Vikerraadio. Rahva teenrid Tere päevast ja ilusat hommikut. Eilne ja üleeilne kaamos meie ilmarindel on asendanud sellise karge ja kena päiksepaistelise ilmaga ja lausa lust on sellise ilmaga teha tiir peale nädala sündmustele. Täna teenivad siis rahvast ajakirja pere ja kodu peatoimetaja Heidit Kaio, Sulev Vedler Eesti Ekspressis ning mina, Peeter Kaldre, ERR-ist. Kuidas ei tahaks tegelikult alustada saadet, aga mis teha, tuleb alustada saadet liiklusest. Sest selle nädala alguses juhtus taaskord väga traagiline liiklusõnnetus, kus hukkusid kolm noort meest. Kaheksateistaastased, Viimsi kooli abituriendid. Ja seniajani ei ole tegelikult teada õnnetuse põhjus. Auto sõitis teelt välja vastu puud ja kõik kolm autos olnud inimest hukkusid. Praegustel andmetel olid neil kõigil kinnitatud ka turvavööd. Ei ole teada, et nad oleks autojuht, oleks alkoholi tarvitanud, küll aga on nüüd selgunud, et auto kiirus oli tohutu 150 kilomeetrit tunnis ja ja tuli ka suhteliselt algaja, oli load saanud alles neli, neli kuud tagasi. Ühes lehes toodi siin ükspäev ka selline väga kurb statistika nende liiklusõnnetuste kohta, mis on juhtunud, kus on surma saanud rohkem kui üks või kaks inimest ja see oli muljetavaldav statistika aastate lõikes viimase 10 aasta jooksul. Mida siis teha? Ma arvan, et me ei mõtle välja selle retsepti, et kuidas selliseid õnnetusi ära hoida, aga noh, mingisugused ohumärgid, mingid mõtted, keegi võiks siiski olla. Nojah, et tegemist on tõepoolest traagilise sündmusega, kusjuures minu jaoks on see eriti traagiline veel selle võrra et tõesti paar kuud tagasi siinsamas saates oli meil üsnagi sarnane arutelu seoses Ida-Virumaal toimunud õnnetusega, kus sai ka kaks noormeest surmajuht ei tookord ellu ja järgnevalt siis olid ka pikad arutelud selle juhi käitumise ja, ja, ja sobivuse üle rooli, aga fakt oli see, et noored mehed olid tookord surma saanud nagu seegi kord, et et see, see on just nagu midagi sümptomaatilist, mida, mida tahaks, et ei juhtuks. Vot minu sees peituvad siin väga mitmesugused tunded, et ühest küljest tahaks kastavat neile kõigile soovida omastele kui ka sõpradele kõikidele nendele inimestele, kellel nende noorte meeste surm korda läks. Teisest küljest noh, et mul hästi palju teadmatust, mis seal autos juhtus. Kas teised poisid ärgitasid juhtijaid, kuule kihuta, Viido tahtis näidata näiteks, et ta on ise hästi äge tegija või kiilustel jalgsel mingi pedaali kuhugi vahele kinni ei tea, tahtis keegi seal lollitada, näiteks haaras korraks roolist absoluutselt ei tea, mis seal juhtus ja me ei saagi seda ilmselt kunagi teadma. Ilusat oli seal ka päris palju õnne selles mõttes, et keegi sõitnud neile vastu. Õieti ei olnud seal kuskil jalakäijad, kes oleks võinud Mil alla jääda. Samas oli seal ka jällegi tegemist kriminaalse käitumisega. Kui sa ikkagi sõidad 50 alas ja kiirus oli seal 140 150 kilomeetrit tunnis, see on siis peaaegu 39 meetrit sekundis. Et see on ikkagi väga suur kiirus ja sõita pimedana shamas. Nad sõitsid sisuliselt metsa vahel, et seal võib ka mõni loom neile ette hüpata, et see on äärmiselt riskantne käitumine. Need tunded on nii nii, nii. Vastake nüüd. Ühest küljest mõtled, et elud on kadunud, teisest küljest mõtled ainult üks neist Pealt sisuliselt. Vaata kui sellised õnnetused juhtuvad, siis puhkeb ju diskussioon selle üle, et äkki meile antakse juhilube liiga kergesti. Äkki on see sõel liiga suurte aukudega, et nagu keegi tabavalt ütles, et juhtimisõigus ei ole tegelikult inimõigus automaatselt kõik, kes tahavad saada juhtimisõigus, peavad selle saama, et äkki peaks see sõel olema tunduvalt tihedam. Õpiaeg pikem. Samas, me oleme sellisel juhul probleemi ees, kus me teame, et noorte meeste riskikäitumine on suurem. Kui nad on vanuses miinus 30, ehk siis tegelikult kõige kõige ohutum oleks siis noored mehed juhtide seast elimineerida, kuna tõesti nendel istub vesi, käitumise potentsiaal on kõige suurem, seda teha tegelikult ei saa ainuüksi sellepärast, et tegemist on noorte meestega ja Me teame statistiliselt, et nad on tõenäoliselt riskikäituvad ja mille pärast ma kujutan seda ka seda olukorda ette, et kui abituriendid, nagu nad olid, said Õhtuks ilmselt vanemate auto, vaevalt et nende isiklik oli, said vanemate auto, siis võib selline mõte tekkida küll pähe, et kuule, aga prooviks Poloriks missid rauast välja tuleb astumata, et noh, rauasse palju välja tulla, aga mis, millega see lõpeb, on nagu iseasi. Aga tõesti, et see ei ole ka nagu hetk, kus, kus parastada, vaid pigem jah. Ongi see on väga kurb sündmus. No seal on ka teine asi, et kui me räägime sellest, et võib-olla liikluses on ohtlikud just noored ja algajad, siis no ma ei tea, minu mitte ainult minu tähelepanek on ka see, et tegelikult on väga ohtlikud ka väga vanad liiklejad. Ma olen tähele pannud, eks nädalavahetusel, kui, kui sõita, sõita kas või siinsamas Tallinnas, kus on suhteliselt vähe autosid aga nädalavahetustele hakkavad sõitma need vanad inimesed, kes tavaliselt, et argipäeval ei sõida ja nad kujutavad ennast liikluses ikka päris suurt ohtu, väga ettevaatlikud nende ümber liigelda. Mis on ka tõsi, et statistika täiesti kinnitab seda, et eriti just 70 pluss seitse üle seitsmekümneaastased inimesed on liikluses suurem oht ja samas me oleme jälle selle sama probleemi ees nagu noorte meestega. Et kui me nagu elimineeriksime liikluses vanu inimesed nende vanuse põhjul põhjal, siis seda võiks võtta, kui diskrimineerimine. Sellest ajast, kui mina õppisin, tegin autojuhilube õppisin, siis ma mäletan küll, et nendest õpingutest seletati meile kõige ohtlikumad ongi just vanainimesed et mitte niivõrd roolis isegi, vaid et nad lähevad näiteks üle tee ja siis järsku keset ülekäigurada võivad nad seisma jääda või ka tagasi pöörata. Ja kui me vaatame eelmise aasta statistikat, siis ülekäigul hukkunutest enamik olidki üle 65 aastased inimesed. Aga kui rääkida jällegi noortest meestest nad siis kõige autostunud maa on ilmselt Ameerika Ühendriigid ja seal on ju täiesti