Vikerraadio. Tere päevast küll tahaks öelda, et kaunim osa sügisest on läbi saanud, sellest aknast välja vaadates on sombune sügisilm, aga alati tuleb olla optimistlik ja loota, et küll see kaunis sügis ka tagasi tuleb. Aga rahva teenrid taas eetris ja vikerraadio stuudios on ajakirjanikud Heidit Kaio ajakirjast pere ja kodu ning Urmet Kook, Mirko ojakivi Eesti rahvusringhäälingust. Tere Urmet ja tere Heidit. Tere. Tere. Tere. Tänases saates räägime esmalt presidendi teemadel, seda seepärast, et esmaspäeval lõppes, siis ma ei tea, ligi pool aastat või isegi kauem väldanud presidendivalimiste protsess ja lõpplahendus saabus siis kiires lõppmängus, kui Kersti Kaljulaid sai 81 häält ja kvalifitseerus järgmiseks Eesti vabariigi presidendiks ja esmaspäeval toimub Riigikogus aga Kadriorus pidulik tseremoonia, kus amet. Ta liigub siis Toomas-Hendrik Ilves jalt, Kersti Kaljulaidile. Aga ma tea, esmalt võib-olla, kui me ilvese juurde tulema ja räägiks ikkagi sellest lõpplahendusest, et miks siis kaljulaidist sai president, oli see poliitikute ehmatus? Oli see asjade loogiline käik või juhus, sest oleks vist aus öelda. Kui meil kehtiks presidendi otsevalimised või kui kaljulaid oleks kusagil kevadel teatanud, et ta tahab saada järgmiseks Eesti vabariigi presidendiks, siis praegust sellist ütleme, poliitilist reaalsust arvestades ega teda väga suur edu ei oleks pruukinud saata. Ta oli ikkagi selline selline asjade kokkulangemine, et või te tahate vastu vaielda, et selle kellelegi kaval plaan kusagil mis realiseerus lõpuks siis kuuendas voorus. Kui asi oli jõudnud tagasi Riigikokku. Urmet näitab siin kogu aeg minu poole, et ma alustaksin juttu, kuigi ma arvan, et selles selle spinni on ulmet palju parem lahti harutama. See, mis valimiskogus toimus, ja see, mismoodi riigikogu oli sunnitud otsuse ees, et. Ma arvan, et seda, et oli kellegagi salakaval plaan, Kersti Kaljulaid, president, kes tuua ja, ja sellepärast eelnevad voorud põhja lasta, et noh, see ei vasta nagu. No pehmelt öeldes ei vasta tõele. Et eks jah, Riigikokku tuli nüüd Riigikokku tagasi valimiskogust riigikogu oli väga suur sellise ühiskondliku surve ees sest mina olin valimiskogus kohal ja kuigi tõenäosus oli ju väga suur, et valimiskogus läbi kukub, siis nende inimeste näod valimiskogus. Nii ütleme koha pealt tulnud omavalitsuste esindajad kui ka riigikogu liikmete näod. Veidi pärast seda, kui oli näha, oli teada, et tulemus valikus läbi olid ikka üsna nagu masendunud. Urmet, aga samas sina. Ma tean, kompad hästi seda ühiskondlikku pulssi, et kas sa tead, kus need hääled kaduma läksid, intervjueerima sind nüüd ootamatult. Tänan nende komplimentide eest, aga ma annan litsun Ameerikale, kes tahtis midagi. Taavi Rõivas oli neljapäeval vikerraadios saates stuudios on peaminister peaministrina siis ja ta korrutas kogu aeg, et Reformierakonnast hääled kaduma ei läinud. Omaette teema, et 90 riigikogu liiget andsid Kaljulaiu, Kaljulaidi. Me võime keelelises diskursuses ka siin veel mingil hetkel rääkida, aga, aga asja tuumast rääkides siis 90 saadikut seadis ta üles. 81 häälte sai sotsiaalmeedias, vaatasin kas või Tiit Pruuli pahandas, et kuidas, ütleme kümnendik riigikogu liikmetest on sellise vastutustundega, et, et lihtsalt ei pea oma sõna. See tegelikult on päris märk märkimisväärne nii-öelda probleem, et kui paber käib ringi, siis sa paned oma nimekirja, ütled, et jah, mulle see inimene sobib, aga siis kui hääletamiseks läheb, siis ma ei tea, leiad mingisuguse põhjuse, miks mitte selle poolt hääletada, noh, tõsi näiteks Peeter Ernits teatas juba päev pärast seda, kui ta oli allkirja andnud, et temale ei sobi. Et tal ei ole küll Kaljulaidi vastu isiklikult midagi, aga protsess kui selline, et ühe kandidaadiga valimised ei ole valimised vaid määramisel, et selles osas ma jään küll Peeter Ernitsaga eriarvamusele, et lõppkokkuvõttes oli, ma ei tea, seitse kandidaati, need olid tõenäoliselt veel rohkem, et kui Jaak Jõerüüdi ja Indrek tarandit ka veel kampa võtta. Mina seda ei tähtsustaks ka üle, et need üheksa häält sealt kaduma läksid või palju neid oli, et või kümmekond, mis oli, et, et asja tuum on selles, et kui sa annad jookse avaliku allkirja, siis sa teed seda avalikult on ja sa, sa, su nimi on nagu teada ja, ja võib-olla sa allud ka mingile nagu erakonna survele, et, et sa pead, selle allkirja on, aga reaalselt, kui sa teed oma selle valiku seal valimiskabiinis ja siis sa siis sa oled oma südametunnistuse valiku teed, et need võivad vahel nagu olla ka erinevad, et mina selles mõttes nagu aga seda seda nagu 10, kuna hääle kadumist nagu üle ei tähtsustaks, seda enam, et ka see häältesaak, mida Kersti Kaljulaidi Parlamendis sai, oli ju väga suur. Aga kui ma esmaspäeva ennelõunal riigikogus ringi käisin ja uurisin, et, et noh, kas täna siis valitakse president ära, siis kõik välja arvatud reformierakonna liikmed, ütlesid, et see kõik sõltub reformile, erakonnast, et oli kuulda, et reformierakonnas oli rida inimesi, kellele siiski ka see presidendikandidaat väga ei passinud. Seal oli jah, et see, mis oli see kõige põhilisem, selline väide, mis nagu ringles, oli see, et osa Reformierakonnast ennekõike siis need Reformierakonna saadikud, kes olid Marina Marina kaljuranna selja taga, et et nemad võiksid tahta seda valimist läbi kukutada ja viia tagasi siis valimiskokku, kus Marina Kaljurand saaks jälle uuesti üles seada. Aga siis teisalt nagu tuli signaale, et nad on arvestanud kokku selle, et reaalselt neil selliseid hääli kokku ei tule parlamendis, et isegi kui, kui EKRE osa Keskerakonnast liita, et ei tule seda piisavalt häälte hulka kokku ja et see asi nagu isegi kui kellelegi mingist kombinatoorikast see kuskil ajukärude vahel selline võimalus nagu korraks oli, et, et siis seda päris reaalselt seda katsetama hakata ja ja, ja, ja tõenäoliselt nii ka läks, et et võib-olla tõesti keegi korraks