Ilusat keskhommiku jätku, puhas rõõm jälle rahvateenrite seltskonnas olla rahvat rahvast teenida siis vikerraadio stuudiosse kogunenud, ütleksin üsna tavapärane kolmik selle saatejuhi nii-öelda biograafias Sulev Valner Maalehest, Margus Mets Pärnu postimehest ja mina, saatejuht Aarne Rannamäe. No Margus ei lasknud veel täna nii-öelda saateplaani ellu viia, ta nõudis mitu korda, et me alustaksime positiivse uudisega ja ole hea, Margus. Põrand on sinu ega positiivse uudisega saab alustada väga. Vähe, et enamasti meie meeleolu nagu morn, aga kui on positiivne uudis, kohe ärakasutamine ja täna hommikul ma saan aru, et Eesti neljapaat ostis, võitis Euroopa meistrivõistluste kulla ja jõudmisest sõudmisest ja ja uskumatu on see sellepärast, et tundub, et et Eesti spordis on vähemalt üks mees, Jüri Jaanson, kellel on see loorberipärg kuidagi? Noh, kas just sünnist, aga, aga väga kõvasti pähe kinni kasvanud. Et näib, et ükskõik millisesse paati ta istub, olgu see olgu see ühene, kahene või ka neljane, et medal tuleb alati. Kõik, mida puudutab, muutub kullaks vähemalt hõbedaks vähemalt hõbedat. Ja ma lugesin, just said paari nädalataguseid kommentaare, kus Jaanson ütles, et jah, et kõvad mehed on ju kõik, et see samas neljane paatkond Endrekson, Jämsä ja tema ise ka, aga et noh, oleme nii vähe harjutanud, et ainult kaks nädalat kokku, et jõud on hirmsasti, aga tehnika logiseb. Ja siis ma mõtlesin, et noh, mis asi see on, et Eesti sõudjad ilma Jaansonita nagu eriti medalile ei tule, olümpial ka lagunesid ikkagi nad, et nii-öelda tippvorm koost. Et mis selles mehes siis on, sellist, et tema puudutus toob, toob medali ja ma usun, et see on tegelikult usk. Et võib-olla kui Jaanson, et ei oleks selles 14 paadis olnud, kas keegi teine, kolmas, neljas mees olnud jõud oleks hirmsast olnud usk, oleks võib-olla ilmselt nagu vähem olnud. Et Jaansoni võib-olla tõesti enam seda lihaste jõudu ja nooruslikku värskust nii palju ei ole, aga usk on see, mis tippspordis medalile viid. Seal räägiti mingist noorest pensionärist, aga tegelikult muidugi palju õnne neljapaadile ja Johnsonile eraldi, aga mäletad me siin mõned saated tagasi rääkisime? Sellest hädaohust, mis oli, oli Pärnu sõudebaasi pea kohal, et mis sellest vahepeal saanud. Ega sellest ei ole mitte midagi saanud. Treenida vaata aga. Aga käest ära võetakse, ega tegelikult reaalset lahendust ju ei ole. Linn on lubanud küll selle probleemiga tegeleda, aga vaatad ikkagi nii-öelda riigi poole riigil 10 muud väga pakilist probleemi, nüüd ütleme ausalt, keegi seda sasipundart ei ole püüdnudki hetkel arutada. Ja kui rahapuudus on nii riigil kui ka linna, siis tegelikult seda raha välja panna ei ole kummalgi poolel hetkel, kui ütleme, et see ei ole hetkel selline prioriteet. Ma ei tea, kas Jaanson peaks veel mingisuguse MM-kulla tooma või mida iganes, et siis ühel hetkel hakatakse mõtlema selles suusapagan, võib-olla see mees on ikka tõesti midagi nagu ainulaadset Eesti Eesti spordis. No peaasi, et elavale inimesele monumente ei, ei panda, see on nagu meie kultuuriruumi traditsioonide vastane ja, ja sellega on veel aega, see tegelik mees võidab veel. Ma vaidleks natukene vastu, et sportlased on tegelikult ainus selline liik inimesi, kelle pannakse eluajal ausambad ja seal ilmselt selleks, et, et sporditeod tegelikult ikka ununevad ajas rohkem kui kultuuritegelaste poliitikute, kelle, kelle iganes soomlased on pannud mujal kõigile tippjooksjatele lassevioreenile ja pao nur, mille ausambaid täpselt samuti ringlased pannud oma tippe sõudjatele. Nii et ma ei oleks tegelikult nii kategooriline selles suhtes kui muidugi, kui hetkel on valida see, et kas püstitada talle selline ausammas Pärnusse või teha taas korda, kui need oleks ühe kaalu, siis on selge see, et ma arvan ka näiteks seda, et poisid teeme selle baasi korda, aga paraku ei ole. No üldiselt see monument võikski selle baasi korda tegemine olla ja mu meelest siin võiks nüüd küll Pärnu linna võim ennekõike ju võtta selle noh ma ei tea, mis ma annaks küll täiesti tasuta, ma saan aru, et väga suure tasu eest on Mart Viisitammele kogu aeg nõu antud PR-alal, aga ma arvan, ma annaks täiesti tasuta nõu teise sõudebaaskorda ja ja Pärnu linnapea muidu selline maine, nagu ta on, eks ole, saaks ikka kõvasti tõstetud. Et võtku seda asjakese, tehku ära, et, et see oleks ju hea võimalus ometigi täiesti positiivselt, siiralt nagu nagu esile tõusta, et et tõesti siin nagu noh, ja võib-olla sinna ette siis väike pronksbüst Johansonile. Aga mitte nagu eesmärgina omaette, et, et siin tõesti sportlase puhul võib öelda, et et tema elus üks elu saab läbi ikkagi puht looduslikku. Noh, me kõik teame, et, et noh, et, et Jüri Jaanson Ants kuskil seal piiril nagu elu näitab, eks ole, veel veel ei ole, järelikult eks ole võimatu üle neljakümneselt sõudemaailmas suuri tegusid teha, aga ega meist nüüd keegi küll ei kujuta ette, et isegi kõige fenomenaalse organism näiteks üle viiekümneselt sõudmises Euroopa meistriks tuleks või üle kuuekümneselt. Või see noh, see ei ole lihtsalt füsioloogiliselt võimalik, sa võid teha suuri tegusid poliitikas, kirjanduskultuuris, aga mitte spordis. See, see on kuskil kohas, on see looduse piir? Jüri Jaanson praegu ma saan aru, kompab seda piiri ja väga edukalt. Kompab seda piiri ja minu meelest mullas kahju see, kui Jüri Jaansoni saaks näiteks järgmine riigikogu saadik või, või kasvõi linnavolikogu selline või aselinnapea või midagi, midagi, midagi sellist, kuhu noh poliitikud, ungarlane pürginud. Aga kust sa tead, äkki temas ongi selliseid noh, kõigepealt ambitsioone, teiseks võimet. Minul oleks kahju, sest ma arvan seda, et sedasama usku, mida ta tegelikult noorematest meestest süstib, võiks ta järgnevate aastate jooksul tõesti edasi edasi teha. Ja kui oleks olemas selline korralik sõudebaas, siis oleks ka tegelikult võimalused selleks olemas ja ma usun, et tema oleks kindel mees seda juhtima. Ei, ma jagan sinu sinu sellist lootust ja üleskutsete, et me oleme siinsamast püüne pealt selles samas saates nii mõnelegi kunstiinimesele lauljale ja sportlasele öelnud, et palun ära mine sinna sinna otsa, aga, aga nad ei ole meeldiv kuulda võtnud. Paraku ja pärast on ikkagi selgunud, et ega neist nagu suuremat asjad poliitikud pole saanud ja, ja enamus neist on seal ka juba