loomulik, et nad lõpuklassides käivad lapsed oma autoga koolis, juhul kui nad ei ela suurlinnas mingist New Yorgis, kus, kus auto pidamine ongi selline luksus ja peaaegu võimatu. See on täitsa normaalne, et noored inimesed sõidavad autoga, see on ikkagi selline kultuuri küsimus, minu meelest. No ühekandi pealt andis muidugi liiklus veel kõneainet sel nädalal, aga me väga pikalt sellel ei peatu, kuigi võiks tegelikult see on siis selline mõiste nagu liiklusraev. Kui lekkis siis või õigemini sotsiaalmeediasse tuli video, kus üks 40 aastane Margus vihastas kaasliikleja peale, tuli autost välja, võttis autost kurika ja lõi kaasliikleja peegli puruks, nii et liiklusraev, see on ka teema, mis tegelikult vääriks pikemat käsitlust. Et kõik, kes me liikleme. Me oleme seda liiklusraevu ju tegelikult näinud seal sama ohtlik tegelikult ka inimeludele. Lõppkokkuvõttes kui suur kiirus Purjus peaga sõitmine on, see mees õigustas enda käitumist sellega, et et teine juht siis oleks peaaegu põhjustanud avarii kokkupõrked, ema läks siis niivõrd vihaseks, tuli välja, hakkas kurikaga peksma, aga ma mõtlesin, et mis siis oleks juhtunud, kui see teine mees olekski teine autor olekski selle avarii põhjustanud, mis siis oleks, kas ta oleks siis ära tapnud? Minu meelest sellised inimesed tuleks täitsa selgelt kohe šokivangistusse saata. Las istuvad ja mõtlevad järgi. Mulle ka tundub väga ohtlik viha, viha taltsutamisega, näiteks koolitused peaksid olema sellistele inimestele täiesti kohustuslikud, et et see, ma tõesti nagu sa ütlesid, me oleme ilmselt kõik kogenud seda liikluses ja see on hirmuäratav, et näiteks mu abikaasa, sõites rattateel sõites rattateel oli sinna sõitnud üks BMW, kuidas rattatee oli selgelt sellises kohas, kuhu ei saa sattuda nagu vaid et see BMW pidi sinna, kuidas ma räägin jälle automargist, mis on ka midagi väga sümptomaatiline, see auto oli sinna rattateele sõitnud ja ta hakkas siis mu mees nagu näitas midagi mingi žesti, et no kuule, mees, kus sa oled midagi sellise ratta seljast Seebeemiaks seda jälitama sõites hästi ohtlikult lähedale ja noh, nagu tekitades sellist nagu ohutunnet, et kuule, et ma sõidan sulle sulle kohe otsa mille peale siis mees hüppas ratta seljast maha, lasi ta mööda, tõesti, hirmus läks, tegi politseisse avalduse, mis ma arvan, et ongi väga õige teguviis sellisel puhul, sest ta auto numbrit nägi ja, ja, ja politseis avalduse tegemine ongi ainuke moodus, kuidas sellisel sellise sellise inimese vastu nagu saadud jõuga ei saa ju ja polegi mõtet minna. Olen ka mõelnud, et kas Eestis peaks ka hakkama siis autodesse üha rohkem ja rohkem kaameraid panema või siis ütleme ratturid ja jalakäijad peaksid küljega kaamera, nii nagu Venemaal, kus ilmselt on kindlustusega probleemid seal hästi palju tahaks autodest selliseid filme, videosid ja lähtudes sellest pärast siis tõestada, mis juhtus seda liiklusraevu minu meelest tuleb üha rohkem rohkem juurde. Aga mis puudutab selliseid traagilisi õnnetusi, siis nende puhul me räägime sageli just ja enamasti surmasaanutest tegelikult et väga paljud inimesed saavad ka viga. Ja kui me vaatame statistikat, siis eelmisel aastal tuli iga surmasaanu kohta 27 vigastatut. Need vigastatud on kohati veelgi hullem juhtum, sest sageli andil paranemine paranevad kaua. Muudavad nende endi elu on muutunud, nende pereliikmete elu on muutunud ja see on sama traagiline asi ja see on väga-väga suur probleem. Kusjuures on minu meelest liiklusraev ja riskikäitumine, tegelikult on väga lähedalt omavahel seotud, et need, kes liikluses kipuvad riske võtma, ohtlikke möödasõite tegema nendel selgelt on selline ärrituvus tase gramm kõrgem kui, kui, nagu rahulikul liiklejal. Et see neid selgelt ei saaks või ei peakski üldse eristama, et liiklusraevu peaks minu meelest politsei väga-väga rangelt jälgima ja karistama. Oh, sa näed, kuidas sõelume toimub ridade vahel Tallinnas keegi kihutab meeletult ja siis ta jääb seisma punase tule taha ja sealt õnneks ei julge läbi sõita. Aga ma mõtlen, et aga mis siis juhtub, kui nad hakkavad seda tegema? Kusjuures ma ütleksin veel vahel, et ma eile sõitsin suure vihmaga Pärnust Tallinna pool lastega koolivaheajalt tagasi tulles tõesti Ta sattus, 100. paduvihma, tee oli väga libe ja kõik need kõik need vastutulev tööstus, transport omakorda tekitas siis sellise udupilve õhku, kuni ma siis selles järsku märkasin, et minul mulle tuleb vastu väga ohtlikul kaugusel selles udupilves üks BMW, kes ilmselt eeldades, et ma lasen ta mööda aimamata seda, et ma lihtsalt ei näe teda, sellises udupilvest on teda võimatu, selles vihma ja, ja pritsmete pilves on teda võimatu näha. Et mis on selgelt, oli ka just nimelt riski riskikäitumine. No tegelikult on liiklus muidugi jah, kitsamas mõttes ju julgeoleku küsimus. Aga räägime nüüd julgeolekus ka laiemalt, sellepärast et sel nädala alguses siis saime me täpselt teada, kui palju siia tuleb briti sõdureid tuleb 800 briti sõdurit. Ja nendega on kaasas ka sellised tankid nagu sellel seal kaks, mis on maailma kõige raskem tank? Pluss veel lahingumasinad Warrior pluss veel luuredroonid. Ja hakkavad siis nad paika paiknema Eestis. Samasugused üksused, sama suured üksused hakkavad paiknema ka Lätis, Poolas ja ja, ja Leedus. Juhtriik on lihtsalt teistsugune poolest, näiteks Ameerika Ühendriigid. No palju on räägitud ju sellest, et et kas need, kui tulebki siia 800 britti, tuleb siia ka lahingumasinad ja nii edasi, et kas need suurendavad nüüd Eesti julgeolekut või on vastupidi, ärritavad Venemaalt. Noh see on selline vaidlus, mida armastatakse siin ka sotsiaalmeedias pikalt pidada. Et mis teie arvamus No iseenesest on vaja kõigepealt märkida seda, et tegemist on kindlasti ajaloolise sündmusega pärast külma sõda on siis selline vastasseis muutunud relvastatukse ida ja lääne vahel. Põnev osa on sellest see, et seekord oleme meie õnneks teisel poolel aga, aga keerulisem osa on see, et piir lähedki meie juurest. Et nüüd ongi siis seekord kus, mida, mida me oleme tegelikult ju