midagi mõtleks, aga, aga, aga reaalsust me seda tegelikult ei näinud. Üks asi on see poliitkombinatoorikad, mis Kaljulaidi selja taga on, aga teist, teine küsimus, on see siis avalik kuvand, millega ta presidendiks saab. Et me peame leppima sellega, et, et tema nii-öelda sellise halastus, presidendi või, või, või kokkulepe, presidendi kuvand jääb teda veel päris pikaks ajaks saatma ja sellest läbimurdmine saab olema? Ma ütleks isegi. Teisipidi jällegi ma ütlen, et see on kõik temas endas kinni hästi palju. Et milliseks presidendiks ta saab, kuidas ta seda oma presidendiametit, millise sisuga ta seda täidab. Et kui me meenutame siin läheme 10 aastat tagasi, 2006, kui oli ühiskonnas tugev nagu polariseerumine? Arnold Rüütel versus Toomas Hendrik Ilves, siis Toomas Henrik Ilves alustas sellisest tohutu suurest ootuste puunilt, et, et et arvati, et meile tuleb Lennart Meri kaks ja, ja aga mis kõik tegema peab, on ja, ja tegema hakkab, on ju need ootused olid selgelt ületasid selle, mis on presidendi põhiseaduslikku ärevuses. Et võib-olla selles mõttes on Kersti Kaljulaiul isegi alustada oluliselt lihtsam, sest tema suhtes selliseid suuri ootusi pandud ei ole. No samas jälle ta on väike risk, et ta mitte isegi oleme ootuste poolest nullis, vaid et on väikeses miinuses, et noh, näiteks kommentaariumites on ikkagi mingisugune seltskond inimesi, kes nimetavad seda presidendi määramiseks ja, ja ma kujutan ette, et venekeelsele elanikkonnale on Kaljulaidi noh, täiesti tundmatu nähtus, et kui veel eestikeelne elanikkond on, on seda nime kuulnud, siis venekeelse elanikkonna jaoks on see täiesti täiesti arusaamatu. Kommentaariumide kirjutajaid nagu väga üle ei tähtsustaks, et see on üks kindel seltskond ja kellel on palju nimesid, kellel palju nimesid ja seal taga reaalselt võib-olla ainult mõnisada inimest, kes neid tuhandeid kommentaare kirjutavad, kui, kui, kui niigi palju. Et mina seda nagu üle ei tähtsustaks. Loomulikult jah, et oleks, võib-olla mul läks ka meeldivalt palju rohkem kui, kui riigikogu või valimiskogu oleks saanud presidendi valimisega hakkama. Lõpuks surigi USA lõbusõidu, kui sai, on ja ka, aga ma mõtlesin kohe algul aine. Aga Ta ei ole ju valitud ja ebaseaduslikult. Ta on valitud kehtiva valimiskorra alusel, milleks. Me võime öelda, kas need seadus on head või halvad. Aga ma ütleksin, et lõppkokkuvõttes võib-olla ma olin ka siin vahepeal väga kriitiline selle, kogu selle meie valimisseadust üle, olin pigem seda, et mõtlesin, et seda peakski kõvasti reformima. Aga kui ma praegu mõtlen, et võib-olla me saime üldse nendest valikutest võib-olla isegi kõige parema valiku, et selle seaduse kontekstis, et noh, mina olen. Mina olen üsna veendunud, et kui poliitikud hakkavad endale presidenti selles mõttes valima, et milline nendest oleks mugavam tulevikus, et noh, et saaks vaikselt siin seda riigikogu asja valitsuse asja ajada, et lõppkokkuvõttes selle lõpplahenduse puhul, ma arvan, nad üsna kiiresti märkavad, et palju mugavamaid president oli nende seisukohast laual, et kaljulaid kindlasti ei ole mugav presidendina, sest tema suuvärk on juba ikkagi selline, et väga otsekohene inimene, et ma arvan, et seal paralleele Toomas Hendrik ilvesest on nagu mitmeid võib-olla ütleme see mõtteteravus, see, see võib-olla see, mis niimoodi väga-väga erksalt nii-öelda on ülekantav Toomas Hendrik Ilvese, sealt siis ka Kersti Kaljulaiu slaidile. Muuseas klaariks selle kaljulaid Kaljulaidi ära, et, et ma tean siin ERR-is meil oli suur vaidlus, et mis pidi siis öelda ja, ja põhimõtteliselt mulle tundub, et kogu see progressiivne maailm siin Eestis on Kaljulaidi suunas minemas, et keeleliselt õigem oleks Kaljulaiu. Ja et kui ta nimi uuesti välja tuli, et või, või seal vanematekogu järjega üles seati, siis küsisime kohe keele inimestelt nõu, kuidas, kuidas peaks teda tema eesnime käänama ja siis nemad ütlesid, et soovitasid ikkagi laid laiu laidu. Ja, ja siis me hakkasime seda tegema, kuniks ta ise väga selgelt palus. Et ta tahaks, et ta on Laidlaidi Laidi lõbuga kõlab nagu luuletus ja, ja kuna ta asutus ka presidendiks valituks siis me lähtusime lõppkokkuvõttes sellest ja ka keeleinimesed nõustusid sellega või Sootsise, kui inimene ise väga tahab, et tema nime hääldaks ühtemoodi, isegi kui see läheb sellise keeleloogikaga vastuollu ja mõningatel puhkudel võib tekitada täitsa nagu pehmelt öeldes koomilisi, nagu tulemusi, siis tuleks lähtuda ikkagi inimese enda soovist, kuidas sina soovid, et perekonnanimekook nagu eelnevalt rääkisin, et minu perekonnanimi, kooke ja andmed on, tuleb vanemas pikima, sest nagu suguvõsast ja tollel hetkel kookliku küpsetest ei tuntud, et see tuleb sellisest sõnast nagu kaelakookon ja siis peaks minu nime kui minna päris juurte juurde kokku, hoogu kokku, kui me teame, et, et meil siin on ju, käib ka Hannes Rumm laat saateid tegemas. Tõenäoliselt Hannes nimi perekonnanimi suguvõsas sünnis natuke varem kui lumme koola on ja et vaid vaid hoopis rattarummust on ja et, et peaks olema ka rumm, rumm on ju, et et noh, et sellega me võimegi jõuda nagu absurdne, et aga, aga kuna, kuna inimese enda soov on olnud, et Laidlaidilaidina, siis aktsepteerime seda, kuigi see võib olla keeleliselt, ei ole kõige parem. Talle hüppaks Mirko mõttearenduse alguse juurde tagasi, mis oli Kaljulaidi mõtteteravuse ja intellektuaalsuse teemadel, siis mida me kuuleme mitmeid nagu inimesi, kes on Kaljulaidi ka kokku puutunud seda rõhutamas siis samas joon. Kaljulaidi avalikud esimesed esinemised on väga napisõnalised, millest võib-olla isegi silmapaistvaim oli tema intervjuu Aktuaalse kaamera otse Tris, kus vastused olid kõik lihtlausetega ja maksimaalselt kolmesõnalised. Et mis, mis on noh, kindlasti harjutamise küsimus, aga tegelikult näitab seda, et, et meie president on veel avalikes esinemistes küllaltki kogenenud Ma vaidleks vastu, siin ei olegi