Vikerraadiotüüblid. Tere päevast rahva teenrid alustavad ja pilk aknast välja ütleb, et sügis ja sombune sügis on käes ja rahva teenrid on täna koosseisus. Sulev Vedler Eesti ekspressist, Aivar Hundimägi äripäevast ja mina olen Mirko ojakivi vikerraadiost. Alustame ikka sellest nädala hitt teemast, see on siis eelmisel nädalal Meediateemade sekka sattunud. Jutt sellest, kuidas president Toomas Hendrik Ilves kunagi ühes siis endise abikaasa Evelin Ilvesega ühte ettevõttesse sai, EAS-ilt toetust 190000 eurot. Ja kuna ta päris kõikidele toetuse nõuetele ei suutnud lõpuks vastata, ehk siis ta ei jätka turismitalu pidamist sellisel kujul, nagu toetuse. Kes siis kirjas on, siis peab ta maksma tagasi 10 protsenti ehk 19000 eurot ja. Mulle tundub, et see konfliktikoht on see, et rahva õiglustunne on kuidagi tugevasti riivata saanud presidendi moraalses kompassi, soldakse pettunud ja tema tegevust. Teisest küljest jällegi leidub inimesi, kes püüavad igati õigustada rääkida seda juriidilist poolt ning mida rohkem ilvese tegevust õigustatakse, seda fanaatilisemaks lähevad ka vastased. Ja seal ongi see koht, kust tegelikult, et võiks seda debatti jätkata, et, et ma ei tea, ma alustaks võib-olla tagajärgedest. Mis teie arvate, Aivar ja Sulev, et mida president Ilves saanuks teha teisiti, et me ei oleks täna sellises olukorras, kus paar nädalat peale presidendiametist lahkumist? Me räägime temast sisuliselt ikkagi ainult ühe teema puhul, see on Ärma turismitalu ja see, kuidas president on käitunud, proovime anda hinnanguid, aga mida oleks saanud Ilvest teisiti teha? Tervist, mina olen Sulev, minu meelest president Ilves oleks saanud õppida omaenda isiklikest kogemustest. Tuletan siinkohal meelde ühte vana lugu, mida oleks artikkel, mida ma lugesin enne siia raadiomajja tulekut. Silmus 20. juunil 1009 98 ajalehes Postimees kaks väärikat autoriteks on Toomas Sildam kellest sai hiljem president Ilvese pressijuht ja teine on siis Toomas Matson keeles, kes toimetab Ps toimetus peagi ilmuvat raamatut, vot ilvesest. Ja see lugu rääkis president Ilvese Kinnisvara muredest. Nimelt tollel ajal oli teemaks see, et välisministeerium maksis 20000 kuni 25000 krooni iga kuu, et tasuda Tallinna Tallinnas Nurme tänaval asuva valitsuse residentsi ülalpidamiskulusid ja sinna oli ennast sisse seadnud president Ilves. Tookord oli veel välisminister veel koos oma abikaasaga. Ja siis ajakirjanikud, Sildam ja Matson lahkasid, et näed, et seda teemat, et millegipärast makstakse ministri elamine kinni. Et ministrile oli lubatud iga kuu 3500 eurot sellisteks kulud, eks ole, et seal oli see summa tunduvalt suurem. Nad vaatasid ka, kus sillas on varem elanud, selgus, et kuda juba siia Eestisse tuli, siis ta siis ta pakuti elamist valitsuse kulul. Tekitas skandaali, see kõik lõppes sellega, et et juulikuus 1998 teatas illased kolib siis sellise surve tõttu sealt valitsuse residentsist välja. See teade, muuseas on välisministeeriumi kodukile siiamaani üleval ühe detaili, võib-olla kuulaja huvides parandaks ära 3500 krooni 3500 krooni. Jah, vabandust eurosid sisenen seal kasvatusele segmente. Ja, ja muuseas, see teade ütleb, et Ilvese sõnul astus ta selle sammu, vältimaks edasisi väitlusi valitsuse residentsi teemadel. Ja noh, tookord oli kal skandaal olemas, siis tekkis teine skandaal, kuidas ta erastas enda kodu Toompeal, et seal oli veel üks kodukuludega skandaal. Kui inimene nagu paar korda sellistesse jamadesse sattunud, siis võiks kolmandat korda seda vältida. Ongi kõik. Samas kolm on kohtu seadus, Aivar, kuidas ilves oleks saanud teisiti käituda, nii et me ei peaks täna seda teemat arutama, kui ka tänased ajalehed lahti lüüa, jälle härma Härma ja veel kord Härma president eile tegi ise avalduse rahvusringhäälingu kaudu mida Ilves pidanuks teisiti tegema. Ma arvan, ma ka nädal tagasi ütlesin, et kõige lihtsam lahendus oleks see, et oleks maksnud selle toetuse tagasi EAS-ile aga teine olulisem eksimus, mis, mis seda skandaal ja on ka praegu tagant lükanud on, on see, et, et neid asjaolusid nagu pikka aega tegelikult varjati, et mis võib-olla on ka mõistlik, et siis see skandaal oleks toimunud, eks võib-olla neli aastat varem või või siis aasta varem. Aga, aga ma arvan, et see selline noh, peitmine, varjamine on, on ka see, mis, mis on võib-olla avalikkust ärritanud lisaks sellele, et sa tõesti tundub ebaõiglane, et talle selline soodustus tehti, kui, kui vaadata ka teisi ettevõtteid, kes on EASist abi saanud. Ilvesel oli kolm korda võimalus sellest jamast pääseda 2006, kui ta presidendiks sai, aga siis tõenäoliselt usuti, et kui esimene ametiaeg läbi saab, siis saabki aasta argipäeva ja selle toimiva turismitalu siis inimestele avada. Kuigi ma ei tea, praegu üks argumentidest, on see, kujutate te kuidagi ette, et presidendi kodutalus on nagu, ütleme, uksed on avatud, et sinna saab raha eest tulla. Ma arvan, et tegelikult seda ju suudeti ette kujutada ja tajuda juba siis, kui Toomas Hendrik Ilves esimest päeva oli president, et kui need nii-öelda mured tekkisid, kus temast sai oma nii-öelda siis turismitalu ainukene üürnik. Aga siis teine võimalus oli võib-olla pääseda sellest eelmisel aastal, kui toimus Evelin Ilvese ja Toomas Hendrik Ilvese lahutusprotsess, kui Toomas Hendrik Ilves võttis selle Ermama, mis oli ju pikalt Evelin Ilvese juhtida üle ja minu jaoks võib-olla see kõige suurem küsimus ongi see, et kui Ilves selle ettevõtte üle võttis, siis kas ta tõesti ei tutvunud ettevõtte varalise seisu kohustustega bilansiga, sest selge on see ju, et kui Ermo maale 2012. aastal see asi tingimuslik otsus tehti, siis ettevõtte dokumentide pakkis, see võiks ju kajastuda, see võiks kajastuda ka kohustuste real. Et selline nii-öelda nii-öelda hüpoteetiline võimalus on ja, ja nüüd ongi küsimus selles, et kas ilves teadis või ei teadnud, praegu on meile üritatud jätta muljet, et ta ei teadnud, et ta sai teada sellest nagu meiegi eelmisel nädalal. Mina ausalt öeldes kahtlen selles seepärast, et kui presidendi kantseleis on. Ma ei tea, vähemasti kolm inimest selle teemaga väga palju pidanud tegelema, pean silmas siin siis Herma maa ainust juhatuse liiget, 2014.