tahtnud ja oodanud. Et, et see piir oleksin kusagil meie juures ja meil oleks võimalus olla seal teisel, teisel pool piiri. Ja minu meelest on nagu paradiis paradigma muutus ka see, et, et kui me oleme kogu oma, siis nõukogude aja rääkinud võõrvägedest ja sellest, mismoodi 1939 40 võõrad väed tulid Eestisse näitasid, nad tulevad meid kaitsma, siis praegu oleme me olukorras, kus me ise kutsume võõrad väed sisse ja loodame parimat, et kõik, et, et kõik läheb hästi ja midagi pahajuhtu. Tõsi, noh, tegelikult seda riski vajutab ka see, et need on erinevatest riikidest, erinevatest rahvustest väed mitmetes erinevates riikides, kusjuures ka minu meelest on väga märgiline see ja et sellest nendesamade manöövrite käigus Eestis on ju võõrväed juba sees, aga nüüd nendesamade manöövrite käigus tulevad NATO väed ka siis nii-öelda võõrväed või siis võõrast rahvusest, et ka Norra pinnale, et Norra siiani püüdnud ise hakkama saada, aga, aga nüüd siis on hinnatud ka seal julgeolekuolukorda sedavõrd keeruliseks, et, et kutsutakse abi. Nii-öelda ma loodan, et ma ei eksi, aga Hannes Hanso Kaitseminister eile tegi sellise võrdluse kus ta ütles, et nad, kui Vene pool mängib jäähokit, siis noh, me ei saa ju seal iluuisutamisega vastata neile. See on selge, et kui ja tegeleb võidurelvastumisega, siis sa pead midagi nagu ka vastu näitama. Et kui me kõik oleme näinud filmides küll, kuidas gorilla tõuseb püsti ja kõhistab sisuliselt trummeldab vastu oma rinda andnud, kus on suur gorilla, siis ilmselt inimesed kardavad, aga tegemist on kääbusahviga siis ära, et selle peale, et noh, et Eesti peaks ka olema sealpool, kus gorilla asum. Ja jällegi ka siin on selliseid vastakaid tundeid, et ju mäletame nõukogude aja lõppu seda, mis juhtus Venemaal. Kuidas järjest tulid uudised, et Venemaal valitseb bardakk. Kuidas allveelaevad lähevad seal lahtise luugiga vee alla, Kurski uppumist mäletame, lennukid kukkusid alla, jäi mulje, et seal Venemaal on totaalne segadus. Ja muuseas ka pärast Krimmi alastamist pärast neid majandussanktsioone ikka tuleb sealt uudiseid Venemaal raha, poed on kaubast lagedad, elu on seal kehv ja samal ajal siis hakkame üha rohkem ja rohkem kuulma, et tegelikult Venemaa võidurelvastust 40 üha moodsam, moodsam tehnika. Et jällegi natukene sellised kahetised, tunded on minu sees, et kas, kui võimas siis see Venemaa tegelikult on või ei ole. Aga seda, et Eestisse tulevad võõrväed, noh, neil ei peaks eestlasele ainult siis kindlustunnet juurde juurde looma. No minu küsimus julgeolekust oligi natukene selline konksuga, et noh, selge on see, et 800 briti ju ei saa vastu Venemaa arsenali, mis meie piiride taga ta ei saa vastavalt 130000 ja ta ei saa vastu Iskanderitele. Nüüd ju Venemaa saatis ka kaks sõjalaeva Läänemerele selle peale ei ole mitte ei skanderid, kelle, mille tegevusraadius on 500 kilomeetrit, vaid kaugmaaraketid, kaliibri, mille tegevusraadius on 206 2600 kilomeetrit, jõuavad Islandini välja. Et see on selge, et NATO ei plaanigi ja seda on ka korduvalt välja öeldud, võidu relvastada koos Venemaaga, et see on, see on nagu selles mõttes mõttetu. Küll aga on oluline selline heidutus, heidutuse momente. Risk ajada võimalikult kõrgeks Venemaa jaoks, sest siin ei ole ju ainult britid, nende koosseis ja tulevad ka taanlased, tulevad prantslased, eks ole, siin on ameeriklased kohal. Et juhul kui Venemaal tekibki tahtmine rünnata siin kedagi, siis ta ründab kogu NATOt ja röögatas sakslasi, ameeriklasi on selge, millised tagajärjed on. Muide kaks päeva tagasi ütles Venemaa president Vladimir Putin val taifoorumil, mida on kutsutud ka Venemaa Davoosiks. Et no mis te jamate, mis te nalja teete, et Venemaa ei ole iialgi kavatsenud NATOga sõdida, et vaadake, millised on meie rahvaarvu vahet. Et Venemaal on 140 miljonit ainult ja Euroopa liidus üksinda juba 500, pluss veel Ameerika ühendriigid, et nad, see on kõik jama, et noh, ei ole mõtet sellest üldse rääkida, aga samal ajal need teod, mis ta teeb, räägivad sellest, et kui ta ei taha ka NATOt rünnata, siis ta proovib võib-olla tükke hammustada ja see selle järgi tal käed sügelevad, nii et selles mõttes on see heidutus, mida, mida nüüd NATO pakub, Balti riikidele väga teretulnud. Ja alles eile ütles NATO endine peasekretär Anders Fogh Rasmussen Riia julgeoleku foorumil, et kui asi läheb niimoodi edasi, kui Venemaa jätkab sellist käitumist, siis midagi ei ole teha. Siia tuleb paigutada ka alalised NATO baasid Balti riikidesse, millest on ka jutul Kusjuures noh, Venemaa käitumine on huvitav selles mõttes, et, et nagu sa juhtisid tähelepanu, et tõesti balti laevastikuga on liitunud kaks tuumavõimekusega laeva ja kui siin seni on Eesti, Läti, Leedu ja Poola pinisenud, siis, siis selle selle peale hakkas juba väga ärritunud häält tegema ka Rootsi ja Poola loomulikult ka. Ja, ja kui eelmise nädala siis reedel oli inglastele brittidel võimalik jälgida väga muljetavaldavad vaatepilti, kui läbi inglise Kanali sõitis Briti või vabandust, vene kaheksapealine laevastik eesotsas siis Venemaa ainsa lennukikandja Admiral, kus need sooviga, mida siis ma saan aru, et kahel pool kanalit põneva põnevusega järgiti, kusjuures seda kaheksapealist V8 laeva, laevaliste eskorti ja eskorti, siit siis ju lennukid samal ajal ka, mis oli noh, tõesti seal jõudemonstratsioon liikumas Vahemerele, et siis toetada Süüria Süüria rünnakuid, aga noh, tõesti, et see on ju brittide koduukse ees, toimub sedasorti jõudemonstratsioon, mida nad muidugi siis ise keerasid naljaks, sest sellel admiral, kus need soovil tulid korstnast musta suitsu, mis arvati olevat väga ebakvaliteetse kütuse tagajärg, aga, aga, aga selge oli see, et britid said aru, et ka nende koduõue peal käib, käib nagu mingisugune paraad. Enne kui Sulev edasi räägib, ma räägin selle admiral Kuznetsovi kohta väga-väga hea loos on ikka ikka täiesti halenaljakas. Vene massiteabevahendid ise kirjutavad sellest ja raputavad endale tuhka pähe, tead, mis juhtus selle admiral kulisensooviga keset merd, tal sai