Vikerraadio. Tere taas head kuulajad on laupäev ja rahvateenrite saade alustab stuudios, nagu ikka kolm ajakirjanikku, Evelyn Kaldoja Postimehest. Tere. Aivar Hundimägi äripäevast. Tervist. Ja mina, Neeme Korv, seekord saatejuhi rollis ja väljaandeks mul ikka endiselt Postimehes. No head kolleegid, presidendivalimised on nüüd viimaks õnnelikult selja taga. Kersti Kaljulaid andis riigikogu ees ametivande ja mõnedki varjule jäänud teemad saavad taas esile kerkida. Oleme päris palju pidanud presidendivalimistest rääkima, neist saadetes aga on vähemalt kaks teemat millest tänagi juttu tuleb ja mis on kas otse või kaudselt siis presidendivalimistega seotud. Nimelt otsustas ametist kunud Toomas Hendrik Ilves, et ei ka Ärma talus turismiäriga tegelema ning pidi osa ettevõtluse arendamise sihtasutuselt saadud toetusest tagasi maksma. Aga sellega seoses on kerkinud esile mitmeid küsimusi, mida tulekski nüüd lahti rääkida. Ja teine teema on mõistagi sisepoliitika, mis toimub kahes suuremas erakonnas. Populaarses erakonnas reformi ja siis Keskerakonnast, Keskerakonnal on täna ka volikogu. Meil on uus riigikaitse arengukava 10-ks aastaks. Aga maailmas on suured pinged. Süüria konflikt venelastega. Need suhted on kuumad. Meenutagem siin Kaliningradi paigutatud raketisüsteeme. Seda kõike USA üsna räpaseks ainult presidendivalimiste ja jaga Brexiti taustal, ka sellest tahame tänases saates kõnelda. Ja kui nüüd veel nädala kokkuvõttes öelda, siis meelde jääb kindlasti ka see, et Norra tippsuusataja Therese Johaug oli hädas oma huultega, määris peale kreemi, andis positiivse dopinguproovi, aga ta mitte ei naernud selle juures, nii nagu Evelin siin praegu vaid vaid lausa nuttis. Tähtis kreemi valik on tähtis. Aga kui nüüd see nädala kokku võtta, et lõpetada sellega, millega me võiksime tegelikult saatele anda, kaob ka positiivses mõttes nagu lähtepunkti siis tõepoolest muusik Bob Dylan pälvis Nobeli kirjanduspreemia ja kui ma ütlesin selle nime siin enne eetrit välja, siis te mõlemad ütlesite. Tegemist on teile kuidagi ikkagi tähtsa otsusega. Nii on, mulle meenus kohe film Deutsche sms, mis on küll võib-olla kõige rohkem tuntud kuulio laulu poolest gängster perenaise ka selle filmi nagu sisu, kuidas kirjandusõpetaja üritas siis sellises geto koolis lastele, vaata ta luulet mõistma läbi Bob Dylani ja, ja tegelikult kui mõelda need sõnad, jah, nad tunduvad triviaalselt, kui need otse tõlkida, nagu meil siin üks kolleeg, tõlkisid kopp-kopp-kopp taeva uksele, aga kui sa hakkad mõtlema, kui sa selle laulu kontekstis minu meelest see on väga huvitav, ebaortodoksne valik ja see võib olla, lähendab Nobeli kirja kirjanduspreemiat rohkematele inimestele kui see, kui nad tunnustavalt, sellist nagu võib-olla vähem tuntud piirkondlikust traumast rääkivat autorite, et loomulikult on tore, kui nad seda ka teevad ja ma loodan, et see tõmbab sellele preemiale rohkem tähelepanu. Jah, et see on nagu selles mõttes viide, et mida on seda otsust kommenteerides öeldud, et et kirjandus on, on väga lai mõiste ja et laulusõnad võivad mõnikord muusika mõnikord või on sageli mõjusam, kui, kui mõni mõni raamat, et ja noh, Bob Dylan on, on selles mõttes ikkagi palju kuulajaid endale saanud. Et selle aja jooksul, et ta tundub uuenduslik, aga samas ütleme arvestades, kes selle kirjanduspreemia sai, et ma arvan, et tõenäoliselt meie vanemad teavad, teavad teda nagu paremini, et, et võib-olla nooremale publikule võib-olla tänu sellele otsusele, aga ka seda rohkem kuulavad See on tegelikult, tuleb tagasi sellesama mõtte, mida minu meelest Jaak Aaviksoo ütles haridusministrina, tegelikult kirjandus või koolikultuuriprogrammis peaksid olema ka filmid. Et samamoodi nagu muusika ja popmuusika teatud klassikat. See on saanud osaks klassikalisest kultuurist ja me peaksime seda nagu tundma, et ma arvan, et see laiendas väga positiivses mõttes. Ja et kui ma olen kogu aeg ka nagu kandnud endas sellist mõtet, et laulusõnadekirjutajad tihti jäävad, jäävad varju, et ma siin ütleksin välja sellise nime nagu Lauri Saatpalu, kes on kirjutanud ikkagi äärmiselt huvitavaid laulusõnu just näiteks keelelises mõttes, ma arvan, et ta on üks osavamaid eesti keele kasutajaid ja mõõdetasin selle juures seda, et et miks mitte, et võiks ka mõne keeleauhinna kunagi saada, Eestis antakse selliseid ka välja. Wiedemanni keeleauhind näiteks et selliste preemiatega võib võib, võib ka laiendada, kuigi võib ju ka sulle vastu vaid tõeline, et et kui antakse see mõnda väiksemasse piirkonda või natuke maailma jaoks tundmatusse kohta, siis jälle võimaldab teatud probleeme esile tuua, mida, mida. Noh, nii üht kui teist peab olema just see nagu tai võõranduks väga ära selleks, et seal mingisuguse regionaalselt traumade preemia, vaid et see on ta pakubki nagu erinevat maailma nurka, et lääs ei ole ka unustatud, ei ole ka selline, ütleme võib-olla Bob Dylani puhul selle lihtne lihtne maailma valu, et see ei ole see, see, see, mis puudutab rohkemaid inimesi, peabki olema üht ja teist ja see tõmbab paremini tähelepanu. Mar. Aga selge selle noodiga võiks siis ju poptylanist jutu lõpetada ja tulla siis nende teemade juurde, millest me oleme kavatsenud temaga pikemalt kõnelda. Noh, see, et ilves ilvese koputanud uksele ilves läks uksest välja, pani selle ukse pauguga kinni, Eestis seda võis üldiselt arvata, aga tema mõningate sõnavõttude põhjal aga see, et nagu ühes Eesti filmist ka tükk krohvi kohe seina pealt alla kukub, kolakaga oli minu jaoks tegelikult küll teataval määral üllatus, kuigi, kui nüüd süveneda natukene kogu sellesse Ärma talusaagasse läbi kogu selle selle 10 aasta ja võib-olla natuke varemgi, siis, siis tegelikult ei peaks olema üllatus. Aga ta oli. No see näitab ka natukene võib-olla seda, et nendes riikides, kus tuntakse rohkem huvi presidentide eraelude vastu tegelikult natukene õigustatud ka, et ikkagi kellega inimene ennast seob, see mõjutab teda rohkemal tasemel kui see, mis toimub magamistoas. Et see on, ma arvan, et päris hea iseloomustus. Selle noh, eks see teema on sellel nädalal tõstatunud ikkagi