Tere, kullakallis, kuula, rahvas, järgnevad 55 minutit on muusika päralt, muusika päralt, mis tehtud kunagi mööda nikkus, mida kõndiselt mäletada maksab. Mina olen teid, kus need mul heameel on meelde tuletada ära unustamatut meest, kes kunagi kandis nimekaid Stephens, keda aga juba mitu teistkümmet viimast aastat tuntakse pigem seal, kus tuntakse nime all jussi, islamp muusikat selles 55. minutis on tulemus nii kuuendate aastate lõpust kuni seitsmenda aastate lõpp. Ja me teeme algust, aegu, et päris algusest tollest ajast, kui nooruke Stevens laulis mähjust ja pojast Kaugete kulla kalliste, 60.-te popmuusika seesugusel, kõlal vingete viiulite tuisates, noorte häälte paisades ja trummikomplekti uljesti kiiret marsi mängides seisuses poel on ilmsesti iseäranis nostalgilise tundeid tekitav, tundub nii. Aga võib-olla kunagi tulevikus, näituseks aastal 2025 võib keegi tagasi vaadates ka seda meieaegset populaarmuusikalist segatilku pidada kuidagi nostalgiliseks, natuke naljakaks, aga hämmastavakse huvitavaks. Too kuuendate aastate lõpu pool Mil kätš Tiivensist noor 20 aastane staar sai. Võib-olla võib ka öelda, et just nimelt suuresti tolle loo perefirmat mäe nüanss helistama ja tutvustava loo läbi oli aeg täis elektrit ja nagu arvati kõikevaldavat kõike Emmavatele üldiselt armastust. 27. aasta suvi oli lähtepakuks kätš diivanid, seda karjäärile, mis kestis peaaegu tosin aastat, ent siis otsa lõppes põhiliselt seeläbi, et seitsmendate lõpuks kahtlemata maailma muusika. Ühe olulisema staarina teatas Get Stevens, et kõik see eelnev viimased 10 12 aastat tema elust tundub olevat liiga tühine, kerge ja üleüldse ola ainumas asi, millega tema siin maapealses elus veel tegeleda oskab ja tahab seal pühendada ennast islamile. Aga vaevalt et kreeklasest restoranipidaja ja rootslannast ema lapsuke, 40 seitsmendad, aasta juulikuine sündinu oskas tolle popkarjääri alguses midagi seesugust ette aimata, kuhu temaga Jäär käändub, millega lõpeb. Esialgu oli tegemist ikkagi üsna optimistlike, kenade, kahtlemata kuuendate laadist paladega 70.-tesse suutis, kes tiivas ajuti sulada peaaegu sama kenasti kui tollesse kuuendasse kümnendis. Kätš kindlasti valasid terverast kuulagi kuulnud eestikeelsetes versioonides nii mõnedki tema tuntumad laulud Stiles originaalpealkirjadega Wild World võimu ning praegu on meil maakeelsetes versioonides tuttavad kuuldud mitmeid kordi. Aga võib-olla söandaks ma küll arvata ei ole need koduvillased versioonid mitte teps see, mille järgi kätš Tiivesid kõige kenam mäletada on. Ja vahest ei ole ka ZIS enesegi kõik kuulsamad palad ainult piisavalt, et all makstavast päris kena ja igakülgset pilti. Küll mõni klast kuursaalist on kahtlemata ka kena lugu, nõnda nagu see kurbliku kurbliku lauluke kurvast Liisast. Võib-olla liialt tormakas järelemõtlematu võrrelda omavahel kuuendate lõpu briti pop ja, ja teisalt näiteks üheksandate lõpu Eesti majanduselu. Ometigi tundub, et eksalteeritus pisut liialdatud enesehinnang olid olemas mõlemas nii nagu kuuendate lõpulged, Stevens, kes veel kuuldud palas laulis sellest, kui lihtne on, et kui viisapaid tahta ja ongi käes tükike sinisemast, sinise, vast sinisemat taevast ja kuldset päikestki siis eks toosugune Dorlev edasi püüdleme ja, ja suurenes, usk läbisid popmuusikat kogu tollel ajal. Ometigi orkesteeritud ja hästi akesteeritud aplom tormakus ei andnud kätt Stevensi varasemate laulude ainus iseloomustav joon. Nõnda nagu Cat Stevens, kes juba seitsmendaks aastaks oli sedavõrd hea laulukirjutaja, tema lugusid, mõnedki tollased ansamblid, nagu näiteks nendesamade brittide Tremelous järele tegid ja hiljemgi on lauldud tema lugusid paljude tuntud ja tundmatute artistide poolt nii nagu ta neid orkestris laulis, sama hästi võis ta neid viisisid esitada ka hoopistükkis tagasihoidlikumal moel. Nõnda nagu seal Kuuekümnendate lõpu seitsmendate alguses tegid seda tihti teisedki nood