kütus otsa. Ta jäi seisma ja mitte ükski riik ei, ei ole siiamaani olnud nõus teda oma sadamasse laskma, et talle kütust juurde anda. Hispaania keeldus, viimane lootus oli Malta Malta keeldus nüüd eile õhtul Anne andmed olid sellised, et, et äkki Egiptus annab, aga Egiptuses pole veel vastust tulnud ja siis avaldati ka arvamust, et tegelikult, et see laev ei lihtsalt ei jõua kuskile Egiptuse sadamasse. Tal on niivõrd vähe kütust ja resümee. Resümee oli selline, et ilmselt On kujunemas admiral, kus need soovist vene mereväe ajaloo üks suurimaid häbiplekke. Ma küll sinna meni Tatter leitakse, kes, Lähedale läheb jah, aerutab kohale, sinna tasakesi. Et ega ta sinna nagu selleks lendavast hollandlasest jää, kes sinna hulpima jääb. Aga mina olen viimasel ajal lugenud Richard Chirreffi mõtteid, tema on NATO Euroopa vägede endine asejuhataja oli sellel kohal aastani 2014 ja temal on küll sellised päris pessimistlikud mõtted, et ta ütleb, et ikkagi, et okei, tuuakse küll siia neli üksust mehi, aga et neil peab olema ka selline täielik toetus, et kõikvõimalikku muud tehnikat peab seal juures olema, muidu on selliseid pisikesi üksuseid ikka väga lihtne nagu tükkideks lüüa. Ta tuletab ka meelde, et on küll selline asi nagu NATO, viies artikkel, et me oleme kõik ühe eest väljas, aga kahjuks NATO ei ole alati olnud selline ühtne. No ikka käsitleb küsimus, et kas, kas tuumariigid on valmis balti riikide pärast. Tuumasõda näiteks alustame tavarelvastust tavarelvastusega. Saksa Saksamaalt läksid Ameerika tankid välja just sellel ajal viimased tankid, kui kui Venemaa vallutas Ukraina. Et on olemas küll NATO'l, väga muljetavaldav tuumaarsenal, aga kes hakkaks tuumasõda pidama balti riikide nimel, et nad lähedal elamine? No toosama Rasmussen seal Riias oma sõnavõtus ütleski, et kõige suurem probleem on see, et väga paljude suurte NATO Euroopa riikide rahvad, et küsitlused on näidanud on väitnud allapoole, kes on valmis ka Balti riikidele appi tulema, juhul kui, kui kriis on, nii et need meeleolud Euroopas ei ole mitte mitte särased aga noh, ega rahva käest, kui, kui asi läheb karmiks ega siis keegi Jan teendumit korraldaja, eks ole, täpselt nii, see ei ole rahvahääletuse küsimus, et kas hakkame sõdima, mitte kui keegi meile kallale tuleb. Noh, eestlastel on meie õnn on see, et meid kaitseb tuumarünnakute puhul väga lihtne asi. Venelased. Teatavasti, kui ka Venemaa üldse mingi ettekääne oleks Eestit rünnata, siis oma kodumaalaste kaitseks ei saa tuumapomme heitori sellele linnale, kus nad elavad üksi ja selles mõttes. Venemaa venelased on meie kaitsekilp siin. No selles mõttes võib-olla nõustuda ikkagi nende analüütikud, kes ütlevad, et noh, balti riikide suunas võidakse küll väga kõvasti trummi taguda, aga risk on liiga kõrge. Mäng on liiga mõttetu ka ka Venemaa jaoks, aga mis on tunduvalt ohtlikum, olukord on ikkagi see, mis on Süürias. Alles eile tuli teada, kuidas kaks sõjalennukit venelaste ja ameeriklaste oleks äärepealt kokku põrganud. Et neid on seal taevas niivõrd palju, et seal lihtsalt on juhuse küsimus ja kui ühe riigi lennuk lendab teise riigi lennukit, no siis on teada, mis, mis sealt, mis sealt tulemas on. Aga mis seal siis sulama saanud? Türklased lasid venelased vene lennuki alla, oleks äärepealt sõjaks läinud ja, aga mõned kuud hiljem, kes siis Türgi president Venemaal ja jälle lepiti ära? No ja meie garantii on ikkagi ka see, et siin on tõesti erinevate rahvuste esindajad, erinevate riikide esindajad kohal, et ühtepidi see aitab NATO sees jagada seda öelda valvamise koormust riikide vahel eelarve koormust, aga teistpidi on see tõesti nagu sa ise ka juhtisid tähelepanu, et, et et kui, kui pealt peaks ründama siis kontingendi vägesid meie riigist, siis see tegelikult võib võtta seda, kui rünnakut siis selle ema riigi vastu või vähemalt ema riigil on põhjust nagu olla solvatud, sellest puudutatud. Ja tavaliselt on jällegi elu niivõrd keerukas, et ükskõik millises stsenaariume me ka välja ei mõtle, isegi kõige uskumatult Sis elu suudab meid alati üllatada. Et võib juhtuda, et kus situatsioon, kus kõik arvavad, et nüüd läheb sõda lahti, seda ei tule. Sõda võib puhkeda hoopis mingist väga-väga väikesest pisikesest asjast. Ühesõnaga, kokku võttes võib öelda, et see on ikkagi hea, et liitlased siia tulevad, näitavad liitlased toetavad meid, kuigi nad tulevad alles tuleval kevadel. Loodame, et selle ajaga kuni kevadeni on jäänud midagi, midagi säärast ei juhtu, et nad, nad võiksid siia varem tulla. Aga Läheme nüüd siseteemadega edasi. Ja räägime kahe erakonna küll see on tore termin. Sisekaemuses. Alustame Keskerakonnast. No täna hommikuks on siis selge, õigemini selgus saabus läinud südaööl, kes kandideerivad Keskerakonna esimehe kohale täpselt nädala pärast, viiendal novembril toimuval Keskerakonna erakorralisel kongressil. Ja need on siis Peeter Ernits, Heimar Lenk, Jüri Ratas, Edgar Savisaar, Yana Toom ning Marika Tuus laul. Mõned nimed on siin küllaltki üllatavad, näiteks Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul veel eile. Nagu kombeks öelda, laual ei olnud nime täna. Et eile oli selge, et kandideerivad Peeter Ernits Jüri Ratas, Jana Toom ja suur segadus valitses terve päeva jooksul Edgar savisaarega, et kas ta ikka kandideerib või ta ei kandideeri. Toimetaja Tiina Jaakson sai ta telefoni kätte ja siis ta ütles ainult ühe lauset ta ikkagi kandideerib. Rohkem ta ei lisanud sinna, mis aitas, ta ei kuule enam telefoni. Paar tundi hiljem postitas Edgar Savisaar sotsiaalmeediasse sellise väga pikka selgituskirja millest võis nagu välja lugeda seda, et ta ei kandideeri, et ta on loobunud Yana Toomi kasuks. Seal oli selline lause, et tal on väga hea meel ja väga uhke tunne. Diana toom on nõus tema elutööd, nagu öeldakse, jätkama ja siis, kui nimekirjad löödi lukku, siis selgus ikkagi, et Edgar Savisaar kandideerib. Mida me sellest arvame? Me arvame võimelised arvata, et ta andis ka väga segase segaseid vastutuse vastuseid saatele pealtnägija Mihkelgi armastaja