Ülikool et praegu päris selgelt on, on see lootus selle peale, et masinatega saab nagu kõik korda teha, et kui me saame selle õige nagu selle masina lõpuks käima, et siis ei ole neid mehi vaja, ei ole neid naisi vaja, ei ole vaja eestlasi, ei ole vaja lätlasi, eks ole, et kõik oleme üks niisugune suur pere masin käib, masin laulab ka tihases, kelle häälega ta laulab. Koole. Raadio ööülikooli vestlusringis on võrdleva rahvaluuleteadur. Merili Metsvahi Muusik Jaak Johanson ja muusike hauakaevaja Kalev rajangu. Jutuajamise teema on laise hääl. Saade on salvestatud Viljandi pärimusmuusika festivalil. Musitseerib Juhan suits. Püüdsin meelde tuletada, et millal see oli minul isiklikult esimest korda. Kui ma kuulsin naise häält. Ja siis ma muidugi mõtlesin ema peale, mõtlesin vanaema peale, et nii see enamasti ilmselt kõikidel inimestel on ja nii see võib olla, peaks olema ja võiks jääda. Ja ma sain aru, et mul ei tule vanaema hääl meelde. Et ma ei suuda meenutada, siis ma tean, et vanaema laulis meid sagedasti üles, lauluga hüüavad pasunad Tarvastu vanaema, tõuske üles, magajad ja siis tegi mannaputru ja vanaema hääl ei tule meelde. Aga ema hääl tuleb meelde kõik nagu enda sees, seda korraks nagu mõtleksid, kuidas sellega kellelgi on. Ja siis ma mõtlesin järgnevalt selle peale, millal see oli esimest korda, mis olukorras kui ma kuulsin naise häält selles mõttes selle kutse mõttes või, või selles mõttes, kus siis mina peaksin olema nagu mees. Ja vot sellele ma isegi nüüd ei vasta. Et kui paljud paljud meist ja meie järeltulijatest nüüd üldse saavad üldse mingit naise häält kunagi kuulda. Ja järjest rohkem, ma kujutan ette, on maailmas praegu inimesi, kelle jaoks see naise hääl kõigepealt kostab masinast ja et kas niimoodi üldse inimeseks saab ja kes me siis oleme, kui see esimene kutse tuleb masinast, kui lasta korra kõrva eest läbi, et mis on see naise kutse, mis masinast valdavalt praegu kostab. Et siis see on selline alfaemase vastuvaidlemist mittesalliv paaritumishüüd, mis kostab kõikides restoranides kõikides sobivates, sobimatutes, elu-olukordades, autos ja, ja väga paljud väikesed inimesed, kes sellesse maailma satuvad esimest korda nii-öelda naise laulu ja naise häält kuulevad paratamatult selles sättumuses. Nii et mida see siis, mis maailm see selline on. Ja siis ma saan aeg-ajalt neid meile ikka kogu aeg ja ma püüan sellest, ma ei tea, kas keegi pärast võib-olla nõuanded, kuidas sellest listist välja saada, tuleb jälle see meil, et 17 naist sinu lähiümbruses soovivad sinuga vestelda. Eeva on sinu Smart mäts, paariline, see aegub 24 tunniga. Tegutse kiiresti. Aga sellega mina oma sissejuhatuse lõpetan, et sellesse punkti justkui me oleme jõudnud Eevast kõik algas. Vestlust jätkab. Mina olen, on teistmoodi, et kuidas mina jõudsin selle naisteemani folklorist ina. Kunagi, kui ma olin 20 aastat tagasi Saksamaal konverentsil, rääkisin libahundimuistendite Eesti omadest ja neid libahundimuistendeid endid siis publiku seast küsida, et kuidas teil Eestis käisid naised hundiks, et meil siin Saksamaal on küll see ainult meeste asi, siis ma veel ei hakanud selle teemaga tegelema ka siis kogu aeg tuli järjest ja järjest selliseid küsimusi. Et miks on ikkagi eesti pärimusest see teistmoodi ja miks on mitte ainult libahuntidega seoses, vaid igasuguseid muid asju. Ja siis 10 aastat tagasi sattusin Gotlandile, kus oli selline väiksemapoolne konverents või seminar, kus oli ka Marika Mägi ja kus oli ka Nils Blomkvist, siis ma ka veel ei hakanud tegelikult selle teemaga tegelema, aga seal ma kuulsin küll midagi sellist, mis jäi nagu mul kogu aeg kuhugi kukla taha see teadmine. Ja noh, see on üks vähestest asjadest ka isiklikus elus oli neid asju, et kuidas mina, üksikemana tundsin ennast hoopis teistmoodi Eestis, kui ma tundsin näiteks ennast Saksamaal, kus imestate seda väga üksikemad küll sa oled julge. Kui ma esimese lapsega olin üksikema, aga siis seal Marika Mägi, Nils Blomkvist rääkisid siis oma hüpoteesi või noh, Nils Blonkvisti hüpoteesi sellest, et enne 13.-st sajandist oli Eestis tegemist Maatrilinaarse ühiskonnakorraldusega jamaterilokaalsega matri lineaarne tähendab siis seda, et päritaks ennekõike naisliini pidi ja sugulaste arvestatakse ka naisliini pidi. Ja Matrje lokaalne tähendab, et naine jääb elama siin enda peresse või suurpered olid muidugi tollel ajal ja siis mees tuleb elama naise juurde, et mitte nagu pärast, kui juba sakslased tulid, kui see muutus, et vastupidi, hakkas olema ja Nils Blomkvist on selline Rootsi ajaloolane kes on uurinud, mis on väga hästi kursis tolle ajaseadustega või keskaja Euroopa seadustega õigusega, kus, mismoodi oli ja tema väga üllatus, kui ta nägi selliseid seadusi nimelt liivi latgal ja õigust, mis pandi esimest korda kirja liivlaste jaoks 1212. aastal ja mida Henriku Liivimaa kroonikas 1214.