lahkunud, aga, aga, aga see selleks meil on ikka rahvateenrite juba juba tükk aega kombeks, et me nii-öelda oma väikese maavillase gallupi korraldame ja nii-öelda kuulajaid sellega leidsime, et nad, et nad oma arvamust avaldaksid meie interneti koduleheküljel, kuhu siis saab väga-väga lihtsalt, ehk siis Eesti raadio koduleheküljelt ja rahva teenrid ja ja sealt edasi juhatatakse juba teid. Täna me küsime sellise küsimuse, mis vahepeal tundus, et isegi muutub nagu suhteliselt mõttetuks, sest selle vastus oli teada, aga, aga praegu on jällegi seisund natuke muutunud ja me tulime ikkagi seda küsimust, nii et siis olge nii lahked. No, ja kui te meie saadet kuulate, siis, siis vaadake seal üleval paremas tulbas on selline küsimus nagu kas eelarvekõnelused ajavad meie valitsuskoalitsiooni lõhki ja mul on hea meel öelda, et et inimesed on juba juba vastama asunud ja, ja praegu on nii-öelda ei usu pool natukene üleval, kui, kui need, kes arvavad, et koalitsioon läheb lõhki, aga vaatame, mis ta, mis ta saate lõpuks näitab. Natuke positiivsest, enne kui me jõuame päris globaalselt, aga läheme nii-öelda üleminekuteemadega. Lõpuks pärast aastaid ootamist sai siis Tallinna lennujaam, õigemini ametlikult saab Lennart Meri nime ja see on väga-väga tore uudis mu meelest. See on nüüd puhtalt ju ajakirjanduses tekkinud, kui mu mälu mind ei peta, siis oli see Eesti Ekspress, kes selle ettepaneku omal ajal tegi siis teda kaaluti ja, ja vaeti nämmutati, et kas ikka sobib ja kas ei sobi ja, ja siis siis nüüd on siis lõpuks ikkagi välja hüütud, et Lennart Meri ini see lennuväli saab ehk siis ametlikus kõnepruugis ja kirja kirjaviisis Lennart Meri Tallinna lennujaam, see on väga tore. Ja teine on see, et, et just sellel või ütleme, päev hiljem, kui peaminister selle asja eile välja kuulutas, ilmub siis Eesti päevalehe vahel või Eesti päevalehega koostena Lennart Meri kaks raamatut, Hõbevalge ja Hõbevalgem, nii et need asjad on, kas siis need juhuslikud või mitte. Juhuslikult aga on, on kenasti. Kokku saanud. Mis teie sellest arvate? Väga hea jah, ega siin arutama ei vaidle, ilmselt siin keegi vastu vaidlema ei hakka, ütleme ütleme niimoodi. Kuigi võib-olla natuke seesama, millest me rääkisime, et kas taotlenud nimede andmisel on sellised, et hetkel kui sa tõesti suurte kirjadega hakkab olema pealse Lennart Meri, Tallinna lennujaam ja nimelise seal ei ole sõna nimeline nimeline ei ole. Et, et võib-olla ta on mingi aeg nagu võõras silmale nagu vaadata, aga ma arvan, et me harjume, harjume sellega ära. No me oleme kõiki maailma näinud ja imelisi lennujaam on ju terve, terve maailm täis. Ma isegi ei oska öelda, kas, kas vanas maailmas on neid rohkem kui, kui uues või, või on see vastupidi, aga, aga siin-seal torkab silma ka ka Euroopasse näiteks, on ju küll ja küll kus lahkunud suurmeestele on, nimed on pandud lennujaamale ja, ja see on. Kuigi vist ühtegi suurt lennujaama ei, ei tunta mitte selle nime järgi, vaid ikkagi oma asukoha järgi. No on ikka Šade kool, on, on Leonardo da Vinci? Ikka ikka tuntakse, kui sa, saal, te koos ei pea ütlema, et asub Pariisis. Kusjuures ma arvan, et Pariisi ma isegi usun, et paljud, näiteks koolilennujaama kasutajad väga täpselt ei tea, kas sotsiaalse kool oli annad, teavad selle lennujaama nime, mis neil pileti peale on kirjutatud ja nad ei tea, mida see tähendab. Ja Lennart Meriga hakkab muidugi osade väliskülaliste puhul ilmselt olema selline selline tore avastuslik hariduslik efekt, et nad hakkavad küsima, et aga kes see mees on, kelle nimel lennujaam kannab? No mina siiski ei usu, et Tallinna lennujaama nimeks hakkab olemas, et sõidame Lennart närisse või, või kuidagi sellised ka välis, välis väliskülaliste silmis, et ikka pigem sõidetakse Tallinna, aga. Aga näiteks kui sa sõidad New Yorki, kas sa sõidad New Yorki või seda CF keisse? Sõidad ju, sa ju tead, et, et see asub New Yorgis ja, ja see on, see on maailma üks suuremaid ja, ja nii edasi, noh sa ikka kasutad ju seda, et sa usud, et loodan, et ma loodan ja väike rahu valgustasid tegevus nende turistide jaoks. Kes, kes ei tea, kes on Lennart Meri, loomulikult ei tea, issand jumal, kui inimesed tulevad siia, siis kus nad siis kõik kogu Eesti ajalugu teavad nüüd aga väike selgitus ja kõik, kõik on selge. Huvitav on see, et Kuressaares mitmed surmest nimelised spaad ja on ka merinimeline spaa ja on otsa nimeline baas ja on ka tegelikult olid olemas. Nii et seal tegelikult kasutatakse eriti Georg Otsa, nimelt ma lähen Georg Otsa ja, ja selline ta, ta, ta on nagu võrdeline sellega. No jahvatas seal jälle meri, nimi näiteks võib ju ütleme kõlada sellest tähendusest, spaa on ju mere ääres, eks ole, meri on lihtsalt ilus eesti sõna. Ja sa ei pea ega laeva ja kai. Ei anna sellele lennujaama puhul, nüüd on ta uus ja renoveeritud ja uuesti noh, uusi hooneid lisatud ja, ja ta on muutunud palju mahukamaks. Meil on võtma palju rohkem reisija vastu ja reisijaid, aga aga mul on ikkagi Tallinna lennuvälja puhul see kahju, et me nii-öelda õigel ajal, see pole muidugi lennuvälja süü, vaid vaid riigi ja ja konkreetsemalt majandusministeeriumi ministrite süü, kes, kes omal ajal lasid selle nii-öelda jämeda otsa käest ja selle Riia kätte, nii et noh, Riia, Riia on tegelikult ikkagi selle piirkonna suurim õhuvärav ja paraku paraku Tallinn jäi tol ajal, kui see nii-öelda võimalus seda kõike teha oli, jäi ajale jalgu ja ja seda uut on ilus vaadata ja tõenäoliselt on ta ilusam isegi kurja omarja oma lennuväli ei paista millegi erilisega silma. Aga samas samas on ta ikkagi niivõrd suur õhuvärav, et et noh, ütleme otse, et natuke kadedad olema lätlastele ja, ja ja Riia Riia asemel oleks võinud sama rolli täita ja Tallinna lennujaama Ei, no kindlasti olema kadedad ja tegutseda mitu, mitu põhjust eest, esiteks ikkagi see Eesti õhuareng, mis takerdus iseendasse, ta takerdus enne seda, kui suurt Skandinaavia lennukompanii Sass, et enamusosaluse omandas, aga ta takerdus ka sassi enda enda ajal sassi-le endale on väga tõsised probleemid praegu ja räägitakse väga tõsiselt sellest, et Lufthansa on see suurfirma, kes nii-öelda sassi omakorda üle võtab. Ja mis plaanid on siis Lufthansal nii-öelda selle Tallinna lennujaamaga, et see saab küllaltki palju määravaks. Mina vaatasin just eile õhtul. Neid sihtkohti, et kui palju on Riiast ja kui palju