Riigikogu. Tervist hea kuulaja, mina olen Mart Helme ja mulle on võimaldatud see privileeg, et ma saan teid täna kostitada nende muusikapaladega, mis on kunagi minu elus kas mingit rolli mänginud või mis mulle lihtsalt on hirmsasti meeldinud. Ja ma alustan tegelikult ühest loost, ühest artistist, mis mõjutas, ma võiks tõesti tõsiselt öelda, mõjutas mind 60.-te kaugete, 1960.-te aastate algul kui meie koju jõudis nelja looga plaadikene, mille oli sisse laulnud Harry Belafonte ja sellel oli üks lugu hüvastijätja maikaga. Ja ma pean ütlema, et, et see lugu mõjutas mind mitte ainult sellepärast, et see minu arvates oli hästi ilus lugu vaid ka sellepärast, et selle loo tagant selle artisti tagant aimus seda suurt laia maailma liivarandasid, palme võõraid maid, võõraid kultuure, millest tunnistame ausalt, Nõukogude liidus oli natukene puudus. Aga paneme Harry Belafonte laulma ja, ja kuulame kas või liigutab kellelegi südant ka täna. Nojah, tänapäeval muidugi öeldakse selle Harry Belafonte loo kohta, et laagid ja ja võiks öelda, et minimalistlik lausa sellepärast, et ei ole suuri orkestreid, ei ole mingisuguseid heli, moonutusi ja muud seesugust. Aga ma arvan, et just sellepärast ta nii südamlik ongi. Aga nüüd natuke edasi. 1964. aastal hakkasin mina mängima baskid tarri ja panime kokku Pärnus ansambli viiking. Kõige tuntum sellest ansamblist on vast Andres valdkonen, kes on tuntud laulu laulu autor, laulude autor ja ja, ja kindlasti kindlasti tema lugusid teavad väga paljud inimesed. Aga sel perioodil hakkas mulle meeldima üks laulja, kes on kindlasti laiemaltki tuntud ja keda me teame kui Cliff Richardit, ehkki see ei ole tema kodanikunimi. Ja ma olen valinud täna ühe võrdlemisi niisuguse magusapoolse lookly Frichardilt, et mis on just sellest kaugemast kaugemast perioodist? Meditsiin on hetkel, kui sa oled lahkunud ja kuulame, mida siis ütleb tema ilusa sametise häälega. Üsna magus lugu ja ma pean muidugi tunnistama, et et võib-olla ma olen avalikkuses tuntud kui niisugune karmi ütlemisega mees, aga aga muusika on mul selle nii-öelda kerge muusika poole pealt, pigem selline meloodiline, rahustav ja tihtipeale võib-olla isegi natuke magusapoolne, just nii nagu me Clif Richardi kuulsime. Aga järgmine artist on Roy Ormisson, ma usun, et see nimi väga palju kommentaare ei vaja. Roior, mis on kahjuks meie hulgast lahkunud praeguseks juba sai lapsega mänguväljakul olles südamerabanduse ja arstid ei suutnud teda päästa. Aga muusikaajalugu on ta jäänud kui erakordse hääleulatusega artist kes on ka erakordselt kaunite meloodiatega ja südamlike sõnade autor. Ja järgmine lugu Royorbissonilt, mis on kindlasti üsna tuntud. Lõun lei ainult üksildased. Roy Ormisson jõudis minuni tegelikult hoopiski veel tuntuma lauaga nimelt Pritsi Women. Selle laulu nime on tegelikult ju kasutatud ka teavad tuntud filmitegemisel. Ja see pritsib women. Ma kuulasin seda esimest korda kruttides üks kord oma vana Estonia raadiot, tol ajal oli ta noor ja uus Estonia raadio küll. Ja, ja see lugu mulle hirmsasti meeldis. Aga enamik Royorbissoni lugusid jõudis minuni tegelikult ühe, ühe plaadi kaudu, mille mu klassivend, soolot, soolaott, sool, tervitusi talle, kui ta kuuleb. Sai oma Kanadas elavalt onult. Ja see ansambel oli Teletsemen ja lätemen tegi kavereid tolleaegsetest niisugustest tutest Raadlikest meloodiates ja nemad olid teinud ka terve hulga orbissoni lugusid ja sealtkaudu jõudsid need lood minuni. Ja kui ma siis hiljem juba Royormissoni plaati ja muid kassette lindistusi, nii nagu see aeg aeg oli ja igasugused erinevad salvestusvahendid kättesaadavaks muutusid siis ma sõna otseses mõttes ahmisin Royorbissoni. Ja kuna see artist mulle nii väga meeldib, teine lugu temalt veel. Ja see on siis britid, beibe ehk kes me