eeskätt seetõttu, et see otsus, mis on, on tehtud ja, ja aastaid tagasi tehtud, aga mis siis nüüd realiseerus pärast Ilvese presidendiameti lõppu, et ta tundub jällegi paljudele ebaõiglane tundub ebaon just seetõttu, et on tehtud mingi erand pole järgitud sellist väljakujunenud praktikat ja ja ka need põhjendused, argumendid, mis, mis on toodud noh ei, ei ole veenvad, vaid nad on tunduvad otsitud, et kui sa siin viitasid sellele Norra suusatajale, siis siis ka see on selline, et dopingujuhtum, aga dopingujuhtum võib olla äri ja äri valdkonnas või siis sellisesse eraelulises valdkonnas No sina, Aivar, oled ju majandusajakirjanik ja, ja ise ka ja ise ka noh, võiks öelda ju kindlasti ajakirjandusjuht. Et kui sa vaatad seda sellise pilguga, siis on ju tunne, et, et kogu see kogu see protsess vähemalt siiamaani, mille järgi võib otsustada, siis siis nii-öelda juriidiliselt on nagu tundub, et kõik paigas. Et maksud on makstud ja nii edasi. Vot maksude küsimus tõenäoliselt alles tõstatub, et selle kohta on nüüd juht, juhtinud tähelepanu ka Lasse lehis, maksumaksjate liidu esindaja, nii Postimees kui äripäevas eelsel päeval, et et noh, siin siin ilvese puhul võib-olla aga teod, tegemist teatud maksuriskiga, aga, aga tal on aega see küsimus ära lahendada sisuliselt kuu aega, et, et selles mõttes seal noh, on on erinevaid lahendusi, aga pigem noh, ma arvan, et milles on see noh, võib-olla nagu see probleem on, on see, et kuidasmeelsed Ta siis toetusraha EAS-i ja teiste selliste riigiasutuste kaudu jagatav takse ja, ja mis alustel jagatakse noh, iseenesest see ju, et Toomas Hendrik Ilves nüüd ei taha tegeleda turismiäriga. Et noh, selles ei ole ka midagi imelikku või midagi nagu ette heita. Aga kogu selle juhtumi puhul nagu kumab selline kahtluseta et võib-olla seda raha taotledes oli see turismiteema selline mitte esmane, et võib-olla ta oli nagu selline, et katteallikas suitsukate tehase, see talu korda ja, ja selliseid juhtumeid on tegelikult Eestis päris mitmeid, need on ka siin välja tulnud, kus kui keegi kuskilt annab, on olemas mingid reeglid, siis on neid inimesi, kes üritavad enda soove nende reeglite järgi kohandada, selliseid taotlusi esitada. Täpselt samasugusel teemal tuli Tartu linna kaasava eelarve teemadel just värskelt, et siis annavadki linna raha tuli talli katuse parandamine, et, et see ei ole tegelikult midagi, mis läheks linnarahva hüvanguks, vaid tegelikult on selline nagu, kui välja arg linnarahval on kaugelt vaadates, et see ei ole midagi sellist nagu üldistatud noh, mingitki ja et inimesed on tore, et hakkajatele inimestele makstakse toetust, et midagi inimesed saavad teha ja seda ei peaks karistama. Teisigi nagu igasuguse toetuse taotlemisel on alati see dihhotoomia, et ühelt poolt, et paberimajandus ei tohiks olla pärl, ülimäära keeruline, ülim ära bürokraatlik, teisipidi peab ta ikkagi olema kontrollitav, ta peab olema usaldusväärne ja ta peab olema üldkasulik, et ma, ma arvan, et siit tuleb jälle see välja seesama seesama paradigma või, või paradoks, et ühtpidi peab olema võimalik seda toetust reaalselt saada, aga teisipidi peab olema tõesti kontrollitav, see toetus läheb üldsuse hüvanguks või mingisuguse siis kas majanduse edendamiseks või üldkasutatavaks. No see Ärma talu näide on tegelikult selline erakordselt komplitseeritud, kui hakata seda võtma, siin on nii palju igasuguseid erinevaid alateemasid, muuseas Mihkel Mutt, 2007. aastal, kui tuli välja see, et see see rendilepingu teema ekse, sellega tegeles siis Evelin Ilves omal ajal ja siis justkui nagu rentis ilvesele ameti tegevuseks kogu seda seda teemat presidendile, siis siis Mihkel Mutt kirjutas päris siukse hoiatava loo. See ei ole üldse hea näide ja sellega kaasneb väga palju, palju jamasid, samal ajal kui me seda teemat käsitleme, siis siis tegelikult peab ka ju möönma, et see president, see, kuidas presidendi niimoodi eraelu on korraldatud, kuidas, kuidas meil üldse noh, tegelikult ju pole õieti siukseid ametiresidentsi, inimesed kujutavad ette, et on, on võimas Kadrioru loss või noh, pressilee loss, et see on nagu selline palee. No tegelikult on seal üks üsna üsna laike ometi korter ja mingisuguseid asju saab seal teha, aga näiteks kulda, randa, Soome presidendiga võrrelda võrreldavat residentsi ju sellist ei ole. Praegu veel. Me teame seda, et tahetakse ju või, ja juba eraldatakse raha siis Rocca al Mares selle kompleksi väljaehitamiseks, aga, aga see on kõik kõik alles pooleli ja nüüd, kui me vaatame kõigil presidentidesse, on olnud tegelikult see sa ometi ometi kodu probleem nagu päevakorrad, et see haakub ka veel selle asja juurde. Aga, aga see, kuidas, kuidas, kuidas nüüd tekkis nagu selline selline riigipoolne, noh, nagu siis era eramõisa toetamine. See võib olla ikkagi ka ei ole päris õige. Siin on üks probleem, tuleneb ka sellest, et see otsustamine on olnud selline noh, siin on nagu niisugune ringkaitse tunnused, et, et see otsus tehti tegelikult 2012, et et see 10 protsenti tagasi küsida, kui ei jätka ka selle põhjendus, miks see otsuse avalikustamine edasi lükata oli ju selles, et ilvesele edasi president ei teatud, kas ta siis ametiaeg lõpeb, jätkab või mitte. Aga noh, ma olen seda mõtet tollal, kui see otsus tehti selle kohta ka nii-öelda küsisid ajakirjanikud, et siis oleks tulnud nagu avalikustada ei öelda, et me tegime sellise otsuse, kui ta lõpetab ameti ära ja ta ei, ei jätke seal turismiäriga, et siis ta peab ainult 10 protsenti tagasi maksma, et praegu nagu ametnikkond hakkas seisma või kaitsma. Et seal ühte isikut ühte riigiametniku ja unustas ära, et ta tegelikult on, on nagu avalikkuse teenistuses ja see on, ma arvan, üks asi, mis väga selle otsuse puhul häirib ja tekitab sellise kokkumängu ja ja joki tunde No meie kolleegid ajalehes Sakala ju esitasid küsimuse siin septembri alguses täpselt sõna-sõnalt selle küsimuse, see oli, oli avaldatud siin Sakala nüüd esiküljel materjal selle kohta. Ja said EAS-ist nagu sellise keerutava vastuse, kuigi tegelikult oleks võinud ju öelda, et, et selline otsus, mis sisaldas seda kümmet