on Tallinnast ja oli ka uudis selle kohta, et mis suletakse. Huvitav on ju tegutseetse isi, et kes see Eesti õhu välja Tallinn-Berliini liinil paneb tegelikult ennast kinni. Esialgu küll vist on teatatud, et ainult talveks, aga investeerinud. Oli ka selline, et vaevalt et Stalini uuesti avatakse, nii et üsna vastu talve kärbitakse praegu väga olulised liinid kinni ja tegelikult kevadel avatakse, aga Riia on järjekindlat kogu viimase 10 aasta jooksul liin pidevalt suurendanud mitte vähendanud ja kulusid, liinid on seal ikkagi aastaringselt lahti. Nii et ma arvan seda, et edaspidi kahjuks on nii. Tallinna lennujaama areng ei ole mitte niivõrd kinni ei meie tahtmiste sega meie ootustes Watega suurte rahvusvaheliste lennukompaniide enda turu strateegias mis on hetkel väga problemaatiline kogu maailmas, sest ennustatakse, et sellel aastal võib minna pankrotti tee 20 30 suurt lennukompaniid. Viimane uudis tuli selle kohta, et Itaalia juhtiv lennukompanii Itaalia ja et tema saanud nüüd riigid suure rahasüsti selleks, et elus hoida. Et ta vaagub väga tõsiselt hinge. Nii et loodame, et selle kahe kolmandiku aktsiate omanikuks tuleb lennufirma, kellel on ka mingid plaanid Eestiga tulevikus. See saab määravaks tegelikult. Nii et see suur Tallinna lennujaam nüüd ikkagi suhteliselt suur võrreldes senisega, et ei pruugi isegi niipea väikseks jääda. Et võib-olla võib-olla on üldse räägitakse ju see aeglane praegu ikkagi imeline, kus nii odavalt saad üldse nii paljudesse kohtadesse lennata, et see ei pruugi enam nagu me paneme tänavu turismi nende pakettide müügil. Hinnad on teised, näiteks kui aasta tagasi ei ole enam sellist totaalset superodavate nädalaste pakkumiste lainet. Jah, aga tundub, et noh, täna me väga palju just majandusest, räägimegi ja suurte asjadeni ilmselt kohe ka jõuame. Aga noh, nii kaua kui Eesti inimene ikka suudab reisida ja kui, kui meie reisifirmad suudavad ikkagi enam-vähem nii-öelda pinnal püsida enam-vähem mõistlike hindadega, siis eks suure osa selle lennujaama nii-öelda mahust moodustavad tšarterreisid nädalaks sinna ja siis nädala pärast tagasi ja ja neid on ikka tohutult palju, sihtkohti on palju, nii et kui sa vaatad seda väljuvate lendude Rootsis, seal on müstilised kohad, eks ole, aga aga noh, selge on see, et enamus neist pole ju tegu mitte nii-öelda liinilennud, vaid, vaid tšarterreisid, mis siis mis on tõsi küll, praktiliselt ju puupüsti täis ostetud. Et need, ma arvan, et reisifirmadel läheb praegu suhteliselt hästi ja nad tunnevad ennast kindlalt, nad ei pea nii-öelda alla omahinna midagi sel aastal ära andma. Jah, ütleme 2000 krooniga, Egiptusse enam ei sõida, nagu, nagu. Nemad ikka sulgevad uksi siin ju noh, need olid küll bussireiside paar firmat, kellest on viimase paari nädala jooksul juttu olnud. Et paljud reisijad on nagu puhkuse planeerinud, raha ära maksnud ja siis öeldakse, et ups reis jääb ära. Muidugi, kui vaadata põhjanaabrite lennukompaniid Finnair, siis nendel on väga suur osatähtsus, on kohalikel lendudel, Eesti on tõesti nii väike, et kohalikel lendudel väga suurt mõtet ei ole. Kuid mul on hea meel selle üle, et ka Eesti õhk vaatab selle poole, et miks mitte avada uuesti Kuressaare liini, mida mina oma lapsepõlvest mäletan ja kus tegelikult on. Avi-s on minu teada sõitnud viimased aastad seda ja isegi sellel suvel vist kaks korda päevas. Kuid nendel ei ole väga erilist tähtsust kogu selles nii-öelda lennujaama suures suures listis ühendused siiski väikesaartega minu meelest see on nagu ka natukene auasi, isegi see Tallinnast võiks sõita Hiiumaale, võiks sõita Saaremaale miks mitte ka Ruhnu näiteks, olgu seekord nädalas või kaks korda kuus, näiteks. Jah, aga ma, ma pigem kui siin Saaremaa jutuks tuli, siis, tuues tulles selle Arne poolt toodud toodud mõttekäigu juurde, et, et see, et see on tore, et see lennujaam laienes, aga see kõik toimus natuke liiga hilja. Et, et me peaks noh, et kui see on nüüd läinud rong. No mida, võib olla küll, et võib-olla asjad muutuvad paremuse suunas, äkki juhtub ime, eks ole, ja Tallinn nii-öelda võidabki, parema positsiooni, kui me praegu niiviisi arvame. Aga et me peaks nagu teistel elualadel vaatama sedasama, et, et kus on need kohad, kus kus võib-olla viimastel headel aastatel oleks võinud investeerida ja midagi kiiresti valmis teha ja sellega nagu suurendada konkurentsivõimet ja Saaremaa puhul ma mõtlen näiteks Saaremaa sillad, lõputu jutt? Et ma arvan, et näiteks Eesti riigi viimase kolme aasta väga heade oli aastatel ei oleks olnud tegu ülesaamatult raske umbes üks seda tüüpi asi valmis ehitada. Aga selle asemel on, on pudistatud. Ja, ja tegelikult, et see mina, mina nagu heidaks Eesti valitsuse viimaste aastate poliitikale vast kõige rohkem ette seda, et et tegelikult täna me saame aru, et kui head aastad on Eestil olnud tegelikult viimased kolm-neli aastat kus majandus kogu aeg kasvab, kus raha on üle, eks ole, iga riigieelarve miljardites ülejääki aasta. Täna tagantjärgi targad olla see, me võime öelda, et, et need miljardid oleks pidanud reservi panema, aga mitte mitte ära pudistama. Aga samas et investeerida ja suurte suurtes mahtudes ja. Kuidas Saaremaale ja võib-olla kogu Eesti selline konkurentsivõime, eks ole? Oleks nagu heade aegade puhul midagi väga konkreetset ette näidata ja mitte lihtsalt ette näidata, vaid, vaid me tunnetaksime seda, seda kasu. Iga päev, aga, aga nüüd seda kõike ei ole. Räägin sellest, et lennujaama ja kuhugi lennukorralduses oleme kätestele kõvasti alla jäänud. Tegelikult on üks suur reisivaldkond, kus me ei ole alla jäänud ei lätlaste leedukatega rootslastega soomlastele ja see on reisilaevaliiklus. Ja Tallink, mis on tegelikult selles mõttes ikkagi ka Eesti majandus, majandusime kuigi on jah parim firma ja kuigi on hästi paljud nii-öelda negatiivset fooni, ütleme, selle firma juhtimise ja ka töösisekorraldus ja selle puhul. Kuid seal me oleme ja ma arvan, et ega Air Balticul nüüd ka väljast on ilus vaadata seda värvilist kaarti, kus on seal mitukümmend oli vist 50 60 sihtpunkti. Kuid ma usun seda, et ega majanduslikke probleeme on neil ka kindlasti, sest nad on ju Euroopa mastaabis, räägib maailmast alles ikka väga-väga väike linnulennul lennukompanii. Seda küll, aga kes kadestavad nii-öelda Eestit, tema Tallinki pärast on kaugelt kindlasti. Aga