Vikerraadio. Tere, laupäeva rahva teenrid on eetris Estonia kontserdimajast ja tunni aja pärast algab siin valimiskoguja. Siia saali koguneb 335 naist ja meest ning nende ülesandeks on valida Eestile järgmine president. Tänased rahva teenrid on koosseisus Evelyn Kaldoja, Postimehest Urmet Kook ning Mirko ojakivi rahvusringhäälingust. Tere. Tere. Me oleme siis täna väga ebatänuväärses olukorras, nimelt need sündmusest, millest me räägime, on veel toimumata. Õhtused kordussaate kuulajad on, aga kus lõpplahendus on nende presidendivalimiste puhul teada selles mõttes, et kas president on ära valitud ja mis on tema nimi või siis läheb valimine tagasi riigikogusse, aga katsuks siis olla veidi analüütilisemad ja püüaks avada veidi neid taustu, et mis mõjutavad üldse presidendivalimist ja millest sõltub see, kas valitakse või mitte. Aga olgu siis etteruttavalt veel öeldud, et räägi tänavaid, presidendivalimistest, me räägime ka järgmise aasta riigieel arvest ja Keskerakonna garantiikirjadest ja meie saade on täna tavapärasest ka veerand tundi lühem. Kell 11 45, alustame siit ka vikerraadio otseülekannet valimiskogu sündmuste kajastamisel. Aga noh, Urmet ja Evelin esmalt siis kõige olulisemalt, et see kõige tähtsam küsimus täna, et kas Eesti rahvas saab täna õhtuks teada järgmise Eesti vabariigi presidendi nime? Sellesama küsimusega eile õhtul Eesti televisiooni valimisdebatt lõppes ja sellele on põhimõtteliselt üsna keeruline. Ei või, ja vastata, sest me ei ole siiski selgeltnägijate tuleproovi audiosaates on ju, et et aga ma räägin pigem nagu tõenäosustest, et no ma täna hommikul ka ühe telekolleegiga telemajas vestlesin sel teemal ja, ja seda, mis ma talle ütlesin ka, et ma, ma pakun, et see on 60 40 tõenäosused saab no seda umbes üks kogenud poliitikaanalüütik väga paljude poliitiliste protsesside mõjutaja hetk tagasi meile ka siin omavahelistes vestlustes Estonias ütles, et tema tõenäosuses olid ka 60 40, et saab. Nii et kaks suurt arvamusliidrid on väga palju sellest, kes saab valimiste teise vooru. Ehk et tegelikult pärast esimest vooru. Võib-olla ma ütleksin, et see tõenäosus on hoopis 40 60 on ju, et, et peaks neid nimesid nagu teadma, et siis on nagu palju paremini. Ma arvan täpselt samuti, et me oleme väga tänamatus seisus, sest me ei saa teada isegi mitte esimese vooru tulemusi selle saate käigus. Ja ka võimeid pole ka mina endale avastanud, aga samas erinevalt USA presidendivalimiste jälgimisest need ei tekita minus hirmu, ükskõik kumba pidi juhtub. Või ükskõik kes kandidaatidest, siis nagu peaks võitma, et ma ei pelga. Ma olen Estonia kontserdisaalis siin rääkinud mitme valijamehega ja nad ütlevad kõik justkui ühest suust, et nende tahe on täna president ära valida, sest nad ei jaksa ka ise enam seda debattide ja erinevatel lehelugude seeriat ja seda poliitilist kismat enam kuulata ja jälgida. Lisaks nad ütlevad, et üks kena laupäev on selles mõttes töiselt kirjas, et tahaks nagu, et rohkem ei peaks selle teemaga tegelema. No absoluutselt, et ühtepidi on olemas selline paania väsimus, ma usun, et nii inimestel, ajakirjanikel kuulge kandidaatidel endil ja teisipidi isegi kui tekib mõnel erakonnal soov presidendivalimised viia mingitel põhjustel tagasi Parlamendi siis ma arvan, et need valijamehed, kes on tulnud, ma ei tea, Sõrvest ei saarest või, või kuidas Arnold Rüütel siin uudistes ütleski, on ju, et et kui nemad on siia tulnud siia majja Estoniasse, siis nendel on väga nagu plass koju minna ja teadmisega, et ma lasin nagu valge sedeli ja, ja minu häälest sõltuvalt president Ena valimata, et ma arvan, nende inimeste jaoks eriti, kes on tulnud nagu kohalikest omavalitsustest on tänane päev ülimalt oluline tõenäoliselt aasta tippsündmus selle inimese elus ja pärast lihtsalt tule siia panna valge sedel kasti, noh see oleks mõnes mõttes nagu nonsens või rumalusele. Aga no võtaks neid tõenäosusi ennustusi selles mõttes, et rahvusringhääling viis läbi nendel valimistel vaata ühe kõige esinduslikuma uuringu valijameeste seas läbi helistati kõik valimiskogu liikmed, seda tehti erinevalt teistest meediakanalitest suhteliselt viimasel hetkel ka siis, kui sotsiaaldemokraadid olid oma valiku juba teinud. Ja see näitab, et valimiskogus on ülinapp edumaa Marina kaljurannal Siim Kallase ees. Et kui kaljuranda toetab ERRi valijameeste uuringu seas siis 69, siis kallast 68 ja neile järgneb Mailis Reps 61 häälega, Allar Jõksil 