protsenti 190-st 1000-st oli tegelikult juba olemas. Jah, ja teine põhjenduste pool, eks, et et on hakatud, ma kujutleme nööbi külge, ülikonda õmblema, et tagantjärgi nüüd selgitama, et, et, et see seda raha ei, ei nõuta suuremas osas tagasi sellepärast et Ilves on võtnud seal vastu tuhandeid, et Eesti riigi külalisi, väliskülalisi meie enda sisekülalisi, mis on nagu olnud hea, aga, aga kui ta seda nagu raha taotles või seda talent siis seda anti nagu teisel eesmärgil, et sa mulle meenutab sellist, ütleme, maksupettusega vahele jäänud ettevõtjate sellist tüüpilist, vabandust on võib-olla Oliver Kruuda on kõige parem näide, kus ta ütleb, et aga ma olen loonud nii palju töökohti ja nende pealt on riigile makstud nii palju makse. Jah, need maksud on makstud tema töötajate peal ja töötajad on teinud selle jaoks midagi. Aga see annab põhjust tal otsustada, et ma nüüd võtan riigilt või ma ei maksa või petan või, ja nii edasi, et, et see on nagu oluline aru saada, et, et need põhjendused antud juhul nagu ei veel. Jah, ja kui vaadata nüüd näiteks selliste, ütleme tavainimeste kogemusi, kes on, on mingisugust eurotoetust saanud, need summad on kindlasti olnud väga erinevad ja ja tihtipeale päris palju väiksemad, siis tava tavainimesed justkui ikkagi räägivad, et võib-olla see, see protsess ikkagi ei käi alati päris nii lihtsalt kui, kui siin mõnede inimestega, et mõned on justkui ikkagi võrdsemad kui teised. Aga samal ajal nüüd kui me vaatame kogu selle olukorra, sellist komplitseeritust ja seda, kuhu see asi on nüüd läinud, et et kuidas, kuidas sellest asjast üldse välja tulla või kuidas me peaksime, peaksime edasi minna, Ilves on andnud nüüd omapoolse selgituse. Küll mitte mitte võib-olla ülimalt põhjaliku, aga, aga, aga kas ma ei tea, kas või kas peaks kõik need arved lagedale tooma või mida peaks tegema? Ma siin noh, lisada, et siin ei olegi selles mõttes enam enam nagu häid lahendusi, et ühelt poolt kui vaadatakse, et kes nagu vastutab kasvu otsustajate poolt, siis kuum kartul, mis käivad, seal tuleb alati kollektiivselt tehti ja kuskil olid mingid eksperdid koos või mingid komisjonid, kes otsustasid. Noh, ma arvan, kõige lihtsam muidugi oleks lahendada niimoodi. Toomas Hendrik Ilves maksab selle 90 protsenti tagasi ja see oleks selline hästi lihtne ja mustvalge lahendus. Aga siin on konks, et ma arvan, et tal ei ole sellist raha, et seda nii kergelt tagasi maksta, sest see on suur summa. Ja selles kogu see see probleem tõenäoliselt ongi alguse saanud. Noh, ma arvan, et asjaosalist seisukohalt on käitumine lihtne, et lihtsalt et. Oodatakse torm vaibub ja plekijat teda saatma. Ilvest aga, aga mingeid muutusi ei tule juba nõnda, et need reeglid on ära muudetud. Noh, minister Oviir teeb nüüd auditi, võib-olla sealt midagi ilmneb, aga aga ma arvan, et lihtsalt suur hulk inimesi nagu pettunud riigis. Ilvese maine on kõvasti kahjustada saanud ja tõenäoliselt ka EAS-i usaldusväärsus, kuigi see otsus tehti nende inimeste poolt, kes täna EAS-is enam enam juhipositsioonil ei ole ja isegi isegi EAS-i kureerinud minister tol ajal Juhan Parts on lahkunud, et see on olnud huvitav, et IRL-i liikmed on olnud väga verised siin Priit Sibul ja Siim-Valmar Kiisler. Aga nad unustavad ära, et need EAS-i täna ilmsiks tulevad. Jamad erinevate raha eraldustega paljuski on, on ajast kui, kui seda asutust nii-öelda kureeris Juhan Parts, järjekordne üks Juhan Partsi. Nagu selline kivi tema kapsa ees. Eks ta nüüd saab auditeerimist õppida. Aga ma tahaksin veel veel korraks jätkata selle, selle presidendi ametihüvede teemaga, et, et nüüd taas ilmselt kerkib küsimus päevakorral, et kas siis nagu president on meile meile liiga kallis või ei ole liiga kallis, et et meil on ju ka olemas ametihüved ametist lahkunud presidendile k lese lesele, et, et kas see institutsioon on nagu tema rolli arvestades meile liiga kallis. Liiga kallista tegelikult kui võtta seda proportsiooni, Eesti riigieelarvest selgelt ei ole ja ega see presidendi palk, keel, aga nüüd midagi nii müütilist, et kui sa mõtled europarlamendiliikmeid või Euroopa Komisjoni voliniku või, või üldse tippmeie tippametnike näiteks Euroopa sektoris ja niimoodi, siis meie presidendi palk on selline. Noh, ta on, ta on Eesti Eesti riigi palgasüsteemis on ta täiesti normaalne proportsionaalne, arvestades meil üksainuke presidendi, see siiski peab olema selline soliidne inimene, et et ma arvan, et ta ei ole sellel nende numbritega tegelikult ei ole probleemi. Aga nad tunduvad suured inimesele, kes teenib palju vähem ja kes võib-olla natukene poliitikas pettunud ja kellele seetõttu tundub, et mis ta seal on, et mina siin teen, päeval levib palehigis tööd, et, et see võib-olla on sellest nagu kingitud. Ja mis nad, mis kulusid veel puudutab, et see, et presidendi ametiaeg saab ümber, et siis tuleb arvestada et pärast seda on tal ka ikkagi erinevaid kohustusi, mis, mis on Eesti riigi riigi riigi esindamisega seotud, sellepärast on ka see riigi poolt talle võimaldatud väikene meeskond. Ja, ja mis sellel nädalal näiteks mind häiris. Vahepeal tõstatus, oli meie uue presidendi abikaasa küsimus, kus oli uudised, ta loobub. Erinevalt nendest hüvedest, seal oli auto ekssekretär, aga et ta võtab vastu selle presidendi, siis abikaasa, palgatasume, esindustasu esindaja seal suurusjärgus 1500 eurot. Et siis inimesed nagu tundub, et nad raha tahab, aga, aga me peame arvestama. See, see ongi esindustasud, tal on paratamatult kandma kuuluvust, platsid on kulusid, mis on, on selle uue rolliga seotud ja on viisakas, kui me kui me aitame seda katet, ei saa öelda, et sa pead nüüd ise muidugi. Ta peabki kandma rätsepa fraki, sellepärast et me ei taha, et meie president läheks brände nimetamata ta ei läheks. President läheks koos abikaasaga, kellel kotis ülikond, me ei taha seda, et noh, et see on niisugune väike detail, mis torkab silma siis, kui seal on valesti, et need asjad ongi paratamatus, et. Jah, et ja see ei ole midagi müstilist, tegelikult see number ja arvestada tuleb ikkagi, et meil on üks ja ainuke presidenti, me tahaks, et