Riigikogu muusikatund. Tere päevast lugu, mida kuulsite, olen ma alati pidanud suve ja ilu ja elu sümboli seeriaks muusikas. Loo kirjutanud New Orleansist pärit doktor John mina olen Maire Aunaste ja mul on suur rõõm valida alanud saatetunnis muusikat, oma plaadikoguste pakkuda siis seda ka teile. Järgmine lugu on kirjutatud samuti doktoratsiooni poolt, kodanikunimega Mac rebennak ja loo pealkiri on, teeme maailma paremaks. Esitajaks viis pimedat meest Alabamast. Mul on tihti tundunud, et pimedad näevadki paremini kui meie, kes me tegelikult näeme. Proovin selle lõppenud laulu lühidalt kokku võtta. Maailm, mida me teame, on üles ehitatud tänu oskustele ja teadmistele. Ometi see üksi ei loe. Ilmo tavalise inimese higi ja vaevata poleks midagi. Tuleb elada ja anda, jagada ja kaitsta. Kui su naaber on omadega läbi, siis püüad püsti aidata, keegi ei saa elada lootusetusest, teeme maailma paremaks. Need read on kirjutatud 1974. aastal. Ka järgmine lugu on doktortsioonilt eelmisele autorilt, aga siin kuulete teda ennast laulmas. Praegu on suvi ja, ja suvi tähendab palju liialdusi. Järgmise laulu pealkiri on Ma sõin ära terve õunapuu. Pean tunnistama, et ega ma mingis rõõmsas tujus praegu ei ole, vaatamata suvele sest sattusin kuulama juba siin raadiomajas olles eelmise tunni lõpu, kus juttu oli riigikogu, lastest ja ja, ja üks härrasmees ütles, et ta ei usalda riigikogulasi, näiteks Aunastet ei usaldada. Ja pigem ta usaldab rahvast. Ja nüüd ma siis tahangi öelda, et kallid inimesed, kes siis meie teie arvates olen. Me olemegi 101 inimest rahva hulgast. Ja muide, kui mind ei usaldata, sellepärast et ma olin enne ajakirjanik, siis ta on siinkohal öelda, et praeguses riigikogu 13.-st koosseisus on 13 endist ajakirjanikku. Ja kõiki neid. Ja kõiki oma endisi ja praegusi kolleege tahan ma tervitada järgmise looga. Ja just sellepärast ette mida see järgmine lugu endas sisaldab. Ta ta nimelt ütleb, kuidas tegelikult mai, juuni ja juulikuu peaks veetma igatahes mitte tööd tehes, vaid peaks lihtsalt lebama õunapuu all. Äsjakuuldud imelise hääle omanik on Karmen mäkray. Kuigi noh, sellest tohutult kahju et riigikogulase nimetus või nimi või sõna on kujunenud Meil siin väikese eesti rahva hulgas Eesti sõimusõnaks ja, ja selle üle ma tunnen tegelikult erakordset piinlikkust just sellepärast, et kui palju erakordselt töökaid, ausaid, toredaid inimesi seal on. Kui seal oleks riigikogus, oleks meil autahvel muide, kuhu mahuks ainult üks inimene tiitliga kõige pühendunum ja töökam, siis mina annaksin selle eilse saate tegija Andres Ammase pinginaabrile Kristo harule. Paar kuud tagasi. Ma küsisin Krista käest, ta muide, elab Tartus. Küsisin, et kuule, kas sa siin selle aasta jooksul nüüd oled Tallinnas mingi oma lemmiksöögikoha leidnud? Ta vaatas mulle täiesti imestunult otsa ja ütles. Nalja teed või? Mul ei ole mitte kunagi aega söömas käia. Sest tema töötab tõepoolest hommikust kuni õhtuse uneni. Meie järgmise looma pühendanudki kõigile neile, kes ei tea, mida tähendab mõnus ajaveetmine. Lugu ööbinud Berlinilt aastast 1927, esitajaks Robbie Williams. Mõned kuulajad teritavad arvatavasti juba hambaid ja sulepäid, et protesteerida IRL-i fraktsiooni esinduse või esindaja muusikavaliku vastu, mis ei paku mitte midagi isamaalist. Aga siin teen ma kohe vigade parandused. Lugu, mis pärineb samuti küll Ameerikast, aga mis meie endi muusikute poolt on kenasti adopteeritud. Kodu ja ristikheinansambel on apelsin. Parafiin matja virgut pilk ja ma märkan, et mägi, nunn, vaata, praegu on kõik minu ümber kiviseid. Samamoodi. Ei kuule. Noorliikmena. Eile õhtul, kui tahtejõu mõõtühikuks sai Island tuletasin meelde, mida Cristiano Ronaldo ütles pärast Portugali Islandi mängu. See oli alles nädal tagasi. Ta ütles, et nii suur rõõmustamine viidi üle, on väikese maakompleks. Ma ei tea, mida