58, Mart Helme helmel 10 valijameest. Et siit on küll tõsi puudu, märkimisväärne suurusjärk valijameeste eelistusi, et kui 335 valimiskogu liiget on siis 264 r-ile oma arvamuse ütles, et põhimõtteliselt, kui see ennustus täituks, oleks teises voorus Kaljurand ja Kallas. Aga see oleks ju põhimõtteliselt kõige kindlam variant, kuidas täna presidendi nimi selguks? Nojah, et see on kõige suurem tõenäosus, et IRL ja näiteks vabaerakond ja EKRE panevad valged sedelit valimiskasti. Aga jah, et selle uuringu puhul on siiski oluline nagu rõhutada seda, et et see uuring oli anonüümne. Sellepärast. Me lubasime kõigile, et, et kui nad ütlevad oma esimese teise eelistuse välja, et me kuskil neli avalikustan, kui inimene ise ei taha, selle avalikustas, ent tema enda valik. Ja, ja seetõttu me saime tegelikult üllatavalt palju neid vastuseid teada, aga siiski 70 inimest. Neid, kelle me kätte saanud, pluss need, kes keeldusid oma valiku tavalisemast on siiski märkimisväärne hulk. Ehk kui me räägime seal esimese nelja puhul on need vahed väga väikesed siis see 70 hääle nagu jagunemine võib ikkagi nagu neid suhteid muuta, et see tõenäosus, et kuigi jah, et küsitluses ees Marina kaljurand on ja, ja Siim Kallas siis siis ei saa maha matta ka ka ka Mailis Repsi ja Allar Jõksi võimalusi ei saaks, ma omandasin ütleme seda, et kindlasti Mart Helme häältesaak tuleb oluliselt suurem kui see 10, mida see küsitlus näitas. Et võib-olla sellest 70 sellest potist isegi temaga Mart Helmel oli üsna keeruline üldse toetusallkirju kätte saada, lõpuks ta need sai ja ma tean, et sa ise ise pidi kaenlas ja ise pidi andma enda. Ja tal oli ka kokkulepe Jüri Adamsiga, et kui nii-öelda asi jääb selle 21. hääle taha, siis Jüri Adams ütleb avalikult välja, et jah, ma aitasin Helme üles seada, aga ma ei kavatse tema poolt hääletada, et see lihtsalt nagu mängu ilu mõttes. Aga siis Ma lihtsalt tahtsin küll, et see vastajate, kui sa võtad keskmise poliitiliste eelistuste küsitluse, siis mitte vastanute protsent või see ei soovi avaldada, et see nii kõrge ja samas erinevalt keskmisest poliitilisest küsitlusest, kus mitte vastanut tihtipeale ka ei lähe valima, siis siin mitte vastanud tulevad valima, et soon nii sügav, et ei tasu ennustada. Teadlikult praegu sellest ERR-i ja valijameeste uuringus, sest siin arvamusruumis või meedias ringlevad ka kõikvõimalikud turu-uuringute ja EMORi uuringute tulemused need on siis põhimõtteliselt tehtud populatsiooni pealt ja need peegeldavad keskmist eesti inimeste arvamust ja tahet, see ei maksa nendel valimistel. Ma ei ütleks, et ei maksa midagi, ma arvan, et see võib mõningaid valijamehi, kes ei ole oma otsust teinud kallutada, et selles suunas, et tahetakse olla võimaliku võitja leeris või tahetaks olla võimalikult kõige populaarsema kandidaadi leeris või siis ka võib see kallutada hoopis vastupidi, onju, et mingi kaudne mõju neil uuringutel kindlasti on, et seda, seda ei saaks öelda, et nendel ei ole üldse mingit mõju. Valijamees on ka inimene ja osa rahvast. Olgu siis kõige värskemad. Eile Eesti Päevalehes avaldatud Turu-uuringute numbreid veel kord üle korratud Marina Kaljurand 41, Siim Kallas 15, Mailis Reps seitse, Allar Jõks ja Mart Helme kuus protsenti, et kaljuranna taga paistab olevat ikkagi märg, märkimisväärne toetus, mis on kaljuranna fenomen? Ma olen ise ka selle peale mõelnud pikalt, et mis tema fenomen on, on ju, et et ju ta siis kehastab, võib olla antud hetkel mingit sellist selliste tipaazi inimeste jaoks keda praegune ühiskondlik kepp nagu soosib, et et võib-olla sellist sissepoole vaatavat sellist kes ei kärgi, kes ei pea epistleid, vaid pigem selline Depay on ja rahvale, et võib-olla võib-olla see on see fenomen, aga, aga miks ma, Marina, kaljuranna toetus on suur, tegelikult oleks ühte asja veel vaatama, on ju, et, et mis on nendes samas Turu-uuringute küsitlustes välja tulnud, et eelmisel millede eeldise Errneilt ja nüüd mida tuli Päevalehes anud? See, kuna turu-uuringud teevad paralleelselt ka erakondade reitinguküsitlusi. Huvitav vaadata, kuidas erinevate erakondade valijad millist presidendikandidaati tahavad ja noh, näiteks sotsiaaldemokraatide tõenäoliselt aitas neil seda otsust Marina kaljuranna kasuks teha. Just see teadmine, et nende valijate hulgas oli Marina kaljurand ülekaalukalt populaarseim, ma ei tea, see vahe Eiki Nestoriga vist nelja või viiekordne oli et selles mõttes see kindlasti aitas