siin ongi ju selge näide julgusest investeerida õigeks. Lus väga agressiivne riigipoolne tugi, mis Balticus Ütleme, ütleme, Tallinki tüüpi julgust võib-olla Eesti riigile päris ei soovitaks, et ütleme, et Eesti riik nüüd ennast nagunii viimase piirini ütleme, suurte laenudega näiteks, eks ole kata ja siis loota, et see kõik nagu välja tuleb, eks ole, see on, ütleme, erabisnis ses noh, aktsepteeritavad seal omanike risk. Aga riik võib-olla päris ei saaks, ütleme, et selles mõttes võib-olla see Tallinki paralleel oleks, oleks, ütleme, selline riiklik poliitika, et tõesti, võtame hiiglaslikud riigilaenud ja ehitame kõike. Ja pärast vaatame, et läheb hästi. Et see, see võib-olla oleks natuke liiga riskantne. No siin võib-olla peab siiski seda eelarve tasakaalu ütleme rohkem hoidma. Nojah, aga kui väga tasakaalukalt teha, siis sassi puhul me saime väga tasakaaluka investor Eesti õhku sisse ja riik jäi ühe kolmandiku peale ja seda me ka näeme ka, mis on tegelikult siis viimase aastate jooksul nagu toimunud, et arengud toimuvad, tegelikult ei ole. Tänased lehed igal juhul kirjeldavad jälle Tallinki jutumärkides saavutustest, inimesed, kes seal töötavad, kurdavad, et et naistöötajad ei saa minna isegi laevapoodi sukkpükse ostma ilma oma otsese ülemuse eriloata ja nii edasi ja nii edasi, see ei ole tingimusi puhkamiseks, ei ole tingimusi töötamiseks. Inimesed on kümneteks tundideks suletud ilma välisvalguseta kajutitesse, kus nad peavad siis nii-öelda oma töövaba aega veetma ja nii edasi ja nii edasi. Huvitaval kombel on üks teine firma veel, kes täna tuleb tänavatele. See on vist norra kauplusteketi usk, mida on Eestis päris päris rohkesti tekkinud siin Tallinnas ja Tartus ja ilmselt ja Pärnus ka. Kes samuti kurdab nii-öelda ebainimliku kohtlema, mis ei ole ja kaasaegse orjapidamisele, seal tuleb väike väike šõudes juski. Nad lähevad täna plakatitega tänavatele ja keelduvad Ostriteenindamast ja räägivad, et nendel on ka samamoodi, et et ei anta isegi joogiveenõust vett, vaid öeldakse, et mine, joo kraanivett ja nii edasi ja nii edasi. Ühesõnaga niuksed töötülid on, on riski puhul, ütleme see on, on tegu võõra võõra asjaga, aga omanikud on, on võõra taga, Tallink on ju meie enda oma. Puhas eesti kapital muidugi Tallinki puhul peab ütlema siiski, et see nädal on, see on hea uudis, et nad suutsid selle palgaleppe ära sõlmida ametiühinguga, et see ei olnud sugugi kindel, et see sünnib. Ma olen kuulnud inimestelt, kes seal nii-öelda seda ametiühingu poolel räägivad noh, mingi aeg tagasi ikkagi väga selgelt prognoosi, et see ei sünni mitte mingil juhul. Et noh, et ühesõnaga, et töötajad on nii nii-öelda kuidas öelda, ärritatud, et nad ei lähe mingile kokkuleppele või ütleme sellisele, millega jälle juhtkond nõus oleks. Et selles mõttes, et see sündis, on võib-olla isegi nagu väike ime või, või teistpidi on see jälle noh, ilmselt ka mõistuse võit selles olukorras, mis ka Tallinki tegevust ja kogu majandust ümbritseb. Et töötajad ei saa nagu palganõudmistes eeldada siiski, noh nagu mängu lõhki ajada, sest sest võimalikud mängu lõhke, aga mis need tulemused on igal juhul veel hullemad kui kui, kui ütleme, mingisugune läbirääkimistel saadav tulemus, et, et noh ja see, et nad said ikkagi veerand 25 protsenti palgatõus on muidugi ka tänases majandusolukorras, ma arvan, et kõik me teame, et oma firmadesse, et hüpermega supertöötajatele 25 protsenti palgatõusu järgmiseks aastaks, noh kes lubab. Ma ei tea, mul on, Me oleme siit laua tagant Tallinki loga palju kritiseerinud, ilmselt olen ka mina krõbedaid sõnu öelnud, aga vot kuskil mingil hetkel mulle tundub, et see ametiühing on hakanud teatud vinti üle keerama, et hakkame avalikkust häälestama, pigem nagu enda vastu mind, mind juba üha üha sagedamini ettevõtja välja ei. Mul hakkas tunduma see, et noh, et kuidas, et tegelikult on ju tõesti väga uued laevad ja töötingimused, millega ma ise ise ise sõitnud ka ette heita mingisugust tohutut vibratsiooni, see oleks sama, kui maailma kõik stjuardessid hakkaksid täitma seda, et kuulge teate lennukeid ja seal mingisugune õhurõhu probleem ja maandumine ja õhkutõusmine on nagu ebamugavam meile kui töötajatele. Me teame, et see ongi see kaasnebki tegelikult selle tööga. Ja mina natuke ei usu, et inimesi suletakse ikkagi nagu vangivõtmed keeratakse väljastpoolt kinni, hoitakse neid seal 10 tundi, kindel, et see, see tundub nagu natuke liiga keskaega kuuluvat. Et ma arvan, see tõde on pigem kuskil vahepeal, et et töötajad võib-olla kasutavad ka neid nii-öelda liialdatud meetodid, et neid üldse kuulda võetakse, et kui sa hüüad vaikse häälega, siis võib-olla tõesti ei võeta midagi ette. Kui sa juba karjud, siis teaks isegi vangikongi ukse lahti. Nojah, aga ilmselt selles mõttes on ka vaja seda noh, ütleme siis, arutada neil seal ja kui nad kuidagi ei saanud firma sees arutada, noh ju siis oli vaja natuke avalikum avalikkuse tulla niiviisi poolanonüümselt või üsna anonüümselt, aga et selles mõttes ka see kokkuvõttes, ma arvan, et isegi kui firma juhtkond võib-olla seda täna ajalehest loeb ja mõtleb, et oi kui paha, et see ajalehte jõudis, siis võib-olla mis õhkkonna jaoks pikemas perspektiivis on ainult hea, et see jutt saab nii-öelda selgeks räägitud ja ja võib-olla kõige selle tulemusena me saame lõpuks tõdeda näiteks poole aasta või aasta pärast, et Tallinkil läheb palju paremini kui veel kui täna ja ja selle üle peame me kõik ju ainult heameelt tundma, sest noh, kindlasti meil kõigil tasub pöialt hoida, et sellel firmal hästi läheks. Jaa. Sohost Nato orjapidamise ja, ja töö tegemisse või töötingimuste vahel on üks väga oluline vahe siiski ori saanud omal ajal ära minna, kui talle ei meeldinud. Aga ütleme ausalt, et töövõtja tegelikult saab töölepingu ühepoolselt lõpetada, kui teda tõesti vangikongis hoitakse. Puhast vett juua ei anta ja mida, mida mida iganes ta saab ära minna. Ei, tegelikult ma tahtsin ka seda öelda, et meie majandusolukord ei ole sugugi nii hull, et et need inimesed julgevad peatustaja suud pruukida, kuigi enamuses küll anonüümselt, et kui oleks ikka väga rasked ajad ja siis siis olla oldaks palju, palju kõvemate, märksa karmimate töötingimustega, nõus, aga, aga praegu praegu veel need nii-öelda need töösuhted toimivad täiesti täiesti hästi. Kahju on seda, seda asja aetakse