Tere hommikust. Eile hommikul sõnastasin sellel nädalal mõtiskluste teema. Kas inimesel läheb jumalat vaja? Uskliku jaoks võib see Plaskeemiliselt kõlada. Kuidas tohib üldse niimoodi küsida? Kas see ei ole jumala teotamine, alandada teda mingite meie vajaduste rahuldajaks? Ja õige see on. Ent kui loeme piiblit, siis näeme, et seal võetakse väga rahulikult et ei vaja arsti tugevad, vaid põdejad. Jeesus ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid. Tema juurde tõttasid haiged. Ja ta parandas need, kel terveks tegemist vaja. Selle, kas kellelgi läheb jumalat või ta poega Jeesust vaja, otsustab inimene. Taevas on ühe meelt parandanud patuse pärast rohkem rõõmu kui 99 õige pärast kellele ei ole vaja meeleparandust. Aga mõnele ei ole tõepoolest poja ei ihu ega hingeabi. Nad saavad ise oma eluga korda. Ja nii see peabki olema, sest jumal laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete üle kohtuste peale. Ta annab igapäevase leiva nii usklikele kujuskmatutele omasid soosimata. Inimesel on palju kergem tunnistada, et ta ihu tervisega pole kõik korras kui seda, et ta pea on Goa või Edda ajab segast juttu. Kui keegi käib kepiga, tohib teda haletseda pärida. Kas probleem on puusa või põlve kulumises. Aga katsuge mõnele öelda, et tal loogika lonkab. Assiste alles kuulete, mida ta teiste arvab. Möönda, et mu iseenese arust jääb väheks ning mõistus ei võta maailma asju, ei söanda sugu igaüks. Aga kes julgeb neile, ütleb Jaakobus. Kui kellelgi teist jääb vajakatarkust, siis ta palub jumala käest, kes kõigile annab ilma pikemat aega hurjuta ja talle antakse. Toidupoolisega saab taevane isa varustada ka ilma küsimata. Ent mõistust peab juurde paluma. Seda on ka jumalal väga raske vägisi anda. Jah, kõigevägevam omale ei ole meid vaja küll, aga mõnele meist on teda vaja. Paulus ütles Ateena Harjopaagil filosoofidele kõnet pidades. Jumal, kes on teinud maailma ja kõik, mis siin sees, kes taeva ja maa isandama ei ela templites, mis on kätega tehtud. Tema ei lase ennast inimkätega teenida, nagu oleks tal midagi vaja, kuna tema ise annab kõikidele elu ja õhu ja kõik. Inimene ei seisa jumala ees võrdsena. Tarkuse hakatus on taibata ning imestada. Kui ma vaatan taevast su kätetööd, sinu seotud kuude tähti siis mis on inimene, et sa teda katk? Inimlaps etast hoolid? Kui jõgi jõuab merre ning näeb seda mõõtmatud vee hulka, mille kõrval tema vesi on nii natukene siis ei ole selle tõiga hoomamine enese alandamine, vaid proportsioonitunnetus. Ei tea, kas jõgi arutleb ning langetab selliseid otsuseid. Seda oleks vist palju tahta. Sest isegi kõik inimesed ei suuda hiigelsuure kõrvale enda tühisust ja tähtsusetus märgata. Palvetagem. Jumal anna neile, kes sind vajavad ja otsivad et nad jõuaksid lõpuks sinu lõpmatusse. Aamen.