läheme jõuluaega, kus natukene kurvas meeleolus pakitakse lahti jõulukinke. Nii, ja nüüd läheme edasi ameerikamaale veel, aga seekord Californiasse, kus kuuekümnendatel aastatel tegi võimsa tõusu ja tohutu hulga hitte produtseeris selline seltskond nagu The Beach Boys rannapoisid. Nad on läinud ajalukku oma surfimise meloodiate ja lugudega aga mina olen valinud natuke teise tonaalsusega loo, kodungli nõus, ainult jumal teab. Ja see lugu liigutas mind väga, kui ma, kui ma seda esimest korda kuulsin ja see on niisugune mõtlemapanev ballaad sellest mis me oleksime, kui me oleksime üksi, ilma abita, ilma sõpradeta, ilma armastuseta. Aga võib olla ka ilma jumaliku ettehoolduseta. Nii et Beach Boys ja üksnes jumal teab Ja ilus lugu. Ma kõhklesin natuke, mul on ka teisi versioone sellest loost üks paremaid on kantristaar 60.-test 70.-test Glen Campbell. Kas võta äkitselt tema versioon, aga kui ma neid siis kuulasin ja võrdlesin, siis ma leidsin, et Beach Boys on siiski kuidagi matkem mahlasem oma mitme häälsuses. Ja valisin valisin originaali. Ja ma arvan, et tegin õigesti. Aga edasi? Üks seltskond, kes on lihtsalt vapustava laulukultuuriga, see on Kanada päritolu ansambel The Mamas papas, kelle ajad tegutsemisajad jäävad ka 60.-tesse 70.-tesse aastatesse. Ja lõpp pes nende tegevus küllaltki ootamatult see sellega, et üks nende liikmetest ja üks kõige kandvama häälega, kui te kuulate nüüd neid laule, siis seal on selline väga võimas ja tugev ja natuke terav naise hääl seal mamma käsk, nagu teda hüüti restoranis lõunatades, tõmbas toidu hingekurku ja lämbus ja ilma tema hääleta, lihtsalt sellel asjal ei olnud enam seda minekut seda koosseisu. Ja ansambel lõpetas tasapisi oma tegevuse. Aga siin on mamma käes ilusti elus. Ja ma valisin loo esimese loo hoone Dance, ehk kas sa soovid tantsida? See on lugu, mida ma ka ise olen laulnud oma bändiaegadel. Ma ei oska öelda sadu, kui mitte tuhandeid kordi ja elus tantsulugu võin öelda, et iga kord, kui me seda mängima hakkasime, tuli rahvast tantsupõrandale, nii et hakake tantsima. Ja ilus lugu, mis seal ikka, kõik on ilusad lood olnud siiamaani ja järgmised on ka ilusat üks ilusam kui teine. Aga võtame mammadelt papadelt nüüd ühe loo veel. See lugu jõudis minuni, kui ma käisin esimest korda 1979. aastal Nõukogude turismigrupiga Soomes. Ja loomulikult oli üks minu esimesi käike plaadipoodi ja plaadipoes. Loomulikult Ta lõi silmade eest kirjuks. Vaba maailm, vaba värk. Aga ma teadsin, mida ma tahtsin. Ja üks, mida ma tahtsin, oli mammad ja papad. Ma tahtsin midagi uut treid saada. Ja ma saingi tol ajal ühena kõige uuema plaadi nendelt. Ja praeguseks see plaat on jumal teab kuhu. Minu käest seda plaati enam ei ole. Ja sellel plaadil oli, oli minu meelest väga ilus lüüriline väga mõtlemapaneva tekstiga lugu step aut, mis räägib sellest, kui julm ja hoolimatu võib vahetevahel olla ka niisugune ilus asi nagu armastus. Nii aga lähme edasi ühe teise fantastilise artistiga ja see on õnnetul kombel lennukatastroofis surma saanud Ameerika kantrilauljatar Pätsik Line, kes täitsa uskumatu, aga ei saanud mingisugust laulukoolitust ja, ja kes on lihtsalt lihtsalt loodusõnnetus, naturaalne anne, mis avastati ja mis pandi püüne peale ja lihtsalt see loodusõnnetus on meile jätnud sellised surematud ja kaunid meloodiad. Aga Pätsiklain, nii nagu Ameerikas väga paljudel puhkudel ühtlasi oli ka väga niisugune tubli kristlane ja ta on laulnud küllaltki palju niisugust kantri gospeli ja siin ma valisingi just mitte neid tuntumaid lugusid Pätsiklaini esituses vaid ühe vähemtuntuma, mis on siis, on siis just selline kantri gospeli näide ja lugu kannab pealkirja klousse pookida siis ehk siis hästi ligidal koos sinuga Jeesus, minna, kõndida. Ja see on ilus, see on südamlik, see on religioosse pühendumisega. Lärmi ja kaost nii ja totrus. Last. Ja õnnistust kõigile. Ja Me jätkame kantrilainel, tõsi küll, natukene Rockilikum ja, ja natuke hilisem ta loomulikult, katsikline oli ikkagi 50.