Vikerraadio. Riigikogu muusikatund. Tere päevast, head vikerraadio kuulajad. Suur rõõm teiega üle hulga aja kohtuda neil kellaaegadel, kui tavaliselt on eetris olnud reporteritund, kõlab sel nädalal hoopis muusika ja discaritaks on riigikogu liikmed. Homme kõlab Maire Aunaste valik, kolmapäeval valib muusikat spiiker Eiki Nestor. Neljapäeval jätkab Mart Helme, reedel Imre Sooäär ja sarja lõpetab laupäeval Enn Eesmaa. Nagu näete, poliitiliselt on kõike äärmiselt korrektne. Igast fraktsioonist on üks esindaja. Mina olen Andres Ammas ja minu jutu taustal juba kõlab avaloo sissejuhatus vangelise muusika filmist 1492 paradiisi vallutamine. See lugu ajab mul alati sipelgad mööda selgroogu jooksma. See on teele minema kui ja teeloleku muusika. Üks otsimist ja leidmist, muusika. Keerake raadio kõvemaks ja nautige. Arvutasin täna hommikul, et olen poliitikaga kaudsemal või otsesemal kombel olnud seotud varsti juba 30 aastat. Kui küsite, miks siis ometi siis vastus on järgmises. Alo Mattiiseni ja Henri laksi laulus. Et asja aetud, saatsid huvide lahkelt läheksid ja vankrit ei tahaks ära anda ja ta ära ju v torda nutnud. Ja kapotaajakko käele. Kuule jalakäijatega keelel käitlejad Päite, Taani ja ega ta Et mees sotid sirgeks, saaksid, piiripostid paika ta puuna teedel antaksid valed saajad taktika keelde, et ka ette äraandja veene. Joonkäijatega keelelgi käitlejad päid. Et pool juur, sõItub munade puhkust võtnud eetriaeg võib alata, kuid ära unusta, et aeg oli laada ära tee vooloota. Ei ole. Ei käi. Väga. Tore ja. Eks ju, see pole sugugi vähem vägev laul, kui need viis kuulsamat isamaalist lugu ja kuuluga siinkohal au ja kiitus Aarne Saluveerile, kes mudilased laulupeol seda tõde kuulutama pani. Aga poliitikas võivad jääda külgega teistsugused tõed. Võib juhtuda ka hoopis nii, nagu teada filmiklassikast. Kuidas see oligi kiidetud, olgu jumal, kes tõde seekord jälle sedapidi paista lasi. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. Lõpuks on ainult köik, ainult enesemüümine turul, me oleme vennad ja tükkhaaval jupphaaval tundhaaval üksteisel müüme oma. Usud. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Üks naine nägi unes taevalikku armastust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. Üks naine nägi unes taevalikku armastust ja hakkas sõda kuulutama. Sellest päevast peale hakkas ta kuulutama sellest Pikkade pühade ajal näitas ETV kordusena Alo Mattiiseni tehtud Vahur Kersna saadet ja tabasin end taas kahju tundmast, et alatena meiega ei ole. Muuhulgas ka sel põhjusel, et meil ei ole kedagi, kes meie aja nõnda tundlikult ja teravmeelselt laulu sisse paneks. Praegu levib pigem mustvalge mõtteviis, aga tarvis oleks nüansimehelt, mis Alodoli täiuslik. Leto Svet oli ka ju päris vaimukas lugu. Aga esimesena näitas eurovisioonile koha kätte ikkagi Alo juba 20 aastat tagasi. Ja muidugi sobib järgmine laul ka Brexitile pühendada. Ma teen küll lõpmata naive Labee perega, sest et eurorikkaks saaks ja tee mind väsitaks, siis elada küll ei tahaks ma saaginud, aga leiva jäätus ja mind äkki ära. Piima päevas? Olen olen, ainukene pole, mis ma panen. Päästa eesti mees tahab vaeva ära. Elada küll ei tahaks, ma, aga leiva jäätub ja mind omal panna. Alo Mattiisen oli ka see helilooja, kes kirjutas uue esimese erakonna laulu mäletate veel mõeldes tõusva päeva peale. Toda laule oma täna küll ei mängi, aga minu erakonna vabaerakonna jaoks on erilise tähendusega üks vana vana saksa tudengite laul mis Tartu