul ta ei õigusta jaa jaa tõttu jah, läbi Tartu. Nüüd mis puudutab sellesse uude trassi, siis ma olen tulised seda meelt, et selle uue trassi omandamine riigile on väga arukas ettevõtmine. Seda tuleks analüüsida, aga teades, et Euroopa täna juba pakub välja nõndanimetatud magnetpõhisel kontakti, puudusega ülikiireid, lahendusi ja neid katsetatakse, siis võiksime ka kaaluda seda, et võib-olla paari aasta pärast oleme valmis täiesti uueks lahenduseks. Teie Mailis Reps ütlesite, et president ei saa olla neutraalne, ma sain aru, et sellesama rail Balticu küsimusele aga võib-olla kui laiendada seda mõtet, kas president saab olla neutraalne või peab alati valima poole. Jah, ma usun, et presidendil peab olema seisukoht, president ei pea valima pooli, ta võib öelda ka see, et ma sellel kujul ütlen oma plussid ja miinused, aga presidendil peab olema seisuga. Kallas on alati õigel ajal platsis, me räägime Rail Balticust. Kuulaja küsis meie käest, et kas te pooldate Rail Balticut või olete vastu, kas sellega kaasnevad mingisugused negatiivsed mõjud ja nii edasi, et teie Kallas, tõenäoliselt olete kõigepealt tere tulemast meie saatesse ja teie tõenäoliselt olete rail Balticu tuline pooldaja. Tuline pooldaja õige. Aga millistel põhjustel Mart Helme luges ette rida põhjuseid, miks tema presidendina asuks skeptikute ridadesse või nii-öelda avalikult Rail Balticust toetajate ridadesse, kes esitavad neid kriitilisi argumente. Siis paneme Mart Helme kirja, et kui 20 aasta pärast seda ei tule ja siis, kui küsitakse, et miks seda siis ei tulnud, et siis tema oli üks nendest, kes selle projekti nurja ajas. See on projekt, mida õieti mina pole selle projekti selles mõttes algatanud otseselt, aga, aga see on projekt üks osa Euroopa transpordivõrgustikust ja kui transpordivõrgustikku viimasele käsitlusele Euroopa Parlamendis 13 13 aastat novembris tehti 1000 muudatusettepanekut, siis mitte keegi Euroopas ei vaidlustanud rail Balticu tähtsust balti baltikumi ühendajana, tal on suur geopoliitiline tähtsus, see on asi, mis meid meid Euroopaga ühendab ja noh, ma arvan, et see, kui see võimalus on olemas, siis tuleb seal realiseerida. Aga ikkagi Eesti maksumaksja peab hakkama aastakümneid sellele peale maksma kaupu, tasuvust ei paista kusagilt. Maksumaksjatega, ega neid kalkulatsioonid on kõik spekulatiivsed. Ma võin tuua ka teistsugused kalkulatsioonid, et see tuleb ühel hetkel tasakaalu läheb 15 aastat. Siis on ka inglisetunnel, oli alguses kahjumis, kõik suured transpordiprojektid on sellised, mis pika aja järgi hakkavad andma andma tulu ja andma nagu mõtet. Aga üks asi, mis spetsialistid alati ütlevad, kui ma küsisin ka muude projektide kohta, et mis nende mõte on mida Euroopa finantseeriks Nad ütlevad seda, et selles piirkonnas selle ümber otsustavate punktide ümber on majandus tegevuse elavnemine umbes viis protsenti, nii et. Härra Kallas, Teie hilinesid ja ma sain aru, te kohtusite veel valijameestega, mõni hääl tuli juurde ka. Ei tule, valijamehed on ettevaatlikud oma hinnangutes ega ei küsinud ka, mõtlesin, et järgi ärge väga välja öelge seda, keda te toetate, siis teil on pärast, kui läheb midagi valesti, siis pärast kõik küsivad, teie küsiti, et aga miks te ütlesite meile, et hääletate siin selle teiselt poolt, miks te ometi nüüd siis ei tee? Nõndaks