-st aastast rakendati eestlastele ja ülimalt tõenäoliselt on seesama seadus ja seal on siis kolm kohta, mida saab tõlgendada nagu ainult sellises vaatrilinaarsest emajärgses kontekstis, mida ei ole teistmoodi võimalik neis praktikal on väga hästi lahti kirjutatud oma raamatus üks kohta on siis see põhiline võib-olla on see, et kui mees ja naine abielluvad, läheb vara naisele ja kui mees tahab lahkuda, siis epara naisele ja tütardele ja poegadele, aga seal kuidagi siiski nagu kõlab, ütles tütardele ikkagi enne. Ja siis ma hakkasin seda folkloori edasi vaatama ja aina rohkem tuli selliseid asju, mis sellega kokku kõlavad. Et nii paljud asjad, mis seni seletamata või ka mitte ainult folklooritekstid, vaid nõiaprotsessid, kas või et miks on nagu Eestis ja Soomes või miks süüdistati mehi ja naisi võrdselt nõiduses, isegi Lõuna-Eestis oli mehi rohkem, keda süüdistati kui Lääne-Euroopast naiste kuritegu. Ja miks see on noh, regilauludes, kus õde-vend tegutsevad, miks seal õde on aktiivsem tegutseja kui vend? Mikson muinasjuttudes samamoodi, kus on selline kaks peategelast nagu mees- ja naispea tegelenud miks jalga naine tavast kipub aktiivsem olema või siis Need seksuaalteemalised regilaulud, et need on sellised lorilaulud 19. sajandi teisel poolel kirja pandud rõvedad noh, meie mõistes nagu kus suguelundid põhilise tähtsusega nagu nendes. Et miks need on sellised kahetsel naine on hästi aktiivne. Jätkab Kalev rajalgu. Aga kas see võib olla miskitmoodi kompensatoorne, et kui sa seda pärimust uurid täpselt nii nagu Vatikanis on need kõikvõimalikud naispühakud ja Neitsi Maarja kultus, marjulaatria peab kompenseerima seda aktuaalse reaalsuse või tegeliku elu niisugust halastamatut rõhumist või halastamatut, meest domineerimist, et et kui palju sa teda näinud oled, kas see viitab pigem sellele, et pakutakse naistele mingisuguseid virtuaalseid või niisugust lohutusauhinda, et kui tegelikult elus aktuaalseriaalsete olete jalamatid või süljetops või lihtsalt auk, et siis või kodumasin või loom või libu, mis iganes ja siis me panemegi laulu siis, siis te olete rahul, noh, see on nii nagu alale inimesele antakse aukiri või antakse medal. Raha meil on, ta ei ole, aga vähemalt on orden ja vanainimene on väga rahul. Jah, see kompenseeris kindlasti seda kaotatud positsiooni, aga ma lähen siis sinna 13.-sse sajandisse veel tagasi, et et see seadus oli siis 1214 ja siis 1267 oli see nagu sarnases vormis, aga seal oli juba muutunud see nagu selliseks patrilinaarnebattri lokaalne ühiskonnakorraldus on. Siis kui mees võtab naise, siis vara läheb naisele välja arvatud põllumaad, karjamaad ja mesipuud. Neid ikka on mehele siis et muutus toimus 13. sajandil ja nüüd hakkaski nagu sisse tulema kise folkloor, mis kompenseeris seda vanasti seda päriselu, positsiooni, aga mitte ainult folkloor ikkagi mingites valdkondades, nagu naine säilitas selle iseseisvus ikka päris kaua, 18. sajandil veel ja ma arvan, et 19. sajandi keskel toimus suur muutus noh, need regilaulud jah, need lorilaulud või kus naine on aktiivne, need on ikkagi vanad, sellepärast et seal on regivärsi vorm. Seal on lihtsalt kujutatud nagu seda seksuaalelu täiesti ilma igasuguse võltshäbivabaduseta. Et need on sellised nagu hästi võõrastavalt mõjuvad. Kui teada ainult seda Lääne-Euroopa maid, ballaadi traditsiooniks, on romantiline armastus. Et seal see romantiline armastus justkui tuli selle varasema, selle päris seksuaalse asja asemele, et mis oli siis kristlusega maha surutud ja ära keelatud, tabustatud stigmatiseeritud? Jah, et kindlasti ma võin hästi lühidalt nagu selle rääkida ühe libahundimuistendi hästi lühike Saaremaalt üles kirjutatud 1900 kolmekümnendatel aastatel. Toas on külm mees ütleb naisele, et et lapsed külmetavad, on talv ja ütled, et lastel on külm, siin naine ütleb, et aga mis nendel lastel siin viga nendes toas on, et mis need peavad tegema, kes toa tagan, Smeesler toa taha, lepp, hundikutsikad lööb maha. Siis tuleb laupäev, mees läheb sauna, vihtleb seal ennast lava peal, hunt tuleb sisse, järsku mees siis kaitseb ennast, hunt ründab teda Sossi puuga mingi sellise tulesegamise asjaga nagu mingi ahjuroobi taolisega lööb talle kurku, hunt põgeneb, siis pärast tuleb naine tagasi, tal on kurku täiesti haige. Palju muistendeid on sellised, mis on, nagu meil on näiteks just eriti Saaremaal on rollid vahetatud, et siin on samamoodi, tavaliselt Lääne-Euroopas oleks mõeldamatu, et see hunt oleks nüüd olnud naine, kes seal meest ründaksid, serenaadi, vastupidi, sedasamast süžeed seal ei ole, aga kui on sarnane süvenenud, siis on niimoodi, et, et see mees, libahunt, endale naist hästi palju asju on siis, mis on nagu ära vahetatud rollides see on hästi huvitav ja just nagu Saaremaal ja Kihnus on nagu eritise naise positsioon säilinud, aga jah, see on õige, et see kompenseeris nagu mingit varasemat päris asja. Et enam ei olnud õigust pärida naisele, aga ta sai nagu laulda, seda välja rääkida. Aga mis see põhjus võib olla, kuidas seda näed, et on seal mingi paratamatus või? No hästi, suured ühiskondlikud muutused olid 19. sajandi keskel Eestis. Ma ei teagi, mis kõige olulisem siin kontekstis on see maa päriseks ostmine, see, et juba siis oli varandust ennelik, vaesed pärisorjuse, nagu oli kindlasti see, mis seda olukorda siin meil nagu. Nende eraomanduse omandas võib-olla sageli võtmeküsimus, nii nagu meestekeskset skulptuuris on ju, et mees on omamine oma fundamentaalselt, pole üldse imestada. Meie seksistlik meestekeskne domineerimiskultuur peab igasuguste eraomandus pühaks, et kui mees ütleb, et minul on, aga sina oled naisele, eks ole, siis on see ikka pigem, et mul on. Vaata, mis mul on, aga sina lihtsalt oled. Eraomandus on püha, igasugune omamine on püha, see peab olema pühitsetud kaitstud ja olemine siis niisugusena. Enne ei olnud kellelgi midagi, aga siis oli mehel pärandas selle pojale, et siis oli isaduse tähtsus suurenes. See isadus on väheoluline olnud, seda on 18. sajandi kohtuprotokollidest näha ja 19. sajandi omadest tegelikult ka natuke. See, kuidas seda asja näädi, kui sa neid folkloori uuride pärimust, et see ilmselt