tervitas siis Edgar Savisaar vastast. Tere, Mihkel Kärmas ja Mihkel, küsida selles, et rääkisin poolteist kuud tagasi ja mille peale Savisaar ütles, Novak maja sind ei tanu välbaga segi. Mihklil jäi ainult üle imestada, ajasite Anu välbaga segi, et näed, see ei olnud, see oli järjekordne näide, kus Savisaar kas tegi mingit väga kummalist nalja või siis peksis lihtsalt segast, et tema puhul ongi need sõnumid ikka väga, väga nagu imelikuks kätte läinud. Et kui me sedagi, kongressi, mis neid ees ootab, kui me seda vaatame, siis laias laastus ja seal ei ole tegemist ideoloogiaga, see on tegelikult ühe inimese küsimus, on kogu see kongress, mis saab Edgar Savisaar saatusest, see on, see on põhiküsimus. Aga minule jäi küll mulje, vähemalt ma lugesin päris mitu korda kohe selle tema postituse läbi, ega ma väga palju targemaks ei saanud, aga aga mingisugused kohad ma sealt nagu, nagu meelde jätsin ja üks oli see, et ta jätkab eelnevalt ka olles siis nagu kiitnud Yana Toomi, et ta jätkab ka kuuendal novembril, eks siis pärast kongressi Keskerakonna no ütleme, seal mingisuguses juhtrollis, õigemini ta jätkab nende inimestega, kes tema ümber on, keda ta usaldab, kes on teda usaldanud ja nõnda edasi ja no ma ei tea, üks teooria on see, et tegelikult Edgar Savisaarele on vaja kandideerida esimeheks selleks et ta saaks endale ka viiendal novembril paides tribüüni. Et ta saaks esineda põhjaliku sõnavõtuga, nahutada seal igasuguseid renegaad siseopositsionääre. Ja anda siis selles kõnes võib-olla tõesti troonikõnes siis pidulikult oma toetusi, oma toetajate toetus edasi, Yana Toomil. Nojah, see oleks nagu see oleks nagu küünlaid väärt mäng, tõesti, kui ta annaks oma toetuse üle Yana Toomile ja sellisel juhul tekiks mängu uut põnevust. Sest ma saan mulle jääb mulje, et tõesti praegu muud rääkida ei saa, kui muljetest, et savisaarel endal nagu väga suurt toetust ei ole eriti seoses tema üsnagi segaste segase sõnumiga etteastumistega ülesastumistega viimase viimasel ajal. Millega ta hakkama siis on saanud, et noh, et juhina ta on ju tegelikult viimasel ajal läbi kukkunud ta lõhki läinud, rahaline seis on väga kehv, kuna on välja ilmunud mingeid segaseid garantiikirjad. Ja siis tal on veel kukil ka kriminaaluurimine. Et need, need on sellise platvormi pealt minna. Kongressile öeldi, et valige mind uuesti juhiks. Kui erafirmas keegi tuleks sellise jutuga välja, siis teda juhiks ei valitaks väljastatud. Ühel juhul erahuviga uskumise küsimusega Välja arvatud ühel juhul, kui sa oled selle firma omanikeks ja Savisaar saab välja tulla siis, kui ta peab ennast Keskerakonna omanikuks sisuliselt. Nojah, et kusjuures Anu Välba saates Savisaar üritas jätta muljet, et, et meil on neid vastasseise varemgi olnud, et ongi varem varemgi on olnud mul vastaskandidaate ja alati ma olen võitnud siis siis seekord mulle küll tundub, et kui ta läheb tõesti nagu enda nime all võitlusesse, siis tal palju võimalusi ei ole. Aga mulle tundub selle, et kui ta, kui see manööverdus oleks selline, et tema, et ta soovitab enda häältel minna Yana Toomi taha, siis, siis võiks küll tõesti mäng nagu uuesti alata, et sellisel juhul tekiks nagu uusi mänguvõimalusi või uusi variante lauale küll. No nii palju kui mina olen suutnud jälgida neid Keskerakonna erinevate piirkondade otsuseid, et keda nad toetavad kongressil siis ka lõviosa on olnud Ratase taga. Et noh, mõned on esitanud niimoodi, et nii Ratase-Toomi kui ka Edgar Savisaare nagu Lasnamäeosakond siin tegi, aga, aga, aga mulje kujuneb küll selline, et rattal on praegu Ratasel, ma ei teadnud, kuidas ratas tahab teda, teda käänatakse president Kaljulaidi juhtumi põhjal, aga ütleme siis, Ratasel peaks olema see toetus suurem. Aga mis on veel üks teooria, mida mõned politoloogid Ta on on esile toonud või, või nagu spekuleerinud, et miks kandideerivad näiteks Peeter Ernits Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul. Et eriti Peeter Ernitsa puhul võib-olla see kaalutlus? Ta võtab hääletusel ära Jüri Ratase hääli. Ja ilmselt siis Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul. Et see, see on nagu see, see mõte võib olla, aga noh, selgus. Minu meelest on, on ka varem selliseid juhuseid, kus on kandideerijaid olnud rohkem, aga nad viimasel hetkel loobuvad siis nii-öelda oma favoriidi kasuks. Aga sul võib-olla ka õigused tõesti osalevad lõpuni eesmärgiga lihtsalt pilti segasemaks ajada, tekitada umbes samasugune olukord, nagu oli presidendikandidaatidega. Viimati kus tõesti need hääled lihtsalt ajusid üksteise vahel ära? Seal kongressil peaks olema Savisaare toetajaskond suurem, kui toome oma kuivana toomel tulevad ühinevad. Siis on näha, mis sellest välja tuleb, et siis on kindlasti see vastuseis. Jüri Rattale on suurem. Muljetavaldavam ja ainuke viga on see, et Savisaar ei ole siiani loobunud mitte millestki mitte kunagi. Võimuga seotud. Ja siin on jällegi kolm varianti, et kui Savisaar võidab, siis on asi selgeks. Kui Yana Toom võidab, siis tekib see võimalus, mille ma pakuksin välja siin eelmisel nädalal samas saates, millest pärast rääkima hakatud Savisaar kolib ise Brüsselisse, saab sellega seoses saadikupuutumatuse saab päris kõrge palga. Tal on seal hea rahulik olla, see on, see on üks võimalik variant. Kolmas variant on, et Yana toom ei võida, Savisaar ka ei võida. Siis läheb Savisaare raskeks. Jah, noh, siin paljud on rääkinud sellest, et mis saab Keskerakonnast siis, kui Savisaar selle juht ei ole jääd, mis saab Keskerakond siis, kui uus juht näiteks Jüri Ratas? Ma arvan, et kui Keskerakonna uus juht on Jüri Ratas, siis Keskerakonna eriti midagi ei pruugi juhtuda, aga võib hakata juhtuma siis, kui Keskerakonna etteotsa saab Yana Toom. Mis saab nendest Keskerakonna liikmetest, kes ei arva, et küüditamine õigustatud tegu näiteks just eestlastest liikmetest? Et ma arvan, et Yana Toomi saamine Keskerakonna etteotsa lõhestab seda erakonna veelgi rohkem? Ma jääksin sinuga eriarvamusele, ma arvan, et Jüri Ratase saamine lõhestaks sama moodi, et ma