harjutamise küsimus, Kersti Kaljulaid on väga professionaalne meedia suhtleja ja lihtsalt küsimus oli selles, ma ei tea. Positsioonis kui teised presidendikandidaadid pidid võitma endale hääli juurde, nad pidid ütleme, rääkima asja ilusamaks, nad pidid ennast müüma, siis Kaljulaidi ülesanne oli, ütleme vastupidine, tal oli erakordselt suur toetus ja ta teadis suurepäraselt seda, et iga järgneva lausega iga positsiooni võtmisega ta võib kaotada mõne hääle. Ja see oli selline hästi hoolitsetud meetoditega. Nõus. Et, et siin ei ole küsimus üldse selles, et ta ei suudaks nagu rääkida kiiremini või pikemalt, et siin on küsimus väga selgelt, et ta kontrollis iga oma sõna ja mida lähemale otsustavale hetkele läks, seda rohkem seda kontrollisin selle ja siis tuli reede hommikul või kui mu mälu ei peta, oli kukute Kuku raadiost kuulsin tema intervjuud ja siis mul oli juba korraks selline tunne, et tahaksime kusagilt mingi vänt keeraks tempot juurde, et see juba läks nii kontrollitavaks, aeglaseks see jutt, aga, aga see oli näha, et ta tahab ka iga sõna, mida ta ütles, ta niivõrd selgelt kontrollis seda, et ma usun, et et kui ta nüüd presidendi ametisse on saanud, et nüüd see jutt läheb pikemaks Sest mina olen intervjueerinud teda ka ajal, mil ta oli kontrollikojas ja mil ta ütleme rääkis oma põhiasjadest väga avatud tekstiga väga kiire, väga otsekohene, tihtipeale isegi harukordse omadusega selles mõttes, et ta suutis rünnata ka ajakirjaniku selles mõttes, et heas mõttes, et kui sul ikka oli mõni faktiviga või, või selline ebakõla küsimuses, siis see karistati väga kiiresti ära. Jah, et praegu seda võitlusvõimet ja tahet ma veel ei näe. Aga ma arvan, see tuleb muidugi. Huvitav saab olema ikkagi see, et kes tema meeskonna lõplikult kuuluma hakkavad ja, ja kui me rääkisime sellest, et et need ootused, mis tal on, või, või need, mis Heidit ütles, et alustab, siin miinusmärgiga on ja millega ma nõus ei ole ka, et, et see, kuidas ta seda presidendi institutsiooni nagu täitma hakkab, on väga paljuski ka kinni selles, et et kes on tema nõunikud ja, ja kui palju nendele toetub ja ja noh, me saime ka nüüd veidi aimu eile, kui, kui tuli vist nelja esimese inimese nimed, käisime, Tiit Riisalo, kes on siis uus kantselei juht, praegu kantselei juhi ametis on Alo Heinsalu siis Küllike Sillaste, elling, Urmo Kübar ja Heido Vitsur. Selles mõttes päris kirev seltskond, arvestades Vitsuri tausta arvestades. Ühesõnaga ütleme, et selline maailmavaateliselt päris huvitav kombo. See jah, et ma tean, üks kolleeg meil küsis, et ta ei pidanud ju ju majandusnõuniku võtmagi, oli siin mingi jutt, et tegelikult ta pidaski silmas seda, et ta tegelikult ütles seda, et et ma ei võta. Mul on omal majanduses väga selge maailmavaade ja teadmised, ma olen sellise liberaalse turumajanduse toetaja siukse pigem sellise parempoolse lähenemisega. Ja et ma võtan pigem nõudliku majandusküsimusest, kes annab mulle teistsugust positsiooni. Ja selles mõttes oli Heido Vitsuri kui sellise vasakpoolsemaks kes on ikkagi olnud nagu pigem seotud vasakerakondadega võtmine, nagu üsna loogiline valik selles mõttes teistsugust nõu nagu kuulda võtta, kas ikka on? Ja ma just täna vaatasin Vikipeediast järele, et alates aastast 2000 on Jah, on küll, tahaks igaks äriregistris külla kontrollima, et vikipeedias siin taide vahel ka neid asju, ma olen ise ka paar korda olen komistanud mingi paari inimese erakondliku kuuluvuse osas, et aga seal peaks nagu kontrollima. Aga võib-olla ütleme nendest nimedest kõige intrigeeriv on, on ikkagi see Tiit Riisalu nimi, et suhteliselt hiljuti oli ta veel Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretär. Viimased edukad kampaaniad, mis IRL on teinud, noh, välja arvatud see viimane riigikogu valimiste omamis täielikult ebaõnnestus. Tiit Riisalu on olnud nende autoriks. Ma ei tea, kuidas, nagu suhtuda sellesse, et. Kuidagi ühe ühe väga hea kampaania, läbikukkunud kampaania, väga hea kampaania trikkidega viimastel kohalikel valimistel ennekõike Tallinnas ja see toetus paljuski ka Eerik-Niiles Krossile ja, ja ta oli ju Eerik-Niiles Krossi nii-öelda parem käsi droonilennud just tema tema ju lennutas ju seda trooni Edgar Savisaare intervjuu ajal Tallinna televisiooni seal akna taga, et selle Tiit Riisalu Ise nüüd lennutas enda Kadriorgu. Jaa jaa, aga järgmine, järgmised valimiskampaania, kui olid keskmes olid Partsi munad või siis kukkus täielikult läbi IRL-i jaoks, et nii, et nii et ta on ikkagi väga selgelt nagu selleni IRL-i kuvandiga inimene. Samas tema töö ei ole seal kampaaniaid juhtida, vaid siiski olla administratsiooni juht, et pigem on see nagu huvitav, huvitav tähelepanek, et ma kampaaniat siin ja seal. Aga no vot, see ongi nüüd selline küsimus, et kas Riisalo on tulevikus Kadriorus sellepärast, et tal on parteipoliitilisi teeneid või sellepärast, et ta on, ütleme, Kaljulaidi tutt tuttav veel sellisest viimasest kontaktist, kui kaljulaid Eestis tegutses, ehk ajast, mil lahkus Mart Laari valitsus ja ma olen kuulnud nagu viiteid mõlemas suunas, et just see väide, et ega Kaljulaidil palju ütleme, uusi kontakte telefonis ei ole. Ma arvan, et see on natukene liialdus, sest tegelikult kaljulaid ikkagi ka olles Luksemburgis käis Eestis ikka väga tihti. Et tulles ma ei tea neljapäeva õhtuti või reede hommikuti Frankfurdist, siis ma arvan enamasti ikkagi Kaljulaidi sealt lennukist leidis. Sest et aga selles kontekstis võib-olla on ka huvitav, et kes siis noh, neli nime käidi välja, aga, aga neid nõunikke või nõuandjaid on seal vaja veel ja, ja ja mulle teadaolevalt on, on kombatut maad, et võib-olla mõni senine nõunik ALS jätkaks ametist, mis on ka selles mõttes nagu mõistlik, et tagada võib-olla ka mingi nagu järjepidevus, et et eks saame nagu näha, et või võib-olla seal Kersti Kaljulaiu Laidi meeskonnas või naiskonnas on mõni mees või naine, kes on ka praeguse presidendi