natuke liiga avalikkuse ees mõlemalt. Ei saagi öelda mõlemalt poolt, et töötajate poolt avalikkuse juhtkonda täiesti vait. Ei anna mingeid kommentaare, et läheb edasi, kui raadio näiteks pilti Sist näeks, et Margus metsal on täna seljas Hansapanga lõpliku kadumise mälestuseks Hansapanga logo värvides särk. Hommikul teadlik valik, et. Sa juba segamini, see on ju Swedbanki? Värv ja värv ja värv on sama, tegelikult sihukene, mõnusa oranz, aga, aga, aga Swedbank on siis nüüd alustanud sel nädalal alustas nii-öelda hansapangal just nimelt nimetati, et asja ja, ja vana kaubamärgi mõttes lõpliku kao. Tegu, mis võtab aega väidetavalt peaaegu et terve aasta, vaid ei saagi aru, mis seal nii kaua tehakse, mis läheb maksma üüratu summa, mis tuleb õnneks mitte mitte minu taskust. Eks ta tuleb ikka sinu taskust kaudselt kindlasti see summa, nüüd ma loodan, et eksi, aga see täissumma oli kuskil 150 miljonit krooni, mis kulub selleks, et nii-öelda Hansapanga logo Swedbanki logo vastu vahetada. Huvitav on see, et kui ma täna hommikul läksin juhuslikult Hansapanga koduleheküljele, siis ikkagi hansa saades. Ja on kindlalt, ta on ja ta on veel üsna pikka-pikka aega, sest tegelikult nende ettevõtte mõistes on Hansapank Eesti täiesti olemas ja minu teada kuni veel järgmisse aastasse Pole poole peale. Et esialgu vahetatakse kaubamärki. Ja mida see tegelikult tähendab, mina täna algusest peale, et minu jaoks on see nimi nagu hästi võõras, võõras, võõras sellepärast et noh, kas Sampo ja Nordea on võõrad pangad, mitte eesti kapitalil. Aga, ja nad on nagu sellised kaubamärgid, aga Swedbank tähendada sõna otseses mõttes tegud Rootsi, Rootsi panka. Aga see sulle ei meeldi? Jah, mulle mulle meeldis, ma ütlen ausalt, Hansapank mendis rohkem olgu-olgu, need omanikud, kes. Kuigi rahva kõnepruugis ilmselt jäävad kauaks-kauaks ikkagi mitte mitte SEB, vaid ikka ühispank ja, ja mitte mitte Swedvaid Kindlasti, sest, et see Swedbank ei ole väga suupärane, kuigi nende nii-öelda Rootsi enda nimi on hoopis keerulisem veel, mida ei suuda ka rootslased välja välja välja öelda. Aga kui nüüd sisust rääkida, siis toit on see, et need arvamused langevad teistele lahku. Et Jüri Mõis on öelnud see, et ah et see on ikka väga mõistlik mõte ja see, kellele ei meeldi, et Hansapangas Swedbank saavad seal puhtad emotsioonid, emotsioonid ei maksa tänapäeval mitte mitte midagi. Aga, ja kui nüüd puhtmajanduslikult mõelda, et proovime nagu kainelt siis majandusanalüütikud ütlevad seda, et lähema aasta jooksul tuleb ilmselt see Swedbanki logo taas ära vahetada. Meie pankadelt krediit kaartidelt, kus iganes ja mitte sellepärast, et oleks inetu, mitte mitte inetu oleks ja siia siia ei sobiks, vaid probleemid on Rootsis endas. Ja kui me sel nädalal saime teada, et ka Rootsi hästi selline konservatiivne, pigem vanakeste pank, Swedbank on võtnud ka Ameerika turul väga suuri riske. Ja Jutan lehmani võlakirjadest, millest suur osa pidi olema ikkagi mingisuguse kinnisvaraga nagu tagatud. Kuigi ütleme ausalt, selleks, et seda kinnisvara tagatist kätte saada, tuleks hakata inimesi nendest korteritest ja majadest välja tõsta, mis ei ole sugugi nii lihtne, nagu pank praegu ütleb. 2,4 miljardit, kui ma ei eksi ja, ja ühikan dollar dollar ja lisaks sellele on seal väike vähemas ulatuses veel täiesti võlakatteta võlakirju, igasuguseid rämps rämpsvõlakirjad. Et me teame seda, et paljud lehmannil oli, aga palju see Swedbanki neid tegelikult veel on, mingite muude Ameerika firmade finantsinstrumentide käest, seda me tegelikult ei tea. Aga et aus olla, siis see probleem ei olnud ju tegelikult mitte ainult Swedbankis, vaid täpselt sama samamoodi käitus ka tegelikult seebia. Jaa, handelds Anders Banken. Nii et kogu see Rootsi väga konservatiivne pangandus tegelikult nii väga konservatiivne viimastel aastatel ei olnudki ja nagu nüüd analüütikud ütlevad, et Rootsi pangad on võtnud endale väga mitu väga suurt riski, üks on see, mis on balti riikide risk ja vaieldamatult on see Swedbanga puhul kõige suurem. Nüüd selgub, et Swedbank on olnud ka kõige riskantsem Ameerika turul aga samas tal endal koduturul ei ole situatsioon ka sugugi mitte väga hea, et ühelt poolt öeldakse seda, et tema juhtkond on aasta-aastalt enam vananev. Puudub selline karismaatiline noor juht, kes selle üles üle võtaks. Arvati isegi, et võib olla raasuke Eestist kõige parem kandidaat olemasolevat vatest. Konkurendid teavad seda, et see olukord selline selline on. Ja hetkel on ka need intressid, mida Swedbank peab maailma rahva tur või rahaturul maksma tunduvalt kõrgemad kui teiste Rootsi pankadel neid nii-öelda neid miinuseid on Swedbankil konkreetsete Rootsi oma turul teistest oluliselt rohkem. Meie inimesed on Margus närvilised, et elu on ümberringi närviline ja kunagi ei tea, eks ole, mis juhtuda võib nüüd see sinu jutt ei tähenda nüüd kindlasti seda et Swedbanki peaks mingisugune kadu hardama, et, et see nii hull asi ei ole, küsimus on ikkagi nii-öelda selles, et ta võib kellegiga kokku minna või, või keegi võib teda alla neelata, mis siis tähendab, et noh, meie jaoks mitte midagi muud kui, kui noh, sisuliselt kui ainult logovahetus järjekordset logovahetust, et inimeste säästud ja rahad selles pangas ei ole kindlasti löögi all ja me ei tohi vähimalgi määral seda ka kultiveerida siin. Midagi sellist mõista. No ei ole nagu ka põhjust, ma arvan, et see oleks nüüd ilmne nagu liialdus öelda ja ja et tõesti on mingisugune väga must stsenaarium tulemas, et pigem on ikkagi vähemalt eriti, mis puudutab ja Baltimaades Hansapanga senist tegevust, mis on olnud tohutult kasumlik siis ta ilmselt esimese asjana lihtsalt muutub vähem kasumlikuks. Nende kasum on olnud ju ikkagi noh, Eesti mõistes, eks ole, kogu sellel turul ikkagi röögatu. Rääkides Euroopa või maailma mõjust kroonides aasta kasumis. Et lihtsalt see kasum, ütleme, muutub, muutub natuke väiksemaks. Esialgu võib muidugi. Seda enam oli, oli ju väga imelik, et Swedbank nii ruttu sellest hansa nimeste logost ja kogu sellest atribuutikat loobus, et see oli ju tõsine Lüpsilehmi. Aga siin võis olla, muidugi võis olla, ma arvan, teadmata nende täpset, eks seal motivatsiooni see mõte, et et kuna noh, juba viimane aasta-poolteist, eks ole, on maailmas tegelikult olnud sellised ohumärgid et ja just nimelt finantssektoris, et siis