ei ole küll kindel, et, et Yana Toomi toetajad kuidagi suudaksid värvi vahetada ja Ratase selja taha. Ja kummalisel kombel ka Edgar Savisaare jäämine erakonnad, sa võib seda erakonda lõhestada. Jah, võib küll, seal võiks siis nagu mäss minna totaalseks ja. Et nad sind siin on, võimalused on väga suured, et ta kõik jääb samaks, kõik läheb lõhki. Tähendab, erakond läheb lõhki, et näed, siin on neid variante olla. Erakonna lõhkimineku variante on palju, kusjuures samas tänu Anu Välba saates tegelikult Savisaar ütles, et, et aga meil on ju see pereheitmisi olnud korduvalt, mis seda dramatiseerida, meil on 14000 liiget, 1000 läheb ära. Miks sellest siis nüüd probleemi teha, et selles mõttes ta ei välista mitte mitte mingit moodi? Savisaar on kogenud poliitik. Peame sellega. Ja on pikka pikka kogemuste pagasit. Tema närvikava on selles mõttes nagu kindlasti tugevam kui nendel noortel. Samas närvikava võib tal ju tugev olla, aga aga ei maksa alahinnata nii seda haigust või ütleme puuet, mis on tekkinud ja tegelikult ei maksa alahinnata vägagi kriminaalprotsessi, kus me näiteks maavahetuse protsessis nägime, kuidas aastaid kestev protsess Tseeb inimesi, sööb nende psüühikat, sööb nende heaolu ja eriti veel haige, haige või puudega inimese puhul on see eriti kurnav. Edgar Savisaar tolles samas sotsiaalmeedia postituses ise vihjas ka ju oma tervisele ja ütles, et ta arvas, arvas, et tema paranemine läheb kiiremini. Aga paramine läheb aeglasemalt ja see oli nagu üks üks nurk, mis ta, miks ta soovitas Yana Toomi ohjad võtta. Ja omakorda kõike seda saad siis teised erakonnad ära kasutada, teised poliitilised jõud. Kui me vaatame, mis tänapäeval on juhtunud Ida-Virumaal, siis see on justkui nagu loovutatud Keskerakonnal, et ülejäänud erakonnad ei ole selles Milliseid Ida-Virumaad, et meie saates see kajastamata ei jääks? Meie president tegi esimese maakonna viitsigi visiidi nüüd Ida-Virumaale ja eile oli ta Narvas ja kuuldavasti võeti seal väga soojalt vastu. Kusjuures sama sellelt nüüd lükates tagasi Keskerakonna juurde, siis ju populaarsusreitinguid ei ole keskkonnale kuna kuidagi kannatada saanud, vaid pigem ta püsib ikkagi väga-väga nii-öelda armastatuna. Et järelikult need sisemised heitlused lojaalset toetajaskonda ei ole kuidagi häirinud. Võib-olla mõned kuulajad võiksid mõelda, mida nad sellest keskerakonnast siin jahuvad, nii pikalt, et selle keskerakonna sisekaemusega tegelevad rahva teener ütles, et see on üks partei siseasi ka, tegelikult see ju niimoodi ei ole. Tegemist on ikkagi Eesti suurim opositsioonierakonnaga ja see, milline on Eesti suurim opositsioonierakond, kes teda juhib, kui üht või mitte üht nüüd on, sõltub aga edaspidi võib-olla ka Eesti valitsuse tulevik, koalitsiooni koalitsioonide tulevik ja erakonnamaastik ja siit me olemegi sujuvalt jõudnud nüüd ühe teise erakonna sisekaemuse juurde. Ehk siis Reformierakonna juurde. Oli siis sel nädalal käis Reformierakonna auesimees ja peaaegu president. Siim Kallas käis Reformierakonna juhatuses aru andmas siis sellest, mida ta on ajakirjanduses välja öelnud. Eelkõige ärritas siis Reformierakonna noori juhte see, kui Kallas ütles äripäevased, et presidendivalimistel löödi talle nuga selga. Nõupidamine kestis, kui ma eksi tund aega ainult. Ja pärast, kui kõik välja tulid, said Suud Puhtaks, tahaks räägitud. Kõik on korras, läheme koos edasi. Sulev, sina oled Ekspressis kirjutanud sel nädalal väga toreda artikli mis kannab pealkirja kallaste grillimine. Ehk siis nii Siim Kallase kui ka Kaja Kallase tulevikuplaanid ja nendele vee peale tõmbamine, mis, mis, mis sina välja loed sellest? Vabandust, ajan juba segamini kaks suurt erakonda Reformierakonna juhatuse arupidamisest Siim Kallasega. Jah, ma kirjutasin ühe loo, kus kus ma ütles, näed, Nad kallasid ihkasid sellist suurt slämmi isa tahtis saada riigipeaks tytar välisministriks ja ta oleks hiljem proovinud ka siis järgmise aasta valimistel saada Tallinna linnapeaks. Ja mõned aastad tagasi oli ka täielikult arutusel variant, et tütrest saab peaminister ja isast saaks president, et nad selles mõttes nagu äge mõte ei ole nende poolt, aga nad ei leidnud siis partei seest piisavalt palju toetajaid eelkõige just selle partei juhtkonna tasemel. Ja mis, mis siin ikka öelda, et kui, kui partei läheb lõhki, siis või seal tekib mingi tüli, siis ikka vaadatakse, kuidas selle asutuse juhtimine käib, et eks hakkasid pilgud liikuma sinna Taavi Rõivase peale, et kui tugev ta on, et kas ta suudab seda parteid ohjata? Andrus Ansip ju omal ajal suutis ikkagi väga edukalt. Las nad ikkagi palju sellist isevoolu teed, seda parteid minna. Ja see ongi siis viinud sinnamaale välja, et auesimees peab käima seal juhatuse ees aru andmas, et mida ta on rääkinud ja mida ta mõtleb. Muidugi, kallased said ka aru, et nad aeg on nagu tagasi tõmmata, et nad seda ei ole, mingit mõtet seda tüli õhutada. Võtsid meedias vaiksemalt jaganud rohkelt intervjuusid. Siim Kallas ka jättis sellise mõnusa taga taganemisruumi endale, ütles, et ta tahaks jätkata erakonna asjades kaasalöömist, et hea meelega kandideeriks ka juhatusse. Tema tütar muuseas, on juhatuse liige et nad ei ole kuskilt sealt taganenud, aga nad vähemalt ei jaganud sõda. Sõda õhutav. Siim kallasetesse tähendab mulle teleekraanidelt pärast seda juhatuse koosolekud, selliseid töötu mulje et noh, polegi nagu midagi enam teha, et presidendiks ei saanud, eks ole. Partei juhtkonnaga leppis küll ära, aga ega tal parteisse nüüd mingisugust nagu kohta au esimene koha koha ei ole, samal ajal on tal ambitsioonid suured, võimekad, kus on tal suur tegelikult ta on nagu noh, raisatud tööjõud praegu minu meelest vähemalt hetkel. Kusjuures ma just tahtsin sedasama nii jõuda, et Siim Kallas seal 10 Euroopa komisjonis istet aasta jooksul on minu meelest silmapaistva nagu tegutsemistahte kogunud, et kui tal võis olla sinna minnes 2004. aastal ettekujutus, et see on nagu selline mõnus pensionieelne koht, siis, siis mulle tundub, et on läinud teistmoodi, tal