-st aastast mai piirimetsa, kes on presidendi kantseleiga seotud, või siis ka Siim raiet, kes käis presidendi kantselei nimel EAS-is sellel teemal kohtumas, kes andis suurepärase vapustava intervjuuga Mihkel Raua saates Kolmeraudne. Et neid detaile on veel ja veel, et minu jaoks on nagu kõige olulisem hetkel see, et, et kas tõesti president, kelle puhul nüüd siis öeldakse meile, et ta võib olla eraelus suhteliselt haldussuutmatu, mis on mitmest esinemisest läbi käinud, et kas te tõesti võttis ettevõtte üle niimoodi, et ta ei teadnud, millised kohustused sellel ettevõttel on? Imelik, see on võimalik muidugi lihtsalt inimene ei tunne üldse oma varast huvi. Aga see, see ei tundu nagu üldse loomulikkuse juhid riiki siis võiksid oma koduste asjadega hakkama saada. See lihtsalt on niimoodi. Ja, ja EAS on välja andnud selle otsuse millega siis tehti selline tingimus võimalikuks, et aga siis küsitakse ainult 10 protsenti rahast. See otsus on langetatud 2012. aastal, seal on digiallkiri juures, noh, see, see ei ole tagantjärgi tehtud, et oleks mingi sussa-mussad. Ja see, see kiri on saadetud Ermo maale, ehk see on kindlalt siis jõudnud ka siis sinna hõlma dokumentatsiooni hulka. Kui sul on põhimõtteliselt sellel firmal on üks suur kohustus, siis sa ikkagi tunned selle vastu, et kuule, et kas ma pean tagasi maksma ei pea, see on lihtsalt nii loogiline. Iga inimene, kes on kodulaenu võtnud teda, huvitav, kas ma pean selle laenu tagasi maksma, ei pea. Samas võimalus ilvesel sellest Hermo saagast välja tulla oleks olnud siis tõesti eelmisel nädalal, kui ta nägi seda otsust, siis esimest korda 19000 on suur summa, tõenäoliselt on väga keeruline muidugi seda selles mõttes tagasi maksta, et aga samas au ja väärikus president Ilvese puhul tõenäoliselt maksab veel rohkem. Ja siis tal olid seda varem võimalik teha, ajakirjanikud ikkagi küsisid, mis seal lärmama Ärma talus juhtuma hakkab, siin päevaleheski Kaheksandal oktoobril ilmus leht, ehk siis tegelikult see intervjuu oli varem tehtud ilmus intervjuu, kus ta ütleb, et tulevikus räägin ma esmalt EAS-iga Karmol majandustegevust ei alga, maksan. Ta ikkagi teadiselt kohustus maksta on, eks, ja see mis on veel sellel nädalal ilmsiks tulnud just selle ilvese teadmise osas, et minus on süvenenud selle nädala jooksul veel kahtlused, ikkagi ilves on, on valetanud või, või vassinud just selle kohta, kas ta teadis, et, et sellel nädalal ka EAS-i praegune juht Hanno Tomberg on, on ühes intervjuus öelnud, et nad ka eelmine aasta teavitasid presidendi kantseleid sellest otsusest. Et mis siis omal ajal langetati, et ta peab maksma tagasi 10 protsenti. Ja kui me vaatame, mida Ilves ütles 14. oktoobril esimest korda seda juhtumit kommenteerides Facebooki küljel, siis seal ta ütles, et ta sai ka teada sellest alles nüüd. Aga selles eilses avalduses ta juba räägib eta detaile, detailid sai teada alles nüüd, et ta juba on hakanud seda teadasaamise fakti ka omale soodsamalt tõlgendama, et, et noh, et seda on tõesti raske uskuda, et, et see teadmine tuli talle nädal järgmisel nädalal küljele ametiametile. Ühesõnaga, midagi selle loo puhul on korrast ära, et kuigi ütleme, need selgitused, mida Maria Alajõe EAS-i toonane juht on rääkinud, selles mõttes on veenvad, et see otsus tuli 2012. aastal langetada, sest siis möödus viis aastat viimasest väljamaksest Ermo maale ja reeglite järgi see oli viimane, et aeg, mil sai mingisuguseid tagasimaksenõudeid üldse teha, sest kui praegu aastal 2016 peaks Herma maalt midagi hakkama toetusena välja makstud toetusest tagasi küsima, siis kehtivate reeglite järgi lihtsalt see nõudeõigus puudub. Ehk saaks null eurot, et Maria Alajõe kaitseks võib öelda seda, et ta eesti riigile päästis vähemasti 19000 eurot ja noh, seal on nüüd küsimus selles, et mida saab üldse EAS-i vaielda, on see, et kas see tagasimaksemäär pidanuks olema protsenti nagu öeldi või 25 protsenti, ehk siis see küsimus, et kas ja millisel kujul on Ärma talus hakatud seda turismitalu poolt pidama, et see vaidlus jäägu EAS-ile ja spetsialistidele. Aga samas jällegi see, et see ei olnud selline tavaline tagasimakseotsus on see, et Alajõe intervjuus oli ka nii-öelda neid mitmesuguseid detaile, mis viitavad sellele, et konsulteeriti ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga. Ma ei tea, kui tavapärane on see praktika, et EAS, kui ta hakkab mingisuguseid tagasi maksuotsuseid tegema, siis ta asutaja õigust teostava organisatsiooni poole konsultatsiooniks pöördub, ju võis olla nagu ikkagi see probleem, et kas taheti vastutust jagada või kardeti midagi. Mina olen sellest meediakajastusest, mis nüüd viimastel siin minu arust paar nädala jooksul olnud lugenud, kui välja seda, et, et seal oli laual variante. Et üldse ei küsita raha tagasi ja, ja see oli olnud, arutles arutelu all ka majandusministeeriumis ja, ja, ja sealt ei olnud tulnud sellele nagu sellist nõusolekut, et midagi peab tagasi küsima. Ma olen sellest nii aru saanud, et oli, oli variant, et