aga vahetame nüüd teemat. Nüüd tuleb üks selline mõte, küsimus või hüpoteetiline küsimus, kuulame. Tere Kalle Kaljuste, helistan Valgast. Küsimus kõigile. Kui Eesti vabariigis oleks Soome presidendi ametikoht, siis keda teie presidendiks saades sellele ametikohale soovite? Arvestage, et temast võib saada järgmine president juhul kui suhete või muutute teovõimetuks. Aitäh. Jah, me kõik teame, et presidenti asendab põhiseaduse kohaselt riigikogu esimees, kes praegu on Eiki Nestor, aga fantaseerida palun hästi kiiresti, kui põhiseadus näeks ette asepresidendi ameti, kes oleks teie nimetada Kesse persoon, oleks Mailis Reps. Mina isiklikult ma vabandan, küsimus, aga mulle kohe üldse ei meeldi see idee ja ei meeldi ta sellepärast et meil see tasakaal, mida on loodud presidendi institutsiooni valitsuse, riigikogu vahel, on väga põhjalikult läbi analüüsitud ja põhjus, miks presidendi asendabki spiiker on just mõte, on see, et ta on koostöös ja nii nagu me teame, kõik kaitsealased küsimused, välisalased küsimused, president on pidevalt koostöös parlamendi ja valitsusega ja mulle see tasakaal väga sobiv. Siim Kallas on teil asepresidendikandidaat, kui see oleks institutsioonil? Mailis Repsiga, täiesti nõus, ma arvan, asepresidenti pole vaja. Meil ei ole seda struktuuri vaja suurendada, siis on üks asepresident, seal võib olla veel üks asepresident ja põhiseadus ütleb, et kui presidendiga midagi juhtub, riigikogu esimees võtab selle rolli üle. Ma ei näe mingit vajadust. See on väga lähenege sellele küsimusele nõnda, et kes oleks teie lähim kaasvõitleja, kelle vaateid on teie omaga kõige sarnasemad Marina kaljurand. Ma ei ole kindel, et asepresident kui hüpoteetiliselt peaks olema samamoodi mõtlev mina otsiksin näiteks, ma olin samamoodi praegu, et riigikogu esimees Eiki Nestor. Talle võib panna riigikogu esimees, kuma, asepresident, väga sobilik kandidaat. Mina toetan. Allar Jõks teiega jätta põhiseaduse juurde ja nime ei tule. Ei, ma nimetasin ka nime Eiki Nestor, väga hea. Ühest küljest ma kindlasti on põhiseaduse juurde, aga kui fantaseerida, fantaseerida, et, et meil on põhiseadus näiteks muudetud, siis ma arvan, et Eestis on väga palju sõltumatuid hea mainega inimesi, keda on ka siin presidendikampaania käigus, kelle nimed on nagu välja käidud. Ja ma arvan, et sealt leiaks kindlasti Mart Helme, teie asepresident Aga ma nüüd teen sigaduse, ma lähen eelmise teema juurde ja ma ütleks, et nende ulmelist suurte projektide kõrval nagu on Rail Baltic, kõigepealt ehitaks valmis tatart Tallinna ja Pärnu Ikla maantee, need oleks pall palju olulisemad meil hetkel kui Rail Baltic. Aga mis puutub asepresidenti, siis mina ei ole väga veendunud, et meil presidenti vaja on. Ehkki ma kandideerin presidendiks sellepärast, et praegu on meil see institutsioon olemas ja tal on oma roll ja oluline roll. Aga mina arvan, et rahva käest võiks küsida, kas rahvas tahab president esiteks, kui ta tahab presidenti, siis kas rahvas tahab valida president? No meil kuulaja tahtis küsida, kas asepresidendikandidaadid on olemas, vastus tuli, et peaaegu, et ei ole. Eiki Nestor võib Marina kaljuranna peale loota, et kui temast saab president siis ja Eiki Nestor riigikogu esimees, siis tugi on olemas, aga kuulame järgmist küsimust ja see puudutab vabariigi aastapäeva vastuvõtu