sellega oleks asjad õigesti hästi väikeste detailideni välja. Mul on tegelikult hea meel, et te tõite välja selle aspekti siin, et et vabariigi president on Eestile vajalik ka, õigemini siis ka juba siis, kui ta ei ole enam vabariigi president, kui ta on lihtsalt president, et seda on ju ka siin. Kogemused on näidanud, et näiteks ka nii Arnold Rüütel kui kui, kui nüüd loodetavasti ka siis Toomas-Hendrik Ilves siis ikkagi annavad vajadusel panuseid eesti heaks, nendes kohtades, kus nad on, on kahtlemata väga kompetentsed ja saavad, saavad tegutseda, et noh, Arnold Rüütlil on näiteks näiteks välisministeerium on teda kasutanud ju ju Kesk-Aasia riikidega suheldes ja mitmesugustel sellistel üritustel ja jaga konverents. Kasvõi saatkonna üritusel, kui sul on ikkagi kohale endine president Arnold Rüütel siis see näitab ka sellele sellele saatkonnale, kes on ta kutsunud, see näitab mingit eraldi austust, et see on ikkagi hea märk. Ja et kuigi, kui ma siin selle teema hakatuseks ütlesin, et Ilves pani selle Eesti ukse nagu natukene pauguga kinni, et ma ei tea, võib-olla mina tahtsin seda pauku seal seal väga näha, aga aga ma tõesti võib-olla võib-olla ei näinud nendes lahkumisintervjuudes seda, seda lauset, mida ma oleks tahtnud näha, et et, et, et see, see asi on tal südames ja ta teeb Eesti Eesti nimel tööd nagu, nagu edasi, aga ma usun, et ta tegelikult seda teeb oma oma nendes valdkondades, niiet. Eks ta on ka väsinud, eks tema on ka väsinud ja kogu. Ei las ta siis puhkab natukene, aga küll, aga ei tohi ära väsida kindlasti EAS-i, et me sel nädalal nägime siin veel näiteks kasvõi seda juhtumit, et siin aasta tagasi hakkas päevavalgele ujuma, et üks, kahe ja poole miljoni eurone rahaeraldus on nagu, nagu hapuks läinud ja ja õnnetuseks on see üks meie selliseid ka muuseas kahju. Selliseid e-riigi teemasid olnud ehk siis startup ehk idufirmaga seotud, nii et see paneb nagu märgi kogu teistele idufirmadele peale, et inimesed ütlevad, et näed, et lähebki raha sinna kuskile tühja auku. Et siis tegemist oli ühe firmaga, kes tahtis luua sellist maagilist SIM-kaarti, mida umbes saaks kasutada mitte just maa all ja, ja vee all, aga põhimõtteliselt kõikjal-kõikjal maailmas, kus, kus vähegi mingid võrgud tegutsevad, aga see asi asi päris täpselt nii ei läinud ja nüüd on lausa asi jõudnud õiguskaitseorganiteni välja. Et Aivar, mis sa arvad, et kuidas, kuidas selle EAS-i õppetundidega on sellistes sellistel hetkedel? Jah, et siin veel mõned nädalad varem oli jõugu maagiast rääkida, oli meie tuntud mustkunstnik kokku kunagise toetuse üle diskussioon, mis, mida ta ka sihipäraselt ei kasutanud ja nii edasi, et et noh, mina olen selles mõttes hästi mustvalgel seisukohal EAS-i puudutaval teemal, et mida vähem sellist toetusraha jagatakse, seda parem on, et, et ma arvan, et kui EAS kinni pandaks, väga hullu midagi ei juhtu. Et siin on nagu küsimus sellises konkurentsi teemas, et kas ütleme ükskõik, kas sa toetad uue turismitalu tegemist või, või mõnda teist väiksemate ettevõtlusega alustamist, siis peame arvestama, et, et selles äris on alati juba vanad olijad ees ehk et kui me kogume maksuraha kokku või saame Euroopast mingi raha ja siis suuname selle valitud ettevõtjatele, sest nad saavad paratamatult konkurentsieelis, et et miks, miks niimoodi turgu solkida, aga noh, ma, ma tean, et raha tuleb jagama ja nii edasi. Aga küsimus võib-olla on pigem selles, et, Suutma põhjendada ühelt poolt ja teiselt poolt jälgima, et mis nende rahadega ikkagi toimub ja mulle tundub, et vahepeal on, vahepealsel perioodil, oli oli see probleem, et raha oli nii palju, see tuli ära jagada ja polnud nagu seda kompetentsi, kes hakkaksid vaatama, et kas see raha ikka läheb sellesse projekti ja kas tehakse ära need asjad, mis on lubatud ja, ja võib-olla me ei pea andma kohe miljon eurot, vaid võime anda väiksema summa, kui ma meenutan seda IT-võidufirma juhtumit, et vaatama, et kas nad nende ideega kannatavad, et seda mingi hetk ikkagi EAS-is ei olnud ja EAS tundus olevat selline ühe sõpruskonna kontrolli all olev asutus, kust kust oli mõnedel inimestel nagu üllatavalt kerge raha saada ja eks eks seda nagu üritati ära kasutada, et ma arvan, et kui ministriks sai Anne Sulling ja ta tegi seal ikkagi sellised olulised muutused nii juhtkonnas kui, kui võib-olla reeglites, et siis asi on hakanud paremaks minema. Siin on võib-olla inimlik see, et inimesed kui raha tuleb niimoodi ja nad ei tunne selles suhtes mingit omanditunnet voolab läbi, et lihtsalt hakkabki läbi voolama, et, et seal on tulnud sellises kohas ilmselt tulebki vahetada neid inimesi, kes otsustavad väga tihti ja pidada neid reegleid päris karmilt. Ja seal seal oli veel see probleem vahepeal, mis nüüd on nagu ära, et ka edukad ettevõtjad hakkasid küsima raha, et see raha lihtsalt voolas D-grupp võimli meelte või kus küsiti raha, et, et me ei kujuta ette, et Fjodor Berman või keegi teine siin rikaste TOPi esiotsast läheks ja küsiks sotsiaaltoetuseks, aga kui riik annab raha ettevõttele, siis võeti, kirjutati projekt, inimestel on võimalik laristada laristada. Seda enam on, on nukker, et idufirmad, kellel on tavaliselt tähtis selline võib-olla mingi neljakohaline või, või viiekohaline investeering, see on, ongi ülitähtis, et mingit asja käima lükata mingit lahedat ideed, et ta on saanud tegelikult sellise noh, mingil määral sellise mainekahju nüüd nüüd selle maagilise Simmi juhtumi tõttu ja, ja mis meid ikkagi hämmastas, oli see, et Postimehe ajakirjanik Aivar Pau tundis aasta tagasi selle teema vastu huvi. Ja kuigi see, kuigi see rahasumma olid tõesti niivõrd suur, siis justkui varem nagu ei tekkinud mingisugust erilist kahtlust, aga nüüd nüüd on need asjad siis uurimiseni jõudnud. Aga räägime siis edasi sisepoliitikast, et meie esisots, Jevgeni Ossinovski ütles ekstav teles, et mingi võbelusi on kuskil lahti. Proovime seda võbelusi natukene kaardistada. Seda lauset, et Keskerakonna juhivahetused lähemal kui kunagi varem on siin öeldud päris mitu korda. Selles saates, aga aga ei tea, kas siis nüüd on see asi juhtumast