kas küsida siis mingi protsent tagasi või siis üldse mitte ja selle üldse mitte kasuks otsustati mitte otsustada. Noh, kokkuvõttes võib öelda, et meistri riik tegi Toomas Hendrik Ilvesele päris suure kingituse. Hea töö eest sai ta siis 170000 eurot preemiat. Noh, see on niimoodi laias laastus detailidest muidugi ei ole seda. Ja teistpidi, kui EAS on otsustanud, et tema käest küsitakse tagasi 10 protsenti siis iga loogiline inimene maksabki 10 protsenti ära ega tee, kui pank teatab sulle ühel päeval, et sinu kodu laenus küsib tagasi mitte kogu raha, vaid 10 protsenti, siis ta maksabki 10 protsenti järele ei lähe seda 90 protsenti veel lisaks andma, et kuna maa nagu on sellega arvestanud nii nagu küsitakse, nii ka maksad. Ja kuigi siin on detail, on ikkagi selles, et arvestades Ilvese positsiooni seda mainet, seda kriitikat, mis see otsus võib tekitada, et siis ütleme, selles positsioonis olev inimene võiks nagu selle peale mõelda, et mul Mugest tahetakse 10 protsenti, aga võib-olla mul oleks ikkagi mõistlikum maksta tagasi ja siin tekib see, see eetiline küsimus, just et siin poliitika peab olema puhas, aga lisaks ta peab ka näima puhas ja siinse näivuse küsimus on ikka väga-väga paigast ära. Siin on küsimus võrdses kohtlemises, kas, kui, kui eramaa omanik ei oleks olnud või omanikuga seotud esindaja poleks olnud Toomas Hendrik Ilves, Eesti vabariigi president, kas ka siis oleks tehtud, et tagasimakseotsus 10 protsenti või oleks nõutud see summa teises määras tagasi? See on see keskne küsimus ja praegu tundub, et avalikkus arvab, et Ilves sai põhjendamatu soodustuse ja kõik see detailide virvarr, mis seal käib, see ütleme, süvendab neid kahtluseid, et ka presidendi eilne püüd seda kommunikatsiooni probleemiks lükata. No ma ei tea, ma arvan, et see ei ole lihtsalt kommunikatsiooni. Jah, seda ta kindlasti oli ka kommunikatsiooni alguses ta on kogu aeg olnud minu meelest kogu aeg on liialt vähe räägitud. President oleks võinud juba ammu öelnud, et kuulge, mul on sellised võimalused. Ma nüüd mõtlen natukenegi, millist varianti kasutanud. Aga võib-olla selle teema lõpetuseks Siim Raie, kes oli pikka aega, siis mõnda aega presidendi kantselei direktor ütles selles TV3 saates Kolmeraudne, et viimase pooleteise nädala jooksul on juhtunud see, et kõik need, kes varem käisid, rusikas taskus, nüüd ei ole enam ajakirjanik ajakirjanike jaoks Sildami müüri poliitikud kuidagi poliitikuid kuidagi ei piira mingi austus või riigihalduse vertikaal, et kas kättemaksu aktsioon ilvesele selle eest, mis ta 10 aasta jooksul ütleme, moraalse majakana tegijat aeg-ajalt ikka vibuta siia näpuga ja sinna näpuga ja, ja nüüd siis on see, et kus on siis kättemaksu tund kus öeldakse vastu. Ma ei tõlgendaks seda nii, et, et on mingi kättemaks poliitikute poolt ilvesele, selle eest, et nad on, on ilvese käest saanud aeg-ajalt sugeda, et et noh, ma arvan, et ka osa poliitikuid on pidevalt rünnanud just opositsioon või Keskerakond näiteks selle Ärma talu pärast nende kulutuste pärast, mis seal on tehtud ilvest. Aga teisalt kui küsitakse poliitikute käest arvamust valitsuse pressikonverentsil neljapäeval küsiti, et sa, sa siis peadki seda kommenteerima ja eks siis need poliitikud sellistega eetiliste tõekspidamiste järgi selle hinnangu annavad, et ma siin mingit kättemaksu sellist, et noh, ei näe pole üldse mõtet nagu sellist vastandamist tekitada, tegelikult ju probleem on olemas, palju on olnud ebaselgust ja selle pinnalt on need küsimused ja ka kriitika tekkinud. Patiitla ründab külve. Kindlal alati üritanud rina et see on üks Sincla ülesandeid, aga kättemaksu ka mina ei näe, ja tegelikult on siin ka lahendusvariant olemas. Et presidendil ehitatakse uus residents, selle kohta on ka välja valitud Rocca al Mares. See oleks pidanud muuseas ka varsti valmis saama, aga selgus, et et tema maksumus ületas võimalusi. Praeguses käib seal vist uus konkurss, kus üritatakse siis uut uut plaani paika panna, küll ta sinna sünnib ja ja sellel juhul ei teki sellist probleemi nagu ilvese puhul eraldi. Ilvese seisukohast oli see mõistlik, et ta ikkagi seda ei surunud, et see residentsi asi nagu tuleks, sest ütleme, see teema oleks tal veel ka kivina kaelas, aga teisest küljest jälle Kersti Kaljulaidi seisukohast. Noh, ma ei kujuta ette, et ka tema praegu valides sellise suhteliselt Askli askeetlikult poole, kus ta ikkagi räägib sellest, et ta jätkab oma kodus ja, ja kulude osas ikkagi üritab võimalikult, et vähe jätta maksumaksja kanda ja nii edasi, et et tema nüüd ütleks, et ja et seda residentsi oleks nüüd hirmsasti vaja külge. Aga kas see on muuseas riigieelarves juba sees, need summad on arvestatud, et seal läheb lihtsalt ehitamiseks seal mingil hetkel, siis kasutades seda majaga pioneerilaagriga, siis kompleksis on ossa Rocca al Mare kooli kõrval ta siis Rocca al Mare kooli ja vabaõhumuuseumi vahel väärikas ilusas kohas mere ääres ja kui see saab presidendiks, siis ei teki enam selliseid probleeme, nagu oli siis president Ilves. Me oleme täna saate selle erakordselt pikalt härma teemale peatuma jäänud, ma räägiks natukene teistest teemadest ka olukorrast poliitikas. Neljapäev oli poliitikutel nii palga kui ka avansipäev, et ma ei tea, Eesti ajakirjanduses on juba mõnda aega niimoodi välja kujunenud, et kui siin aastaid tagasi oli nii, et EMORi reitingud saabusid ühel päeval ja, ja siis läks pool kuud mööda tulid näiteks Turu-uuringute reitingud, siis nüüd on rihitud, et ühele päevale ja siis ütleme, poliitikutele annab see suurepärase võimaluse valida endale nii-öelda mugavam reitingunumber, et kui üks, kui räägitakse, et Emoron esinduslikum, siis järgmisel kuul räägitakse, Turu-uuringud on väga head. Aga et no mis need uuringud näitasid, et kas või rahvusringhäälingu tellitud turu-uuringute tulemus oli see, et 26 protsenti toetusest kuulub keskerakonnale. 