ta eile ütles, kui Island suurt Inglismaad võitis. Aga seda mõtlesin täna hommikul küll, et kui lugesin, et Inglismaa peatreener kohe pärast kaotust oma kohalt tagasi astus mõtlesin, et millal sai küll ühest pallimängust elu ja surma küsimus. Või nagu ütleb järgmises laulus Helen Forrest. Ega meil peale armastuse tegelikult siin elus ei ole nagunii mitte midagi anda. Olen mõelnud ette, mida on eesti rahval kõige rohkem vaja. Nüüd, kus me oleme juba ammu vabad, loomulikult rõõmu. Ah et kust teda võtta? Muidugi suvest. Meie kliimas elamine tähendab ju pidevat ootust, ootame aastas umbes seitse kuud, et tuleks juba ometi kevad. Ja nüüd on ka suvine pööripäev juba läbi, niiet ärge magage maha võimalust rõõmus ja õnnelik olla ka siis, kui teie ainsaks kaaslaseks ongi suvi. 1951. aasta Ameerika hittide hulka kuulus järgmine laul Bing Crosby ja John vaimani esituses. Ja sellest laulust saab järeldada, et Suve ja vabadust nauditakse ühtemoodi maailma igas otsas. See on üks pidev ringirändamine ja sõpradega grillimine ja, ja ma loodan, et ka muusika nautimine. Leidsin Ott Leplandi plaadilt loo pealkirjaga maagiline maa. See ei ole ainult maa, kus me elame. See on ka maa, mis on meie sees. Väikse lapsena. On ainult siis õnnelik ja inimesed selle maa peal kui, kui nad tunnetavad oma vabadust. Kool pooltele on kirjutanud väga mitmemõttelise loo. Pealkiri on tal tümphensmiin. See võib tähendada nii seda, et ära pane mind müüride vahele, aga see, seda võib tõlgendada ka niimoodi, et et anna mulle vabadus tunda vabadust ja selle kõlborteri loo, mis originaalis on malbe ja ilus on selline rokkmuusik nagu David pöörn teinud väga omanäoliseks ja huvitavaks. Meie erakordselt kriitilises elus tahaks ma mõnikord öelda inimestele, et selle asemel et olla halvas tujus kogu aeg millegi üle kaevelda ja ma ei tea, selle asemel kuulake muusikat või teil on halb tuju, lihtsalt kuulake ilusat muusikat. Või nagu ütleb järgmises loos Rod Stewart. Käi ikka tänava päikesepoolsel küljel. Järgmise 1951.-st aastast pärit hittlooga, mille esitab bäkki Page tervitan ma kõiki, kes on praegu looduses neid, kes kes võib-olla praegu helistavad näiteks oma sõpradele, et nagu meil oli selles üleeelmises laulus juttu, et et kuulge, Ma öelge, et ma tulen õhtul, teile ongi midagi süüa ja kondi midagi juua ja üleüldse, kas teil seal keegi veel püsti püsib. Nii et et ma arvan, et nii traagiliseks asi ei lähe, et püsti ei püsi. Aga igatahes on minu tänase saate kõige tähtsam sõnum. Kallid inimesed, nautige suve iseennast, oma sõpru ja loomulikult loodust, milles, millest järgmises laulus juttu tulebki. Arvatavasti mäletate, et umbes pool aastat tagasi on president Ilves esitles oma plaati, mille ta oli kokku pannud oma lemmiklugudest ja need lood olid jah, ikka kõik Ameerikas, siis seal ta ju üles kasvas. Ja, ja puudutas või need lood jäid sinna, kuuekümnendad seitsmekümnendad sellesse aega, et minu lemmikud, nagu te aru saate, on veel varasemast ajast. Aga eile mul tekkis mõte, et küsiks Allar Jõks, silt, kes on IRL-i toetuse saanud presidendikandidaadi kandidaadiks olemisel küsiks no võib-olla tulevase presidendiga, et mis on tema lemmik muusika ja, ja mis on tema kõige kõige kõige lemmikum laul ja vastus tuligi väga ruttu, see on John Lennoni kirjutatud low ja uskumatu. Aga noh, mina, kellel ka biitlite kogumik olemas, seda, seda lavi seda laulu ei ole ja me ei leidnud seda ka raadio fonoteegist. Mis tähendab seda, et ma pean ikkagi enda kõige suurema lemmiklaulu siia saate lõpulooks jätma ja see on samad samadelt biitliteltki ikka, ainult et lugu on teine. Minu arvates on see maailma üks kõige ilusam laul loomulikult Polmekaatne kirjutatud Idiud. Mina tänan teid. Kõigepealt ma tänan Kätlin maasikut, kes aitas selle saate siin eetrisse ja ja loomulikult tänan teid kõiki kuulamise eest. Ilusat suve.