Keskerakonna volikogu, nagu uudistest võisite kuulda on, on täna kokku tulnud ja arutab siis, et millal see erakorraline kongress võiks toimuda, millal, kus siis Jüri Ratas on visanud kinda Edgar Savisaarele. Lugu on paika pandud viies kas on viies november laupäevane päev? Vist paides? Viht paides oli, oli ka kõne alla, et äkki peaks tegema seda Tallinnas. Nii et nii et. Nagu Keskerakonnaga tundub see, et, et segas nüüd Savisaar võidab need järjekordsed esimehe valimised taas või siis õnnestub ta ametist teistele oponentidel tõrjuda. Et see enam ei olegi noh, võib-olla nii nii oluline teema, et tegelikult on keskerakonnas ikkagi toimunud juba selline võimuvahetus, kui me vaatame kas või riigikogu fraktsiooni seisukohast või kui nüüd on ka ju Ratase Simsoni Repsi leeril on, on peakontor enda kontrolli alla saadud tänu sellele, et ametis on neile soodne peasekretär ja lukud on ära vahetatud, et et, et ja mulle tundub, et kõik, ka teised erakonnad on sellega juba arvestanud, et see varem või hiljem see Savisaarele mõju muutub seal üpris väikseks. Huvitav küsimus on selles, et, et kas, kas Keskerakond pärast seda, kui näiteks ratas tuleb esimeheks, kas pärast seda tekib mingi eraldi poliitiline liikumine, mida on juba nimetatud Spisaks Savisaare, et see on võib-olla selline oluliselt olulisem küsimus, et mis, mis Keskerakonnast saab? Jah, kaks nädalat tagasi selle, sellesama nimetuse ütlesin Mikk Salu siinsamas saates ju otse välja, aga aga see oli muidugi huvitav mõttekäik sul, et Savisaar on justkui saanud auesimeheks nagu noh, de facto, eks ju. Kuigi kuigi ikkagi sisuliselt on ta ikkagi ju erakonna esimees ja, ja mina ütleks küll, et see muutus, mis seal toimumas on, selles mõttes saab ikkagi olema ikka Eesti poliitikas on selles mõttes nagu väga suur, et kui see muutus tõepoolest toimub, sest meil on siiski üks erakond, mis erineb kõigist teistest riigikogu erakondadest, selle poolest intervjuusid annab selle erakonna esimees ainult siis, kui see on tema, noh, nagu tavalisel ajakirjandusele, kui see on tema enda huvides. Ta võib endale nii-öelda lubada selliseid asju, et öelda, et Eesti riigi, see ja teine ja kolmas institutsioon ei toimi eesti polegi õieti mingisugune õigusriik ja, ja nii edasi. Et kui, kui see olukord muutuks, siis tahes-tahtmata Eesti poliitika sisepoliitilised jõujooned, ma arvan, et muutuvad hoopis teistsugusteks, kui nad, kui nad on enne olnud. Kas keegi vaidleb? Ei julge vaielda sellise asjaga, et eks need hõbedased, eks näis, vahepeal tundus, et see presidendivalimised lükkavad nagu rohkemgi käima, aga nüüd tundub kuidagi jälle pealtnäha nagu rahulikuks läinud. Aga Jüri Ratas rääkis üsna varjamatult juba sellist koalitsiooni juttu tegelikult oma pressikonverentsil, et et mis teie arvate, kas see on siis niimoodi, et kui, kui näiteks toimub see vahetused siis sellel uueneval Keskerakonnal on kohe pilet taskus? Stenbockis pilet, ma mõtlen No enne tuleks nagu olemasolev koalitsioon ära lammutada siiski ainult et see on nagu, et see nõuab ka seda ja peale selle, et olemasolev, kui tekib see nii-öelda uus Keskerakond, siis ta on ikkagi natukene alguses uus jõud, mille puhul sa täpselt ei tea, mida nad teevad ja tahavad, et nagu vanadel kooselukaaslastel on selles mõttes mugavam ikkagi koos olla, et ma ei usu, et see nii lihtsalt saab kohe juhtuda, kui seal nüüd nagu valimiste eelset tavaliselt need, mis on see Reformierakonna rütmetele enne valimisi vahetavad koalitsioonipartnerid tavaliselt, et võib-olla siis nagu midagi juhtub, aga nagunii automaatseks ma seda küll ei peaks. See peab olema mingi ajend ja, ja eks. Selline võib-olla päästik võib võib-olla kohalikud valimised aasta pärast, et, et see on selline jällegi kokkuvõtete tegemise aeg, erakondadel, nad näevad ära, kes on edukad, kes vähem edukad ja pärast seda hakkavad mõtlema riigikogu valimiste peale, et me nägime ta eelmine kord, et IRL-i hea esinemine kohalikel valimistel ikkagi ärgitas Reformierakonda tegema riigi tasandil muutusi. Et nad hakkasid pelgama, et, et võib-olla IRL saab liiga ohtlikuks konkurendiks Nendel viimastel riigikogu valimistel, et mingit pidi nüüd IRL-il jälle hästi läinud. Ja tänu Kadriorg täpselt see presidendivalimiste muster pandi, pandigi paljuski alus kohalike valimistega. Need jõujooned. Jah, ma arvan ka seda, et, et väga kiireid muutusime siin selles mõttes nägema ei hakka, et ikkagi lõppkokkuvõttes tõesti noh, me peame ikkagi aru saama, et kui see tõepoolest Keskerakond vahetab juhti ja muutub selles mõttes nagu sellisest, et varem ikka noh, täiesti totaalselt isikukesksest erakonnast natuke teistsuguseks, et mis õieti hakkab juhtuma, milliseid väärtusi nad hakkavad sõnastama ja nad võivad öelda, et meil on endiselt see Keskerakonna programm ja ja nii edasi, aga, aga ootame ja vaatame ära. Aga üks huvitav aspekt on ka tõepoolest veel veel ju Tallinna linn sellepärast et seal ma arvan küll, et midagi hakkab toimuma juba enne seda, kui kui kohalikud valimised kätte jõuavad. Sest et Tallinna linnas on ikkagi selline olukord, et täiesti vabadel valimistel on Keskerakond mitut tsüklit hoidnud enda käes ainuvõimu ja mis nüüd seal volikogu tasandil juhtuma hakkab? No seda on päris raske ette ennustada, sellepärast et et avalikkuse nii-öelda sellist vaatlevat pilku Tallinna volikogu peal pole ikka ammu olnud, neid otsuseid langetatakse sirgelt linnavalitsuses, Vabaduse väljakul. Ehk nüüd saab olema Keskerakond Keskerakonna vastu, et tuld tulega võidelda, et võib-olla seal. Jah, ja ja linna seisukohalt praegu ka linnavalitsust vaadata, volikogu vähem, aga, aga ikkagi abilinnapeade tasand on, on selline, kes on olulised häälte häältekogujad nendel valimistel ka järgmisel aastal kindlasti. Et selles mõttes on oluline, et kuhu leeri nad hoiavad, et praegune üritanud? Mitte väga aktiivselt, ainult avalikkuses vastanduda, kuigi paar paar korda on olnud, kus on, on ka Savisaarele vastandunud praegused linnajuhid. Ka kuulge, saateaeg läheb tõesti väga kiiresti, me peame natukene rääkima ka Reformierakonnast kindlasti sellepärast