nagu sa ütled, on üsna erandlik see läänemeresoome Context võrreldes muu Euroopa kultuuriruumiga, sest tegelikult noh, kui me ütleme poeetiliselt, siis naistel on hääl ära ja vähemalt 5000 aastat juba võib-olla siis Sumeri Babüloonia kõrgkultuurist alates kuskil 3000 aastat enne Kristust naistel hääl vähehaaval kaob ära, kaob ära tegelikult, ja noh, kui me nüüd vaatame naise vaigistamist protsessi Lääne-Euroopas, see on väga kena meelde tuletatud ilmselt Eestisse või läänemeresoome ruumi jõuavad needsamad protsessid olulist hiljem ikkagi väga palju hiljem ilmselt tõepoolest kogu see seksuaalmoraali moraalia naiste meeste suhtlemine ilmselt ka veel 18. sajandil võis olla sootuks teistsugune kui näiteks Saksamaal, sest 18. sajandil ju näiteks Saksa kuulus filosoof Wilhelm hiigelmis ta naise kohta ütleb. Naine on passiivne nagu juurvili saksa keeles kõlab täitsa absurdselt, sellepärast et naine teatavasti saksakeelse kesksooline sõnade tas vaipia siis juurvili ühes heegeli väljaandes räägitakse ta kool teises. Nii et kesksooline naine on heegele järgige siis passiivne nagu meessoost kapsas või meessoost loba või mõtetes autimine saame tõlkida siis ka loba või mõtetes. Et samal ajal ilmselt Eestisse siiski niimoodi ei olnud, et seda on, seda muidugi olla südantliigutav. Jah, ma räägin seltsis erinevustest 18. sajandi Saksamaa ja Eesti vahel, et kuni 18. sajandi keskpaigani oli üldiselt Saksamaal, Prantsusmaal üldsegi enamikus Lääne-Euroopast kombeks, et kui keegi oli vallasema, kui keegi oli saanud abieluvälise, mis tähendab siis abielueelse lapse sista hukati, noh, oli uputamise erinevaid viise, aga siis 18. sajandi keskpaigas tuli uus asi, et siis tulid teised karistused, trahvid ja palju kergemaks, mõtteliselt karistused, aga laps loomulikult võeti ema käest ära, et seda ei oleks nagu kuskil mõeldud nagu ei 16 17 18 sajand kuskil Lääne-Euroopas oleks pähe tulnud, et oleks nagu laps jäänud ema kätte ja lapsed pandi siis 18. sajandi keskel hakatigi looma üldiselt neid vaeslaste kodusid, kuhu lapsed anti ja kus nad surid tavaliselt seal mõlema statistika järgi 90 protsenti lastest suri, mõnel pool jäi rohkem elama. Seal ei leitud ilmselt nagu ammesid neile. Ja noh, väga ei hoolitud ka, et see on nagu väga kurb lugu. Ja siis August Wilhelm Hupel, kes on 18. sajandi Eesti talurahva elu kindlasti kõige parem kirjeldaja tema kirjutatud 1700 seitsmekümnendatel. Kuidas siis eesti naised käisid, kellel oli vallaslaps, käsiti, tanu peas püstipäi, et kuidas mõned isegi tahtsid saada vallas lahti saada tanu pähe ja noh, seal hiljem siis seitsmeteistkümnes sajandi lõpus, Mul tuli see, et püüti seda keelata. Ja noh, ikkagi väga vähe oli selliseid mõistjaid, kirikuõpetajaid nagu Huubel seda oli, et arvati, et see tanu pähe panemine kuidagi häbistab neile vastupidi, see oli nagu naistel oli, just see tähendas, et nüüd ma olen naine, kui lapse said, siis said ikkagi naise staatusesse sellesamasuguses enam-vähem juba peaaegu nagu see abielunaine. See on nagunii kontrastne ja nii hämmastav, kuid neid asju mõeldes tuleb nagu mõte, et miks keegi pole sellest kirjutanud, miks keegi pole uurinud seda? Väga vähe on ajaloolased tegelenud praegu veel nende teemadega. Ajalugu kirjutavad ju võitjad, et nii nagu inglisekeelne sõna ütleb history, see on siis mees meesteajalugu ja kui sa vaatad Aelos suhet naiste meeste suhet, siis on see ju iga 100 mehe kohta, tuleb häda valt üks, üks naine, kui me näiteks Eesti ajalugu vaata viimase paarisaja aasta jooksul siis tegelikult naise on paar tükki, Lydia Koidula, Miina härma, siis on tagant, kes on oma kategoorilise imperatiivi lagedale tunktsionike müütilist, kontseptuaalne performer, aga tegelikke naisi on käputäis, eks ole kõigi nende meeste, Huubelite häiride ja, ja kõigi muude naiste kohta ja kui sa näiteks VanaKreekat vaatad, kui ma küsin su käest, Antiik-Kreeka kuldaeg kuskil 300 aastat enne Kristust, mitu naist sellest ajast tuleb kõigi nende tohutute meeste kohta hetkel mul tuleb pähe ainult luuletajale esmase saarelt sappa. Ja muidugi siis Sokratese abikaasa kastan tippe, kellest on saanud siis niuke õela, tigeda naise võrdkuju, et ilmselt ajaloost on täiesti teadlikud, tsenseeritud, puhastatud, lõigatud välja ja see on muidugi ja ilmselt see võib olla ka Eesti ajaloos niimoodi täiesti vabad. Aga Eesti ajalugu ongi ju talurahva ajalugu see talurahvas vahel, kui sul on siis noh, see on just minu meelest huvitav ja see kõlabki just nendes lauludes ja rahvaluule kaudu just seda saabki nagu lähemale sellele. Et meil on nii rikkalik see rahvaluule arhiiv, et et kui seda põhjalikult analüüsida, siis sealt leiaks küll hästi palju kui õigeid küsimusi küsida ja ja õiges kontekstis läheneda. See pill on oma esimese poole oma elust emakese maa sees veetnud ja ja sellepärast ta peaks sobima siia kohta küll. Kust see naiste hääl siis veel kõlab? Ühte ma juba mainisin, nägi, ma lisan veel natuke juurde sellest, August Wilhelm Hupel on ikka nii huvitav autor, et midagi peab teemast veel juurde rääkima. Et 18. sajandi teaduses või siis saksakeelses kultuuriruumis oli selline vaidlused või mitte vaidlus, vaid arutelu seksuaalteemani nagu üsna tähtis. Ja siis oli kirjutatud artikkel süütuse teemal neitsilikkuse teemal saksa keeles üks autor mainet avaldas selle Göttingeni siis seal oli jagatud nagu rahvad olid jagatud kahte rühma. Et ühed olid need, kes peavad seda neitsinikust väga tähtsaks ja see peab säilima enne abiellumist ja seda kontrollitakse