nõuet. Samas jälle seda jätkamist ilmselt tasub üle vaadata ka selle pilguga, et mitte kõikides valdkondades ei olnud president Ilves väga-väga edukas, et ehk siis mõnes mõne valdkonna nõunik võimalike teda ei võetud kuulda või siis või siis ei olnud oma nõudmistes piisavalt pädev. Vabandan, nagu tsiteeris armastust selle top kolme apelsinimahlale õuel. Mida te silmas pidasite? No mina siiski lisaksin ütleme peene iroonia korras, et järjepidevuse kandja presidendi kantseleis on siiski härra Holnberg. Aga räägime veel ka praegusest presidendist, sest meil on ametis endiselt Toomas Hendrik Ilves. Esmaspäeval on tema viimane tööpäev Eesti vabariigi presidendina. Siis teisipäevast lubastaminna rab pikale puhkusele ja elu nautima. No siin on pisiperega tulemas, et testib igal pikk puhkus, kulub ära ja elu nautimine ka. Ma alustaks võib-olla Toomas Hendrik Ilvese analüüsi sellega, et 10 aastat tagasi, kui ta Eesti presidendiks sai, oli ta üsna suure rahva toetusega, tema taga oli väga suur osa kultuuriinimestest siis ka kolmikliit ja sellega seotud poliitikud. Toetus oli piisav, et saada ka tagasivalituks viie aasta eest sega poliitikute Tartus ilvesele, säilis samas inimeste seas, tema toetus on kahanenud. Et kui 2006. aastal Toomas Hendrik Ilvest presidendina usaldas 66 protsenti rahvast, siis kevadel, mil seda viimast korda mõõdeti, oli tema usaldusväärsus 50 protsenti, ehk siis pool eesti rahvast ja see ei usalda, toetus on siis 30, et 30-lt protsendilt tõusnud 42-le protsendile. Rüütli puhul oli, olid need numbrid Rütli ametiaja alguses 67 protsenti, lõpus 76 protsenti ja, ja ütleme selline tipp. Arnold Rüütel oli 86 protsenti. See on ikka, ütleme märkimisväärne toetused. Lennart Meril see toetuse number oli 75. Kuidas Lennartil aja jooksul muutusse? Kahe kahanes, kahanes selles mõttes, et ka Toomas Hendrik Ilves tänases intervjuus Kärt Anveltil ja ütleb, et tegelikult presidendi ametiaeg võiks olla seitse aastat, sest tagasi valimised sel juhul, et need kolm viimast aastat on ikkagi kannatamine, et ta meenutas ka seda, et Lennart Meri ei olnud Päris hea lause muidugi, mida Toomas Hendrik Ilves selles intervjuus ütles selle selle koha peal, et et sa võid olla ka Jeesus Kristus, aga seitsmendal aastal tekib inimestel sust lihtsalt tüdimus. Kusjuures mina hindaksin, et, et see, see murdepunkt oli, pigem tagasivalimine viis aastat tagasi, et mulle mulle tundus endale, et ilvesel endal ei olnud väga suurt entusiasmi, et see pigem oli poliitiline kokkulepe ja mitte ainult, et tal endal ei olnud väga suurt entusiasmi, vaid vaid, et tal ei olnud ka perekonna toetus, just et, et ma olen aru saanud, et tookordne proua Evelin Ilves oli selgelt vastu sellele, et Toomas Hendrik kandideeriks teiseks ametiajaks. Et mulle tundub jah, et pigem see viis aastat oli see see murrangupunkt, kus asjad hakkasid muutuma. Võib-olla naised tunnetavadki selliseid asju paremini, aga, aga tugevustest rääkides no välispoliitika turvalisus, küberkaitse digivaldkond, latt on tänaseks ikka selles mõttes väga kõrgel, et kui vaadata sedapidi, et Balti riigid Põhjala, ma ei tea, võib-olla terve Ida-Euroopa plokk, siis Toomas Hendrik Ilves on selgelt liider paljudes küsimustes. Ma arvan, et tema arvamus loeb neid foorumeid, neid mõttetalguid, kuhu teda kutsuda nendel teemadel rääkima, ma arvan, on väga palju. Ja nendel rahvusvahelistel kõrgetasemelisel foorumitel ja konverentsidel tundis ennast silmnähtavalt hästi ja mugavalt. Et ta oli nagu kala kala vees seal, et üks huvitav asi on see, et, et kui ma olen oma kolleegidega Lätist, Leedust, eriti just Lätist kokku puutunud siin viimastel aastatel Euroopa Ringhäälingute liidu raames, siis, siis nad alati on tulnud nagu rääkima sellest, et mis, mida nagu alul nagu üllatanud, kui kadedad annad Eesti peale, sellepärast et meil on selline president, kes suudab ikkagi rahvusvaheliselt silma paista. Et, et võib-olla selline jah, et välispilk natuke avardab seda mõtlemist, et me oleme nagu siin igapäevaselt nagu harjunud sellega, et meile tundub, et president ei tee seda, mida me tahame, nii või, või tee seda naa. Aga väljapoole on ta kindlasti Eesti teinud väga palju suuremaks, et et selles mõttes on see olnud nagu päris huvitav, nagu, nagu need kohtumised. Kui ma olen kolleegidega rääkinud No kindlasti president Ilvese väärtus selgub ajas, et meiega ilmselt ajalises perspektiivis hakkame teda järjest järjest rohkem hindama ja väärtustama kui selline argipäeva mudru vaevub põhja ja, ja, või mõjusseteks ja, ja siis nagu tõeliselt tõeliselt tööd, nagu siis tulevad, tulevad välja. No Lennart Meri oli täpselt samamoodi, et ka esimestel aastatel kui ta Kuule, Virgo, isegi Andrus Ansipist pole küll president, Donald, aga oli pikka aega peaminister, et juba täna nagu. Kõlav hääl ühiskonnas, et Andrus Ansip peaks naasema Eestisse Et aeg annab arutust või, või aeg annab põhjust unustada selle mingi negatiivse selle poole pealt, et. Aga jah, et noh, et kui see välispoliitiline tugevus, ma arvan, et inimesed, kes tahavad sellist põhjalikku, Ilves analüüsi, et tänased lehed on seda igakülgselt täis, selliseid meelelahutusliku maid detaile. Päevalehes vist 37 lehekülge, kui mu mälu ei peta. Toomas Hendrik Ilvesele pühendatud. Delfis ma nägin eile ka kolleege, Ester Vaikmaa ei saanud hakkama, ma arvan, sellise entsüklopeedia mahtu teosega Ilvese 10 aastat, et mulle tundub, et juba aastaid Ester valmistus selleks, et Toomas Hendrik Ilves ühel päeval oma ametiketi peab üle andma ja, ja see oli ütleme selline ikka meeletu pühendumus, mis selle teose valmimisel oli nii-öelda, mis teda saatis. Aga siis noh, ma ei tea, ega siis me ei saa ainult sellist positiivse toodi laulda, et oli hea ja nutame taga, et, et ees on väga palju inimesi, kes ikkagi tahavad ka kriitikat kuulda. Me peame ka nendele inimeste ootustele vastama. Et ajakirjanik peab vastama