on tekkinud seal hästi tugev, selline noh, nagu tegutsemistahe, mis otsib, otsib nagu kanalit, kuhu ennast suunata ja sellised mugavad või sobilikud lektori, ametit või või professori ametit mõnes ülikoolis ei ole selgelt Siim Kallase ambitsioonidele, nagu vastavad. Aga vaat siin ongi see asi, et Siim Kallas ja tema tütar ja nende poolehoidjad nemad esindavad sellist hästi liberaalset maailmavaadet. Aga vaikselt olla see uus juhtkond. Nemad on rohkem sellist riigikapitalismi, rohkem ümberjagamisse sotsialismi nagu toomas ja seal on selline maailmavaate küsimus. Aga teine asi on ka selline parteist sõltuvuse probleem. Et rõivast toiduahel ja rõivast ümbritsevad endise poliitbroilerid, nad on kogu elupoliitikaga tegelenud Agallased jällegi nad on ka muudes ametites olnud. Nad ei sõltu nii palju sellest toiduahelast, et nemad saaksid mujal mujal hakkama, sellest sõltub siis. See on ühest küljest nende tugevus, siis küljest nõrkused nad kõiki poliitlõkse niimoodi ära kasutanud, nad ei tahagi seda teha. Nojaa, no igal juhul on selge see, et tool praegu Rõivase tagumiku all põlev. Et kui võib tunduda, et, et olukord on suhteliselt stabiilne, siis tegelikult ma arvan, nii avalikus kui ka erakonna sees vaadatakse just nimelt rivase poole selle mõttega, et me ju arvasime, et tegemist on toreda esindusametiga, et olla erakonna esimees ja peaminister, aga selgub, et selleks on vaja natuke rohkem kui lihtsalt näha esinduslik välja ja praegusesse noh nii-öelda siis viimase poole aasta kriisiolukorras ei ole rõivas nagu olnud ülesannete kõrgusel, võiks öelda ja seal siis samas kõrval tugev tugevana näidia olev Siim Kallas, tegelikult kes, kes ma julgeks väita, et et Rõivase positsiooni väga tugevasti ohud ohustab, aga samas tõesti, nagu te ka juhtisin tähelepanu, siis Rõivase eelise tugevus on see tema näiteks tagatuba, vaid õukond, kes on väga sõltuvuses temast, kes hoiavad teda tooli peal ainuüksi sellepärast, et teades, et selle selle tooli jala külge on seotud ka nende enda enda vereringe No aga siis võiksidki kallased koos teha uue erakonna, nii nagu siin vahepeal plaan oligi. Nojah, vot see on huvitav, huvitav teema, sest Kallasel tõesti jõudu näib olevat, aga senisse reformierakonnas nüüd viimasel nädalal on toimunud kõrvalt vaadates on midagi sellist, nagu, et kõnnid mööda sellises hekiga ümbritsetud eramajast ja kuuled, et seest pekstakse kedagi ja siis lähed koputad uksele või väravale ja küsida, et vabandage, kas kõik on hästi, siis tuleb lips viltu, keegi uksel ütleb, et meil on kõik hästi, kõik on hästi. Kõik sujub väga kenasti. Teine asi on see, et Reformierakond on Siim Kallase laps sest nad on omavahel niimoodi ikka savisaarel on Keskerakond ja nad on omavahel nii tugevalt seotud seal nagu Hans H Luik ja Eesti Ekspress. Noh, see see, need on nende lapsed ja väga raske oleks hakata seda last tapma. Ei. Ja selles mõttes on sul õigus, et, et see oleks, tunduks nagu mõeldamatu, et Kallas astuks Reformierakonna vastu, et see on tõesti tema, temal. Aga muuseas, nad on tunnistanud, et kunagi on olnud idee teha uut erakonda, seda on välja pakutud. Seal alati seal on võimalik, eks. Aga praegu praegu vähemalt ka Siim Kallas ise ütles küll, et see hetkel ei ole päevakorras tal ennast sealt tagasi tõmmanud. Noh, kuigi samas reaalsus on see, et uutel erakondadel, kes on Eesti poliitmaastikule tulnud, on üllatavalt hästi läinud, kui nad on nagu mingisuguse kriitilise jõu enda selja taha saanud, siis siis tegelikult on läinud väga hästi ja ja, ja tegelikult just nagu viimastel valimistel uute erakondade tõus võib näidata seda, et, et ei, et ka vanadel ei pruugi tulevik nii hea olla või nii Peab olema väga selge loosung sellel uuel erakonnal ma näiteks ei kujuta küll ette praegu, et mis see loosung võiks olla, saame aru, mis oli vabaerakonnal, mis loosung oli EKRE l, eks ole. Aga mis see nüüd, mis, mis nüüd järgi? Aga kas liberaalsus ei olegi, sest et see Reformierakond on ju täiesti lahustunud mingisuguseks sotsiaalseks liberalismiks on ju, et et seesama Siim Kallase leivanumber võiks töötada uuesti No ma ei tea, kas koguks piisaval hulgal valijaid, kui mul tuleb meelde näiteks ka Venemaa näide, et pärast seda, kui olid igasugused Kaidaari ja sellised, et tegelased, kes olid paduliberaalide demokraadid eesotsas, siis praeguseks on Venemaa liberaal sõimusõna, eks ole. Et ma ei kujuta ette, et kas Eestis, kus, kus ei ole see elanikkonna jõukus nüüd nii, nii nii suur ja nii ühtlane, et sealt võiks tekkida veel mingisugust sellist liberaalset tipugeria, pigem vastupidi. Aga räägimegi nüüd ma olen jutuga sinna, mis ma tahtsin tegelikult rääkida on siis tegelikult tähtede millest ma tahtsin ka rääkida, on siis pensionid, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna on siis loobunud plaanist tõsta pensioniiga 70 aastani aastast 2040 ja tõmbas paar aastat tagasi, et 2047 võiks olla 68. Aga pensioniiga on ikkagi tõusmas. Aga mis on selle asja juures nagu, nagu see, mis on tekitanud kriitikat. Loobutakse kahest olulisest põhimõttest. Et kui siiani pensioni esimene sammas oli seotud nii tööstaažiga kui ka selle keskmise tuluga, mis sa oled teeninud või palgaga siis nüüd jääb ainult tööstaaž. Ehk siis sisuliselt hakkad sa saama mingisugust rahvapensioni, kus võrdsustatakse pensioni nii nagu oli, oli vene ajal. Et, et see, see on nagu, nagu nagu. Ma saan aru, et, et see on nagu suur solidaarsuspõhimõttelisest, et tegelikult ju pensionimaksed toimuvad ikkagi proportsionaalselt, et nad on protsent palgast, see ei ole nii, et ma maksan 500 eurot esimesse sambasse, et siis nad on ikkagi seotud seotud sissetulekuga, nii et see on suur, selline ühtlustamiskatel oleks see, et, et anda jagada siis kõigi raha võrdselt kõigi vahel. Tsahkna teatas, et tegelikult ei ole ta kunagi öelnud välja, et, et sa pensioni igaveseks alates 70-st aastastest, see oli vaid sotsiaalministeeriumi paberist selline ettepanek. Ja praegu me räägime ka ju ainult Tsahkna ettepanekutest, siin ei ole midagi