ajaloolaste jaoks tean, on koguni hümni staatuses. August Annist on need sõnad tõlkinud, mugandanud laulab Eesti üliõpilaste seltsimeeskoor. Täna hommikul Haapsalust Tallinna bussi peale tulles kohtasin üht lapsepõlvesõpra, kes oli saate reklaami kuulnud ja küsis. Noh, progerockiga mängid? Arusaadav proge-rock oli meie lapsepõlve muusika täna siiski ei mängi, sest minu käsutada napp tund ja proge-rocki paremad palad ikka igaüks 10 minutiga. Sestap kõlagu tollest ajast küll üks mu eluaegne lemmik brokkol haarum. Laulu pealkirigi sobib riigikogu muusikatundi. Tõde ei kao. Ta on väga nostalgialainel, edasi on Eesti õpilasmaleva juubelisuvi ja kõigile, kellel malevaga mingitki kokkupuutumist on olnud, läheb nüüd teele malevalaul. No ikka see kõige ilusam see oruveski oma. Olla tillukene sipelgapärast tuli, no ma ma tahan, et mu käed oleks nuga ja sõrmed tunneks ohakate Emaiku. Edgar vaatasingaks männimetsa. Tulge kuulake. Elu läbi heinamaa. Ma tahan pääsuke söönuks saada taeva, sinivalge ja oma aita näha silme ees ka siis, kui päike loojub. Laulu vaadake elu läbi heinamaa riisikoodi kaudu pea iga Teehaabisas või taikesegi olla uus. Ja tulge maale. Kuulake, kui oli pole kuupäevaeelsed laulu. Siit oleks neid loogiline edasi minna näiteks üliõpilasmalevalauludega aga keeruline on ühte teisele eelistada. Nii kõla koopis ühe üliõpilaslaulu originaal, mis siis ja inspireeris ühendunud oma malevalaululoojaid. Võib-olla mõni kirtsutab siinkohal nina või nii labane laul. Aga olgugi, et lihtsakene tõesti. Aga see laul filmist saatana teenrid toob alati vähemalt muige suunurka. Ja eks lihtsuses muusikas sageli geniaalsus peidus ongi. On jalgpallisuvi ja seegi võiks ju tänases muusikavalikus kuidagi kajastuda. Küllap teate seda anekdooti jalgpalli definitsioonist see mäng, kus 22 meest ajavad taga ühte palli ja lõpuks võidab Saksamaa. Ma kahtlustan, et seegi kord võib nii minna. Ma ei tunne kahjuks tänavuseks jalgpallipeoks kirjutatud laule, aga kunagine legendaarne saksa jalgpallikoondis laulis just nõnda. Jalgpall on meie elu. Kaheksakümnendad aastad olid mu meelest üks väga ilus aeg eesti muusikas. Loominguline ja särav aeg. Tuntumate bändide kõrval kihutas tookord orbiidile hulk provintsi ansambleid. Minule kui ise provintsi Hanklile on nad alati sümpaatsed olnud. Näiteks kas või okaspendel. Kammertooni. Õppinud. Mess langen, maa, uurisime aga see võib ka veel mitu korda. Neeme ju, Aivar. Koos vähenergeimisega pealse. Mis oli? Seal afrangrammermooni. Imperna. Seal kambad, taevamooni ja vor liivade alla. Üks sõber küsis minult enne tänast saadet, kas tegemist on soovi kontserdiga? No päriselt siiski ei ole, aga mõnederandit teen oma Haapsalu sõpradele läkitanud siit teele Toomas Lunge kauni dueti lavastusest valge daami saladus mida mängiti Haapsalu piiskopilinnuses koguni kolm aastat järjest. Mis saab tänavu, tulge augustis vaatama ja kuulama. Praegu laulavad eelmisest tükist Maarja Sukles ja Jaan Lehepuu. Ma pole elu liiga pall. Olen hoidnud end. Iidne Hiiumaale. Mu kõhus ringi lennanud libli. Mu laev on tellinud vastu kaljut või saab talle osaks, on näha, aga. Nüüd ära mu tüdruk, ära karda, palu. Ma ise pelgan rohkem veel kui sina. Kuid enam kaugelt seda valu ma ei talu, et diapäevad täis on tühja ja mis ma veel ei pealisloodan sinult vastu saada. Võib-olla piisab, kui sa lihtsalt mõistavad. See, mis siis puges, kui siin nägin, laada ei lähe minema ta unes näen Vaidsi. Olen päriti nukra. Idamaa riided, niitide linn. Kitilt