et erakonna auesimees Siim Kallas, kes teatavasti ju ei saanud Eesti vabariigi presidenti on andnud sel nädalal päris vägeva intervjuu, siis Aivar sinu ajalehele Äripäev, millest on nüüd ka palju juttu olnud ja mis nagu ma aru saan, tõi kaasa sellise reljeefse kirjavahetuse peasekretär Reimo Nevokaatiga, mis kõik siis nii-öelda avalikkuse ees lahti lahti rullus. Et Siim Kallas ütleb, et kuidagi ütles, et ta ei ole kibestunud ja ta ei ole häiritud, aga ta on pettunud. Või kuidas, kuidas sellest asjast nagu nüüd peaks aru saama? Ma ei ole küll rassist, aga. Ka kuidas mina seda aru saada, kui me aga ma olen seda intervjuud lugenud, siis ma ikkagi tõlgendan seda niimoodi, et et Kallas siis Siim Kallas ei lähe sisepoliitikast kuhugi. Et need soovitused, mida ka Nebokat, peasekretär, Nebokat või teised on öelnud, puhka, võtta aeg maha, et, et need on, on kurtidele kõrvadele ja ma näen seal ikkagi soovi reformierakonnas ennast rohkem kehtestada ja, ja võib Palju rahulolematusega Kallasele pole ainus, et näiteks ka Rein Lang on olnud väga teravate väljaütlemistega Reformierakonna juhtide aadressil ja me jõuame jälle kohalike valimisteni, mis siin võib-olla kogu see taust võib olla. Et reformierakonnal noh, võiks ju olla ja seda ka tänapäevalehe ajakirjanikud, sellele viitavad tänases LP-s, et võiks olla huvi esitada kaks kandidaati, nagu nad presidendiks esitasid, siis esitada kaks kandidaati ka linnapea kohale, need on siis Kaja Kallas ja Marina Kaljurand ja ja need kaks erinevat leeri tõenäoliselt põrkuvad selles erakonnas väga tugevasti ja see peasekretäri reageerinud Kallase intervjuule, noh see selles võib olla kindel, et see oli, oli ikkagi juhtkonna poolt nii-öelda. Heakskiidetud, et see ei olnud peasekretäri isetegevus ja tegelikult Reformierakonna juhid teadsid väga hästi seda Kallase kriitikat, mis seal intervjuus tulijat ei tunne. Ootamatult, et me küsisime ka nende käest kommentaare ja saatsime sellise kokkuvõtte sellest teemast. Jaan üks mõte, mis sealt loostel läbi käis, oli see, et Kallas siis koondab koondades vingeid, mõttekaaslasi võib ka luua mingisuguse uue uue, siis täna juba kõlas nüüd vene keeles, seda ei ütle sellepärast, et see on jälle oleks jälle liiga liiga märgiline ja ja võib-olla läheksin sedasama Kremli retoorika alla, aga et oma nimekirja mingisugusel kujul ja siis mind hämmastas see, et mitmed Eesti poliitikavaatlejad asusid kohe väga kiiresti ütlema, et uue partei loomine ei ole kuidagi võimalik ja nii edasi, aga ma mäletan, et umbes sellist juttu räägiti ka vabaerakonna sünnil, nii et mingisugune noh, kui nii võtta siis mingisuguse, selline mingisugune selline tõsiselt liberaalsete vaadetega nii-öelda reformi vabaerakond. Mina ütleks, et see ei ole üldse võimalik. Liberaalne erakond liberaalsest erakonnast. Ja nad on tsüklilised, et kui vaadata, siis näiteks mulle meeldib väga võrrelda Eestit ja Lätit, minu meelest on väga sarnased ja Lätist on meil hästi palju nagu õppida, sest tihtipeale seal juhtub see, mis meil varsti juhtub ka, et Lätis oli läkiläki, see tekkis Reformierakond, tekkis nende endise presidendi Valdis Zatlersi või selle tekkis täpselt üheks hooajaks ja siis ta jälle kadus ära, et need mingisugused sellised koelised protestihääled, et need korjatakse kokku, aga see on ka see, et kui inimesed ühel tsüklil protestivad järgmisel nad saavad aru jälle protestihääli. Ta eriti et see on selline riskantne asi, aga jah, vaba vabaerakond tõestas suurepäraselt, et on võimalik küll sellist asja teha. Ja vabaerakond, kui vaadata praegu siiski küsitlusi, siis nad on, nagu nad on ka pisut parandanud oma reitingut nad ei ole. Ma arvan, et ma arvan, et ei ole kaasa toonud ka noh, nii-öelda valijate seas sellist sellist suurt pettumust nagu pildis ja nad on nad tegijad näitasid ka nagu sellest samast presidendivalimiste saagas nüüd, et et nendega tuleb, tuleb tegelikult arvestada ja ma usun, et usul, et nad ka järgmine kord ületavad selle valimiskünnise Praegused seisud näitavad küll niimoodi Uue erakonna loomisest nüüd Kallas ise juba eile pärast neid, et avalik sõna, seda avalikku sõnasõda erakonna siis juhtidega keskaparaadiga tegelikult taganes. Et ta ütles, et seda mõtet tal ikkagi ei ole, ta ei hakka seda tegema, et see, mis ta äripäeva intervjuus ütles, et. Seal ta ütles, et ta ei tea, et raske on öelda, tsiteerin praegu peast, ta mõtleb sellele aga et see on keeruline ja, ja see intervjuu kuulajatele ka hea teada, et, et Kallast tegelikult selle intervjuu, mis ta andis ise veel üle vaadata, vot selline oli, oli tema kokkuvad nõue ennem kui ta meile intervjuud andis. Eks see, see väljaütlemine viide uuele erakonnale ei olnud kuidagi nagu juhuslik minu arvates või selline mõttevälgatused. Ja, ja see küsimus üldse on ajendatud sellest, et tegelikult minu teada Kallas on ikkagi käinud ettevõtjatega kohtumas enne presidendikampaania algust ja tundnud huvi, et et kas oleks rahastajaid, kes, kes tuleksid kaasa või mitte, aga noh, nüüd on vähemalt tema öelnud, et ta uut erakonda ei tee. Mis, mis tõenäoliselt viitab ikkagi sellele, et ta tahab ennast kehtestada Reformierakonna sees ja sellest Kallase intervjuust seal on ka tõlgendatud niimoodi, et see oli rünnak ikkagi Taavi Rõivase ehk reformierakonna juhi aadressil, kelle kohta Kallas intervjuus ütles, et ta kord on seal, kordan, hääletalle laveerib nagu mitme Reformierakonna leeri vahel. Nojah, vat nende, nende leeridega on selline lugu, et kui, kui siis näiteks toodud keskerakonnas võib-olla neid leere näeme, näeme üsna selgelt siis seal reformierakonnas on, nii et pigem võiks seda siiski öelda, et, et seal käib selline vaidlus, sellepärast et et ka näiteks Taavi Rõivas on olnud on olnud näiteks ka Kallase suhtes nagu erineval positsioonil või sellisel kõikuval positsioonil. Ja võib-olla võib-olla see ongi ka mingil määral siis tinginud sellise sellise kogu selle kogu selle hõbedase. Reformierakond ka sellisena, nagu ta on, rohkem nagu selliseid parteisid üks nendest partidest, kes suudab enamasti sisepinged nagu hoida oma kinniste uste taga, et