25 protsenti, Reformierakonnale 12 protsenti, sotsidele 10 protsenti, EKRE-le üheksa protsenti, vabaerakonnale seitse, IRL-ile Emoril on mõnevõrra teistsugused tulemused. Selle turu-uuringute puhul rõhutan üle, et tegelikult septembril täpselt samad numbrid. Ja sotsioloog Juhan Kivirähk ütleb, et suurim muudatus, mis on juhtunud, on see, et eelistust mitteomavate või valima minevate inimeste osakaal on 30-l protsendilt tõusnud 35-le protsendile ja selline ajalooline tipp on kusagil seal 40 protsendi peale, et sinna natukene veel ruumi. Aga mis teie arvate, mis toimub tavalise valija peas? Kas presidendivalimiste virvarr väsitas inimesed ära, ajas mõtted sassi ja praegu siis suur osa inimestest lihtsalt proovib kuidagi kõrvalt poliitikat jälgida. Miks seda poliitikat oli palju, ühest küljest teisest küljest on ka olnud segadus, reformierakonnas on lõhe, seda me oleme näinud, keskerakonnas on lõhe seda näinud ja see jätkub. Ega inimesed ei saa aru täpselt, mis toimub. Ja kõigele lisaks ei ole ju praegugi ühtegi valimist tegelikult ees tulemas, et see ongi selline aeg, et noh kui, kui ma ei eksi, siis valimiste vahelisel perioodil, kui valimisei ole lähedal või nad ei ole just ära olnud, et Ongi nende inimeste osakaal tõuseb, kes ei oska oma eelistust välja öelda, et selles mõttes võib öelda, et see on nagu tavapärane ja ja erakondade noh mina neid reitinguid väga palju selles mõttes nagu ei, ei üle ei tähtsustaks, et ma olen küll kuulnud, et erakonnad ise seda väga jälgivad ja võib-olla astuvad mingeid samme, kui siis on, on muutused, et eeskätt siis olla populaarsus kõveras. Aga noh, järgmine selline vahe vahefiniš on aasta pärast kohalikud valimised, kui me nagu näeme ära, et mis, mis muutused on valijaskonnas toimuvad? Et võib-olla poliitikute jaoks kõige olulisem number see 35 protsenti ongi, sest see on ju see, kus, millega sa saad nii-öelda tegeleda, kellele sa pead meeldima, kellele sa pead mingisuguseid sõnumeid timmima ja siis üritama nende poolehoid, hoidu võita, et mis puudutab siin Reformierakonna ja Keskerakonna suurepärast tulemust, siis hämmastav on just see, et tegelikult, ega need erakonnad on ju meedia tähelepanu saanud kõige rohkem ja kui poliitikud ise arvavad, et noh, et mitte just kõige paremast küljest ei ole ju mõlemad erakonnad ennast näidanud, siis reiting püsib ja ma arvan, et see on nagu erakondadele sõnum ka, et tehke mis tahate, aga et valija hoiab ja kaitseb teid. No päris nii ei ole, et IRL on ka hästi palju pildis olnud aga ei ole sellist nagu meeletut edu, aga IRL-i võib-olla see tulemus on ka järgmise kuu küsitlustes, et millal see täpselt sa küsitlusaeg oli, aga, aga ütleme, et IRL tõusis tänu presidendivalimistel läks pilte tänu Juhan Partsi saatmisele tasuva maale tööle, et, et võib-olla see avaldab mõju järgneval kuul. Mis te arvate, kas uue erakonna jaoks on ka ruumi, et 35 protsenti nii-öelda sellist valimiseelistuse ja poliitikas pettunud inimeste numbrina on päris korralik, et, et noh, kui siin Siim Kallas mängib mõttega, et kas võiks uue erakonnaga tulla, et et see 35 protsenti võiks teda innustada kuidagi. Ma arvan, et see 30, et ma arvan, et ei, Siim Kallas, kui ta peaks selle mõttega mängima või ka Edgar Savisaar, kes on Keskerakonnast, Keskerakonna juhatus, arutab, nad ei pea silmas seda 30 viit protsenti, kellel pole eelistust, vaid nad eeskätt, kui nad peaksid sellise sammu astuma, siis nad usuvad, et et need toetajad, kes on siis kas vastavalt reformierakonnas või Keskerakonnast tulevad tulevad nende taha, et et eeskätt teevad selle otsuse selle järgi. Ja noh, ma arvan, et see Keskerakonna ikkagi lõhenemine kohalikel valimistel kahe eraldi nimekirjaga väljatulek, et, et see võib olla üpris tõenäoline sõltub sellest, mis seal saama hakkab, et. Lõppeval nädalal Yana Toom teatas, et ta nõustub selle ettepanekuga, et temast võiks saada järgmine Keskerakonna esimees. Ja, aga noh, see on, sellest ei piisa, et nõustuda võib seal väga palju inimesi, et neist võib saada Keskerakonna pealik lihtsalt ta tuleb aga Keskerakonna pealikuks valida siis omakorda muidugi tekib küsimus, et kui näiteks Yana toom on Keskerakonna esimees et kas ta siis jätkab saadikutegevust Brüsselis, teatas, et aiad ka siis kui oli üks tema asemel ilmselt Brüsselisse. Varssavi. No miks mitte, Edgar Savisaar, no ka võimalik ka Edgar Savisaar sai teise tulemuse 18516 häält ja miks ei võiks Edgar Savisaar olla saadik Brüsselis? Esiteks mõelgem selle üle, et tal on väga suured advokaadikulud maksta ja seal teenib päris hästi tööd tegema, aga ka mitte liialt palju. Ja see oleks väga mugav variant olla Brüsselis. No mulle küll tundub, et Keskerakonna Toomi šansid nüüd novembris esimeheks saada ei ole väga suured, et kui vaadata neid viimaseid sündmused seal ikkagi paistab olevat laias laastus niimoodi, et et kaks kolmandikku kokku toetab Simsoni leeri ja, või Ratase leeri ja siis kolmandik savisaart. Aga pigem on ta selline, võib-olla testikoht ka Savisaarele, et et ikkagi, kui suur tema toetus on ja, ja kui me noh, teeksime selle volikogu tõesti nii suurena nagu Savisaar soovis kaasaksime sinna suure osa Lasnamäest, siis, siis on selge, et võidab, kas Savisaar või Toom sõltuvalt sellest sõltuvalt sellest, kes ennast üles paneb. Muuseas, osa Keskerakonnast