ootustele, mitte esitama seisukohta arvamussaates või see on seda seisukohta, ma ise tahtsin selle asja puhul nagu ühe asja veel ära rääkida, et üks väike detail, et mis tuli mulle meelde seoses sellega, et tänases Postimehes on Jaanus Piirsalul päris nagu põnevad, nagu ülevaated, president Ilvese. Tegemist on siis nagu välispoliitilistest asjadest ja, ja siit algabki nagu Gruusia lugu. Sellega siis kuidas kahetuhande kaheksandal aastal läksid siis balti riikide presidendid ja Poola president ja vist ka Ukrainast tuli Juštšenko ka. Ta läks Gruusiasse kui sõda puhkenud ja toetust avaldama. Et mulle meenus see lugu sellepärast, et see meenutas ühte ööd augustis, kus mulle mulle helistati öösel ja, ja öeldi, et, et kuulge, et, et järgmisel hommikul vara tuleb Tallinnasse Poola presidendi lennuk. Ja võtab siitpeale Eesti presidendi siia tuleb ka oma transpordiga Läti president ja nad siirduvad siis Vilnius ja, ja, ja Varssavi kaudu siis Gruusiasse. Et kas tuleksite, et hommikul kell seitse või kaheksa teeksite intervjuu Eesti ja Läti presidendiga, et me tagame teile juurdepääsu sinna, midagi pole vaja muretseda. Nagu kohe ei hakanud, mõtlesin, mis pärast nagu kindlasti vaja seda intervjuud teha, tegema minna ja nõnda edasi ja aga helistasin siis toonasele Aktuaalse kaamera peaoperaatoril, tahtnud ühtegi ajakirjanikuga üles ajada Priit Murusalule, et kuule, Priit, ei või siis hommikul varakult äraselt lennujaamast. Ja siis tegime intervjuud ära ja Ilvese ja Goodmani segakonverents rääkis ainult vene keeles. Ja pärast mulle nagu mõnda aega mööda läinud kogu see visiit oli ära toimunud, siis mulle öeldi, et miks oli mikser vaja, et, et seda oli vaja sellepärast, et reaalselt arvestada sellega, et selle lennukiga võib midagi juhtuda. Et lennukeid alla lasta. Ja siis oleks olemas mingigi sõnum eelnevalt, nii et selline huvitav asi ja mis on veel saatuse paradoks. See lennuk, mis tuli Tallinnasse, läksid Vilniusesse, Vilniusest, Poola ja Poolast, siis omakorda siis üle Aserbaidžaani. Gruusiasse oli seesama lennuk, mis kukkus alla Smolenskis tuua. Nii et saatusel on omad huvitavad kergkäigud. No ja Gruusia visiit vene vene sissetungi ajal oli kindlasti Ilvese ja balti presidentide ja sama sama muidugi Poola presidendiks diplomaatilisi triumfi võiks öelda, et, et selle selle vilju naudivad siiani turistid, kes, kes Gruusias käivad, aga samas on ka see asi, mida tõesti positiivsest küljest siiani meelde tuletatakse, et see oli õige õige tegu. Just, ja ma arvan, see oli ikkagi noh, inimlikus plaanis ka väga suur julgustik, nende loodetakse seda ma nagu kui me räägime siin väga palju sellest, et noh, nagu, et väljapoole oli yles ja sissepoole võib-olla nii hea ei olnud, siis mina läheks alati nagu alati noh, vaataks nagu konkreetseid asju, et mitte nagu mingi mul siuksed, suured üldistused väga ei meeldi. Et ka kindlasti on ka väljapoole olnud ebaõnnestumisi ja sissepoole on olnud õnnestumise. Paul Krugmani, et pead silmas või Poolaga jätkates ma arvan, see, mida ilves on teinud nii-öelda erisuhte loomisel Poolaga, et arvestades seda, et julgeolekuolu korras või julgeoleku teemadel, kuivõrd oluline on balti riikide kaitsmise seisukohast Poola toetus Poola roll siis see on väga märkimisväärne ütleme, tegu ja, ja see ei ole, ütleme, ainult välispoliitiline, see on ikkagi väga selgelt ka sisepoliitiline selles mõttes, et kaitsta tuleb ikkagi Eestimaad ja see töö, mille ilves on sellel teemal ära teinud, on märkimist väärt, aga siis te ei taha ikka ütleme minu provokatsioonidele alluda ja, ja siin me räägime, rääkida siin nendest asjadest millest tegelikult ka tänastes lehtedes ikkagi räägitakse, et eraelulised nii-öelda teemad, millest siin juba vilksamisi oli jutt, aga siis rahvale ei lähe rahvale jääb meelde ikkagi härma, et see on nagu see lõks, see probleem, mille Ilves presidendi ametisse kaasa võttis ja, ja ma arvan, et see jääb teda saatma ka ametist läinud presidendina, et küll me saame kuulda veel sellest, kuidas ta peab EAS-ile raha tagasi maksma või kuidas ta hakkab vaidlema. Ta oli ju Lennart Meril oma sama härma Harna sarnane mitte päris sama, aga suhteliselt sarnane probleem, et, et ka sellele tema nagu kinnisvara selle Viimsi osas oli ju tegelikult samamoodi oli ju väga palju ju kriitikat tema ametiajal ja ka pärast seda, et et kahtlemata see nagu selge, et president Ilvese Eiki kera elu. On üheks põhjuseks, mis sa tõid siin välja mingit numbrid mis oli 50 protsenti, mis kindlasti mõjutas. Ja kindlasti ka probleem väärtustega. Ma ei hakkaksin andma hinnanguid selles mõttes, et kas presidendi selge roll kooseluseaduse kehtestamisel, kas see, mille, millise positsiooni Ilves võttis Hiiumaal möödunud suve suvisel paraadil pagulasteemal? Väga paljud Eesti inimesed, ütleme sarnaselt ei. Mina isegi kahtlustaks nendes hoiakutele hoiakutele vastu hoidmist inimeste seas, et, et kindlasti on ühiskond selles suhtes polariseerunud, aga ma toetaksin Urmas Urmeti mõtet mõttega, et, et heitlik eraelu ilmselt on olnud see, mis mis nii-öelda rahva toetust on vähendanud. Et kui ma jälgin ka näiteks noh, nagu välispressis hoopis ka siis välismaiseid peaministrit, siis, siis tegelikult õnn, nii-öelda pereelus, on see või sujuv pereelu, on see, mis võib olla ootamatult plusspunkte andev või või hoopiski seda toetust vähendav. Aga Heidit, mis sa arvad, kas naistele Toomas Hendrik Ilves meeldis? Ma arvan, et seal väga maitse asi, et see nagu ei ole väga, väga ühene küsimus, et nagu polariseeruks sugude vahel, et tõesti Ma värinaga ootan, et nüüd sa küsisid minu käest, turvetas meestele. Hiljem küsima, et kas sulle, Urmet, kas sulle, Kersti Kaljulaid, meeldiv. Kui muuseas, Kersti Kaljulaiu vastus oleks see, et ma loodan, et viie aasta pärast ajakirjandus selliseid küsimusi sellisel kujul ei esita. Ma arvan, et viie aasta pärast me oleme hoopis teistsuguses