sotsidel seda valikut teha, et oli, oli ju laual ka see valik, et nad toetavad Siim Kallast või et jäädakse hääletas vabaks. Kuigi valimissüsteemidega inimesed on vaieldamatult erinevad, siis mulle millegipärast meenus Dalia Grybauskaitė fenomen Leedus, sest see oli täpselt samamoodi, ta tekkis kui Leedus, leedulased valivad otse oma presidenti, Dalia Grybauskaitė on erinev kindlasti kui Marina kaljurand aga see tekkis täpselt samamoodi sellise nagu rasvarohujuureliikumiseks loomulikult seda natukene suunati siiski, et see päris poliitiliselt, et kuidas inimestele mõte tekib, aga ta kogus väga ruttu väga suure toetuse, on saanud kaks korda ametisse ja tundub nagu natukene selline samasugune rahva ema fenomen. Selline. Mina arvan, et Marina kaljuranna edu saladuseks on see, et toode on selles mõttes toode, et on olnud teatud seltskonnale inimestel mõte, et Eesti võiks vajada selliste omadustega emaliku säravat naeratavat positiivset inimest. Talle on tekitatud poliitilised seisukohad, sest kui vaadata seda, kuidas on võimalik kujundada Allar Jõksi või Siim Kallast võib-olla Jõksi on võimalik veel kujundada, aga Siim Kallase puhul me teame, milline on tema ilmavaade, mis on tema partei. Aga kaljuranna puhul on vormitavaid külge ja ta vastab lihtsalt eesti rahva ootustele ja tahtele, see on tema edu saladus. Aga toote loomisel ma arvan, et natukene võeti juba ka arvesse seda, mis oli enne kõlama jäänud, et mida inimesed ootavad, et seda toodete tootedisain on, vastab ka mingit. Ja ma arvan, tekitati ka veel ootusi. Mul on tunne, et kui Marina kaljurand saab presidendiks, siis ega teil üsna raske mõlemal teemaga intervjuud saada. On Marina kaljurand peale teisipäevast saadet vikerraadios öelnud, et maa küll. Eeldan, et see oli sõbralikkus, see nii-öelda sellises humoorikas dialoogis, et minu kõrval rohkem Üllar, minu kolleeg. Et poisid, kui minust saab president, siis teie esimest intervjuud ei saa. Nonii Einoga tulebki, samas tuleb nagu ma olin, ma nüüd ei ürita nagu suurendada oma võimalusi saada esimest intervjuudega. Ega toode ei ole ju halvast materjalist, et on hea ülikooli lõpetanud, on nagu me nüüd oleme teada saanud või isegi raudristid on kombinatsioonis mitte ainult vene veri, nagu kõike on, et häid asju, mille peale. Mille peale Marina Kaljurand rõhutas ise, ta on tõesti tulevikus kogu Eesti rahva president, et ta esindab nii punaseid kui ka natsa Aga nüüd on ka, et see on jällegi ma loodan, et seda rahvusvahelised kliendid niimoodi siin on enam väga palju, välisajakirjanikke on näiteks Saksamaalt aer, tee on tulnud siia kohale ja, ja väga palju ka mõjukaid Vene telekanaleid, aga see oli lihtsalt see jabur kontekst, selles mõttes, et ka see tsitaat oli kontekstis selles mõttes välja rebitud, et sinna eelnes tõesti see, et, et see meediapilt on lihtsalt viimase nädala jooksul läinud nagu täiesti jaburaks, et sisuliselt ühel hetkel avastasime meedias, et käimas oli võistlus selle üle, et kas Martin helmel või siis Marina kaljurannal on rohkem Raudristajateta ja siin oligi see nali, et selleks, et valimiskogus üles seada, peaks olema sul 21 toetushäält vähemalt kaks raudristi. No ma ei kujuta ette, kui palju on riike veel, kus võiks olla täiesti heas heasoovlikult presidendikampaaniat, raudristid, Luhjer. Kaunis, unikaalne ja ma olen kindel, kas 100 protsenti positiivses võtmes Ka võib-olla vaataks mõndade erakondade tegevust veel sotsiaaldemokraatidest, siin oli juttu, et nad Ranna taha läksid, tõenäoliselt ka selle põhjusega, et ta on populaarne president, aga ausalt öeldes mulle tundub nagu suhteliselt uskumatuna, et üks erakond on Eestis võimeline toetama põhimõtteliselt paari nädala jooksul kolme erinevat presidendikandidaati, Siim Kallast siis Eiki nestorit ja lõpuks Marina kaljuranda, et, et see on nagu põhimõtteliselt. No selline, ütleme siis mingisuguse inglise tudengikäitumine, tahaks viina, õlut ja veini ka? Noh, siin on jah, võib ka, võib ka sedapidi vaadata ka teisipidi, et et tõenäoliselt kui oleks Eiki Nestor on öelnud, et ta tahab samuti valimiskogus kandideerida, siis oleks sotsid jäänud Eiki Nestori selja taha. Ehk et kuna Eiki Nestor ilmselgelt ei tahtnud valimiskogus kandideerida, siis oli see loogiline, et nad pidid mingi muu valiku võtma ja ja kuuldavasti oli sotside seas see vaidlus ikkagi üsnagi ja algselt oli ju neis vestlustes pigem Siim Kallase nimi domineerima, eriti just seal oli see partei