mõned teised erakonnad on sellised, et noh, kõigepealt sa loed lehest ja siis sa partei, ma saan ise ka aru, mis toimub, et see Reformierakond on, selles mõttes on üllatavad, et presidendivalimised on toonud välja nende sisepinged. Aga seal oli ka Kallas selles intervjuus viitas, et mis see nagu tema kriitika põhjus on, et et ta ei tahaks seda, et nüüd pärast presidendivalimisi Reformierakonna juhtkond ütleb, et midagi nagu pole olnud, jätkame sõbralikult, et ma ikkagi noh, kasvõi see kujund, mida Kallas kasutas. Kui ta rääkis Rain Rosimannusest ja temaga leppimisest või koostööd ütles, et kuidas sa seda teed, kui sul on noa käepide, paistab seljast välja, mismoodi sa siit edasi läheb, et see on ikkagi väga selge viide Kallasel, et et, et tema võtab Reformierakonna juhtkonnas muutusi või siis juhtkonna suhtumises muutusi. Ja mulle tundub, et Kallas tänu sellele presidendikampaaniale sai nagu tuge või jõudu juurde. Ta käis nii-öelda põllul kohtus ka inimestega piirkondades, fraktsioon oli üpris suures osas ikkagi Kallase taga. Et ta, ta tunnetab seda, tema toetus selles erakonnas on, on lai ja tugev ja võib-olla see selline reageering vene kaardi väljavõtmine, mida Reformierakond aeg-ajalt kasutab, et pigem see võib näidata Reformierakonna praeguse juhtkonna või siis Taavi Rõivase nõrk. No ma arvan, et nendel teemadel me saame siin lähinädalad ja meie kolleegid siin saadetesse veel päris palju rääkida, sellepärast et tõepoolest nagu veel kord öeldes, nagu Ossinovski ütles, võbelused on selgelt olemas. Aga Vene kaart ütlesid sa Venemaast me tahtsime ka natukene kõnelda, sest et päris ausalt öelda, siis olukord on ikka ikka väga vastikult pingeliseks läinud. Olukord on ootuspärane, sellepärast tegelikult meenutan siinkohal intervjuud, mille tegin mullu umbes samal ajal Riia konverentsil USA endise suursaadikuga NATO juures kurt folkeriga kes ütles, et meil on ees ootamas väga-väga halb aeg, sest et meil on USA presidendivahetus aeg lisaks sellele, mida tema tollel hetkel veel aimata ei osanud, et meil päriselt nagu Brexiti aeg tuleb. Euroopa sees on väga palju sisepoliitilist jama, Prantsusmaa valmistub presidenti valima ja seal on täpselt samuti. Need kandidaadid on minu meelest suhteliselt murettekitavad mitte ainult Marin Le Pen, vaid ka näiteks Nicolas Sarkozy väljaütlemised ja toimetamised on teinekord, et meie seisukohast vat päris hirmutavad, et nad lihtsalt üritavad praegu kasutada maksimumi sellest, et lääs ise pisut segaduses panna oma kanda nii kaugele maha kui võimalik tingida ja kasutada ära seda, seda, kas neile ei pöörata tähelepanu või siis ollakse pigem järeleandlikud, sest lihtsalt lääs on iseendaga nii kimpus. Et üks osa on Süüria ja teine asi on ka see, mis nad siin Läänemerd mööda ringi liiguvad, aga aga ma eeldaks, et näiteks, kui nüüd Hillary Clinton tundub, et ta siiski saab ametis, et kui tema nagu saab ära valitud siis Clintoni ja Obama vahel meie õnneks nähakse mingit seostuvat telge, ehk siis on aru saada, et Obama saab anda asjad täpselt selles suunas üle Clintonile, mis, mis tema ajab ja Clinton ilmselt on Venemaa suhtes märksa vähemalt praeguste märkide järgi märksa nagu kindlakäelisem, kui Obama, kuigi Obama ei ole, kui, kui jama on juhtunud, siis ega Obama on ka reageerinud, Obama käis Tallinna, seda ei olnud, ilmselgelt kui ta presidendiks sai, siis tema plaanis ei olnud aga ta Ida-Euroopa probleemidega tegelema ja tulla Tallinna. Et tema, see asi asi on nagu kuidagi seal niimoodi laiali seal tegelikult prognoositav ja ma arvan, et Ma loodaks, et äkki, kui USA saab oma presidendi äravalitud, et isegi enne inauguratsiooni juba natukene läheb äkki leebemaks. Kuigi need loomulikult, ega see Euroopa Lääne-Euroopa oma sellises segases seisus jätkavat No seda, mismoodi Venemaa retoorika on, et seda kas või näitab kööri Vladimir Žirinovski sõnavõtet trump toob globaalse rahu ja Clinton tuumasõja. Et noh, et praegu neid, neid pingeid köetakse igal võimalikul moel. Minu jaoks on alati see küsimus, et, et noh, mida meie peaksime tegema, et me käituksime targalt ja üks selline noh, selline mõte ajend oli nagu see, et kuidas me peaksime asjadest rääkima, noh, näiteks see, et, et kui näiteks tekib selline situatsioon nagu oli Kaliningradi paigalt Baieldatavate raketisüsteemidega, et kui kõvasti me peame seda võimendama, kui palju me peame sellest rääkima? See on väga hea fakt selles mõttes, et Vene laevad läksid, viisid raketisüsteem, see on fakt, et seal on midagi sellist, mis nagu muidu, et üks asi on see meie tunnetus, et meile tundub, et Venemaa on ohtlik. Et, et selles suhtes ongi meisse, suhtutakse nii, et me oleme paranoilised idaeurooplased ja me tegelikult ei saa aru, et Venemaa on suur ja armas, sealt tuleb palju toredaid turiste. Et see on, see on Lääne-Euroopas ikkagi, kui sa lähed, mine Hispaaniasse, mine Prantsusmaal, nad ikka vaatavad sind, mis tuumaVenemaa ei ole, noh, nad näevadki seda väga kultuurset osa vene turistist. Ja loomulikult ma ei seostaks ka seda, kes taragoonas nagu seda vana vanakreeka varemeid pildistab, et ma ei seostaks ka seda inimest kuidagi tuumarünnakuga, sa näed seda, mis siin toimub, siis on teine asi näidata fakte ja minu meelest see oli väga õige, et Eesti riik ilmselgelt see õli, Eesti riigi, Eesti julgeoleku struktuuride initsiatiiv näidata seda kuni Guardiani välja, mis annab omakorda saab üle Euroopa kõlakoja, et seda enam ei seostatudki nii väga eesti riigis, et väljasaadetud infoga, kuivõrd sellega, et Guardian kirjutas, et see info, väljasaated, mida, mida nad teevad, et see faktidele keskendumine minu meelest see on õige, et tunnetele, meie tundeid. No nagu mulle siin nädala keskel ütlesid Toomas Hermalawitšis Kalev Stoicescu, et et Lääne julgeolekukeskkonnajulgeolekukogukond usub meid, aga võib-olla see rahvaavalikkus väga veel ei usu, et see teadmine tuleb nendeni viia ja näiteks üks näide, et meil käisid siin Hispaania hävitajad käisid üsna hiljuti ja õhuturvet tegemas ja nad vist enne seda ei olnud väga veendunud, et meil nii suur jama on. Kui need olid mõnda