situatsioonis, kus me ei ei lähene nendele teemadele. Kaua te Toomas Hendrik Ilvese plusside-miinuste juurde tagasi tulles, siis, siis mulle jättis väga mulje sügava mulje hansa Luige kaks aastat tagasi kirjutatud juhtkiri vabariigi aastapäeva Eesti Ekspressis, kus ta nimetas ilvest monoloogi presidendiks. Mulle tundub tabav, et tegelikult ilves ongi, tal on, tihtipeale on häid sõnumeid, mida ta, mida ta tõesti esitab monoloogi vormis, mis siis käega siis on need kõned või või, või tegelikult ongi kõned või siis on need viidid. Aga need on need monoloogid. Mis ilvesest saab? No ei tea, et homme õhtul ei. Homme õhtul on tal Aktuaalse kaamera ees pöördumine Eesti rahva poole kolm minutit. Ma arvan, et see ei sisalda seda tegema, kuuldavasti ta seal siiski päris täpselt välja ei ütle, aga ma arvan, et tõele on väga lähedal tänases Päevalehes või LP-s. Kärt Anvelt kes esitab presidendile küsimuse, kus on, kus on peidus ka siis üks väide. Toomas Hendrik Ilves võiks, võiks siirduda Stanfordi ülikooli Maicel Mchooli juurde. Et minul on elus olnud au kunagi. Ma tõesti ei ütle, et ma arvan üks 10 11 12 aastat tagasi fool intervjueerida, kui ta oli ka Stanfordi ülikoolis. Tegemist on Luukas Ilvese presidendi poja juhendajaga ja aga ta on olnud ka president. Obama nõustajad on olnud Ameerika Ühendriikide suursaadik Venemaal all olnud väga märgatav suursaadik Venemaal ehk Venemaa on tulnud selgelt ebamugavust, et ta on seal olnud. Et Ma arvan, see Kärdi küsimus olnud väide, et kas ta võiks midagi tegema hakata Stanfordi ülikoolis koostes. Maydimakshooliga vastutavale No küllap vastab tõele ka see, et president Ilvese tulevane karjäär jätkub väljaspool Eestit. Aga üks on selge ajaloo raamatutesse, Toomas Hendrik Ilves on enda sisse kirjutanud Urmet, sa tahad veel selle teema kokkuvõtteks midagi öelda? Ei, ma tahtsin öelda, et, et võib-olla, mis minu jaoks on nagu Toomas Hendrik Ilvese poolt, nagu kui ma vaatan seda, mis sissepoole ta Eestis on teinud, et üks asi, mis, mis minu jaoks on olnud nagu väga positiivne ka, et et kui siin räägitakse ainult sellest, et ta sissepoole ei olnud võib-olla nende ootuste kõrgusel on see, et andis 20. augustil sellise uue ja laiema tähenduse. Et meenutame seda, et 20. augustil oli ikkagi väga pikk ka selline Savisaare päeva pitser ja seda pitsatit väga tugevalt lõi sellele päevale ka näiteks Lennart Meri kelle jaoks, kes keeldus seda nii-öelda riiklikul tasandil nagu tähistamaste tunnustamast, ta ei olnud selle päeva fänn. Aga Toomas Hendrik Ilvese nagu minul on suur pluss, oli see ta. Et ta tõi sellises 20. augusti, mis on kahtlemata väga paljude Eesti inimeste jaoks väga ülioluline päev paljude jaoks võib-olla kõige olulisem päev tõi sellisest päevapoliitilisest võitlusest välja ja muutis selle päeva tähistamise üldrahulikuks. Ja, ja sellega me saime ühest sellisest totrast väikesest vastandusest Eesti ühiskonnast üle. Et kui me räägime sellest, et president peab olema nagu sildade ehitaja, mitte sildade põletaja siis kahtlemata selles osas tal õnnestus Eesti ühiskonnas sild üks väga oluline sild ehitada ja minu tunnustus Ühesõnaga veel ühe ühe teema, tooksin kiirustades sisse, mul oli see, et, et vabariigi aastapäeva pidustused toimusid väljaspool Tallinnat, et minu meelest nende olid palju ärksamad ja toredamad ja mulle meeldis väga see, et, et Ilves kutsus päris sageli sinna noort noorteeliiti või noorte noor intellektuaal-le, mis ka jällegi muutsid need vastused. Algul pahandas Tallinna inimesi Tallinna inimeste seisukohalt on ju Tartu Tallinnast kaks korda kaugemal kui, kui Tallinn Tartust, et et aga noh, nüüd ta nagu tahaks, et selles mõttes on päris huvitav, et et kas president, et Kersti Kaljulaid seda vabariigi aastapäeva formaati ennekõike siis televisioonist lähtuvat formaati kuidagi plaanid muutma hakata või mitte? Nojaa, Ridaks rida uusi sõnu, taristu, penipaun, Tynkla, noh, tindla küll, sõnause. Võib-olla nagu ühe teemana rääkima ka presidendi ja ajakirjanduse suhetest, et ma ei tea, kas te tahate. Neid teisi teemasid vist ei taha, sellepärast et ma arvan, et me võiks teiste teemadega veel edasi minna, et, et võib-olla ilvesest on juba selline mitte selles mõttes üledoos, aga, aga lihtsalt ma arvan, et ebaproportsionaalselt palju me oleme täna saates pühendanud president. Tänases Eesti Päevalehe ja pidanud ette 30 37 lehekülge ette lugeda me oleks olnud praegult kuskil kuuendal leheküljel. Paraku küll meil ilmselt saab olema samamoodi ka teemal uue presidendi rendimeediasuhted, et tegelikult võiks natuke vasaku jalaga alanud või Päevaleht on neid nii-öelda vasak vasaku jalaga aidanud alustada kirjutades artiklis reportaažid Brüsseli Luxemburgis käigust, kus siis millest jääb mulje just nagu kaljulaid oleks tõre, meedia suhtleja? Tegelikult tahaksin väga rõhutada seda, et sellisest esmamuljest ei tasuks küll mingisuguseid. Ma arvan, et see oli lihtsalt selle tööaja algus, õnnetused, Kersti Kaljulaid oli selleks hetkeks andnud umbes nädala jagu iga päev 10 intervjuud ja, ja ta oli lihtsalt väsinud ajakirjandusest, teisipidi oli tehtud. Ma ei tea, siis kelle ettepanekul siis kummaline selline asi, et võtta kogu Eesti ajakirjanik kond sinna Luksemburgi kaasa ja loomulikult ajakirjanikel oli selge ootus, et kui nad on kaasa võetud, siis nad on teretulnud. Ja siis põrkusid kaks sellist asja, et ühtepidi täiesti inimlikult arusaadav väsimus ajakirjanduses. Teisalt selline suur ootused, et, et noh, nüüd me saame igale asjale nagu ligi, et noh, võib-olla see, see, see küsimus ei olnud üldse nagu Kersti Kaljulaiust ega, ega ka ajakirjanik, kes vaid et küsimus oli pigem selles, et see ei olnud võib-olla kõige õigem mõte, et kogu Eesti ajakirjanik on sinna luksemburgi sõidutada. Lõpetaks president. Ilvese teema käsitlemise ühe kuulsa tsitaadiga ma ei ütle selle autorit, aga see kõlab nii, et kui presidendil midagi