pealiini poolt, kelle jaoks on olulised just koalitsioonisisesed head suhted. Nii et. Mingitpidi, see on ju ka normaalne, et partei vastab rahva ootustele. Ta jälgib oma valijaskonna ootused. See on, nad on selleks valmis. Just, ja teisipidi ka see, et on ja et kui kõik jääks lõpuni iseenda kandidaadi selja taha, siis, siis ei olegi võimalik ju president ära valida. See ongi mingi kompromiss, et et vähemalt kaks kolm poliitilist jõudu peavad oma seljale. Siin on muidugi ka uus selline poliitiline nüanss. Erakond toetab Marina kaljuranda, aga valijamehed oma valikus on selles mõttes vabad, mis oli sotsiaaldemokraatidele juhatuse ka siis ütleme sõnum või otsuseta põhimõtteliselt, mis tähendab seda, et Siim Kallas ja Mailis Reps tõenäoliselt saavad ka mingite häältega harrastada võib-olla ka Allar Jõksi. Et noh, siin hinnatakse sotsiaaldemokraatide poolt nii-öelda kontrollitavaks häälte blokiks kusagil 40 häält, et see hinnang on see umbes, et Marina kaljurand võib arvestada 20 häälega ja sealt see ülejäänud 20 siis jaguneb seal pudinatena ärab tõenäoliselt võtame sealt sellest 20-st, kõige enam saab Siim Kallas, ehk siis Reformierakond võidab sotsiaaldemokraatide käitumisest aga siis Keskerakonna huvidest või tänasest päevast, et mina isiklik kultuuride huvitavam tegelikult mina ootan kõige suurema huviga seda, et kuidas läheb Mailis Repsil esimeses voorus Mailis Repsil esimeses voorus, kas tema hääle teavad, et kui uskuda Keskerakonna kampaaniameistrid, siis nad isegi arvutavad seal kusagil 80 90 häälega, millest võiks tegelikult piisata teise vooru pääsemiseks. Aga nüüd on küsimus selles, et kas hääled peavad just ja hääled peavad selles kontekstis, et teadupärast on keskerakonnas see vastandumine erakonna sees tänasel päeval veel suurem kui, kui reformierakonnas. Ja, ja esimese juba esimesel oktoobril on Keskerakonna volikogu, kus siis tõenäoliselt kukutatakse tänane siin igaüks valijamees. Kalev Kallo. Ja, ja nüüd on küsimus see, et kas Edgar Savisaar ja tema mõttekaaslased täna reaalselt tulevad valimiskogus Mailis Repsi selja taha. Sest mets on, ta on ilmselt väga mitmelt poolt, on sellega öeldud, ta on üks nendest kandidaatidest lihtsalt selgelt kogu kampaania vältel oma profiili pigem tõstnud, ehk siis see kadeduse küsimus. No ma arvan, et Edgar Savisaare huvides kindlasti oleks väga kehva tulemuse teinud Mailis Reps mitte peaaegu presidendiks saanud Mailis Reps, et kahtlemata parteisiseses võitluses oleks nii-öelda valimiskogus läbi kukkunud Reps Savisaarele palju ahvatlevam. Ta on või siis presidendiks saab, planeerinud ära jah, tere, aga nagu selge, selge on see jah, et, et see Keskerakonna Keskerakonna, Edgar Savisaare diivani ja nii-öelda tänane käitumine valimiste esimeses voorus saab olema väga huvitav ja, ja me tegelikult ju ajaloost mäletame ka mõningaid kordi, kus kus sa pead silmas, Siiri Oviir, just et erakond ei olnud oma kandidaadist. Väga huvitav, mida nad ootasid enne, kui nad kas nad ootasid, et tal läheb nii suhteliselt nagu ütleme üldsuse reaktsiooni mõttes nii hästi, kui tal praegu läinud on, et kui nad teda seadsid ette või nad arvasid pigem, et ta nagu laseb õhul välja. Ühest detailist veel võiks rääkida, et sõltumata siis sellest, kas täna president ära valitakse või valida. Ja siis teistpidi, kui valitakse, kes valitakse, mis te arvate, millised võiks olla sisepoliitilised mõjud, et siin on ühed poliitikud, kes räägivad, et kahtlemata need valimised on jätnud jälje koalitsioonisiseselt, räägitakse sellest, et ta siin valijameeste või ka siis parlamendis riigikogu liikmete toetusega kaubeldes on tulnud teha selliseid ja tolliseid kokkuleppeid. Mis te arvate, kas mingisugused otsesed mõjud, mis võivad koosneda Eesti sisepoliitikas, on olemas? Ma arvan, kõige otsesemal mõjud on, on erakondade endi sisse ennekõike siis, mis saab nagu Reformierakonnast pärast tänast edasi. See on võib-olla kõige esmane mõju ja edasised arengud nagu sõltuvad väga palju sellest, kes presidendiks valitakse, et et. Ja mis seal nagu ka Keskerakonnast. Aga ma arvan jah, et huvitav saab olema vaadata sellest seda, et mis, mis juhtub nagu Reformierakonnaga, et kas Reformierakonnale on olnud ju teadupärast Eestis kõige sellisem, kus ma ütlen, monoliitsime erakond väljapoole et oma, isegi kui on olnud sees mingeid vaidlusi, siis väljapoole on nad käitunud äärmiselt ühtsena. Aga see, mida me nüüd oleme näinud viimased paar