Tere hommikust, raadiokuulajad lõppeva töönädala hommikuti oleme mõtisklenud ühtsuse teemal, rääkides tervislikust ja terviklikust, elust ning ühtsetest suhetest seoses töö ja perega. Täna hommikul tahaksin küsida, kas sul on oma kogukond, kuhu sa kuulud ja kellega ühtsust tunnetad? Ei, ma ei mõtle internetti community sarnast kogukonda taolistesse kogukondadesse võib kuuluda isegi niiviisi, et see ei ole kunagi ühelegi selle liikmele päriselt silma vaadanud isegi kätte andnud. Samuti võib küsida, kas päris sinu kogukonnana kvalifitseeruks mingisse hobi või lobigruppi või ühistu ja asumiseltsi kuulumine. Olen ka ise taolisi kogukondi loonud ja eest vedanud. Et selliste kogukondade ühtsuse piire kipub määrama ühishuvi, millest üle ei pruugi inimesed oma päriselu ega isiklikke probleeme siiski omavahel jagada. Mu hea sõber ja tuntud heategevuslane Rainer Nõlvak on öelnud et viimselt on mu kogukonnakse inimkooslus, kes mu matab. See tähendab, et taoline kogukond ei ole oma suhetes ega hoolimises tingimuslik vaid tingimusteta jagades kõike, mida saab taoliselt kogukonna leidmine pole tänapäeva maailmas enam kuigi lihtne. Jah. Üleilmastuvas maailmas võime olla ühtaegu isegi sadade kogukondade liige. Kui jääme üksi raskustesse, haigeks põetamist, vaevasse, olukorda või surivoodile siis ebakogukonnad haihtuvad ja saame tugineda vaid üksikult, jäägitult hoolivaile. Kes ja kus on see kogukond, kellelt sina sõltumata olukorrast vaid tuge leida? On loomulik, et meie lähimaks kogukonnaks on meid tingimusteta armastav perekond lähedaste sugulaste ring, kelle keskel oleme oma vanemate läbi sündinud. Jugu võime ka ise lapsevanemaks saades oma järeltulijad ilmale tuua. Kaasa ja probleem on aga kestlikke, peresuhete haprus ja kärg Berendus nagu öeldakse, sinu, minu ja meie lapsed või nende vanemad ja vanavanemad ei pruugi 11 üleüldse tundega enam tunda tahtagi. Suhted on keerulised ega eelda tingimata omavahelist kokkukuulumist ja ühtsust. Isegi Jeesus koges oma lähimas sugulusringis midagi taolist, kui ütles. Rebastele on urud ja taeva lindudel pesad, aga inimese pojal ei ole, kuhu ta oma pea võiks panna. Ja ta lisas, minu ema ja mu vennad on need, kes jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad. On huvitav, et Jeesus Toobama perekonna kõrval esile kokkukuuluvustunde usukogukonnaga Jeesuse järgijate kogukonnas valitses ühtsustunne mis võis ületada isegi perekondlikke sidemeid. Varakristlikus kogukonnas jagati omavahel kõike eluks vajalikku puudust, kannatajate eest kanti hoolt ning uusi kogukonna liikmeid ristiti, võeti osaduskonda vastu otsekui omaenda vendi õdesid. Eestlastel on ajalooliselt olnud põhjust selle võimalikkusest kahelda öeldes ikka, et veri on paksem kui vesi viidates, et ristimisvesimees peaks usuvendi õdesid üle kõige ühendama. Seda iseenesest ei tee eriti, kui keda ristitud või kuhugi kogukonda arvatud vaba tahtluseta usaldati viimselt pigem oma suguvendi mittu suvendi. Nüüdisaegses kärisevad peresuhete maailmas aga näen koguduse karjasena üha enam, kuidas üks tõeliselt ja sisuliselt kristlik kogukond võib hakata asendama vajaka jäänud perekonnaelu suhteid ning ühtsustunne ja kokkukuuluvus kogudusega hakkab täitma tingimusteta armastuse kogemise jagamise osaduskonna rolli. Võiksin siinjuures jutustada kümnetest ja kümnetest noortest oma koguduses, kuhu tee leidmine kuulama aidanud neid noori leida uuesti nii iseennast kui ka kõige tähenduslikumad inimlikke jumalikke suhteid oma elus, sõltumata üllatusest perekonnast, kooli, kogukonnast, ühiskonnast. Alles möödunud nädalal jutustas üks kolde koguduses oma kogukonna leidnud noor mulle kuidas ta pidi juba teismelise tütarlapsena oma ema juurest välja kolima. Üksi kuidagi hakkama saama. Aga ma leidsin Jeesuse ja oma koguduse. Sellest ajast ei ole ma pidanud tundma enam, et mul ei ole oma perekonda, mul on perekond. Mul on taevane isa, kelle armastuse vaimus Jeesuse nimel perekondlikult kokku kuuluda, elada. Minu kogukonna perekonnanimi on Jeesuse nimi ja selle nimel elavate inimeste ühendus. Minu kogudus on kolde kogudus, kes tegutseb ühtaegu kahes linnas ja mitmetes väiksemates kogukondades, kes kogunevad nädalast nädalasse, mitu korda jagatakse elusele, võlus ja valus. Samas kuulume koguslikult Eesti evangeeliumi kristlaste baptistide kohuste liitu kes ühendab väga erinevaid koguduse üle Eestimaa ja koguneb muide just täna-homme-ülehomme Viimsis avatud suvefestivalile, kuhu on oodatud kõik inimesed, sõltumata usutunnistusest, koguduste liiduna, tunnetame kaaskristlastega ühtsust sõltumata kelleltki konfessioonist. Eesti kirikute nõukogu asepresidendina võin tõdeda ja tunnistada, et kuulume, hoiame Jeesuse nimel kokku, olgu keegi õigeusklik. Katoliiklane, luterlane, metodisti, neli põhiline või isegi Armeenia kirikuline kristlaste osaduse on avatud nii mulle kui sullegi. Kus on sinu kogukond ja millist perekonna nime ta kannab?