öelda on, saadame pressiteate. See on muidugi nali, sest tegelikult ju see päris nii kogu aeg ei olnud, aga siis jätkame ühel olulisel teemal, mis puudutab meid kõiki, sest ühel või teisel eluetapil kõik Me oleme vajanud arstiabi kasvõi siia ilma saabumi, sealhulgas ka presidendid ja ka presidendid, et kui proovida linke leida ja sildu teha, siis kõik kõik on kõigega seotud. Aga sellel nädalal algas Viru maakohtus protsess, milles siis arsti süüdistatakse ette arvamatusest, surma põhjustamises. Endine Ida-Viru keskhaiglaarst ei suutnud siis tuvastada sooleverejooksu ja saatis patsiendi kodusele ravile. Vaieldakse nüüd siis kohtus selle üle, kas patsient suri eksliku diagnoosi tõttu või võinuks ta surra ka õige diagnoosi korral. Ja kui arst süüdi jääb, siis võib teda ees oodata ka reaalne vanglakaristus kuni kolm aastat. Et ma ei hakkaks võib-olla seda kaasust analüüsima, seda tehku ikka kohus, et olulisem oleks vist rääkida sellest, et inimesed tajuvad, et arstid eksivad. Arstid seda tunnistada ei julge. Haiglad ei taha üldse vastutada, et ma arvan, et see on see probleem, millel võiks nüüd mõne hetke peatuda, et kui palju teie tajute isiklikult seda arstidega kokku puutudes või teie pereliikmed, et kusagil on mingisugune probleem, et justkui pole saanud õiget ravi ja, ja keegi ei vastuta. Võtta nii nii nagu on, on ja ajakirjanike seas häid ja halbu ajakirjanikke ja, ja kaabakaid samamoodi ka poliitikute seas, tõenäoliselt on ka arstide seas väga häid arste häid arste, kes pärased arste ja, ja võib-olla mõni ka mitte, võib-olla nii väga hea aasta on ju. Aga probleem on selles, et ajakirjaniku ja poliitiku ja ma ei tea kelle, kelle veel poemüüja tööst ei sõltu inimeste elud. Et see ongi selle asja puhul nagu see erinev, et et sa võid inimesele põhjustada küll oma artikliga, kui sa oled teinud mingi suure rämeda, vea, väga, väga suuri hingehaavu. Aga, aga, aga, aga arsti töö on see, et, et seal ongi reaalselt inimeste nagu elutud. Kaalud. Samas jälle peame leppima selle tõsiasjaga, et kes teevad nendega, juhtub, et seda, seda, et, et mõni arst suudab oma praksise pidada 40 50 aastat niimoodi, et mitte midagi mitte kunagi ei juhtu ei ole, ei ole tõenäoline. Et midagi ikka ikkagi juhtub. Nüüd, küsimus on selles just nimelt süüdistamises, et kas, kas, kas on, kas on pädevus arsti süüdistada ravivigades ja tegelikult on see küsimus kogu maailmas, et ja teadmine selles, et, et vigu juhtub, aga kuidas neid maandada ja loomulikult keegi ju ei taha, et keegi surma saaks, aga seda seda juhtunud. Just nimelt ma väidan, et see võtmekoht ongi selles, et kuidas saavutada see olukord, kus arstkond on valmis tunnistama, et nad eksivad ja isegi kui nad on eksinud, keegi on seetõttu surma saanud, et seda asja ei hakata kinni mätsima, sest praegu mulle tundub, et on see kõige suurem probleem on see, kus inimesed, kes teavad ravimisest kõike nii nagu me teame õpetamisest kõike, teame me kõike ravimi seal Google suur abiline, sealt on võimalik endale diagnoos panna ja ka ravi määrata, et, et inimesed ühesõnaga tajuvad, et kusagil valitseb ebaõiglus ja, ja Peeter Mardna komisjon ei ole suutnud seda ebaõiglust tihtipeale lahendada. Ja et võib-olla on ka selle konkreetse komisjoni, kui ma paari nagu kaaslast vaadanud on ja et on ka selle sellise kommunikatsiooni pool tõsiselt soovida jätnud, et inimene, kes, kelle pereliige on näiteks saanud mingit tõsise peaarsti vale ravimise tõttu mingi vea või, või kes on tõesti nagu suur isegi surnud, et siis see, et kuidas nendele inimestele avalikult on vastatud, et isegi kui kui arste tega õigesti, siis see, see rääkimise pool on seal olnud ikkagi kohati niivõrd kohutav, et, et noh selle inimese jaoks on elu suurim tragöödia juhtunud. Et sa ei saa ütelda Taleda mingi hullike, millised väljendid on olnud nii, et. Mina olen ajakirjanikuna tegelenud nende meditsiiniküsimustega Ma tahan veel seda, et Eestis on väga palju toredaid arste, väga pädevaid arste, aga mis ma nagu tihti, nagu näen tihti, vaid olen kohal, on see, et see suhtluse poolne eesti arstkonnal ikkagi sellesse natuke nagu nõuka aega kinni jäänud. Et meie siin oleme maailm, labad, teame kõigest. Ja ei selgitata, ei räägita, ei tunta sellist empaatiliselt huvi patsiendi vastu, see on minu jaoks nagu probleem. Minu arust nagu peaks, nagu suhtekursustel väga paljud naistearstid. Ja te ja Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee on öelnud seda, et 90 protsenti probleemidest, mis jõuavad erinevad kas kohtusse või siis ka faili kadekvaliteedikomisjoni on tegelikult suhtlusiga. Et see tõesti, et 90 protsenti on, on see, kus oleks saanud selle küsimuse maandada eos olles korralikult suhelnud mõlemapoolselt. Üsna tihti oma tuttavate seas kohtan inimesi, kes käivad arsti juures võib-olla ka selliste raskemate diagnoosidega ja kui küsida nende käest, et noh, et mis siis räägiti, siis ma ei tea, just, ma ei saanud aru, et see on nagu see probleem. Sealt algab nagu väga palju hädasid ja tegelikult selle Jeesusega ravi head, sest ma tahan väita, et tihtipeale võib-olla patsiendid, millest üldse hakkavad ju lõpuks inimene läheb operatsioonilauale. Ja siis avastad takse, et oi-oi-oi, et siin on risk seda toimingut teha on väga suur, et patsient ei räägi alati tõtt. Osasid asju lihtsalt ei teata, osasid asju varjatakse. Ja nüüd, kui peaks tekkima see olukord, ilmnevad tüsistused, probleemid ja panna arsti selle eest vastutama. See oleks ebaõiglane. Aga teisest küljest jällegi, kui on olemas selline hoolimatus, hooletus, pahatahtlikkus, kui inimene ei võta oma tööd tõsiselt, seal võiks ikkagi olla see koht, kus inimene vastutab. No iseenesest ja ma tean, mulle tulevad ette kaks juhtumit Eestis, kus on, mis on siis nagu arsti vastutusele võtmisega lõppenud üks oli Pärnus ühe imiku surmaga lõppenud juhtum ja siis nüüd teine on seesama Ida-Virujuhtum maovähendusoperatsiooni tulemusel siis kas arst võetakse vastutusele siis, siis mul on jäänud mulje, et, et tegelikult neid mujal maailmas maandutakse tegelikult väga palju kindlustusjuhtumit täna. Et tegelikult on see haigla vastutus, mitte arsti, arsti, üksikisiku vastutus ja, ja see on, need on, need on tegelikult. No Eestis tahetakse ka minna sellisele sarnase süsteemi nagu soome siis peaks olema see patsiendikindlustussüsteem, et mis küll millest on räägitud aastaid ja, ja mis, mis veel kõige paremal juhul hakkab vist Eestis kehtima aastal 2018 on ja et et see võtab konkreetselt arstid siis nagu sellise, mis oleks loogiline, vastutuse maha ja haiglad. 