kuud on ja on olnud kõike muud kui seda, mis on olnud Reformierakonna selline kuvand ja näitame silma parem varasematel aastatel. Et ma arvan jah, et Reformierakonna poolt oleks esmalt vaja vaadata, et mis, mis seal nagu juhtuma hakkab ja siis võib-olla teine asi on see, kes saab presidendiks, on ja siis, siis on nagu näha, niisiis jah, et Reformierakond on selles mõttes kõige otsesemalt mõjudega seepärast, et kindlasti ükskõik kumba pidi see tulemus tuleb, et kui näiteks Kallasest peaks saama president või kui kaljurannast peaks saama president, ma arvan seda rahulolematust emas, kummas tiivas, kas selles häälekas vähemuses või siis natukene jõulisemas enamuses? Jagub küll ja kas see juhatuse istung, mis järgneb siis nendele presidendivalimistele, ma arvan, see ei kesta enam mitte neli-viis tundi, vaid kestab juba kauem ja seal on seda tühjaks rääkimist tarvis küll ja küll, sest. Kõige kõige nii-öelda verisemaks läheb see Reformierakonna seisukohast ikkagi siis, kui teises voorus täna on Kallas ja Kaljurand. Ehk sellest võib saada pöörasevõitu, et nad saavad presidendi, aga kaotavad. Jah, kui Kallas ei saaks ka veel selles teises voorus presidendiks. Ma arvan, et seda tahet. Eile ju. Me kuulsime korduvalt neid sõnumeid, kuidas ta ei plaani poliitikast lahkuda ja kuidas tal on tahtmist küll, tõsi küll, et kui kollasest täna president ei saa, siis ta ütles, et ta enam nendel valimistel ei kandideeri. Vaevalt ta pensioneerub. Räägiks teistel teemadel ka me tuleme võib-olla saate lõpus veel korra presidendivalimiste juurde tagasi, aga riigieelarve järgmise aasta riigieelarve maht on 9,5 miljardit tulude ja kulude poolelt ja see on planeeritud siis seal 0,2 protsendisest ülejäägis. Uusi maksutõuse ei ole planeeritud, ei tule uusi täiendavaid aktsiisitõus, ei tõuse, riigilõivud. Tõsi, aktsiiside puhul on tõus aasta varem lihtsalt ära otsustatud, jaga seadusesse pandud riigilõivud on väga kopsakad ja neid lihtsalt praegu ei olegi võimalik enam tõsta. Aga siis tõusevad mõningad toetused, seal tuleb lastetoetuse siis kolmandat, lapselt saadav toetus tõuseb märkimisväärselt 300-le eurole ja siis tulumaksuvaba määr tõuseb 170-lt eurolt 180-le. Neid numbreid võiksin jääda lugema, maks kukkus ta vist. Kuna see on märgiline, et sotsiaalmaks, mis on olnud aastakümneid 33 protsenti langeb siis 32 koma viiele 32-le koma viiele protsendile. Aga siis, kõige märkimisväärsem on ju tegelikult see, et ega me hakkame nüüd rääkima eelarvest, aga ega me keegi seda eelarvet pole selles mõttes näinud, et meile on saadetud ja esitatud ainult valitud slaide, enamasti on tegemist sellise positiivse poolega kogu programmist ja sinna juurde on meil võtta ütleme, opositsiooni kriitika, mis ütlevad, et asi ei lähe paremaks ja eesti riik tiksub edasi. Kuna sa oled enne saanud pressiteate, kus öeldakse, et me kärbime, võtame ära nendelt ja nendelt, et see oleks päris pretsedenditu Ja et ma saan aru, et see eelarve seletuskiri saab valmis alles homme õhtuks. Et mingeid Raht on sellest siin ringlemas ja olemas, aga see on nagu paljuski just ta selline numbri põhiline. Aga. Mahud on ju paigas, et nad kontrollivad raamatupidajad kontrollivad miljoneid. Aga käesolevas eelarves midagi väga üllatavalt ei ole, sest nagu on võetud ju selline üldine strateegia see Eestis nüüd selle eelarve, kosmose, see laias laastus pannakse kevadeks asjad paika ja kui midagi suurt juhtub, siis sügiseks tehakse ümber ja ainult suur asi, mis tegelikult on, on vahepeal juhtunud, on see, et Suurbritannia otsustas Euroopa Liidust lahkuda ja sellest tulenevalt jääb ära nende eesistumine ehk Eesti eesistumine tuli varasemaks. Kusjuures seda eile rahandusministeeriumi inimene naljata, sest seda võibki nimetada neid muudatusi võib nimetada Briti muudatustest mitte ainult brittide lahkumine vaid ka see, et siis suvisel ajal NATO Varssavi tippkohtumisel kinnitati ära briti pataljoni tulemine ja selle, mida me ei saanud kevadel eelarvesse panna, sest see nagu laskmata karu kuigi olin lootused ja nii edasi, et siis sellega selle pataljoni siis mõjutamise ja nende turvamisega seotud kulud, et ka see tuli juurde, et siis Brexiti raha, mis on, mis on, mis oleks läinud muidu meil, mis aastaeelarvest. Pluss see pataljoni raha, mis ilmselt jääbki nüüd igavesti. Mille tulemusel on Eesti kulutused kaitsele kahetuhande seitsmendal 11. aastal juba ligi 2,2 protsenti, täpsemalt siis 2,19. Ehk me oleme