võis nagu eeldada, et ikkagi Swedbank kui selline Rootsi kindlustunde sisendav nimetus nagu ütleme näiteks selle Baltikumi lihtsale inimesele ühel hetkel sisendab rohkem kindlust kui mingi kohalik hansa, mis on ikkagi väiksem, eks ole. Et kui tõesti läheb väga raskeks, et, et siin võis see motiiv olla, kuigi seemned sel nädalal just sellesama Ameerika võlakirjadega seoses tundub, et efekt on täpselt vastupidine. Et nagu Andrus Kivirähk tänases Päevalehes väga hästi seda kirjeldab oma oma toredas kolumnis nagu iga mida on igal laupäeval hea lugeda. Et need tõesti, et nagu me oleme kohe kuidagi väga globaalseks muutunud. Me peame rõhutama seda tõesti Aarne õigesti ütles, et, et ei ole reaalset ohtu nii-öelda tänase Swedbankis, siis inimeste hoiustele Maitselt ahju täpsusest vaatasin Soome sajamargast ja lugu on hästi veel leinud sind mitte. Tartu kommertspanga ja kõigi muutmine meeles, aga, aga asi on sees mujale põhimõtteliselt ikkagi see panganduseksperdid on öelnud, et Rootsi pangandusturg on väikse riigi kohta Ta liialt ära killustunud, nii mitme panga vahel, et see on möödapääsmatu, et kas Rootsi pangad leiavad omavahel nii-öelda Swedbank seebi, Andres Banken mingisuguse variandi ühinemiseks või on siis tõesti, et hakkavad nad ühinema nii-öelda Euroopa suurpankadega räägitud taala Taani pankadest, Saksa pankadest, millest. Millest tavaliselt ikkagi ma arvan, et me võime kuulajaid rahustada selles tähenduses, et kui noh, ütleme tõesti, kui Swedbangas pangalt peaks mingisugused raskused tulevikus hüpoteetiliselt tekkima noh, siis jälle Rootsi riik tõenäoliselt sekkub sellesse protsessi, ütleme omades suuremaid vahendeid, kui näiteks Eesti riigil oleks Hansapanga võimalikuks päästmiseks raskuste korral Jah, noh, kaks riiki on praegu tulnud nii-öelda oma oma finantsturgudel appi, üks on ja mõlemad väga suured riigid, üks lihtsalt majanduse mõttes suur, teine ei ole nii suur, aga Narva taganud arvab, et on suur ja on muidugi ambitsiooni, nii et ka nii, et tapab. Jutt on siis ühendriikidest ja Venemaast, kus just sel nädalal eile ameeriklased, rahandusminister ja president tegid avaldusi, olid otse-eetris ja mitte üks kord, kus nad otsustasid siis hakata nii, et hapuks läinud laene päästma ja nii-öelda riigi riigipoolset sekkumist tegema ja teine on Venemaa, mille, mille finantsturud olid siin ka kolm-neli päeva järjest praktiliselt kliinilises surmas. Ja et seda lõplikku surma edasi lükata, siis kasutati väga omapäraseid meetodeid, lihtsalt lõpetati aktsiatega kauplemine ja oligi kõik. Noh, on on ka teised riigid seda aeg-ajalt teinud Ühendriigid viimati helist minu mälu järgi pärast üheteistkümnendat septembrit 2001, kui kui kest nädalaks lõpetati kauplemine, et noh, lihtsalt mõtet. Tähendab venelased arvasid ka nüüd, et noh, nüüd mitte kõiki põhja lasta, siis siis on parem, paneme uksed kinni panna, aga. Huvitav, kas Venemaa ise siis ka nagu teadvustas, et see, et annab see situatsioon nagu 11. septembriga Ameerika jaoks, et see, mida nad tegelikult ikkagi ütleme, gruusia sõjaga korda saatsid mõnes mõttes oma, eks ole, nad tagajärgedest hakkab sarnanema sellele, mis, mis Ameerikas toimus, Bin Ladenit. Me ei ole muidugi huvitatud ju sellest, ma mõtlen meie, Eesti ja meie majandused, et meie idanaabril läheb nagu kehvasti, aga, aga tõeliselt meeldiv uudis on ikkagi see, et, et rahvusvaheline finantsseltskond ja sealtkaudu on võimalik seda agressiooni ikkagi taltsutada. Venemaa, kuigi ta väidab vastupidist ja tema retoorika, ütleme välispoliitiliselt ja ka NATO ja Gruusia suunal on on endiselt ju väga-väga-väga sõnakas, siis siis kogu maailm näeb, kui, kui lihtsalt on võimalik ikkagi nii-öelda taltsutada seda, seda ebademokraatlikku jõudu. Aga kas sa arvad, et see on nüüd väga teadlik tegevus, et niukene kohutav taltsutamine toimus, et kas seal ei ole äkki pigem lihtsalt selline instinktiivne reaktsioon ilmselt seal on ühte ja teist, aga aga väga paljus lihtsalt, et noh, riik, eks ole, Ans on mingit sõda pidanud, selle ümber käib, eks ole, selline hirmus mäsu ja loomulik reaktsioon ikkagi investori poolt on, et, et noh, et maailmas on ka teisi kohti. Jah, aga ma olen, olen juba kuulnud ka majandusteadlasi, kes ütlevad, et, et lääneriigid on seljad kokku pannud ja esialgu nii-öelda veel pehmes vormis, et, et mitte suuri kriisikohtumisi pidanud, aga, aga instinktiivselt on pandud nagu seljad kokku ja tulemus on, on käes ja on arvatud isegi seda, et nafta hind mida, mis venelastele eluliselt tähtis, et miks ta, miks ta kukub, et, et selle taga on ka teatavate niisugused no esialgu kardinate taga ja väga-väga hämaras hoitud kogule. Nojah, aga põhimõtteliselt ei olegi ju vahet, eks ole, et kas see on kohutav, teadlik tegevus, eriti Venemaa poolt, võib-olla ma kujutan ette, et varsti saabub mingi vandenõuteooria kindlasti ütlevadki, et meile tehakse liiga ja see on Lääne vandenõu või on see lihtsalt nagu öelda reaktsioon toimunule, eks ole, nii nagu turud reageerivad, et kui on kriis, siis seal seal raha ei hoita, eks ole noh, põhimõtteliselt ju nii on. Putin ütles muidugi väga selgelt, et Vene börsilanguses on süüdi ja Ameerika ühendriigid See on tõeline külma sõja aegne retoorika aga. Mina ütleks seda, et seal vene börsi kokku, nüüd võime öelda kokkukukkumine, sest et nojah, tema oli veel, vaatad maailma viimane börs, mis tegelikult tõusis, Euroopa langes, Ameerika langes, aasia langes Venemaa nagu püsis ja see andis neile tohutu enesekindluse. Ta on sündinud nii-öelda vene ime, mis viib meid helgesse tulevikku, mis võimaldab meil võita tagasi nii-öelda see poliitiline respekt kogu kogu maailmas, teha uued kosmodroomid Kuubale, kuhu iganes. Et seal oli kaks põhjust. Üks on see, et välisinvestorid hakkasid börsilt raha välja viima ja see ei saanud mitte mingi olla mingi kartellikokkulepe, sest need investorid on tuhandeid. Ja ilmselt kõigil oli paist lihtsalt see, et midagi hakkab kõigi nende sündmuste valguses juhtuma. Aga nad teadsid ka seda, mis seal vene börsi üles viinud kogu viimased aastad. Et Gruusia sõda oli võib-olla tõesti see lõplik ajend, mis selle plahvatuse tingis nii-öelda sütik. Aga põhiline on see, mis ka meil aastatel 95 97, et inimesed hakkasid laenusummasid eest ostma aktsiaid omakorda pantisid aktsiad saadud raha eest, ostsid uuesti aktsiaid. Jälle pantis aktsiad müüakse repo tehinguteks, see ehitati üles mitmekordsete püramiidid ja arvati seda, et Vene turg on selline, mis põhimõtteliselt võimaldabki igavesti sellised raha teenida. Moodi, nagu paljud neist arvasid seda 905. 