ning teie administratsiooni Kadriorus. Tervist kai Põlvamaalt. Kas lõpetate ära presidendil päästa päeva vastuvõtul Bristamise ja piirduti ainult kätlemise ja kontserdiga, teades, et meil on umbes 45 last Välgi ja tasuta kooli Iluneks raha ei jätku. Soomes presidendi meeskond, 42 liikmeline Eestis 60 palju vähendatud. No ma võin alustada ja alustame sellest kantselei vähendamisest, aga, aga ma alustaksin seekord teisest otsast, muidu Mart Helme kuuega alustab Mailis Reps. Ma tean, et seda küsimust on umbes nädalataguselt küsitud, aga ma endiselt ei ole analüüsinud, et mis kompetentsi ja kellega on tegemist presidendi kantseleis. Olen veendunud, et tegemist on ametnikega, et nad ei ole poliitiliselt orienteeritud inimesed, vaid professionaalid. Ja kas nendel on presidendi ametkonnad, igalühel oma roll. Hetkel ma usun, et see nii on. Kui üldsuses on seisukoht, et seal on inimesi, kes ei, ei kõlba sinna täna ei ole seda analüüsinud, ei oska vastata. Siim Kallas, teist saab president süüa, juua külalistele, pakute või on nälg majas? Ma arvan küll, et pakun, jah, ma, ma ei ole märganud, et seal oleks väga, väga rohke koguse söökide-jookide pakkumine, veel mõned mõned väikesed nisusnäkid, nagu öeldakse, ei ole justkui väga suur priiskamine, ma arvan, et rituaalid on tähtsad ja presidendi vastuvõtt alles jäänud. Kantselei suureks tähendaks, et no ma ei ole ka analüüsinud seda veel üldse põhjalikult, ma olen valmis muidugi vähendav, ma olen endine rahandusminister alati valmis kärpima, alati valmis vähendama. Aga mis see, kuidas see täpselt välja näeb ja mis funktsioonid, seda, seda ma ei ole täna valmis ütlema. Marina Kaljurand, teie olete pilgu üle lasknud, et kes seal Ilvese juures praegu töötavad ja kui paljudest neist üldse võiks kasu olla. Noh, jah, ma isegi tunnen mõnda inimest, kes seal töötab ja ma leian, et nad teevad kõik väga vajalikku head tööd. Kas see struktuur on optimaalne, sellesse ma ei ole süvenenud? Ma arvan, et seda aega on pärast valimisi, kes iganes presidendiks valitakse, tal on aega süveneda ja rääkida ka praeguse presidendi ja tema heaks töötavate inimestega. Ja mis puudutab vabariigi aastapäeva vastuvõtu, siis mina toetan seda nii palju, kui on küsitud, räägitud ikka, inimesed ütlevad, et see on tore tore komme, see on tore sümbol, oodatakse ja mida mina olen kuulnud, et palutakse, et see käiks teistes linnades, vaid ta jääks Tallinna Tallinna-keskseks. Et hakkaks päev Tallinnas, lõpeks päev Tallinnas, aga kohapeal võiks olla teistsuguseid, teistsuguseid üritusi, mida president oma kohalolekuga Allar Jõks, teie olete ka palju ringi sõitnud. Kas inimesed küsivad selle kohta? Vahepeal, miks ei anta vahepeal repliik sõna? Ma lihtsalt tahtsin öelda, et ma olen täiesti nõus sellega, mis Marina Kaljurand just praegu ütles. Allar Jõks. Jah, küsitakse ikka selle kohta, kuidas presidendi vastuvõttu korraldada ja ma arvan, et riigil peab olema oma sünnipäev. Sünnipäev peab olema pidulik, aga kui rääkida presidendi kantseleis, siis selge on see, et iga presidendi kantselei peegeldab selle presidendi prioriteet. Mina olen öelnud, et vabariigi president põhiseaduse valvurina on sissepoole ehk Eesti jaoks peab president tegelema asjadega. Seetõttu peab kajastama struktuur ka neid prioriteete. Näiteks see osakond, mis