aega Läänemere kohal, nagu neid pidanud iga päev niimoodi seal saatma või iga päev ka päris sageli, siis nad said üsna hästi aru, et siin ikka asjad päris head ei ole, et lihtsalt veenda faktidega, et ma arvan, et see on hea. Et needsamad vaatlejad on tõesti öelnud jah, et, et nii-öelda kes tegelevad nagu spetsialistide tasandil, see sinna on, sinna on jõudnud ja seal ei kohelda. Ma ei tea Eestist tulevaid signaale. Nii paranoilised, aga, aga kuidas ikkagi seda seda rahvani viia, seda, seda, seda teadmist siis, et kas sa, sa tõid näite, et näiteks niimoodi sellisesse tuntud ja mainekas väljaandesse jõudmine, et see juba ongi nagu üks selline võimalus? Üks on see, et näidata, et me ise oleme heade korralikud, mis on see meie oma edulugu, mida me ise usume väga hästi, kuidas me oleme siin IT-riiki meelitada siia turiste meelitada turiste siia ka ida poolt, et ka venelased näeksid, et me ei kiriste nende vastu hambaid, ei taha neid rünnata, et nii palju kui neid vene turisti, kes saab ka nemad siia tuua ja näidata, et tegelikult on demokraatlikus riigis päris hea elada. Ja ma arvan, et nende jaoks see pilt on päris hea kontrast. Ja et me ei vihka neid ja teisipidi siis ka see, et lääne läänest kohanud seda, et ikkagi nad arvavad, et me lihtsalt nagu mingi täiesti ebaratsionaalset vihkame venelasi, et see on, see on nagu, et seda pilti natukene kummutada teda ja vaikselt mitte nagu liiga hoogsalt, et ikkagi tilk tilga haaval ja mulle tundub, et väga palju tööd teeb Venemaa kahjuks ise ära. Et Nad on Ukrainat rünnates Gruusiat rünnates nad veennud neid lääneriike, kes võib-olla muidu olekski uskunud Hollad jumalaid kui enne, kui nad lasid Malaisia lennuki alla. Holland oli ju ärisidemete pärast väga vene-sõbralik, aga pärast seda, kui oli, kui sinu sul on suhteliselt väikses riigis igaüks teab kedagi, kes on seal surma saanud. Tügise lennuk oli väiksem kui näiteks Estonia katastroof, siis, siis loomulikult nad usuvad, et Venemaa on paha, et nad ei, nad ei ole luulude küüsis, et see oli mingisugune, ma ei tea. Tulistatud rakett. Ja et selleks, et et usutaks meid, noh, me peame olema, mulle meeldis see sinu mõte, et me peame ise olema ise olema nagu, nagu korralikud ja mõistlikud ja, ja seesama, et, et kui me siin räägime seda, et me tahame, et Eesti oleks õigusriiki, meil oleks siukseid, jamasid ja segadusi mikspärast ikkagi noh, targad inimesed räägivad ajakirjanduses praegu, et, et tegelikult see ka seesama see presidendivalimiste korda tuleks tegelikult ikkagi läbi vaadata, tuleks üle vaadata tuleks avalik debatt nagu, nagu ära pidada, et igasugused, sellised igasugused sellised ebamäärased määrased, pinged, mis, mis nagu tekivad, et noh ja mille üle võib-olla üle läänes ja võib-olla ei osata ka otsustada, et näitavadki Eestit sellise ebastabiilse Ma saan, tegelikult meil ei mõelda, niipalju kui me ise arvame, et meile mõeldakse, et see on minu lemmiknäide, on see, et kuidas France 24 hakkas paanikas arutama, et mida nüüd avalikkus arvab, mida, mida teised riigid arvavad Prantsusmaa pärast seda, kui Air France'i mingid hullud ametiühingu inimesed rebisid puruks mingit personalitöötaja särgid, keda me siis te võite, palju me seda uudistesse märkasime, see oli niisugune kurioosum, ei tee sellest mingeid erilisi järeldusi, järeldusi prantslaste kohta, võib-olla siis teeme, kui Air France'i ametiühingud jälle streigivedamise Air France'i lennata, aga et noh, et see nagu ma arvan, et seal on isegi suurtele riikidele iseloomulikult mõtleme, mida teised mõlemad ministrid, kui me suudame vähegi hoida niimoodi, et me ei tee noh mingid asjad on ja sputnikuid ja need valvavad, et nad saaksid siit teha mingi järjekordse natsi või paha uudis, et me peame iseenesest üleval pidama, nüüd me, aga see on nagu niisugune suhtumine, mis tuleb iseenda lihtsalt omaks, et, et seal ei ole ja on mingid läänekanaleid, kes väga hea meelega ütlevad, et idaeurooplased ja vastuoluline ja seesama õnnetu Orban, kes ei ole kindlasti mitte kuldne tegelane, aga see, et ta nagu püüdis, püüdis Euroopa piire kontrollida, nii nagu Euroopa piir peab kontrollima, sellest tehti kohe ka halb uudis, et mingid asjad ei ole meie kontrolli, teeme lihtsalt rahulikult oma juttu selgitama, täpsemalt on vaja presidendivalimiste korda ülevat rahulikult seda vaatama. Ma ei usu, et keegi tegelikult väljaspool Eestit sellele väga mõtlema. Et võib-olla Soomes mõeldakse, võib-olla Lätis mõeldakse seal kõik. Ja kui saatele niimoodi vaid väikest viisi ring peale tõmmata, siis siis ka seda, et kuidas on, käivad meil rahaeraldused näiteks kasvõi see, et, et selles osas oleks asjad korras, et kuidas, kuidas meil nüüd eurorahade jagamised ikkagi. Ei noh, oluline on, on ka see, et ühiskonnas ei tekiks sellist väga suurt pettumust. Kui tekib sinna pettumine, siis on ka ka massid on kergelt manipuleeritavad, kui, kui seda tahetakse teha ja kui sa ei usalda oma praeguseid riigijuhte või tiga ametnike, siis siis see võib tekitada selliseid suuri probleeme. Olla lihtsalt ise normaalet see ongi, et täpselt samad, mitte võimendada seda hüsteerias näiteks, et meil mingil hetkel tõesti lõige võõraviha üles, aga me siiski oleme suutelised üsna ruttu maha rahunema, et eestlasel ei ole niisugust nagu pidevalt, et sellist eksalteeritud natuuri, et me rahuneme maha, et nüüd on nagu näha, et meil on mõned inimesed siia toodud. Midagi ei ole juhtunud, need inimesed elasid härra tahtnud vist minna, nii palju, kui ma aru saan, et me oleme väga silmapaistvad tuua ka seda, kui keegi küsib, et kuidas teil nende ümberasustamise ka on, et nagu räägigi välismaalin rahulikult räägigi, et jah, meil on siin mõned toodud, me oleme väga head, sest nad Bladigi siit ära läinud. Rahu ainult rahu sele igas mõttes ja igas kihis, et selle mõttega vist on siit hea tänase saade selleks korraks kokku tõmmata. Stuudios olid täna Evelyn Kaldoja, Postimehest Aivar Hundimägi äripäevast ja mina, Neeme Korv. Kaht postimehest. Soovime kõigile meeldivat päeva ja nädala aja pärast on siin juba teine ajakirjanike seltskond aitäh kuulamast.