-te aastate staar, eelkõige aga vändon nimega hiidus, kotkad, California bänd ja noh, lihtsalt vapustavalt ilus muusika. Ja väga hea esitus ja lugu, ma usun, on suhteliselt tuntud lugu, ega hiiglased ei olegi väga palju lugusid, aga üks hiiglase lugu, mida mina isiklikult ei suuda enam kuulata, on Hotel California, paraku seda on minu meelest liiga palju mängitud. Aga lai naisehk siis valetavad, silmad või valelikud silmad, on minu meelest üks nende kaunimaid klassikalisi palu. Nii, aga nüüd juhtus väike viperus ja ilus otsustas. Ta ei mängi seda lugu kauem ja me peame selle loosis pooleli jätma. Midagi pole parata, ilus kaunis esitus, aga me läheme edasi kantrilainel, sellest hoolimata. Ja järgmine artist on Shawn Kemp. Ei ole superstaar, aga siiski küllalt tuntud kantrilaulja. Ja olen valinud ühelt selliselt kogumikud, kus on sellist 90.-te aastate alguse kantrit loo foolinevest sealt So Good ehk siis armumine, kumine inglise keeles. Ta nagu sõnamäng ei ole kunagi tundunud nii hea. No vaatame, kuidas ta kukub. Nii niisugune mõnus kantrilugu suht pretensioonid tuvagab taustaks alati meeldiv kuulata. Me läheme edasi teise kantribändiga ja see on pettud Seksas suhteliselt tuntud kollektiiv ja lugu, mille nad esitavad, on ma lav, ehk siis minu armastus. Sümpaatne, kena lüüriline ballaad. Niisugune oli siis üks ilus armastuslugu. Edasi läheme bändiga, mis on kindlasti tuntum, kui on lõdvalt Texas. Eestis on mängitud läbi aastate tuntud lugusid ka kavereid nagu Alice ja mitmed teised eestikeelsetes versioonides. Ansambel on nende Smauki ja me võtame ühe niisuguse natuke vähem tuntud loaga, tegelikult snuukri puhul me peame rääkima, et praktiliselt kõik nende lood on hitid. Nii et võtame siis ühe noh, võib-olla B-kategooria hiti ja see on fuajeefiudolevas moor. Mul on jälle isiklik suhe selle looga, ma olen seda laulnud palju kordi laulnud, ma olen sellele eestikeelsed sõnad teinud omal ajal ja võiks öelda, nii et kui me panime kokku ansambli hübriid 1979 siis oli meie repertuaaris üks esimesi lugusid ja, ja bändiliidri Madis Salumi nõudmisel pidin ma tegema eestikeelse teksti, mida ma kohusetundlikult tegin, nii et Forefiodolosmor mõne dollari eest. Midagi ei ole öelda, smuutit võib alati kuulata, see on palsam hingele, aga me läheme kantriga edasi, sest et tunnistan ausalt. Ma kuulan tänasel päeval küll põhiliselt klassikaraadiot ja klassikalist muusikat. Aga ja, ja siin on kindlasti väga suur mõju minu kallil abikaasal, kes on ooperilaulja oma ettevalmistuselt, aga mu süda kuulub mingit serva pidi ikka endiselt kantrile. Ja me laseme nüüd Karliin kaarterilt ühe loo jälle armastusest. Loomulikult Yithelinlav ehk ma armusin. Ja niisugune mõnus kantrilugu, ma olen seda palju kuulanud seda lugu, aga ma nautisin seda kaunist, seda vahvat kitarrisoolod seal. No niivõrd mõnus. Niivõrd mõnus, aga midagi teha ei ole, saateaeg hakkab läbi saama. Me peame otsad kokku tõmbama ja igal juhul võin ma öelda ühte minu põlvkonda ja tervet tervet maailma on mõjutanud, et rock n roll, rock n rolli võidukäik möödunud sajandi teisel poolel. Ma olen selles kasvanud ja mitte ainult mina, terve terve meie põlvkond ja noorematki ja natuke võib-olla see mõju kestab tänasel päevalgi ja seetõttu ma valisin lõpetuseks ansambli, kelle laule ma olen ka palju-palju laulnud, tõsi küll, mitte seda konkreetset, mis nüüd tuleb. Aga see pealkiri on nii sümboolne. Rokin õuade World rokkides läbi kogu läbi kogu maailma või üle kogu maailma üks kõikuda. Me tõlgime status quo või staatuskvoo eestipärasemalt ja laseme tulla.