70 protsenti Eesti arstidest praegu on arstide liidu kaetud erapraksised reeglina nii-öelda kindlustavad juba praegu maandavad riske, aga sellesama kaasuse puhul, millest me üldse hakkasime seda diskussiooni siin arendama, Ida-Viru keskhaigla endine arst Igor Kotsjorohvet, tema puhul muuseas, ongi märkimisväärne see, et Ida-Viru keskhaigla on ta sisuliselt jätnud üksi seda võitlust pidama, et, et mis on nagu selles mõttes Ida-Viru keskhaigla poolt küll üks selline noh, mitte just kõige viisakam tegu. Mina olen seda protsessi mitte konkreetselt seda protsessi, vaid et haiglate ja arstide vahelist suhtlust mõnevõrra huviga jälginud juba üks kümmekond aastat ja minu meelest on, on seal toimunud mingisugune hästi silmapaistev murrang kusagil siis, kui arstid hakkasid väga jõuliselt palka küsima hakkas toimuma polariseerumine tööandja, töövõtja, ehk siis just nagu arst ei ole haigla asi. Teie olete arstid, teie ajate oma asja oma liidu kaudu, teie olete meile, noh, nagu me elame teistsuguses suhtes, et ja kuni sinnamaani, et näiteks küsides haigla PR osakonnalt kommentaari mõne arstiga, et palun vahendage, siis ei vahenda, helistage otse arstile, et meie oleme haigla juhtkonna beer. Meie ei ole arstide beer või avalike suhete vahendamine ja, ja see ei ole jätkusuutlik. See selgelt ei ole jätkusuutlik, et haiglad ja arstid peavad koostööd tegema ja veel eriti sellistes juhtumites nagu see just nimelt riskide maandamine ja, ja sealtkaudu kindlustusjuhtumite tekitamine. Just arstidel on suur töökoormus, nad peavad väga palju ületunde tegema, et saada kätte siis see palk, mida sotsiaalministeerium nende töövõiduna raporteerib. Ja see, kes on ületöötanud, kes on väsinud, kes on, ma ei tea, kaks või kolm valvet järjest teinud, eks ta eksib ka. Ja nüüd ongi küsimus selles, et paljudes Eesti haiglates kui ma eile suhtlesin ekspertidega, ütlesid, et ega need kontrollsüsteemid, mis võiks tagada selle, et ravivigu välditakse, ravivigu tuvastada tehakse ja neid ütleme siis analüüsitakse, et need süsteemid just kõige tõhusamad ei ole, et pigem tegeletakse kogu aeg tulekahju kustutamisega ja ma arvan, see on meditsiinisüsteemi probleem, millega tuleb tegeleda. Tuleme tagasi selle juurde, mis Ralf Allikvee tsiteeris. Ütlesin algul, et, et väga paljud 90 protsenti ini nagu suhtluses, siis. Kusjuures seda muuseas noortele üliõpilastele juba õpetatakse, see on täiesti eraldi teemana. Sellega seostub veel, et on ja et, et miks Eestis noh, see on minu isiklik nagu niisugune nägemus, miks Eestis on nii palju inimesi, niisuguseid parateaduste usku või usuvad, et need joovad keemiat sisse, siis muutuvad nooremaks, kõhnemaks ja ma ei tea mis iganes see tuleneb võib-olla ka sellest, et nendel ei ole olnud nagu esmatasandi kokkupuudet tavameditsiiniga just kõige meeldivamad. Või siis on infonappus on jäänud tööstuspõhiseid. Ja hakatakse oma haigusi ravima mingite parateaduslike asjadega ja, ja päris arsti juurde jõutakse siis juba, kui on nagu lootusetult hilja, nii et nii et selles mõttes noh, nagu ma ütlengi, et selline inimlikum suhtlust arsti ja patsiendi vahel, eks ole, nagu rohkem mitte et arst vaatab sulle ainult arvutisse, kui sa lähed tema vastuvõtule ja, ja, ja saadakse siis minema. See on üpris kohutav küll, kuidas raamatumüükide edetabelite tippudes on kogu aeg sellised parateaduste raamatut ka praegu, selleks tuleb kõigile kasuks. Et aga saade hakkab läbi saama ühel teemal võib-olla võiks korra veel peatud, et mis te arvate, kas järgmisel nädalal selgub see, et Kersti Kaljulaiust Laigalaidist vabanenud ametikoht kontrollikojas, et kas valitsus suudab kokku leppida ühes nimes? Oli siin mingi jutt, et täna vist peaksid, ma ei tea, kas nüüd lõpuks ka aset leiab kohtuma siis kolme parlamendipartei esimehed ja, ja tegema nii-öelda põhimõttelise otsuse ära, et. Mis te arvate, Juhan Parts on aastaga paremaks läinud. See on tõesti hea küsimus. Ma küsisin sedasama küsimust tegelikult peaminister Taavi Rõivaselt neljapäeval vikerraadios, aga tema esimene reaktsioon oli muie. Aga ma arvan, et sellele küsimusele me saame vastused, mis muuseas Rõivase tegemisi puudutab, siis haldusreform on teine, selline igivana taak, mis seda valitsust on saatmas, et peaminister ütleme kohati oma vastustega, jättis neljapäeval vikerraadios mulje, et haldusreform võib-olla sisuliselt ongi juba tehtud, et omavalitsused on peaaegu et kokku pandud ja järgmise aasta jooksul nad liituvad või siis liidetakse ja see, mis puudutab rahastamist ja, ja uusi funktsioone nendel ühinenud omavalitsustele, et see on hoopis omaette teema ja kui isegi seda ära ei tee, siis reform on juba ikka tehtud. Et selles osas teie soovitused valitsusele haldusreformi osas, kas ikka tuleks midagi teha? Või aitab juba küll? No ikka tuleb teha, aga seal on ilmselt vastuseis, on väga palju, et siukseid väikseid kohalikke lahinguid peetakse veel veel pikka aega. Aga rahvateenrid täna lõpetavad taas nädala pärast, siis on stuudios Neeme Korv, Evelyn Kaldoja ja Aivar Hundimägi. Täna peamiselt siis ütleme, presidendi institutsiooniga seotud teemadel mõtlesid ja. Targutasid Urmet lisab siin niimoodi, olid Urmet Kook ja Heidit Kaio ning Mirko ojakivi. Täname kuulamast ja uute kohtumisteni.