on täiesti kindel, et Edgar Savisaar teeb oma kongressi ja teebki sellisel suurel kujul ja, ja noh, nüüd on omaette vaidlus muidugi, milline, milline legitiimne õigustus sellele kongressile on, et põhikiri näeb keskerakonnale ette, et kongressi kutsub kokku volikogu volikogu, seda eelmisel nädalal tegi ja asukohaks Paide ja siis ikkagi delegaatide süsteem, aga üha tingivamas või kindlas kõneviisis räägitakse sellest, et Savisaar teeb oma kongressi. Et mingi sõnum peab olema, aga mis puudutab, ma arvan, et Yana toom ega ta nüüd eriti suuri illusioone ei oma selles suhtes, et temast võiks saada järgmine Keskerakonna esimees, et pigem Jaana Toom mõtleb ikkagi Edgar Savisaare pärandile ehk siis nendele kümnetele tuhandetele valijatele, kes on selles mõttes pilla-palla, et need tuleb, need hääled tuleb ikkagi kodus hoida. Jah, vot Yana Toom ongi häältemagnet, aga ta ei ole häältemagnet niivõrd seal Keskerakonna sees, et rahva seas oma valijaskond hääleta kogub kokku. Selles mõttes on ta väga väärtuslik vara, Keskerakond. Yana Toom ei saa öelda kunagi, et tema tõukub ära Edgar Savisaarest, sest see oleks sõnum Edgar Savisaare valijatele ja ka Yana Toomi valijatele. Et asjad pole korras. Aga asjad ju Savisaare seisukohast peavad olema korras. Noh, ja siis on alati selline riikliku julgeoleku küsimus. Et tänu Keskerakonna väga aktiivsele tegevusele venekeelsete valijate seas ei ole meil Eestis tugevaid vene parteis ei olegi aga vot kui Keskerakond lõhki läheb, Savisaar minema löödaks siis võiksid tekkida küll, see tekitab kohe mõningates asutustes, mis oma tegevusele reklaami kohe suurema huvi, mis toimub. Muuseas, panite tähele sellel nädalal, Jüri Ratas andis Postimehele intervjuu, kus ta ütles, et ega väga suuri muutusi keskerakonnas polegi tarvis teha, et ma vaatan siin endine rahvateenrite saatejuht Lauri Hussar täna kirjutab Postimehes ka kolumni teemal, siis muutustest keskerakonnas ja märksõnaks ikka see leping ühtse Venemaaga, et Vahetund Postimehega saates käis Kadri Simson ja, ja ma saan aru, et ühest vastust, et see leping tuleks ühtse Venemaaga tühistada, Kadri Simson ei andnud, et ta rääkis sellest, et oh, mis nüüd sellest lepingust, et seal raugenud, et lepingu puhul väga huvitav juriidiline termin leping on raugenud, pankrot saab raugeda, aga leping kas kehtib või ei kehti. Noh, ma arvan, et eks seal praegu ju ongi väga ettevaatlikud just Ratase ja Simsoni leer, nende nende huvi on hoida Keskerakond vaata võim ja, ja hoida Keskerakond koos ühtsena tervikuna. Kui peaks juhtuma kas või kohalikele valimistele läheb Savisaar nel oma oma nimekirjaga võis siis valimisliiduga siis on, on Simsoni Ratase juhitud Keskerakonnale selge löök. Et, et ma arvan, et selles mõttes ei taheta ärrit, Ta ta Keskerakonna venekeelseid valijaid nendes samades küsitlustest, mis sa hellalt viitsid, seal ju tuli ka välja, ma nüüd ei mäleta, kumma küsitluse osas, aga ma arvan, et see suurusjärk on sama, et 80 protsenti Keskerakonna toetajatest ongi ongi muukeelne. Et, et need on väga olulised olulised hääled. Muuseas, väga põnev seis oleks poliitKurmoonile see, kui järgmistel valimistel Keskerakond ja siis Savisaare nimekiri võtaks mõõtu Tallinnas. Et selge on see, et Savisaare nimekiri võiks teha parema tulemuse kui Keskerakonna nimekiri seda lihtsalt sellepärast, et kui seal kandideeriks Yana Toom, Edgar Savisaar, siis noh, need on siin väga korralikud hääled, mis on seal taga potentsiaalselt. Aga et mis oleks see lakmus, oleks see, et kuna tõenäoliselt Savisaare nimekiri ilma siis Keskerakonna toetuseta kogu selle propagandasüsteemita absoluutset enamust ei võtaks, ehk siis kellega hakatakse koostööd tegema? Et vaevalt küll, et nii-öelda eesmärk saaks olla, et teeme oma nimekirja, läheme opositsiooni, et mingisugune plaan kellegiga koostööd peaks olema nagu ikkagi teha taskus ja, ja kas Savisaare nimekiri ja Keskerakonna nimekiri oleks üldse võimelised näiteks koostööd tegema, ma kahtlustan, et mitte. See võib olla ka põhjus, mis hoiab koos keskerakonda, mis Savisaar takistab seda keskerakonda lõhkumist, sest tegelikult, mis on savisaarel oluline? Savisaarel, on ikkagi oluline säilitada võim Tallinnas, et on selge, et ta riigis võimule tulla on väga keeruline. Aga tal on oluline säilitada võim Tallinnas kui ta, kui ta tõrjutakse ära Keskerakonna esimehe kohalt, tõrjutakse ära Tallinnas võimult siis kaob ta tähtsus. Aga tal on väga suured, nagu sulav viitas rahaliselt kohustused tänu oma kriminaalasjale ja kui sul ei ole võimu Savisaar näidanud, kuidas ta võimu suudab oma sissetulekutes konverteerida, kui tal seda ei ole, siis on tal väga suur probleem see kriminaalasi, mingi selline asi, mis on, võib kogu pildi täitsa sassi lüüa, et seal on ainult kulud, mitte tulud. Ja aga seda süüdistust selle, ma saan aru tol ajal esitatud see mingil hetkel ilmselt tuleb. Ja siis hakkab kohtuprotsesse, siis muutub pilt täiesti. Aga noh, selge on see, et Savisaar Tallinna linnapea ametist seisan aasta enne, kui kohtus on tunnistajad üle kuulatud, et selline oli viimane määrus ja ma ei kujuta ette, et kuna jõutakse kohtulikus menetluses nii kaugele, et kõik tunnistajad oleks üle kuulatud, see võib võtta aega ikka väga palju. Aga siis kaks detaili võib-olla veel poliitika teema. Lõpetuseks üks on see, et kahtlaselt vaikseks on jäänud reformierakonnas kallaste leer, et kui siin eelmisel nädalal tehti ka kogupauk, siis vist ehmatati võeti ära, et, et see nädal kuidagi ei Kaja Kallasega Siim Kallasega sealt ei ole nagu ei piuksugi tulnud, et loodeti küll seda, et saaks