tegeleb seaduste kontrollimisega enne väljakuulutamist. Seal peab olema piisavalt inimesi. Mart Helme, teie saate kahe adjutandi ja ühe pressiesindajaga hakkama. No nii vähesega vastu ei saa, aga põhimõtteliselt, mis puutub kantseleisse, siis on kindlasti optimeerimise võimalusi, ma olen sellest õhtulehele Õhtulehe küsimusele vastates ka rääkinud. On väga palju dubleerimist, on nõunikke, kes tegelevad samade asjadega milledega tegelevad ministeeriumis, kompetentsem oli põhjalikumalt tasemel terved osakonnad või bürood ja, ja neid tuleb rohkem kasutada. Ja omal ajal, kui ma Lennart Merile kirjutasin väga sageli kõikvõimalikke analüüse ja memosid, siis Lennart Meriga osutus väga ministeeriumite ja ajupotentsiaali ja organisatoorset struktuuri. Ma arvan, et ma selles suhtes kopeeriksin Lennart Merit mis puutub sellesse 24.-sse veebruari siis 24. veebruariga, mina teeksin mõningad muudatused pingviinide paraadi ma jätaksin ära. Ma teeksin piduliku kontserdi koos presidendi kõnega ja kohe konjaki ja ei mulle konjak üldse ei meeldi, mulle üldse joomine ei meeldi. Ja, ja ma tahaksin näha, president läheks seejärel rahva hulka ja toimuks mingisugune suurem rahvapidu. Nii meile on saabunud ka interneti teel, küsimusi me väga ei reklaaminud, aga vikerraadio koduleheküljel on esmaspäevast alates kuni eile õhtuni saanud küsida ja Diana Ingerainen perearstide seltsist küsib, et presidendil on oluline mõju oma rahva tervisekäitumise mõjutajana. Näiteks on varasemalt teada president Arnold Rüütli positiivne mõju Jäneda presidendi matka näol. Negatiivse presidendi näitena toob Ingerainen Lennart Meri suitsetamise. Palun, milline võiks olla teie viis mõjutada eesti rahva tervislikku käitumist? Olla ise olla ise terve ja heas vormis ja see juba iseendast näitab, et oma tervise eest hoolitsetakse ja kui otseselt mingeid patte kuskil näha ei ole, ma arvan, meil ei ole siin ühtegi suitsetajatest, on Mart, on. Kallase tenniseturniir või Kallase pritsiturniir. Paha jalgratta sõitsin ära, levita minu kohta laimuks. Jalgrattasõit. Mina olen juba erinevates maakondades, kus ma olen näinud, et on väga hea uus tenniseväljak avatud, olen öelnud, et kui ma osutan presidendiks, siis ma luban sinna tulla ka Jõksi Jõksi turniiri tegema. Söötma joogaga tegelemine ei tähenda, et ma arvan, et kõik inimesed peaksid pea peal seisma, aga mis on väga oluline, on ka eeskuju näidata, käia regulaarselt näiteks korra aastas perearsti juures lihtsalt ennast kontrollimas. Me ju kõik Mida ma teeksin Norra, et ma käiksin ka spordiüritustel, mitte ainult ma mõtte olümpiamänge, ka maailmameistrivõistlusi, vaid ka TV 10 olümpiastarti, ma arvan, see on oluline, kui president näitab oma kohalolekuga, et see on midagi väga vahvat, mis te teete, mis võib olla ka mingi maakondlik võistlus, ma tean, et meil on Eestimaamängud, mida korraldab ühing, jõud, et on selliseid kohti, kus president oma kohal erakkega rõhutab, et see, mis te teete, on õige asi, ma olen kost teiega ja ma tahan teha seda, kus teiega nõus ja loomulikult ja loomulikult sulgpall, ärgem unustagem sulgpallisulgpall massidesse. Mailis Reps ei oska, ega tal. No kõigepealt ma olen nõus, et kõigepealt need tervislikud käitumised ja mõistmised, eks nad on mitmed asjad, et üks on üks on see, et me liigume, teine on see, et me