laulukirjutajad, eks ise esitajateks ristitud mehed ja naised järgnegi pala kangesti kammerlik, akustiline kitarrihõnguline portfelle rõõmud, ükst imelisi varasemaid ja miks mitte ka vaimustavamaid lugusid. Teetassist tillermanist kõnelnud lühikene valake, mis viimati kuuldud saategrupi poolt lauldud. Selles oli ühtlasi kuulda ka, kui tähelepanelikult kuulata seda, kuis kirgliselt laulja eeskätt Stevens, pöördus looja poole ja kuis napilt, ent mõjuvalt teda toetas ja sama meelt gospelikoor. Need asjad, gospelikoor looja poole pöördumine käivad kahtlemata kokku seesuguses muusikas, mis kristlikus maailmas kuulda on olnud. Ja mis seal salata, mitte ainult kirikus pole see kõlanud, vaid tihtipeale erinevatel viisidel on gospel oma meelestuse ja häälestuse jõulisusega aidanud kõvasti kaasa ka populaarmuusika tolle või teises stiili edenemises. Kätš tiirles looja gospelikooride juurest vähemalt kristlikus mõttes. Looja vähemalt oli aga mõne aja pärast siirdumas hoopis teistsuguse maailma ilma. Vaata juurde. Ehkki seitsmendate alguses, kust eel kuuldud lugu pärit ei olnud päriselt seda, loodi arengut veel ette näha. Kui aga olla tagantjärele tark ja lehitseda käitusest imelisi vanu intervjuusid, üksikuid tsitaate, tollast popressi, kõige enam hämmastanud ütlusi siis tuleb välja, et tegemist on üsna järjekindlalt jätkunud reaga, kus üks populaarmuusikasse sisse sadanud ning seal endale üsna edukalt pesa teinud tegelane. Järjest enam hakkas kahtlema kogu seesuguse eluviisi ja töö tegemise mõttekusele. Küll oli nooruke Stevens aga 20 aastasena seesugune kena, elurõõmus ja kerglane tüüp, nagu ilmselt tema ajakaaslased on olnud tollal ja on praeguselgi ajule. Nii ei tegele tema küll looja ja maailmasaamise ja inimeseks olemise teadmis sügavuti minevate probleemidega järgmises palas, mis on lihtsalt üks lustiline. Mis seal salata, liha, himulinegi kesköine, lauluke pisut Ladinaliku fiilinguga ja kus veenist ja neiudest midagi etemat asja ei tundugi olevat. Vooluvee. Või? Kus taganõudjad tee on pikk, nõnda võiks ümber panna maakeelde eelmise välismaakeelse loo pealkirja on rõhutu kes Linuxi tarkuse taga nõudmine oli võrdlemisi pike käänuline, ehkki, nagu eelpool juba korra mainitud, võib leida nii lauludest kui tema sõnavõttudest usinasti märke selle kohta, kuis toda käänulised teed pidi millenigi esialgu küll teadmata täpselt, milleni katses kõigest väest ja kõigest tagasilöökidest hoolimata välja jõuda. Too iseenesevaatamise ja iseenesest vastuse leidmise lugu tähendaski Stevens jaoks ka teinekord seda, mida staariseisus ikka kaasa toob. Ja mida ta hiljem tagantjärele otsustavalt kahetses tegusid piltisid ja poose, mis tingimata enam nii head ja huvitavad ei tundunud kui, siis kui nad kord üles võeti, nagu kasvõi too Olavi plakat, millel kätš diivans tulirelv pihus püüdis reklaamida oma õht kuuendate aastate varast lugu ajungaalangetmiegaalunud. Nii eel kuuldud kui järgnev pala roostamatulkaid Stiyanzilt võiksid kuuluda sellesse žanris ülemaailmses popmuusikas, eriti stoori tasemel, millele ühesõnalist nimetust on ehk raske midagi või kui, siis võiks neid nimetada nutu lauludeks. Ja kui täpsemalt, siis naasugusteks nuttu lauludeks, kus selle popmaailmakuulsad kaunid, edukad ja hästimakstud kurdavad kibedasti oma kehva ja õnnetukese saatuse üle, kus nemad kõnelevad, ehk laulavad sellest, kuis kus kuulus ja hästimakstud olla, pole nemad tegelikult õieti tahtnudki või et see eluosa ei ole teps mitte nõnda palju väärt, kui nemad arvasid või kui teistele kõrvalt paistab. Olgu enamasti Ando Sander popkunstiliselt kaunikesti kehva kaaluga. Ja võib-olla mõni pala küll sellest samast žanrist ei ole just väärtett popujale prügikasti visata on võib-olla väärt, et uuesti üle kuulata. Olgu või see siis seitsmenda osta üks kangesti autobiograafiline, üle õla, oma karjäärile tagasivaatav ja üht-teist juba tollal tulevikukski ette aimub alaainele montite bee