juhatusse minna Siim Kallas ja selgitada asju. Aga kuidagi juhtus nii, et seal Järgmisele nädalale juhatus toimub, peaks toimuma järgmisel nädalal ja noh, tõenäoliselt noh, ma ei näegi, et mõlemad osapooled väga tahaksid seda meedias seda vaidlust pidada, et see oli isegi erakordne, mis möödunud nädala lõpus toimus kirju peasekretäri auesimehe vahel, vahend saadeti läbi läbi meediakanalite ja ma arvan, et et me neid kommentaare järgmisel nädalal kuuleme ja, ja seal on ka ongi huvitav, et mida siis see juhatus otsustab või mis seisukoha ta võtab? Siin on variant, targem annab järele. Vinn jääb ikka nagu pikaks ajaks südamesse, et seal on rahulolematud inimesed, on mõlemad kallased, Rein Lang on seal leeris, Anne Sulling. Teised teised on nagu pigem rahunenud. Kus näha, mis sealt saadud pigem on, Reformierakonnale on tulnud hea uudis absi, eile tuli kohtust Keit Pentus-Rosimannus ei pea Autorollo asjas raha tagasi maksmata seal Reformierakonnale. Märkimisväärne maine võit kogu tegelikult kogu Eesti poliitikale ja sellepärast, et Autorollo juhtumis on noh, poliitika on saanud ikkagi kõvasti pihta ja praegu siis selgub, et noh, et nõue on olnud häälega tuntud poliitika vastu. On olnud alusetu. Seda see ei ole muidugi lõpp, selles mõttes seda otsust saab edasi kaevata. Ma natuke Sulevi selles mõttes oponeerin, et kas ta nagu poliitikutel on olnud hea, et see otsus kindlasti on perekond Rosim annustele Reformierakonnale. Noh, väga-väga positiivne nagu suur suur võit. Ja põhjus, miks see tuli oligi tõendite võiks öelda tõendite nõrkus kohtu hinnangul. Et Autorollo-sse tehti palju paha kanditi vara. Aga need tõendid ei olnud piisavad kohtu jaoks teistkordsel arvul Tallinna ringkonnakohtus selleks et, et mõista nende pahategude eest süüdi siis Rosimannused ja nende hõivatud advokaadid siin jälle süüdimõistmisega tegemist, tegemist viil, vaid tsiviilvaid, sa maksad, raha ei maksaks, siin ei olnud seda, et kas inimene on süüdi või ei ole võimalik seda kriminaalkontekstist. Kriminaalkohtus vaieldakse ka sellel teemal, aga seal jah, Keit Pentus-Rosimannus ei ole osaline, aga siis järgmisel nädalal ma soovitan kõikidel poliitikahuvilistel jälgida seda, mis toimub valitsuses, kui valitsus peaks vist kabineti koosseisust kõigepealt arutama seda, et kas riigiettevõtete nõukogudest tuleb riigikogu liikmed tagasi kutsuda, et kui kokkuleppele ei jõuta, siis minu andmetel rahandusminister on öelnud, et tema, vähemasti need riigikogu liikmed, keele, tema on nimetanud, kutsub tagasi ja, ja see on nagu selles mõttes üks huvitav protsess poliitikas, et kuidas reformierakond sellega lepib ja millised mõjud Reformierakonna sees sellele võiks olla, sest kahtlemata on seal mitmeid riigikogu liikmeid, kes on riigiettevõtete nõukogudes ja, ja kes kindlasti tunnevad, et nende huve. Kahjustatud IRL tegi seda ju korrajat ja sotsid on ka teinud. Aga läheme järgmise teema juurde, et kuhu kadus vesi Hiiumaa ja mandri vahel, et see on võib-olla lõppeval nädalal selline, eks, humoorika aim küsimused. Väinameres on praegu 60 sentimeetrit tavapärasest madalam ja viimati oli veetase nii madal 20 aastat tagasi. Pikalt puhunud idatuuled on siis selles süüdi, vesi on Taani väinadest välja voolanud või siis Läänemere läänepoolses otsas, aga Kihnu, Sõru-Triigi, Prangli ja Vormsi laevaliin kannatavad lisaks siis Rohuküla-Heltermaa liinile ka, aga Hiiumaal on probleemid pääs Hiiumaale ja sealt mandrile ang võib-olla kõige suurem ja probleemiks on seal siis rukkirahu kanal, kus oleks tarvis süvendada paarkümmend sentimeetrit ja niimoodi kusagil 60 meetri ulatuses. Et kolm nädalat võttis aega, et riik ja Saaremaa või Hiiumaa valitsus jõuaks tõdemusele, et kus on häda, et sellest saadi aru, et vesi on kadunud, aga et miks laevad ei sõida, et sellel nädalal siis jõuti sellele lahendusele, et eile öösel saadeti siis sinna rukki kanalisse üks höövelmasin või, või laev, siis mis peaks siis seda merepõhja seal süvendama? Te olete oma Hiiumaa tuttavatega suhelnud, et kuidas nemad asjasse suhtuvad? Me ärbija suhteliselt Hiiumaa ettevõtjatega ja kui sa ütlesid, et see on nagu humoorikas Xin kuhu kadu, teema, kuhu vesi kadus, siis sellelegi nalja hiidlastele see kuigi nad olid noh, ütleme, viskasid ka sellel teemal rääkides nalja, aga aga üldiselt on ikkagi see probleem noh, neil nagu väga tõsine, kui ettevõtjate poolt vaadata, et et nad ei saa oma kaupu vedada, välistellimused võidakse üles öelda, kogu see töökorraldus on ettevõttetest sassi aetud, et peavad töötama öösel ja vastavalt siis sellele, kuidas õnnestub praamidel liikuda, et see on nagu selles mõttes tõsine probleem, aga aga ma olen mõelnud, et, et seal, mis see lahendus nüüd praegu on, on see süvendamine, on üks lahendus ja, ja teine pool on kogu see praamisaaga ja selle korraldamine, mis, mis on on mitmete asjaolude kokkusattumisel olnud ikkagi väga keeruline. Nüüd uuel uuel operaatoril minule meenusid millegipärast sellised suured hõljud mida ma olen näiteks näinud Trasmi, Hiiumaa, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel sõitmas. Et sellised hõljuki, et oleks vaja siis Hiiumaale sõitmiseks. Teisalt jällegi saab alati öelda, et saare peal elamine ongi risk. Et kui inimene on saare peale elama läinud, siis ta peab sellega arvestama. Et sinna pääsemine võib olla väga raskendatud võib arvata, et see ilmastikuolukord ka muutub, et see ei ole selline nii-öelda püsiv ja kriisiolukord. Alati nagu mõelda selle üle, et kui kui riik on võtnud endale eesmärgiks, et ka ääremaadel peab olema hea elu siis peab riik tagama sinna