96. aastal arvasid 2000 ja kui välisinvestorid seda rahasid välja viima, põrsakest reaalselt tegelikult alla minema, nii nagu kõik muu maailma börsid, siis see repo majakene kukub kokku, see on ta selline loomuomane omadused, kus alumise kaardi ära tõmbad, siis ta kukubki kokku ja Venemaal sellest lahti saada on hetkel ikkagi äärmiselt raske. Selleks oleks vaja nüüd et välisinvestorid väga aktiivselt tuleks Venemaale tagasi, hakkaks uuesti majandusse investeerima, aktsiaid ostma, aga ma arvan, et seda ei, seda ei juhtu ka möödek, keda on tegelikult tõsiselt vist, Kasparov on pikad tsiteerinud, on öelnud seda. Et mida enam ma Venemaale investeerimise kohta loen, seda vähem see kõik mulle meeldib. Mida edukamad oleksime, seda suuremaks kasvaks risk, et see meid röövitakse. Nii oleme praegu seal müümas, need olid möödaki, möödeki sõnad. Ütle no hea küll, repo repoks ja kõik see nii-öelda finantstaust on, on väga vajalik teada, aga, aga mõtle, millised garantiid Venemaal on, eks ole. Majandus, mis tegelikult Ta reageerib ülevalt tulevale käsule, oligarhia pannakse kinni, tähendab, kõik on selgelt püramiidis kontrolli all. Tohutud valuutareservid, mida, mida kõrged naftahinnad on kasvatanud aastatega ju hüperkõrgeks nafta ja gaasivoog, mis ei katke, millest Euroopa on osalises sõltuvuses ja nii edasi ja nii edasi, et kõik see annab nagu muud maavarad, eks ole. Ja nüüd siis selline selline järsk langus, kus viimastel andmetel isegi 250 miljardit rubla pannakse nüüd pankade päästmiseks, eks ole. Riigieelarvest turule pangad teevad selle küll hiljem tagasi maksma, mis moodustab tervelt neljandiku Venemaa riigieelarvest. Ja see, see kõik on toimunud just nagu tühjast tühjast tõmmatud, eks ole. Noh, üks gruusia sõda, sõda, sõda ühe teise riigi vastu ja tagajärjed on käes. Loomulikult mitte ainult Gruusiale. On sellest, et Vene riik paigutas suuremates pankades 60 miljardit dollarit, et pangad ei kukuks kokku, et seal on reaalne oht praegu see, et Vene pangandussüsteem kuna langesid need repo majakesed kokku, et pangandussüsteem saab tohutu sellest löögi ja küsimus ei ole ainult mitte-pankadest, vaid kogu selle vene rahandussüsteemi ega rubla kaitseks rubla enda kaitseks oli Venemaa sunnitud sele tegema mida ta tõesti ütleme pool aastat tagasi ilmselt ette ei kujutanudki. Aga vähemalt. Jälle Venemaa situatsiooni tugevdab tõesti see, mida arnasin, viitas, et et Venemaal ei ole ka valitsusel praktiliselt mingeid piiranguid teha, mis ta vajalikuks peab, et seda, seda kriisi nagu käed ei ole seotud sellega, et siin nagu näiteks ütleme, igasuguses teises läänepoolsemas riigis on selge, et valitsus ei saa lihtsalt lihtsalt omatahtsi panna ükskõik, ükskõik kui palju raha, eks ole, tal peavad olema mingisugused parlamentaarsed protseduurid läbitama, eks ole, kellelegiga nõu beeta mingites protseduuris kinni pidama. Venemaa puhul ilmselt noh, on, eks ole, tuleb kremlist käsk, et panete, eks ole, need miljardid või triljon, eks ole, rubla sinna noh, ja kui see on tehniliselt võimalik, siis siis nii-öelda poliitiliselt ega, ega, ega juriidiliselt ei ole takistav. Tegelikult ei, päris nii, see ei ole mingisugust parlamentaarset otsust selleks vaja ei ole siis tegelikult Euroopa keskpank on see, kes Euroopas seda süsteemi jälgida, tema pumpas täpselt samamoodi Euroopa pankadesse summat no mis on 30 miljardit eurot selleks, et neid pankureid rahustada, likviidsus BIG kriisi lahendada Ameerikas täpselt samuti seda tegelikult teevad kesk keskpangad, et sa meelega, et nii-öelda see valitsusest ja poliitilistest otsustest parlamendist lahti poogitud süsteem. Et kui selleks oleks vaja mingis situatsioonis nii-öelda poliitilist konsensust, et kas nad selle panga päästame või selle mitte noh, soovitakse, et see oleks puhtalt ratsionaalne rahameeste otsus. Ja huvitav on see, et tegelikult USA lasi sedasama lehmani, kes meile probleemidega lasi pankrotti, aga maailma suurima kindlustusfirma haigee, kes oli täpselt samasugust tõsises pankrotiohus, otsustas USA valitsus, et sinna pannakse selline summa nagu 180 miljardit dollarit. Et kindlustusfirma ei pankrotistus. Ei no USA puhul ongi huvitav see, et, et nüüd see lehmanali esimene, kes pankrotti lasti, et samal ajal umbes eks ole viis suurt ettevõtet on päästetud. Et juba, et pigem oli nüüd turgudele tõeline šokk üllatus, et miks ta kuuendat ka ei päästetud või seitsmendat või mis iganes, eks ole, ta on parasjagu järjekorras ameeriklasi reservvalitsuses omadusi, aga no ilmselt ilmselt siin on ka teatud signaal turule võib-olla tõesti võib oletada, et lõpuks Ameerika, ka valitsus ei saa ka anda signaali, et me päästame kõiki. Ta peab ikka ütlema, et, et me päris kõiki päästma ka ei lähe, sest muidu tekib jälle sedapidi ahelreaktsioon, et kõik on ikka endiselt muretud, sest niikuinii riik päästa. Aga ma olen nõus selles mõttes, et võib-olla tõesti, et Venemaal piisab selleks Medvedjevi Putini koosistumisega, ütleme nii, selle panga me päästame sinna, läheb nii mitu miljardit südameid päästasena see, kuna see kuulu meie meestele. Aga ütleme, Euroopa keskpank ja Ameerika föderaalreserv langetab natuke neid otsuseid ilmselt teistel teistel põhimõtetel. Jah, aga kui tähele panite, siis siin vahepeal tiksus ka niisugune uudis, oli see nüüd eile või üleeile, et Medvedjev on kohtunud kahe või kolme vene oligarhid ja noh, loomulikult head kremli-sõbralikud ja mitte mingid Hodorkovski, kes ütlesid, et nüüd on lugu niisugune, et suhted läänega peavad korda saama. Ja, ja selle vastu ei ole Mei Medvedjeviga Putinile mitte mitte midagi öelda, sest et nende meeste sõna maksab nemad, nemad finantseerivad seda, seda riiki ja ja, ja, ja ilmselt et sellepärast on ka nüüd see olukord, kus, kus nii-öelda lääne-vastane retoorika on, on küll noh, pealtnäha karm, aga selgeid nagu leebumise märke on, on näha. Aga siin ma jälle ei tea, et ka see võib olla taktikaline käik, et kreml tahab näidata, et me kohtusime hoolika arhidega ja ja teeme näo, et me parandame suhteid läänega, sellepärast et lihtsalt see võib ka olla ta taktikaline käik, eks