staar ei olemas, staar on olla tahtnud õieti kunagi. Kergesti kandilise moega pola pigem elektropopi valdkonda kuuluv kui, kui akustilist folkrocki esindav, nii nagu käsitiivnessybarade ennemalt üldiselt olid, on võib-olla küll erand Kerstiinessi mitmete minu lugude sees, ent tähelepanu väärne näiteks sellegipoolest selle instrumentaalse elektropopi hakatise mis kätš Tiinanssi poolt kirjutatud sai 78. aastal ja avalikkusele väljapakutud siis me kaheksanda aasta jaanuarist, see on üsna varsti pärast seda, kui kes kiires oli endisest katoliiklasest saanud uus ärganud islamiusulised, mis laamiks selle loo korjasid üles kahekümnete aastate alguses üsna ootamatult. New Yorgi räpimehed ja elektropopitegijad nimelt grupp nimega Ferlus, noor ja produtsent, kelle viin vormidest olevana Get Stevensi instrumentaalviguri ümber veelgi nurgelisemaks ja moekamaks elektropopi üllitiseks, mitte paljudega just kuuendate seitsmendate aastate staaride muusikast Nende staaridega, nende muusika ei ole seesuguseid asju ilusaid üleskorjamise järgnevate põlvkondade poolt tihtipeale juhtunud. Sest tuletame meelde, milline oli Get Stevens oma varasel orkistreeritud akustilisele folkrockilikul kujul, võrreldes tolle eel kuuldud palaga. Näiteks ettevõtted, oleks meeldetuletuseks lugu nimega intide vait, sest valgesse üleni armastas mähkida end uus ärganud Musting Stevens ehk vabandust. Islam alates 78.-st aastast isegi. Küprose nime kandnud instrumentaalpala autoriks ja üks ehitajatestki Stevens on üks neid selgesti kuuldavad märg. Et praegune Suhvislam kunagine Stevens kahtlemata ka seitsmekümnendatel juba oli üks neid varaseid multimuusikuid, kelle puhul suuresti ka tänu tema kreeka päritolule ja mitte ainult, vaid ka muusikas kõlanud märkidele võib kõnelda kui ühest esimesest etnopoppi või maailma ikka esindajast. Küll ked stiiansist, tema vananemine all ja tema muusikast kõnelda on olnud alates 20.-te aastate algusest põhjust järjest vähem küllal kunagine diivanisse nööniussufislam üllitanud mõne heliplaadi, ent need ei ole teps mitte enam popmuusikaplaadid, vaid taolised helialbumid, kus põhiliselt koraani ette loetakse kunagisi Stevensi praeguse Josof islamihäälega. Ka on mitmel puhul kõmuajakirjandus ja show islamiga rinda pistnud küll aga pidanud kaotajana taanduma sest kunagi süüdistati slov islami nimelt selles, et osa tema sissetulekutest popstaare aegadest pärit on need enamasti kanaliseeritud kõikvõimalikke tegevusasutuste, asutuste ja sihtotstarbeliste projektide toetamiseks. Et osa sellest siiski on kunagi afganistani sissidele relvade ostmiseks läinud. Ent taolise väidetavasti Sis laimu tõrjus Suf Islam tagasi võitis protsessi küll väideti või vähemasti siis pikisilmi pikki kõrvu oodati. Kisub islami oma vana nime all diivanssina esinema isegi 85. aastal Wembley staadionile. Tollane popp Keldoffi korraldatud Etioopia näljahädaliste abistamise kontserdile too kõmu aga kõmuks jäigi. Ning aeg-ajalt on veel islami nimi vilksatanud üle maailma ajalehtede uudiste lehekülgedel siis näiteks kui teda 90.-te aastate alguses ei lastud koos oma pisipojaga Tel Avivi sest Iisraeli jaoks oli avalikult islamimeelne ning pakkigi mitut moodi, sõnas ja teos toetanud Josofislam. Tere tulemata tegelane Saloodial just softislam püüdnud kõrvale hoida ka kõigest selle maailmakärast, mis mingilgi moel üritab tema vala staari seisust meelde tuletada. Nõnda jõudis ka öelda ka levifirmale, kes soovis ühte tuntumat pala kaktide tyypist, mida kunagi karatsivad kaverdanud all kasutada oma püksireklaamist teleekraanil. Ja aeg-ajalt on islami kui praeguse ajal ühe olulisema Briti muslimite ühenduse liidri nimi vilksatanud avalikkuses veelgi muusikat aga maksab meenutada toda kõike, mida kätised imesid nime all tehtud, sest too iseäralik harmooniataju, geno ja solgamatu anne viisidele on olnud kätš, Tiinanssi bot, muusikaline pärand, mida unustada tõepoolest ei maksa.