ka Tiidere, kuid näed, ei hooli minu süda. See näib nii armastus, mees, erisusi ei küsi. Kes teab, ehk oleme kõik ühest samast. Kui tunne tulnud, on kord nõnda. Ta püsi, Miksla pere rida, kui tõmbab käest. Ja mees. Palun vabandust, aga nüüd lähen veel isiklikumaks oma lugupeetud emale, kellele on varsti 85. sünnipäev, läheb teele, eks tema lemmiklaul kogum armastus, laulab Clif Richard. Aga küllap on neid, kellele see laul väga meeldib, ikka rohkemgi. Meel läheb vägisi hellaks ja tahaks laule saata veel igale poole. Aga armsad inimesed lähemal ja kaugemal kõiki leidma eraldi tervitada siiski ei jõua ega saa. Ja te kuulate riigikogu muusikatundi, mitte laupäevast soovisaadet. Aga ma lahendan selle kimbatus enese jaoks need nõnda et panen teele laulu millega saab tervitada teid kõiki koos. Osa rahvast uhkalt rohkem oskan lugeda, ühes olen kindel, et nad on head inimesed. Meeldiks sulle ka, mõistad sa kõiki neid tunned, vaevalt nad üksteistki tunnevad, äkki tõesti klapi, samas äkki on tegu pelgalt halva esmamuljega, nad mõistavad ja peavad endast lugu ka siis, kui neil puudub kontakt sinuga kudeid kat siduvas jagades iga mure mõõtmatas selle tõsidust. Vahe piisab pilgust, Kaavaga pole tundeid sõnadesse tõlgitud. Nad ei karda hooli, ei hoia häid emotsioone alla, kunagi ei soovinud halba juhtuks, siis juhtus kogemata juba möödas, unustatud nad kõiges sünges süleargipäeva mured rõhuvad ümber, nende omavahelisi suhteid tegelikult ei mõjuta üldse, või ma eksin, siin on minu teiste elude segi läinud. Kui päriselt ongi teisiti paremat, siis kõik oleks mängult, kuigi on igalühel oma asja ajada alandlik, selles osa moodustavad rahva. Nad on minu inimesed ja mina olen nelja. Siis on vahemaad väiksed, head sõbrad, võib-olla mujal ongi parem seikleja, aga ära jää võõraks koos, koos koos koos vallandame talgusaid koos palkame spetsialistid, kuid keegi ei tee meie eest otsuseid, kui puruks kisti. Verstapostid on ikka keegi läbime juuri. Tean, kes ma olen, kui mäletan, kes ma olin, Elar, mitte ainult ei võta ruumi, isegi kui tuul rannaliivalt uhtus jälje, et inimene kui suur, kui väike järjed kukkunud järjel on inimene, ükskõik kuhu lähed liigitada neid nagu muusikat, tema nahavärvi, vaimu, tema religiooni, rikkuste, hariduse, mis iganes, mille järgi sa võid unustada maha, jättes selle nime Aid upul laevale. Sa võid öelda, et seesama maa, mis elab ja hingab, tegelikult kuulub pangale kuskil raamatus on see rida või keegi ütleb, laulab ja ei hoia ainult endale. Mõtleb, kas sina seda teeks iga päev, näe, mis koht on maailm tihti, millised võivad olla teised ikka päris suur õnn, et nemad on minut. Vanematele inimestele, kes on ühendatud, see on pühendatud kõigile, kes tunnevad, et neile pühendatud otse kontrollkeskusest kasutamata ütleja hääle privileege pühendatud kõige enam, mis, mis on niipalju kui paju tähendab kõige kõrval üks inimene, räägin, sest nakkab kergelt kuningatele küla keeles lihtsalt enam võimalusest näidata, mis meelel südamel kirjas tooret. Ausalt, ma olen kirjutanud alla, see on rahvale, mitte ei lähe mehega hauda, teenin omani, Mesi, jäid erandit, ütlen veelkord minu inimesed ja ma ei unustanud mitte kedagi. Kel liigub halastamatult ega riigikogu muusikatund, ole raadio hommikus aega mitu tundi brilt käes. Aitäh, Riina rõõmusele kutsumast, aitäh Jaanelgulale ja Marika Leetme hääle seda saadet ette valmistama, st ja eetrisse toimetamast. Tänase muusikavaliku tegi Andres Ammas. Olge Te, kõik hoitud.