ka hilise siin suhteliselt hiljuti 100 Lõuna-Euroopas kombeks ja ja noh, siin olid pandud siis slaavi rahvad ja germaani siis teised olid need, kes üldse ei pea millekski seda või peavad ikka nagu, et nad tahavad seda süütust võimalikult vara kaotada nagu mongoli rahvad. Et antakse võõrastele tüdrukuid magada ja tahetakse sellest võimalikult ruttu lahti saada. Ja siis liitus sellesse August Wilhelm Hupel sellesse diskussiooni, et seal taga on ka kolmas kategooria, et eestlased ja lätlased kuuluvad sellesse kategooriasse, et nende jaoks pole neitsinikus üldse tähtis või neil ei ole sellist kategooriat, nende keeles ei ole seda pikalt kirjutab ka nendest sõnadest, et mis seal oli, ema lukk oli sakslastel välja mõeldud, et see ei ole käibele läinud ja et ainukesed, kes teavad seda mõisateenijad või sellist, kes on nagu sakslastega rohkem kokku puutunud, aga muidu ta tõesti küsitles hästi, et peaaegu võrreldav on see, nagu Jakob Hurt 100 aastat hiljem tegi, et ta tõesti saatis kirju üle Liivimaa üle Eestimaa kirikuõpetajatele. No ohtlikele ja päris palju vastati, kuigi mõned olid ka pahased, sellise mõttetusega tegeleb ja seal ei olnud muidugi ainult seksuaalteema, vaid seal oli üldse nagu see, et regionaalsed eripärad eri piirkondades ja siis ta ise ka rääkis inimestega ja ta ise rääkis naistega. Ja siis ta ütleb, et küsimus on nüüd selles, et naised ei oleks julgenud vastata. Vanemad naised, vastupidi, rääkisid selliseid asju, mida televiidi täiesti häbi kuulata. Aga leidsin, liiklusest ei jäänud mitte midagi. See on üks huvitav asi, et Hupel oma sakslase pilguga vaatab ja kõik tale nii hämmastav siin ja noh, juba kasvõi see, et eestlased käivad paljalt saunas nagu mehed-naised koos võõrad mehed-naised koos ja ja üldse ei häbene võltsinud, riietab ennast üksteise nähes lahti, mis ei toimu sirmi taga, sirmi neil ei olegi lisaks et ja, ja noh, siis ta kirjutab, et väga vaba seksuaalelu on enne abiellumist, aga pärast abiellumist oldi teineteisele väga truud. Ja samas ta ei kirjuta Ehal käimise noh, seal käimise mõistet ei kasuta või siis proobeni noh, saksa keeles mingit sellist proovi mõisteta ei kasuta, mis on huvitav, sellepärast et ole nagu 18. sajandi sellest seksuaalelukäsitlustes, noh, nagu ma rääkisin, süütuse teemaline artikkel oli Saksamaal Kures, siis oli ka selliseid prooviööde teemalisi kirjutisi seal, et ta nagu nendega ei haaku, aga ta kirjutab, et ja ongi raske aru saada mõnikord, et kas nad siis, kui need kõrvuti magasid, et mis seal toimus täpselt ja Huubel võib-olla isegi. Ma olen aina enam hakanud mõtlema Huppaliga, ma olen juba mõnda aega tegelenud, aga kui ma nüüd Ehal käimise kirjeldusi lugenud eesti rahval arhiivist, siis ma mõtlen, et uutel võib-olla ikkagi mõtles vahepeal üle või noh, tal oli palja keha nägemine teda või emal oli nagu kõik see üle nagu eratiseeritud või noh, et tegelikult võib-olla seal ei olnudki alati, et kõrvuti heitsid siis see ei tähendanud, et nad heitsid ühte, see oli nagu ikkagi talupojakultuuris hästi reglementeeritud. Kuidas seal ikka alguses käidi Ehal niimoodi, et selliseid kirjeldusi on teada, et kui näiteks üks Väisäneni, Soome uurija, kes 20. sajandi alguses Setumaal kaasas nende Ehal käijate poistega, siis ta nägi, et tüdrukud olid täies riides ja nad olid seal aidas ootasidki täiesti riietatult neid noormehi ja alguses noh, läks nagu oma küla punt poisse siis üks jäi ühe aita teineteise aita ja no ega see ilmselt ei alanud ikka niimoodi seksuaaleluga, aga huupeli kirjeldusest vahepeal võib jääda mulje, nagu oligi jube vaba, et nagu oligi täiesti seadusteta reglementeerima asi. Aga siis, kui nüüd toimus nagu selline asi 19. sajandi lõpus, nagu et linna hakati kolima ja mindi isegi Peterburgi tööle, et nüüd see haakub selle prostitutsiooni teemaga, et siis oligi mõni inimene, läks alguses Peterburgi nagu teenima ja siis ta kuidagi sattus tänavale ja siis ta väga kergesti värvati prostituudiks. Et mingi 1880.-te üheksakümnendatel oli enamik Peterburi prostituute meilt siit ma ei mäleta, kas Eesti ja Liivimaalt või oligi Eestist nagu tõesti kõvasti üle poole seda ainult selle kaudu teadet suguhaiguse oli hästi palju, tollel ajal seal ja siis hakati uurima seda ja siis küsitleti neid jõle põhjalikult, et küsitleti, millal nad süütuse kaotasid ja nagu ükshaaval küsitleti prostituudid läbi ja siis need, kes Eestit olid nende kohta, siis oli seal keegi kirjutanud järeldus, et nad ei ole varem seda tööd teinud, aga neid on siiski väga hea ettevalmistus. Et mis seal juhtus, siis nagu, kui linna koliti, et seal nagu näiteks vaeste patuste alev, noh, selline raamat olete lugenud, et seal on ka ju need linnastunud naised, et kuidas nad seal elavad? Üks asi torkas eesti folkloori puhul silma. On see õe-venna tihe side regilaulus, aga mina ei ole regilauluuurijaid, sellest ma täpsemalt ei hakka rääkima, aga aga muinasjutus näiteks, et ja muistendist ja kui saksa selline autoriteetne muinasjutuentsüklopeedia kirjutab, et Euroopa folklooris ei ole muinasjutus õe-venna it's Eesti teemat, et siis see nagu päris Eesti puhul ei kehti. Päris intsesti teemat ei ole, aga selline intsesti ohu teema on küll, et vend tahab õega abielluda, õde põgeneb. Jah, liiga pikka läks seda juttu rääkida, aga aga see on nagu sama või noh, nagu matrilinast seltskondades näiteks Kirde-Indias on praegu gaasid selline hõimurahvast, kes kunagi lingvistid olnud. Et kellel ongi perekonnanime saavadki emalt praeguse ajani ja noorim tütar on seal