juba juba juba märkimisväärset üle sellest kahest protsendist ja ja kui, kui eile siin Mart Helme nõudis, et kaitsekulud tuleks kohe tõsta kahe koma neljale protsendile, sest tegelikult reaalsuses me oleme juba juba juba juba olemegi sellele 24 kahe koma neljale väga lähedale. Ja kaitsekulude tõstmist kui sellist ei saa fetišeerida, see peab ikkagi minema vastavalt sellele, kuhu see raha läheb, et kui me lihtsalt paneme, hakkame siin on mõned naaberriigid olid, kui need järsult, kui asi hapuks läks, tõstsid oma kaitsekulusid ja siis võib-olla mõned ostud ei tulnud päris mõistlikud, sest raha olisi tuli ära kasutada ja ei andnud häid tulemusi. Mart Helme küll eile lisas kohe, et see raha tuleb eelarvesse, majanduskasvust on, ma küll ei tea seda majanduskasvu, mida Mart Helme silmas peab, sest vaadates seda praegust numbrit ja tulles selle juurde, mida tegelikult on meile praegune peaminister lubanud viimastel riigikogu valimistel, Reformierakond lubas meile Põhjamaade kõige kiiremat majanduskasvu. Ma eile võtsin loomulikult Eurostati lahti ja vaatan, et seda praegu küll ei ole. Rootsis on 3,4, Norras 2,5, tõsi, Taanis 0,4 ja Soomes 0,4, et me oleme seal, ütleme keskel. Tead, mille arvelt Rootsi majanduskasv tuleb? Immigratsioon meil on, meil on siis nagu maja ehitusbuum, sest et on vaja kõigile neile sissetulijatele leida eluase. Ja siis on, tänu sellele on kogu majandus väga hoogsalt kasvama hakanud, nii et see on pärilik. Ma arvan, paradoksaalne. Toome siiani silmas sinu pakutud. Kui me siia toome massiimmigratsiooni, siis on võimalik saavutada ka majanduskasv, et ma ei tea, kas te tahaksite. Aga jah, ütleme, et selline näpuotsaga kõigile midagi eelarve, see järgmine järgmise aasta eelarve on, et sellest aastast küll juba kehtib, aga toimima hakkab see madalapalgaliste tulumaksu, see oli mingi huvitava nimega asi, mida IRL valimistel lubas, et järgmine aasta on siis esimene aasta, kui need inimesed, kes teenivad siis alla 648 euro kuus aasta peale keskmisena, et nad saavad omal nahal siis lugeda selle süsteemi võlusid, sest raha justkui tuleb pere eelarvesse juurde ja need, kes saavad kuus vähem kui 500 eurot ja ka 500 eurot, siis põhimõtteliselt nad Eesti riigile tulumaksu tasuma ei pea ja selle maksumus ma vaatan eelarve seletuskirjas oli seal kusagil või noh, välja võttes 38,8 miljonit eurot, et ei tulnudki nii suur nagu ligimene hirmutas valimiste ajal seal kusagil kahe 200 miljoniga aga siis üks asi, mida, kui ma mõningate ministritega rääkisin ka rahandusministriga ja üks asi, mida ka pressiteates rõhutada rõhutatakse, on see, et hakkab kehtima suu nii suurinvestori toetuse piloot, projekt seal mingi kolm miljonit eurot ja see pidi olema see, mis pidi olema selline edulugu, et ma väga ootan, kuidas sisustatakse see suurinvestori toetus. Millised mõju tulevikus Eesti majandusele saavad olema siin isegi see mõju konkreetselt lahti kirjutatud, et loodetakse sellega neljasadat uut töökohta tööstuses ja 100 töökohta teenindusest 400 ja 105. Okei. Aga see on pilootprojekt ja, ja seal on niimoodi, et riik paneb kolm miljonit ja siis loodetakse, et need suurinvestor, et oma omapoolne finantseering on kuni 30 miljonit eurot, aga, aga ma ütlen ka seda, et me siin räägime mingitest kümnetest ja sadadest miljonitest, et ma arvan, et enamike inimeste jaoks Teine põhimõte, et kui summa läheb suuremaks kui keskmine eluaseme laen, siis lõppkokkuvõttes see ei ütle need numbrid midagi, et võib-olla sellepärast ei olegi nagu mõtet nende numbritega väga žonglööride, et no kui rääkida nagu väga suurest poliitilisest muudatusest, siis see on seesama sotsiaalmaksu alandamine ja me teame seda, et praegu on käimas kogu see diskussioon haigekassa rahastamise osas ja selles, et kuidas üldse tagada Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse, et ei jätkunud poliitikutel seda närvi, et jäta see maksumuudatus ära ja tõsi küll, siin kõik ütlevad ja rõhutavad kohe, et riigieelarvest me kompenseerime selle, et haigekassa saab oma osa kätte, aga nüüd on küsimus selles, et kui midagi jääb saamata ja midagi pärast antakse juurde, siis tegelikult, kui see maks oleks olnud kõrgem, oleks saanud veel. Jätkusuutlikkuse küsimus, kui sa langetad sotsmaksu, siis see üks aastalapiks selle ära, järgmine aasta sapid selle ära, aga see on süstemaatiline. Minul on hoopis teistsugune kriitika selles suhtes, et mina, mina olen tal seda, et see pool