transpordiühenduse, aga kui riik leiab, et nad, see on iga piirkonna hinna enda asi, noh siis vabandust, keda sisse huvitab? Aga nüüd ongi küsimus riski maandamise hinnas, et me näeme, kuidas riigile kuuluv ettevõtte TS laevad on hädas nelja parvlaeva kojujõudmisega, see on vaevaline protsess. Kui nüüd eeldada, et meil oleks ka tõenäoliselt äkki, et 20 aasta pärast tekkivaks hüpoteetilises olukorraks, kus jälle merevee tase on väga pikka aega madalal, et me nii-öelda maandaks riskid, et ostakski sinna tolleks hetkeks siis kõrgelaiu ja harilaiu tüüpi madala süvisega tankipraamid. Mina maksumaksjana ei oleks nõus, et seal kusagil Rohuküla-Heltermaa sadamas kogu aeg on igaks juhuks varus mingisugune laev, et kui merevee tase läheb nii madalaks, aga kriisiplaan peaks küll olema jah, et mis saab nendest inimestest? Ma suht suhteliselt siin eilegi Hiiumaa inimestega ütlevad, et nad teavad näiteid, kuidas inimesed ei jõudnud matustele selle pärast ja ja teavad näiteid, kuidas mandrile plaanilisele operatsioonile jõutud, et see on probleem. Et kahtlemata seda võib öelda, et see on risk, et kui Hiiumaal tegutseb seal kulinaariatööstus võileivatööstus, et kuidas tarned jõuavad mandrile, et sena äririsk. Ma ei tea, kas neid saab maandada, kas neid peaks maandama, noh, loomulikult peaks, kui mina oleks ettevõtja, teeks aga aga nüüd on küsimus, ega ka ettevõtja, mis on tema valikud, et ega tema ei osta ka ju endale mingisugust praami hõljukit. Ja siin ei ole selliseid häid lahendusi. Et alati saab öelda, et lenda, lennukiga saab kopteri käima panna, noh väga suurtel ja pakilistel juhtumil lennatakse kopteriga, kui inimese tervis on ohus ja, ja ma arvan, et kriisiolukorras, kus tõesti on küsimus nagu eludes, et siis siis seal seda nagu selles mõttes ei ole probleemi ei ole, et riik on, on võimekas, aga küsimus on, on renoveerimiseks ja et noh, lõppude lõpuks mõeldagi silla ehitamine Saaremaa ja Hiiumaa vahele, Soela väin ei ole selline väga-väga pikk ja ütleme siis väga lai kalandussõda, et sa sinna saaksin selle teha, et lähed Saaremaale. Just, aga siis, kui rääkida üldse sellest saarte teemast, siis mulle kuidagi tundub, et ütleme selline ebaõiglane kuidagi Hiiu- ja Saaremaa inimeste suhtes, see, et nad saavad tähelepanu ainult läbi ühe teema siin siis parvlaevaühendus, et. Tihtipeale, kui vaadata Eesti meediapilti, siis umbes ega seal, Hiiumaal ja Saaremaal muud häda ei olegi, kui ainult see, et kuidas nad mandrile pääsevad. Kuidas sinna pääseb, aga see on tõenäoliselt ütleme nende suurim mure, et tahaks ju, tahaks ju, et oleks nagu ikka, nii et istud autosse ja sõidad Tallinna, et ei pea seal kusagil ootama seda praami. Samamoodi Ida-Virumaaga me räägime alatasa julgeolekuohust ja siis tööpuudusest ja põlevkivist lihtsalt igal maakonnale on oma eripära ja me peame sellega leppima. Tema Valgast räägime viimasel ajal seoses alkoholiga. Jah aga läheme veel ühe teema juurde, kui siin majandusest me juba siin Hiiumaa puhul rääkisime, siis saate lõputeema võib-olla olekski selline puhas majandusteema. Harju maakohus kuulutas kolmapäeval välja Oliver Kruuda piimatööstuse tere aktsiaselts emaettevõttel veeda OÜ pankroti, millega seoses siis vahetas pankrotihaldur välja ka tere nõukogu ja juhatuse ja määratles muuhulgas ettevõtte juhiks Aivar Rehe. No Oliver Kruuda esindajad on selle pankrotimääruse lubanud edasi kaevata. Tänaseks juba ongi, et mis te arvate, et kuidas siis juhtus nii, et Oliver Kruuda, kes oli aastaid ikkagi väga edukas ettevõte, omades märkimisväärselt vara, siis Eesti toiduainetööstuses, seal kommivabrik Kalevi näol? Tere, piimakontsern on siiamaani tema käes, aga et nüüd siis me räägime Oliver Kruuda selles kontekstis, kus ta sisuliselt oma vara üle enam väga head kontrolli ei oma, et sisuliselt pankrotihaldur ühel päeval ütles, et sina selles ettevõttes enam peremees ei ole. Niisiis, nii see on lihtsalt, et ta tegi mingil hetkel valesid investeeringuid. Ühel hetkel tal oli väga palju raha, sellist loba, kapitali, ta investeeris näiteks meediasse kinnisvarasse krahv toimus 2008. aastal, siis pärast seda kinnisvara väärtus kukkus tõsiselt Su suurt kahju. Samamoodi meediaäris ei tulnud midagi välja. Nüüd mõtlen, mis piimanduses toimub. Piimatööstused töötavad üldiselt hästi, aga tere tegeles päris palju Venemaa turuga ja pärast seda siis tema selle ettevõtte väärtus langes. Tere. Kruudata on iseloomustanud tema selline äriline teekond sarnaneb Ameerika mägedele, et kui Sulev viitas siin kinnisvarakrahh-ile, kus ta sai, sai kannatada see ebaõnnestunud meediaäri kus ta kõvasti raha põletas, siis 90.-te lõpus tollane Vene kriis ikkagi kõrvetas ka Kruudat päris valusalt, et ka siis oli ta seotud ühinenud meiereid ega suurt, suurte suure toidutööstuskontserdiga, mis mis ei oma kohustuste täitmisega. Aga mis praegu, noh, mis seal tere ümber toimub, on, on vaidlus siis omaniku ehk Kruuda ja võlausaldajate ehk siis pankade vahel ja ja pangad tahaksid raha tagasi saada ja, ja nad usuvad, et nad saaksid oma raha tagasi siis kui, kui tere saab uue omaniku, ehk Kruuda tere maha müüa. Aga Kruuda ei ole sellega kiirustanud, küll intervjuudes ütleb, et ta muudkui siin kohtub ja Ta räägib läbi investorite kaasamisega. Aga on jäänud mulje, et ta tegelikult seda ettevõtete ikkagi maha müüa ei taha, et pigem need kohtumised on, on nagu selline ajavõit. Ja, ja seetõttu tõenäoliselt nüüd võlausaldajatel lihtsalt, et nii-öelda aeg sai otsa või, või nad ei jõudnud enam oodata ja ja otsustasid selle muutuse ära teha ja seal on küsimus, näiteks garantii on välja