see, kes pärib nagu perekonna varaja, kellele jääb maja, kes peab siis ka kõige rohkem vastutama vanemate eest. Et siis gaasi, tal on nagunii sarnane muinasjutt, mitte täitsa sama, aga noh, see põhi liin on nagu sama, et enda õega abielluda, õde põgeneb. Aga seal on veel see õde on päike ja vend on kuu. Et selles mütoloogiline dimensioon juures ja muidu ka Madrilinaalsete ühiskondade folklooris on, ongi see õe-venna intsesti tabu nagu kõige tugevam, mitte folklooriselts ühiskonnas. Patriarhaalsete skulptuurides on hästi tähtis isa-tütre intsesti tabu ja mis tabu on oluline, sellel teemal on palju folkloori, sest folkloorižanride kaudu saab väljendada selliseid muidu maha vaikitud teemasid. Erinevaid folkloorižanrid teevad seda erinevalt. Pinged allasurutud asjad satuvad folkloori nagu näiteks nende regilaulude pul nende lorilaulude puhul nende regivärsi vormiliste roppude laulude puhul, et sellest ka avalikkuses ei tähenda, et räägiti absoluutselt ei räägitud selliseid sõnu ilmselt igapäevases suhtluses. No võib-olla räägiti ka mingis kontekstis, aga, aga et need olid just sellepärast see lauluvorm oli sellepärast et see oli nagu selline legaliseeritud kanal, mille kaudu sai neid asju väljendada. Samamoodi siis sai nagu väljendada folkloori kaudu seda intsesti. Jah, et nagu siis ongi Lääne-Euroopa folkloorist päris palju selliseid lugusid, mis räägivad isa ja tütre ins Eestist. Ja siis, kui vaadata eesti folkloori, seal ei leia seda üldse. Küll aga leiab seda õe vennas ja üks noh, tänapäeval ei tee antropoloogid enam selliseid üldistavaid uurimusi, et natuke selline kultuuri relativistlikke lähenemine on tänapäeval aga aga siis, kui veel kuuekümnendatel seitsmekümnendatel tehti, siis üksialism neeger kirjutas sellise võrdleva uurimuse erinevatest matrilinaarsetest ühiskondadest, kus ta võttis andmed kokku erinevate antropoloogid, töö tehti siis muidugi mõned antropoloogid ja ütlevad, et see mõttetu Madrilinaarseid ühiskond on niivõrd erinevaid, et siin ei ole mingit mõtet, nagu neid omavahel võrrelda, et siin on nagu üks joon on natuke ühine, aga muu on kõik nii erinev, et mõned on täiesti patriarhaalse, et tegelikult ei ole seal naisel võimu. Aga Eestis ma arvan, päris selline ei olnud. Teaduslik konsensus näikse niisugune olevat, kui ka mingi kultuur on olnud kuradi materjali lineaarne, et see võib olla täpselt samuti kontonsetoorne materjalina materjali lineaarses mootri lokaalses automaatselt ei tähenda konkreetset kultuuri jaoks mingit naiste võimu või siis ka paremal juhul või ideaalse partnerlust, et pigem see võib olla ka täiesti sügavalt patriarhaalse diameestekesksete kultuuride kompensatsioonimehhanismi, et anname naistele ka siis midagi, et, et olgu see emojärgses, mis teeb asja nagu kaunimaks, mis omakorda jällegi peab siis kinni katma selle noh, tegelikult vundamendiks oleval meestekeskse domineerimisskulptuuri väga sageli niimoodi on. Jah, ja mõnes ühiskonnas on niimoodi, et on teine väärkujutelm, mis Annalised, matrilinaarsed kultuuri tantsis hästi, sest rahumeelsed, aga irokeesid on täiesti vastupidine näide, et seal on nagu sõjamehe tähtsus, et võib-olla see ongi, nagu ka kompenseerib, et et kui naine on, pärib vara, et mis mees system mees peab siis sõjamehena ennast nagu tõestama, et on erinevad valdkonnad nagu naistel ja meestel. Ilmselt see ideaal võiks olla siis pigem partner, skulptuurid, kus siis ilmselt nad on ka mistahes korilaste küttide-kalastajate ühiskondades ja kultuurides on täitsa täitsa loomulik, et kui ei teki tööjaotust, ei teki eristust, see on selgelt, me saame rääkida mingis mõttes partnerlusskulptuuri see niisugune nägemus, mis on üsna uus, võib-olla kolm, 40 aastat vana, kui üleüldse räägitakse partneri skulptuurides. Mu meelest on see üsna viljakas kontseptsioon, et selle külge saab rakendada ja selle läbi saab ka vaadata, mitte niimoodi, et võim on naiste käes või meeste käes, vaid pigem võimu ei olegi, võimu tekkimist välditakse ka nutikalt ja selleks on omad tehnoloogiad, sotsiaalsed tehnoloogiad, kuidas võimu ja eraomandusse ja kõik see, mis tegelikult viib selle ütleme, soolise ebavõrdsuse või naiste tagakiusamise või ahistamisega. Okei, aga me saame kasutada neid kategooriaid, mida antropoloogid kasutanud, sellepärast et siis on meil midagi on näha ja võrrelda, võimalik, et matriarhaad seda üldse ei kasutata, sest väidetakse, et seda ei ole iial olnud, aga Madrilinaarsesse täiesti konkreetne asi, et seda saab nagu see on lihtsalt on niimoodi nagu mitmes kultuuris praegusel ajalgi on näiteks üks Soome lingvist kirjutas sellest, kuidas Soomes palju kohanimesid näiteks Ämmen ja Uku on nagu on nagu mingi mees ja naisüks liide, nagu sellest liit kohanimedel nagu tähistab naist ja teine meestel on kaks kõrvuti asetsevat asja. Millegipärast on see naist tähistab suurem, kui see mees tähistab, et selle mitte üks, vaid neid on nagu palju vist Ida-Soomes. Karjala on olnud suhteliselt lähedane nagu meie või eesti kultuuripiirkonnale. Eks ole ju naiste ka nii et, et elu jooksul suhtleb mees ikka tihtilugu päris paljude naistega. Aga enamasti kipub olema nii, et igal momendil on justkui üks lemmikparasjagu. Ja nii on ka praegu, mulle tundub, et see, see pill sobib siia hästi ja see on praegu minu lemmik. Tänases vestlusringis on Merili Metsvahi Jaak Johanson ja Kalev rajangu jätkab Jaak Johanson. Kuppeli puhul, kui ta vaatles noorte omavahelisi suhteid, nagu seda laulutüüpi laulu kategooriat nimetatakse ja ta vaatas ikkagi nagu kolumnisti vaatevinklist heasüdamliku, kolonistide vaatevinklist. Sellega mulle meenub mehe, vaatan mees selles mõttes kagu kolonist, eks ole, aga täna hommikul just õe juures lugesin seda ühte hästi põhjalikku raamatut Indiast, mis on kirjutatud 1800.