protsenti sotsiaalmaksu langetamine on nagu nagu mõttetu, et oleks tulnud teha märksa et kas üldse mitte teha või teha märksa suurem, et seal mingit sellist reaalselt suurt efekti näiteks majandusele, mis iganes selle saavutada, onju et lihtsalt poole protsendi võrra sotsiaalmaksu langetada, noh natuke nagu teeme mingi mingi asja, aga, aga kas sellest on mingi reaalne kasu lõbuks olnu? Kui keegi hakkab töötajat võtma, sellepärast rohkem tööle sotsiaalmaksu oi nüüd on pool protsenti odavam. Selline 10 selliseid ettevõtteid Eestis on väga vähe, kus see poole protsendine sotsmaksu alandamine tagaks palgafondist selleks, et oleks nii-öelda terve töökoha luua, neid töötajaid peab olema väga palju. On riigieelarveteemade juurde rahvateenrite tullakse tagasi, sest tegelikult kolmapäev see päev, mil peaminister Taavi Rõivas sele riigikogule esitab siis traditsiooniliselt algab ja riigieelarve menetlus parlamendis rahanduskomisjonis suures saalis. Kõige põnevamaks läheb seal esimese ja teise lugemise vahepeal, kui hakatakse muudatusette panema, kuid tegema ja seda asja selgitama ja, ja vaidlema. Aga ühe teema juurde tahaks veel tänases saates tulla, et Eestis on olemas erakond, mis on kriminaalkorras karistatud. Selle erakonna endine peasekretär on kriminaalkorras karistatud ja nüüd selgub, et see erakond püüab eirata palju sellist tavaloogikat, et võtab tarbetuid riske, püüab neist hiljem ka väga jaburalt vabaneda, et ma räägin siin Keskerakonnast ja et Keskerakond andis 2015. aasta riigikogu valimiste eel välja kaks võlakirja kampaaniameister Paavo Pettai firmale Mitwild. See 130000 eurot on see summa, mille ulatuses Keskerakond on garantiisid andnud ja sellest eelarvest. Sellest oleme me eelnevalt rahva teener rääkinud, selle summa selle nädala jooksul tõusis 40000 eurot ja uudne on see, et Paavo Pettai on asunud seda garantiikirja realiseerima. Ehk see on siis juba käiku pandud ja kohus on seadnud Keskerakonna kinnistule Toompeal ka hüpoteegi, mis tähendab seda, et Keskerakond oma varast? Mul on, nagu nad tahavad, praegu kasutada ja käsutada ei saa, näiteks ei saaks nad seda müüma minna. Päris selles mõttes huvitav või jabur seis, selle muudab veel kentsaka maks see, et kolmapäeval andis ka Keskerakonna esimees koos Keskerakonna peasekretäriga pressikonverentsi ja Oudekki Loone ütles seal midagi sellist, et me võtame need garantiikirjad tagasi just, et noh, sellist asja nagu, et me võtame garantiikirja tagasi meie allkirja ära, onju, et noh, see nagu jabur, nagu, nagu ütlemine on ja et sa kas kas oled kirjutanud alla või ei ole, onju ja see tekitab küsimuse üldse nagu edasisest usaldusest Keskerakonna selliste sõlmitavate kokkulepete ja lepingute suhtes, et kui sa võtad oma allkirja lihtsalt nagu ütelda, et noh, minu allkirja võtan tagasi, on ju mingi asjana, nii et noh, miks siis need teised kokkulepped, allkirjad peaksid edaspidi pidama, et et see, see on selline kummaline käitumine, aga selle pressikonverentsi kõige naljakam oli minu meelest noh, seal oli väga palju naljakaid hetki. Oli see, kui ajakirjanik küsis siis Edgar Savisaarelt, kas te olite teadlik sellest, et et selline garantiikirjad on olemas ja, ja siis Edgar Savisaar ütles, et pöördus Oudekki Loone peale. Kõigepealt ütles, et kuule, Oudekki, vasta, sina tead seda täpsemalt. Mingites ma jah, nendel valimine seal on siiski liialdus, aga ma tsiteeriksin siiski Oudekki Loone, et Me oleme pao Betaile ja osaühingule mitt fil teatanud, et meie hinnangul on garantiikirjad tühised ja palunud, et ta tagastaks meile garantiikirjade originaalid, sest need on väljastatud nii, et nad rikuvad ulatuslikult Keskerakonna huvisid. Ja teine mõte, oodake laanelt oli siis see, et toonasel peasekretäril Priit Toobalil oli õigus sõlmida garantiikirju, kuid antud juhul on asi selles, et need on sisuliselt õigustühised. Kuigi Toobalil oli õigus lepinguid alla kirjutada ja kohustusi võtta, siis garantiikiri oli sel hetkel erakonna huvidega niisuguses vastuolus ja vastuolus heade kommetega, et see on tegelikult tühine. See õiguslikult kõlab õõnes üsna üsna jaburalt, aga kõige õõvastav on või õudsem Keskerakonna jaoks on tegelikult see, et nende endine peasekretär on käitunud sellisel viisil, kus ta on sisuliselt andnud Blanco veksli. Selles mõttes, et kes selle võlakirja või garantiikirjas nii-öelda esitab, sellele makstakse lihtsalt see kohustus välja. Et põhimõtteliselt keskerakonnale