nagu välja võetud. Tähendab midagi veel otsustatud. Et kõik on siin selline müstika. Otsustama tegelikult on see ju debati Kohtla arutelu koht, et me ju saame aru, et, et meie pensionisüsteem kihutab suurel kiirusel teadmatuse poole ja, ja see ongi arutelu koht, kuidas seda, kuidas seda saaks päästa. Tegelikult soovitan kõigil, keda huvitab see vanade inimeste ja pensionäride ja pensionide temaatika, lugeda tänasest postimehest, kus Skulskaja kirjanik kirjutab suurepärase artikli meie pensionäride olukorrast oma 200 kolmesajaeurose pensioniga ja ainult ühe lause ütlen siin ära, et meie pension, see on väga valulik eutanaasia vorm, ehk selle rahaga ära ei ela ja võrdluseks toob ta siis Austria-Saksa pensionärid, kes reipalt ja rahulikult näevad head välja ja elavad oma pensioniga ära. Aga ühest asjast ma tahtsin veel rääkida. Tuleb välja, et meie riigi kinnisvara On väga halbades kätes. Et riigikontrolli audit siis selgitas välja, et, et too 25 protsenti kinnisvarast ainult on kinnisvara aktsiaseltsile riiklikule praegu üle üle antud ja tegelikult pidi kogu vara olema üle antud juba millal? Aastal 2003 täna on aasta 2016 ja pealegi on riigi kinnisvarakulud hüppeliselt kasvanud pärast seda, kui ta RKS-i alla suruti. Noh, see see point, et riik on halb peremees. See reform läks nurru juba algusest peale, et mäletanud kunagi Märt Vooglaid tuntud kinnisvaraettevõtja, tema siis hakkas seda riigi kinnisvaraloomist tegema, pani selle kontseptsiooni paika, vaata seda riigile kuuluvat kinnisvaraobjektid. Temast pidi saama ka esimene juht sellel aga siis poliitikud tõmbasid talle vee peale. Asemele pandi endeiman, kes ei suutnud poliitikutele selgeks teha tri, kogu kinnisvara peaks sinna aktsiaseltsile andma. Märt Vooglaid hakkas edasi tegutsema, eraäris sai väga edukaks, muuseas temast sai ka Reformierakonna hilisem suursponsor. Riigi kinnisvara aktsiaselts on siis noh, ütleme ma ei saa öelda, et on vindunud vastupidi, aga poliitikud ei ole täitnud neid lubadusi, mis nad tegema ei ole, seda kinnisvara üle andnud. Kui me vaatame neid varasemaid hindasid, siis ega ei ole selge, kas seal oli alati ka arvestatud, et kui palju see kinnisvara tegelikult nagu maksma läks. Urmas Kaju tegi väga toreda raamatu, kirjutas kunagi Eesti pangast. Ta ütles ka, et seal oli väga-väga odavad söögid. Sellepärast et seal ei arvestades üldse tegelikke kulusid, mis nende toitude tegemiseks läks. Seal arvestati ainult tooraine hinda ja oligi kõik, eks, et toit oli, oli väga maitsev, aga väga odav. Samamoodi. Need kulud on sageli väga moodne. Ja pealegi, kas riigil on ikka päris päris täpselt aimu, mis on tema kinnisvara? No küllap on, et seda, seda, need auditid on ikkagi tehtud, aga tegelikult sellele riigi kinnisvara aktsiaseltsile on sellist armuaega antud ju kogu aeg. Et sa ütlesid, on selle kohta, et kas teab, kas, missugune on riigivara. Mõlema kohta mõlema kohta tegelikult on aega olnud, et neile üle anda on ikkagi. Praegu on aastal 2016 mitte 2003 ja jupikaupa siis asutati, see jäigi nii jupikaupa antaksegi kogu aeg seda kinnisvara üle. Ja see kinnisvara, muuseas riigi kinnisvara aktsiaselts tegutseb nagu eraettevõte tegelikult tegutsebki eraõiguse alusel. Ja seal on kuidagi on selline protsess, et, et kui see mingi kinnisvara jõuab riigi kinnisvara aktsiaseltsi omandusse, siis kuidagi muu moondub seal natukene kallimaks. Kõvasti ikka nagu tuleb sealt välja nagu uute hindadega. Ja peabki muuseas niimoodi olema, sellepärast et tal on ka ette antud, et sa pead teenima aastas 6,6 protsenti. Tootlus peab sul olema, tema kapital peab kogu aeg. Me saame ju karusid nendest omavalitsustest ja riigiasutustest, kes ei anna oma kinnisvara sinna üle, sest et nendel ei ole mõtet sellesse tulu tulusaks muutumise protsessis osaleda. Teistpidi jällegi need asutused sageli ei ole ka arvestanud, kui palju tegelikult see kinnisvarapidamine neile maksma läheb, et kas nad on ka see endale selgeks teinud, et okei, jätame täna remondi ära? Noh, võib-olla ei hoolda teda nii palju alati nad ei arvestada ka seda, kui palju kinnisvaraga seotud raamatupidajal maksab või seal mingi korrashoid, et need kulud on sageli väga ära joonud. Aga kas sul ei jää muljet, et riigi kinnisvaraseltsiga on rahul põhimõtteliselt riigi kinnisvaraselts ise et see ei ole tema kliendid nagu väga rahul ja, ja ma ei saa aru ka, et mulle jäi ka mulje, et, Ma ei taha riigi kinnisvara aktsiaseltsi absoluutselt siin kaitsta, sellepärast et see rahulolematus temaga on väga-väga suur muuseas ja just selle tõttu, et ühel hetkel tundub, et kõik on hästi odav ja siis teisel hetkel sulle esitatakse päris kopsakas arve. Ühesõnaga, kui seda süsteemi otsustavalt noh, ütleme otse välja laiali peksta, siis me võime 13 aasta pärast, kui me veel oleme rahva teenrites siin sedastada, et riigi kinnisvara aktsiaselts on saanud enda kätte 50 protsenti sellest, mis on plaanitud, sest kui aastal 2003 oli null, 2016 oli 25 protsenti, siis matemaatika näitab millal. Ikka võib ka sama tempo puhul olla tunduvalt suurem, sellepärast et osa osa sellest, mis seal üle antud, võib ka lihtsalt ära laguneda. Kinnisvaral on ka selline omadus, muuseas. No vot, ma ei tea, kas selline positiivne noot saate, lõpuks oli see negatiivne, aga igatahes noota oli kõlama, ta jäi. Aga sellega rahva teenrid seekord lõpetavad ja jääme siis ootama huvitavaid sündmused. Sündmusi nii julgeolekutandrilt kui ka ootame ära tuleva laupäeva, siis on meil selge, kes on Keskerakonna uus või siis ka vanaesimees ja siis jälle uued jutud. Täna olid stuudios Heidit Kaio, Sulev Vedler ja Peeter Kaldre. Ja endiselt tund aega on nüüd mööda läinud, endiselt on ilm päris ilus. Võtke kepid kätte ja minge, tehke kepikõnd keppidega kõnni lihtsalt jalutage. Ja muidugi jaa, sule tuletas meelde. Täna on siis see päev, kus saab tund aega kauem magada. Et siis öösel nihutatakse kellasid tund aega tagasi, aga ärge seda jätke öö peale siis kate spetsiaalsete üles tõusma. Seda võiks teha enne magamaminekut tegev.