-te alguses hästi Indiast vaimustunud, jälle minu aju, ma ei mäleta seda autorit hästi tuntud raamat ja seal väike sektsioon ka muusikast, et vaata, et väga toredad inimesed, aga muusikat on ikkagi äärmiselt primitiivne. Midagi seal kuulata ei ole see mingi laulu jorutamine, mingit meloodiat seal ei ole, noh, rääkimata mingist armooniast, midagi seal ei teki, tähendab, rütmitaju praktiliselt ei ole ja eks ole, aga noh, inimene on juba mitu sajandit tagunud klavessiini klaverit, eks ole, ta ei kuule üldse seal mingit muusikat, ta ei saagi kuulda. Ja noh, nüüd on ju paljud autoriteedid tunnistanud noh, Euroopa klassikaline muusika, võrreldes India klassikalise muusika 5000 aastase traditsiooniga on kõik ju valdavalt nagu popmuusika Fisele selles võrdluses Marafineeritus astmelt ja niimoodi ja samamoodi võib-olla see noorte omavaheliste suhete, eks me siin ma arvan, sellel maal või noh, mina küll tean, et kellegagi ühte tuppa sattumine, kellegagi laulujagamine või koos pildi tegemine isegi mitte käest kinni hoidmine, isegi lihtsalt ühes ruumis olemine võib olla nagu välk valgem kogemus, kui kui suudlemine või käe õlale panemine, nii et see, see on olemas ja seal on nagu tohutult igasuguseid astmeid ja vorme, selle valguse ja kokkusaamise erinevate tasemete nagu tajumisel. Ja noh, keegi ei kujuta ette, et noh, nii-öelda võib-olla ka räägitud idealiseerida neid metslasi ja, ja sel ajal just idealiseeritud metslasi seletatud heasüdamlikult suhtluski. Aga keegi neist ei kujutanud ette, et noh, näiteks üks niisugune matsirahvas võib tunde elult või mingisuguselt taju, astmestiku poolest olla mingi eristusvõime võib-olla noh, suurusjärgu võrra suurem ja sellele vastav ühiskondlik korraldus, millal tuleb sisse, mis tabu. Mis hetkeni on see vabadus, kui sa seda ise tajunud niiviisi ei ole, siis sa ei saa üldse aru, mis toimub, et kus on see neitsilikkuse minetamine või kust see tähtis on, mis hetkest ta tähtis ei ole. Vot mingid sellised mõtted tekkisid seoses sellega. Mulle väga meeldib ja ta kirjeldasid, on väga detailne, et kui ma seda nagu ainult vaatan, et koloniaalne pilk, et siis taandab nagu osa tähendusi ära, sest ta on ikkagi väga etnograafiliselt täpne ja, ja kuidas ta kirjutab, et noh, kuidas tema õudselt üllatud, et, et võtavad mehed endale naiseks tüdruku, kellel on juba laps või mitu last ja, ja veel rõõmustavat ka, et saavad nagu tasuta karjuse kaasa. Et nagu hästi noh, tal on nagu ikka väga häid kirjeldas, et kui lihtsalt vaadata, et on üks koloniaalpilguga saksa mees, et siis nagu ei anna kõike seda edasi, mis seal tegelikult sisaldub, et see on ikka väga-väga huvitav materjal, mida Hupel kirjeldab. Ja siis ma tahtsin jõuda uuesti selleni välja, et nüüd justkui me oleme sellel progressi ja järjest suurema vabanemise teel, justkui see vabanemine toimub nagu masinasse, nagu igati hakkab järjest rohkem tunduma, et kuidagi niimoodi niimoodi nagu käib. Ja nüüd ma nagu iseenda jaoks nagu mikri või ma ei tea, kas see on nagu, kuidas keegi vaatab seda, eks ole, et kas me meie iseenda jaoks on lihtsalt meie küündimatus meie rumalus või meie pahatahtlikkus üksteise suhtes et me kuidagi nii mikrime nagu neid, noh, mis puutub sellesse soolise võrdõiguslikkuse teemasse ja ja ka näiteks töölisklassi vabastamisse ja noh, ühesõnaga igasuguste vähemuste vabastamisega, nende vabastamise, kes justkui olid allasurutud ja nüüd keda nagu vabastatakse siis see vabastamine on nagu selline feik vabastamine järjest rohkem tegelikult lööb nagu mingid asjad nagu veel rohkem kinni ja sealt see Sky plussis või mistahes raadiojaamas tunne või see jõud, mis on nendes naisstaaride või nende pitside selles üliüle seksualiseeritud, eks ole, sellises paaritumishüüdes, mis kostab, eks ole, igalt poolt ikkagi tõesti niukses mainstream kanalis, et kui nagu mehe häält on kuulda, siis see on ka nagu selline natukene nagu niimoodi noh, me ka natukene laulame siin, aga kui tuleb ikka madonna peale ja neid on seal terve plejaad neid uuemaid peale madonnat. Kes ise küll viitab oma oma eeskuju ta siiani Michaelile, kes tegeles hoopis millegi muuga, kes oli ka tohutult võimas naine, aga kelles, nagu peegeldus hoopis või kuidagi ilmutus korraks hoopis mingi vanem, peenem kihistus, paljud ilmselt kuidagi ootasid sellelt loengult ka nagu sellest laulu asjast rääkimist või see naiste laulja, naise hääl mingis selles mõttes ja sellisena nagu suunatuna, see on nagu tohutu relv lihtsalt nagu väikse poisina, kui sind asetatakse nagu sellise kutset, et seesama probleem, et väikse poisina olles koolis, kus kõikvõimsat krunn Mooritsa ümber, eks ole juba nõukogude ajal, et ega see nagu tekitab küllalt sellise sellise lootusetu oleku sellest võimalusest üldse nagu meheks saada või üldse millestki nagu päriselt aru saada. Et sellised mõtted Kesid skulptuuridest probleem on, et kui suhtekese on võim, et siis võimu ümber tegelikult see tähendab seda, et kui me nüüd räägime seksistlikud seksistlikust, kultuurist, meie läänetüüp, mida küünsest või künofoobsest kultuurist, siis võime öelda, et naised on tummad, aga mehed on kurdid, ütleme, et naised on häälest ära, aga mehed on kõva kuulmisega. No selge see, et mehed saavadki ainult kõva kuulmisega