see 2015. aasta riigikogu valimiste kampaania läheb ikka väga kalliks maksma. Ma arvan, et nad peaksid muutma vist ka seda kampaaniat aruannet selles mõttes, et nad on ju praktiliselt lõpusirgel oma kampaaniaarvete maksmisega, et seal on selline koera saba on veel jäänud, et koer on, võõrast on üle saadud ja nüüd, kui see 730000 eurot tuleb veel lisaks välja käia, siis ma arvan, see on läbi ajaloo kõige kallim valimiskampaania Eestis. Ja siis märkimisväärne on muidugi see, et kui Keskerakond peab seda nõuet täitma hakkama, nende lootus on küll see Nad vaidlevad arbitraažikohtus ja ehk jõuavad mingisuguse lahenduseni, siis tulemuseks on ju see, et kui ühel hetkel ikkagi öeldakse, et te peate maksma, siis Keskerakonna kassas küll ei paista praeguse seisuga nii palju raha olevat. No aga ning riigieelarveline toetus põhimõtteliselt viieks kuuks erakond seisaks, mis see järgmine variant on ikkagi see, et see vanalinna kinnistu on tegelikult väärt oluliselt rohkem kui see 700000 on ju mitmeid miljoneid väärt olema, et nad tegelikult sealt selle realiseerimine on kaks võimalust? No teine võimalus on siiski viieks kuuks erakond panda panna nii-öelda tühikäigule säästurežiimile, mida nad ilmselt ei tee, arvestades seda, et tulemas on valimised, et see on väga ebatõenäoline, aga Keskerakond on tõenäoliselt kaotanud oma kampaaniameistri, kes on väga palju häid kampaaniaid keskerakonnale teinud, väga suurepäraseid tulemusi. Aga meie aeg nendel teemadel hakkab täna otsa saama, tuleks veel korra ikkagi presidendivalimiste juurde, et meie ümber siin kolleeg otse-eetri otse-eetri ajal sigivad, sagivad nii valijamehed kui ka kolleegid. Mis te arvate, mis juhtub siis, kui presidenti täna ära ei valita, mis siis läheb riigikokku? Seda ütleb seadus, aga no mis, mis seal siis ütleb jah, et 14 päeva jooksul peaks nagu riigikogu kokku tulema räim? No siis on väga suur tõenäosus, et hakataks otsima uut kandidaati ja kes ei oleks nii väga erakondadest sõltuv. Et siis me võime näha täiesti uusi nimesid või mõningaid nimesid, kes on praegu nagu siin kuluaarides nagu läbi lipsanud ka nende valimiste kontekstis ala Jüri Luige sõnul räägitud on, räägitud on ja Jaak Jõerüüdi st uuesti. Ülle madise nimi on läbi käinud, et, et tõenäoliselt minnakse siis siis selle peale välja. Aga see kandidaat peaks sobima ju siis ka keskerakonnale ja EKREle, kui on endiselt või, või Ekrele, et küsimus on selles, et kui Riigikogus tahetakse ära valida, on, siis on tarvis kuutekümmend kaheksat häält ja selle kombinatsiooni välistab see, et kui EKRE ja Keskerakond in corpore on vastu, siis jällegi presidenti ära ei valita. Et tõenäosus, et me teeme rahvateenreid veel valijameeste kogult kogust valin nende presidendivalimiste ajal, see on olemas, aga mitte märkimisväärselt suur, ma loodan. Parteid võtavad oma õppetunni kätte, et ma, ma usun, et demokraatlik süsteem siiski ise reguleerib ennast päris hästi ja mõnikord ongi vaja sellist veidi pikemat protsessi. Jah, aga samas noh ma arvan, et tekkinud nagu iga valimiste puhul, kui mingi jama tekib, on ju seekord oli, oli palju, kandidaate on ju ja kõik on nii väsinud ja debatt on palju olnud ja nõnda edasi. Et nüüd peaks midagi kardinaalselt valimissüsteemi muutma, et noh, räägitakse väga palju otsevalimistest, et võib-olla peaks alustama sellisest lihtsamast asjast, et Need hääled. Et kui sa osaled valimiskogu valimistel, et, et see valge hääl, mis sa kasti paned, on ju, et see ei ole hääl, mis Loeb, läheb kirja nagu hääletusena. Et see nagu võib-olla esimene asi, mille peaks nagu üldse ära muutma. Mina arvan, et midagi tegelikult muuta ei ole vaja, et ma usun, ma usun, et osalejad võtavad oma õppetunni kätte ja nad järgmine kord teavad, et võib-olla peaks ennast kuidagi teisiti üleval pidama, et ma ei usu, et midagi nii katastroofilist lahti on, et kõik on nagu seaduspärane. Ma arvan, et need, kes loodavad või ootavad otsevalimisi, siis ka selles süsteemis on omad hädad. Jüri Adams tänases Postimehes. Väga hea ja huvitav artikkel, pikk lugemine, aga, aga, aga, aga huvitav ja oluline. Sellised said tänased rahva teenrid, Evelyn Kaldoja, Urmet Kook. Mirko ojakivi tänavad teid kuulamast, rahva teenrid eetris taas järgmisel laupäeval, siis juba traditsiooniliselt raadiomajast ja siis on seelised. Erinevalt tänasest otsesaateajast on teada järgmise Eesti vabariigi presidendi nimi või see, et teda ei valitud nii et kuulmiseni