antud. Sama emaettevõte andis garantii pankadele. Kruuda püüab väita, et sellist garantiid ei olnud, et seda ei saa käiku lasta. Sellele käib siis vaidlus. Ja lisaks veel sellele, et, et see emafirma ei peaks olema pankrotis sellepärast et talle kuuluvad tere, aktsiad, mille väärtus on, on kõrgem kui need maha müüa. Kui, kui on kohustused sellelegi kaamedega öeldakse 10 korda üles blufitud, et kui palju siis need aktsiad tegelikult väärtuna, seal on erinevaid hinnanguid erinevate meetodite järgi koostatud. Mõned ütlevad siis üks, üks hinnang ütleb, et see võiks olla peaaegu kaheksakordne, see sai maksude maksude kulumieelne kasum. Teine hinnang ütleb, et see võiks olla kolmeteistkordne ja seal on väga suur vahe, et kas sa arvutad ühe arvu läbi 13-ga kaheksaga seal kümnetes miljonites, vahel. Aga selge on see, et perel on kaks suurt tootmisüksust, üks asub Viljandis, teine Põlvas ja Viljandi pool, kus siis toodetakse, ütleme seal merevaiku ja, ja sellist, ütleme siis üha rohkem külmkappi jõudvate poolt seal erinevate kohukeste ja piimatoodete näol. See on kasumlik. Nii palju, kui ma olen aru saanud ja see Põlvava pool, kus on tarvis suurt mahtu, et seda üldse seal ütleme siis kasumlikuna hoida, et see ei ole ja olen aru saanud, et kõige suurem häda on Kruuda puhul see, et on usalduse puudumine ehk siis need, kellel on piim, need Kruudale piima ei taha müüa, sest on siin erinevaid ajaperioode olnud, kus Kruuda ei ole väga hästi oma kohustusi täitnud, et siin kas või siis tehes äri ka Aivo Pärna ja upen investiga või kuidas selle ettevõtte nimi nüüd iganes oli, et ühesõnaga neid pahasid põllumehi või lehmakarjapidajaid Eestis on väga palju, kes oma piima Kruudale mitte mingi hinna eest ei taha anda ja siin kruda. Kui rääkida turuosalistega ütleb, ütlevad, et hangib seda piima juba Läti kaudu ja Leeduga. Kaudu, et seal kohtus oli ka juttu sellest, et et koostööpartnereid ei usalda teretada, seal toimub kaks protsess eraldi üks on siis tere saneerimisprotsess, kus guruda on sunnitud rääkima tere, on väga halvas seisus seilata, tuletada vajale saneerida ja teine siis on see tema emaettevõtte pankrotiprotsess, kus ta on sunnitud rääkima, et tere on tegelikult väga heas seisus. Et selle tõttu on tema aktsiaid ka väga palju väärt, need ei lähe omavahel kokku, see on selleks suurimaid hädasid, aga piimatootjatel on ka selles mõttes keeruline seis. Tere on, on ikkagi suur tööstus Eesti mõistes ja sa noh, väga raske on, kui nad tulevad, tahab sinult kaupa osta, et siis öelda, et ma ei müü. Et selles mõttes ma arvan, et piimatoodete lisa on ka öelnud, et et jah, et Kruuda võiks sealt ära minna ja, ja nad on seda seda oodanud. Ja nüüd pankrotihaldur selle otsuse tegijat pani ametisse Aivar Rehe, kes, kes on ise pikaajalise panganduskogemusega siin vene kriisi ajal hansapangas olles tegeles selliste raskustes tööstuste saneerimisega, mis hansapangale tol ajal võlgu jäidet. Äriringkonnad, ma ei ole kindel, kas seda Kruuda öelnud, aga vähemalt tollased toidutöösturid. Et kui neil tundus, et, et tunneli lõpus on valgus, siis hiljem selgus, et see valgus oli Aivar Rehe kes suure jõuga neist lihtsalt üle sõitis. Tal on ju perega kokku puutunud ka maksu- ja tolliametis, kus tuleb tegeleda maksuvõlglaste ka ja ka sealtpoolt on nii-öelda kokkupuude terega olnud, et, et ma arvan Tuttav probleem on veel see, et, et on ikkagi kahtlused, et ta on ajanud rahakotid segi, et ta on, on kasutanud seda teenitud raha oma hobideks oma kas siis oma või siukestest nagu erahuvides. Et see on suurt luuda kõige suurem häda praegu on see, et enam pole viiuleid, mida müüa. Mida see nüüd tähendab? No öeldakse, et kui on raskused, siis tuleb leida kapist mõni viiul, mida on võimalik müüa. No mina olen tähele pannud, et poodi minnes piima ostes ostnud tere tooteid viimasel ajal, et toetada tere tegevust minu arust, Kruuda on väga selline äge ärimees olevat tema tegelasteks toetanud, väga kahju oleks, kui tema siit pildilt ära kaoks. Aga ma küsiks tarbija huvist võib-olla lõpetuseks, et tarbija võidab sellest tereprotsessist, kui, kui nii-öelda see nüüd lõpeb, siis tõenäoliselt asi lõppes sellega, et ettevõte likvideeritakse, vastupidi, et perel on oma turg, omad tooted, firma maksab ikka märkimisväärselt palju. See sõltub ikka uuest omanikust, et juhul, kui see ettevõte sinna mitu varianti, eks, eks saneeritakse ta jätkab mingil moel samamoodi isegi võib-olla sama omanikega. Teine variant on, ta müüakse maha ja see, mida uus omanik teeb see on tema teha, et ta võib ka tehaseid tootmiskinni panna. On Eestis juhtubki selliseid asju, tuletan meelde, Eesti kõige väärtuslikum kaubamärk oli Hansapank ja seal praegu riiulil. Ja, aga ma pigem arvan, et pikas perspektiivis piima hind kallineb poes, sest ma tean, et ka Kruudan vaadanud, kuidas on õlletootjate käibed ja kasumid ja võrrelnud neid piimatööstustega. Piimatööstuste kasumlikkus on üpris madal ja põhjus on selles konkurentsis madalasse möginat. Oliver Kruuda on öelnud, et tema unelm on see, et ühel hetkel liiter piima maksab sama palju kui liiter bensiini. Aga no läkski nii, et töötukassa toolide kolimishankest ei olnud aega rääkida, ka ei mahtunud saatesse sporditeemad näiteks see teema, et kümnevõistluses peaks saama kaheksa võistlus, aga kunagi, kui huvi on, siis saame nende teemade juurde ka naasta. Et uus nädal rahvateenrite Est toob siia stuudiosse Peeter Kaldre, Heidit Kaio ja Sulev Vedler, nii et Sulev jõudu jaksu järgmiseks nädalaks. Täna olid lisaks Sulevi stuudios ka Aivar Hundimägi ja Mirko ojakivi. Uute kohtumisteni.