olla, sellepärast et meil peab kõik olema, mees on rock n roll. Ja see muidugi teed meie kultuuri eriliselt traagiliseks, kui me mõtleme, et see suhe on orja ja isanda suhe, nii nagu domineerimiskultuurides on, siis kui orjad on tummad ja isandad on kurdid, siis me saame ikkagi vägagi traagilise pildi ja, ja tegelikult see ilmselt see niuke kriitiline distants sellest kultuurist annab lihtsalt skepsis ja masendus, et tegelikult see pilt, mis meile avaneb ka Eestis peale 19. sajandi lõppu 20. sajandil, et see on tegelikult täitsa õõvastav, sellel ilmselt see ei ole jätkusuutlik ei ühele ega teisele, ei meestele ega naistele. Aga see on nagu varjatult, nii, eks ole, et selles peavoolupildis, mis meil ette pannakse, naised on järjest võimsamad. Neist saavad presidendid, neist saavad peaministrid, nad laulavad igal pool. Jah, selle valiku. Ma ja see ilmselgelt ei ole nii või siis sellega on nagu mingi lõks lõks eelkõige naiste enda jaoks. Nii nagu minu arust seksuaalvähemuste vabastamine sellisel viisil seadusandlikult on lõks eelkõige nende jaoks see nagu tegelikult, nagu reedab mingi saladuse, samamoodi nagu naiste vabastamine reedab sellisel kombel nagu naiste tegeliku võimu ja tegeliku saladuse võimaluse lühidalt kokku võttes. Marika Mägi ütles hiljuti, et tema meelest on muutunud Eesti ühiskond viimase 10 aasta jooksul patriarhaalse omaks, et noh, see tundub, et nagu üle Tegelikult operatiivselt jah, aga väliselt eks ole, justkui. See on huvitav üldse, et kuidas nõukogude ajal kuidas see naise roll ja naiseks olemise kogemus oli ja kuidas see nagu siis kandus meie, kui Nõukogude liit lagunes ja praeguses, et kuidas see on muutunud. Huvitav teema, mida ka uurida. Siinkohal sekkub Kristiina Ehin, põhjalikult on räägiti, et need sellest, kuidas naise hääl on selline paarilise, kutse või või noh, selline naise lauluhääl ja ma tegelikult täna mõtlesin, kui me ühiskontserdil folgi avamisel lauldi ja peeti kõnesid ja samas oli ka afgaani grupp, kelle ühiskonnas on keelatud. Ta ütles, et naised mängiksid pilli. Et see tõelisus, see tõeline maailm oli äkki nii kohal kus väga-väga paljudel naistel ei ole õigusi oma kultuuris. Ja Merili, sa rääkisid väga toredasti nagu sellest, et kuidas aastasadadega ka meil on see väga muutlik olnud, on olnud selline nägu Huuteli aeg, kus tegelikult võib-olla liberaalsem kogu see suhtumine naisesse vallasemasse ei olnud. Esimene asi, et tõmbame kiriku taha oksa. See on nagu märk mingist liberaalsest ajast. Samas, eks ju, noh, võib välja tuua mingeid huvitavaid jooni, matri lineaarseid lootusi arendada, mis meil olid keskajal, eks ole. Ja et kõik need ajad on olnud nagu üksteise peal nagu mingid põnevad vanaaegsed, tapeedid, mida niimoodi natuke ära kiskuda, siis sinna alla piiludes Soome nagu mingisuguse väga kireva pildi, et missugune on olnud naisel oli nägu Karksi regilaulik, Kadri Kukk ütleb naise voli, mitte naise võim või naise õigus või naise hääl vaid ütleb naise voli siin, meie ühiskonnas. Aga mina tahaks nagu, kui siin pool aastat tagasi tegelikult minu Silveri köögilaua taga suhtumisi, see naise hääle teema väljamõeldis. Et siis mina kujutasin seda suunda ette sellena, et naise hääl kui võimalust liikuda inimlikuma ühiskonna poole. Ja meil on praegu nagu see vabadus seda häält kasutada, aga enamuses maailma riikides ei ole, ei ole sellisena seda võimalust üldse olemas, pole kunagi olemas olnud. Et selles mõttes on see minu meelest väga tähtis ja oluline teema. Palun ärme kuku musta auku, siis tead, ma ütlen sulle eriti kole, selle teemaga jätkab. Juhan suits ja ta on kohti, kus siiamaani on, on keelatud naistel mängida pilli näiteks ja ega siingi ei ole olnud teisiti. Eestiski ju naised ei ole üldiselt pilli mänginud, varasematel aegadel. Et näiteks eelmisel sajandivahetusel ei olnud tavaline, et et naisterahvas mängis pilli siiski mõnede eranditega, näiteks sarv. Sest sarv ei ole meelelahutuslik instrument, see on nimelt tööriist ja töö, tegemist ju naistele keegi ei, ei keelanud. Näiteks kümmekond aastat tagasi rääkisime oleks Valgevene torupillimängija, et et Valgevenest olla tol ajal olnud sedasi, et naisterahvas ei tohi torupilli isegi mitte katsuda. Torupilli tohib katsuda ainult torupillimängija abikaasa, ta tohib torupilli kanda. Ja torupillimängija lesk tohib oma lahkunud abikaasa torupilli ka, mängid nagu seal Valgevenes tollel ajal sisse seal 2004 neurust oleksid kohanud naisterahvast, kes mängib torupilli, siis oleksite teadnud, et tema abikaasa on segastel asjaoludel siit ilmast lahkunud. Seda kuulnud, sellest ajast saadik olen ma mina isiklikult ja kõik me siin ikkagi tüdrukutele usinasti torupillimängu õpetanud, et et mitte sattuda sellisesse situatsiooni, kus varakult lahkuda. Villa mul käes, aga, aga praegu kukkusin ma lobisema. Aga võib-olla siiski annan sõnajärje üle, mitte ei mängi praegu. Et naine pidi töötama jah, et see oligi põhiline, miks 19. sajandil või üldse nagu, et mille põhjal nagu naist võetel, ikalised, töökus, ramm. Et ei olnud ilu, et seda ma lugesin ka mingist Soome Ida-Soome, ma arvan, mingi 19. sajandi kohtu protokollist, et see, kes uuris neid, oli väga üllatunud, et sõna ilu tuli rohkem esile nagu noormeeste puhul, kui naiste, et hinnati nagu noormees on ilus, seda on minu meelest Eestis ka nagu lauludes ma ei olegi mingit statistikat, oled teinud, aga see on jällegi selline jälle üllatav asi nagu Eesti kohta. Et ilu hinnatudki. Et samamoodi nagu minu enda vanavanaema oli. Jah, see