toitume tervislikult, et seda tuleb ka jälgida, siis kui me teeme enda iseüritusi, kus president on kesksel kohal. Kindlasti on Eestis ka probleem alkoholi liigtarbimisega, nii et ma usun, et me võime ka tõsiselt mõelda, et kui me mõtleme paljudel erinevatel vastuvõttudel, et kas seal alkohol alati peab olema, eriti arvestades, et inimesed tulevad tihti siin autodega. Nii et seal on terve rida asju, mida me saame eeskujuna mõelda ka sidrunit. Et teie presidendiks saades vastuvõtul presidendi 24. veebruari vastu võetud alkohol võib kaduda. Eino 24. veebruar on juubel, see on teine küsimus, aga presidendina on terve rida teisi üritusi ja, ja lihtsalt mõttena seda arendada. Ma pean ütlema, et on päris vahva vaadata, et meil on suur osa riiklikke üritusi juba, kus pakutakse alkohoolseid kokteile ja mahlade näol ja see on olnud väga positiivne. Aga, aga ma usun jah, sport, liikumine, tervisekontroll. Mart Helme on siin kuigi juba vastanud, aga ma saan aru, selle diskussiooni käigus tuli tahvel Siim Kallasele, et ma ei suitseta, aga helmel tuli siin mingisugune väga oluline. Mul on väga oluline algatus, uuendan enda mäng, olen noorena olnud kirglik jalgpallimängija ja ma hakkaksin eesti jalgpalli protestiks. Aivar Pohlak sai nüüd suurepärase ettepaneku. Kuule, küsimusi on veel tulnud, aga kuna tunnil õppija uudised lähenevad, siis olgu see selle tunni viimane küsimus kodulehelt. Selline lühike küsimus, kas presidendikandidaatide hulgas on kaitseliitlasi? Aga kavatseksite presidendina kaitseliitu astuda või ei ole see mõeldav? Mina võin ausalt öelda, et mina olen väga tihedalt suhelnud naiskodukaitsega. Olen neid praegu toetanud ja ka presidendil on kindlasti toetaks. Ma võin öelda, et ma olen olnud väga tõsine sõjaajaloolane ja, ja ma arvan, et see on. See on ka omamoodi. Teie suguvõsas on kuulsamaid mehi. Sõjaajaloolasena, minu vend Rein, kadunuke kahtlemata oli minust peajagu üle, ma ei eita seda absoluutselt. Mina ma arvan, et ma olen juba liiga vana selleks, et kaitseliidu nii-öelda aktiivset rolli mängida, ka minu vanaisa oli kaitseliidu ülem ja et seos on mul sellega muidugi olemas ja lugupidamine kaitseliidu vastu ka. Jagan lugupidamist kaitseliidu vastu, aga kaitseliitu küll tõenäoliselt ei astu, aga aga kõik, igasugune tsiviilkaitse ja ja naiste osalus selles on küll väga tänuväärt. Allar Jõks, mind on ka kutsutud nüüd hiljuti, aga ma ei ole selle kampaania pärast saanud niuksed aega, nii et kindlasti kaalunud. Kuidas president ei saa, saab kindlamalt kaitseliidu liige. Kui president. Ei noh, see on küll tõenäoline. Me teeme siinkohal nüüd presidendivalimiste vikerraadio debatti 15 minutilise pausi, et ära kuulata raadio uudised ja me jätkame meie saatega kell 15 15 ja siis on stuudios endiselt Mart Helme, Allar Jõks, Marina Kaljurand, Siim Kallas ja Mailis Reps. Tehke aken lahti, võtke sõõm värsket õhku, aga ma rõhutan, et tänase saate küsimused on koostanud meie kuulajad ja lugedes need ka ise meie automaatvastajale sisse ja järgmises saatetunnis kõlavad eetris ka need küsimused, mis on mõeldud mõnele konkreetsele presidendikandidaadile, et küll huvitas kuulajaid kandidaatide taust, küll väärtushinnanguid, on väga isiklikke küsimusi. Aga vahelduseks nagu välja reklaamitud hingetõmbepaus ja siis ka uudised Presidendivalimised 2016.