ole, et nüüd nagu vahepeal uinutada noh, tähelepanu, eks ole, ja tegelikult jätkata sama poliitikat. Saate algul lubasin, et kodusest asjadest päris oma asjadest räägime ka, loomulikult on selleks eelarve, meie see väike maavillane gallup. Kas eelarvekõnelused ajavad koalitsiooni lõhki, on vahepeal tiksunud ühes ja teises suunas, aga, aga on täpselt samas seisus tagasi, kus ta, kus ta oli peaaegu tund aega tagasi ja ikka endiselt arvatakse, et 60 protsenti Meie kuulajatest arvab, et, et ei, ei juhtu selle koalitsiooniga midagi, 40 protsenti arvab, et läheb lõhki, nii et ilmselt sinna kuskil ta jääb. Mina pean tunnistama, et kui siin arutleti nädalate kaupa, mida see gaasiaktsiisi tõstmine endaga kaasa toob ja, ja kultuuriinimesed olid šokis, et teatripiletite lähevad nii-öelda selle kõrge käibemaksumäära 18 protsendi peale, mida sa nagu teatritele ja näitlejatele kaasa toob ja nii edasi ja nii edasi. Nüüd oleme seisus, kus, kus me nagu ei teagi, millest, kui eelarve suurus on kokku lepitud, aga tärmin ehk siis ülehomme esmaspäev, kus peab valitsus selle eelarvelukku lööma, et siis puhtalt tehnilistel põhjustel Saksa neljapäeval liigub. Mul on üle anda. On jätnud meid täiesti teadmatusse me küll lehe vahendusel võime lugeda, et Mart Laar sepitseb midagi ja IRL-i pärast on läbirääkimised ummikus. Aga aga milles tegelikult nagu, nagu kokku lepitud või milles endiselt on kokku leppimata, see on nüüd täiesti nagu hämaras peidus või teate, teie rohkem? Minu meelest on kaks varianti, üks on see, et tuleb negatiivne riigieelarve mis majandusekspertide pilgu läbi ei ole üldse selles situatsioonis kõige halvem variant, vaid vastupidiseid Raumeeriks meie majandust ja inimesi kõige kõige vähem. Iseasi, et seda negatiivse riigieelarvet ei saa teha. Saab teha, ütleme kaks kolm aastat mitte viis, kuus 10 aastat järjest. Et siis on igast reservid otsas või teine variant on see, et see kütuseaktsiisi nii-öelda sund Paigaldamine nende teedeehitusse, mida nad ei tahtnud seadusega paika pandud viis protsenti protsenti, et kogu aeg oli jutt sellest, et sealt tuleks mingi osa nagu lahti pookida, et see lahendaks kõik need probleemid. Aga mingisuguseid muid, et nii suuri rahaallikaid tegelikult olemas olla ei saa, et ükskõik kust see lisaraha, kuidas katta nii-öelda see negatiivne riigieelarve, et kas selleks maha müüa Telekomi osalus lõplikult raudtee, mis Eesti õhk, mis iganes, et see on juba tehnika küsimus, võtta lihtsalt selleks laenu. Et see ei puutu asjasse, nii et minu meelest nagu kaks võimalust. No sa räägid nii-öelda majandusteoreetiliselt ja praktiliselt samuti, aga aga milles nüüd poliitikud kokkulepivad, milles võimukoalitsioon ikkagi nii-öelda lõpuks selle asja lukku lööb, see on, see on täitsa täiesti teadmata. Ega nemad saavadki lukku lüüa, seda kohtuotsustega keegi. Aga millised teened on valinud kaks päeva enne seda, kui, kui valitsus peab nagu lõpliku otsuse langetama, seda, seda me ei tea. Ja tõenäoliselt ei olegi häid valikuid, et et ilmselt enam-vähem see, mis Margus kirjeldas, saabki toimuda ikkagi nüüd juba nüüd juba lihtsalt mehaaniliselt pannakse asi kokku, sest halvim võimalikest on see, et nad seda ei suuda kokku panna ilmselt nende jaoks ikkagi. Ja kuigi võib-olla jaoks neist mitte näiteks ütleme, et ma arvan, et Andrus Ansip praegu peab küll kahetsema omal ajal Mart Laari ikkagi valitsuse liikmeks ei võtnud. Et siis oleks võib-olla olnud valitsuse sees asju. Kui kõigi suurte parteide juhid on, see on nii-öelda kaasvastutajad valitsuse sees asja eest, siis oleks noh, see ühisvastutus olnud lihtsalt selge on, et kõik kõik nii-öelda kukuvad või võidavad kooseks. Ei võtnud selles mõttes, et, et ei andnud Reformi andnud välisministriportfelliga. Täna oli selline kemplus, ahju tuleb meelde aga noh, see on muidugi samas jälle selline oleks tagantjärgi ja noh, sellest hoolimata mulle tundub jah, et need valitsuse kaks suurt parteid ikka veel ei ole tegelikult lõpetanud sellist hasartmängurlust sellel pinnal, et püüda sellest sogases veest veel mingeid oma kalu püüda ja ja ei ole, ei ole jõudnud sellise lihtsa talupoja kliku tõdemuseni, et et, et tuleks see asi nagu kokku panna ja siis võib edasi kembelda. Aga noh, ei tea jah, et et huvitav tõesti selle gallupi küsimuse pealton nagu spekule jälgida, et seda ma küll ei usu, et nüüd valitsus peaks lagunema järgmisel nädalal. Aga küll küsimus, et kui me nii-öelda pikemas perspektiivis küsima, et kas selle praegu käinud ja käiva kemplus tulemusena valitsus näiteks elab ülejärgmise aasta et see on juba huvitavam küsimus või, või ütleme, et sellele on ilmselt vastused niisugused noh, tõesti võib-olla fifty-sixty, nagu seal see endast olemas on? Minu meelest see tõehetkeks Appige saab pigem järgmise aasta kohalikud valimised. Nii et see näitab ära see kogu meie poliitilise maastikujõudude tegelikku vahekorra. Aga tõehetk jah, oli, on selles mõttes olnud viimased nädalad valitsusele küll, et ta on hästi näidanud, et milleks, mida see valitsus tegelikult ütleme, et millest ta on võimeline loobuma, milliseid rumalusi on võimalik välja pakkuda, eks ole, isegi see kõik ei teosta, aga näinud selles mõttes tõehetke nagu valedetektori all, eks ole, et, et lastetoetused võid kõrvale visata igasugu asju võib nagu, et et selles mõttes on hea, et absoluutselt kõik selles mõttes jah, on nagu olnud täiesti üllatav, selline valitsuse lahti riietumisvoor. Pensionide pensionide vähendamisest ei ole keegi rääkinud, mäletate, omal ajal Laar võttis ainult korraks jutuks ja tahaks peaaegu pea peajagu lühemaks tehtud. Sest et pensionärid on neil üha kasvab üha üha võimsam jõud valimistel, nii et, et seda ei ole keegi nagu jutuks võtnud, aga kõik, kõik muu on, on laual laualt läbi käinud. Nonii igal juhul ärme meie oota kindlasti järgmisi valimisi, siis kohalikke valimisi järgmisel sügisel ega ka mitte Europarlamendi valimistel valimisi suvel 2009, vaid me saame osa tõest juba teada tegelikult esmaspäeval ja. Ma arvan, et päris põnevaks läheb siis, kui see eelarve eelnõu jõuab lõpuks Riigikokku ja seegi on väga lähedal juba järgmisel nädalal, seaduse järgi peab see vähemalt nii olema, täna aga aitäh kuulamast. Sulev Valner, Margus Mets, Aarne Rannamäe olid täna rahvateenrite stuudios ja järgmine kord. Lauri Hussar juhib juba teisi Pägest.