on jälle suur teemade ring. Miks mina olen nii lühike kui mu ema ja isa ja vanaema ja vanaisa ja onud ja tädid on kõik minust pikemad, et see on ikka sellepärast, et minu vanavanaema oli mõisniku sohilaps. Ja, aga noh, et ta oli küll ilus ja väike, aga ta oli liiga väikse kondiga, ta ei saanud tükk aega mehele. Ja siis lõpuks mõisa Puusepp võttis ta ära, kui ta oli juba suhteliselt vana. Ta oli lihtsalt nagu oli, väga peenike, tundus jaksa tööd teha. Ja et sellepärast mina olen lühike, aga, aga kui vaadata seda, et kas tegelikult ka siis oli, kas tuleb kuidagi ajalooarhiivist välja, et oli neid mõisniku sohilapsi, siis hirmus palju nii palju nagu neid räägitakse, et nagu anda võib tänapäevalgi inimesed seostavad oma mingisuguseid geneetilisi haigusi sellega, et nad on võib-olla nende esivanemate seas on mõisnik, et et siis seda väga välja küll ei tule. Et mul tuli praegu meelde, et see on, Me oleme Viljandis ja Viljandi Pauluse koguduse kirikuõpetaja pani 19. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni mitme aastakümne vältel kirja eraldi raamatusse ka ikka vallaslapsed. See oli 700 nime ja noh, see oli selline saksakeelne põhjalik, sihuke nimistu, kus viimases lahtris märkused ja seal on nii kirbukirjas, et üldse eriti välja ei loe, aga selleks kõige huvitavam lugeda mina lugesin ühest lahtrist välja, et mõisnik oli ainult mingi suure summa raha, et siis võis oletada, aga muidu on niimoodi, et üldiselt on isade nimed ka olemas, siis pandi see sinna kirja. Ema tuli kirikuõpetaja juurde, et last ristida. Noh, ilmselt oli niimoodi, et kui ta oli paarikuune, siis tuli sinna, siis küsiti, olete, et kes on isa, siis pandi sinna isa kirja, väga vähe, on juhtumeid, kus üldse isa ei ole, siis nendel juhtudel on mõnikord, et ei tahtnud öelda. Aga siis noh, ega neid ei pandud kirja kooli, mõisniku sohilaps, aga esimese öö õigus on folkloor ennast, seda ei ole kunagi olnud tegelikult tseneks. Üks lai teema, mida me ei puudutanud meil täna ära. Ilmselt tuletab meelde Moosese esimest raamatut loomisraamatut, kus on ikka kristlik loomismüüt, kus on siis teatud niisugune ökoloogiline eksperiment ette võetud, kuidas siis Jehoovast mees jumalast on tehtud ämmaemand, kes siis uinutab Aadama esimese mehe magama koosi alla ja siis Adams sünnitab, mitte valu tunda, sünnitab siis oma peenise luust veri pilussis esimese naise, et see on väga hea näide ka sellest, kuidas üks skulptuur siis välistab või lõikab naised välja, et naisi ei olegi vaja, ämmaemand on isane, jumal, sünnitan, on esimene inimene ja see, kes sünnib, on siis Eva, aga tuletame meelde, et just Eeva oli see, kes sealsamas siis kui ta sündinud oli. Vähe aega läks mööda, kui evakas konspireerima meeste vastu, sest just ei, Eva asub läbirääkimistesse maoga, kes on saatana esindaja Aadamale sellel vait, eks ole, just tänu eeva häälele me kõik olemegi põrgu läinud. Et noh, vot see on ikka noh, väga hea näide väga metafoor sellest, kuidas isegi sünnitamine üks meestekeskne või mees, domineerimisskulptuur isegi sünnitamis akt tehakse mehelikuks, aktik seal ei ole, mingit ei ole mingit ema, vaja ei ole ämmaemandat vajaludest. Kas sa vaatidega korjad, siis neid kultuuriloost kokku kümneid sadu tuhandeid, siis näed, kuidas järjest niimoodi keegi käib niimoodi? Väga hoolikalt käib skalpelliga või kakleja masinaga, et mingid mingid faktid, mingid nimed, mingid asjad lähevad paberihunti hakklihamasinasse, sealt tuleb nihuke, meestekeskne narratiiv või paradigmale. Muidugi täitsa õudne. Jah, mul tegijad täitsa teistlaadi assotsiatsioonid, aga üks mõte, mis mul tekkis, oli see, et jah, et sa kristlast oli siis 13. sajandi alguses ja siis abiellumiskombed, see, kes kellega tohtis üldse abielud, olid siin hästi erinevad sellest, mis need sisse sõitnud sisse tulnud sakslastel need kombed olid seda ka hiljem näha tegelikult, et et mõisnikud noh, alguses oligi väga vähe neid sakslasi ja kellega neil abielluda oli siis 14. sajandil on säilinud selliseid dokumente, nad küsisid paavstid luba, et abiellud oma nõoga, mis oli tegelikult nagu piibli järgi absoluutselt keelatud ja aga siis nad said selle eriloa dispensatsiooni, nagu seda kutsuti ja siis abiellusid, eestlased vaatasid seda isegi Huubel veel kirjutab, et eestlased jälestasid seda, kui sugulased abiellusid omavahel. Aga samas abiellusid eestlastel jälle niimoodi, et kui sorry, mees ära, siis, siis ta vend võis abielluda tema naisega. Tähendab Klesega 1201.-st aastast on üks paavst Innocentius kolmanda kiri et kuna siin siinmail on hoopis teistsugune abiellumiskombed ja see on nagu võimatu, et noh, üle minna nagu ristiusu niimodi täielikult prauhti, et et siis lubatakse ülemineku ajal sellistel paaridel abielluda. Aga siis, kui on juba rahvas nagu päriselt ristiusu vastu võtnud, et siis enam lubatud ei ole, aga noh, eks kadus selle üle kontrolli, sellepärast et ma olen isegi kuulnud, et isegi 21. sajandil kirjutas üks, kes arvasid, et hakkab surema ja kui tal oli operatsioon, eksnaine, vanem naine kirjutas, kellel oli õde, oli vallaline, kirjutas, et talle kirja äkki ta saab tema mehega abielluda, et see on nagu läbivalt olnud ilmselt siin kombeks, et see on jälle nagu selline asi, et ei abiellunud nuppudega või seda nagu põlati küllaga abiellute siinmail nende leskadega. Ma lihtsalt oli see üks mõttepilt meelde võib-olla sellega et mis puutub ikkagi seda esimest naise hääle kuulmist, sattusin kuskil selle peale, et kuskil Aafrikas õnneks hõim, kus tüdrukud, kui nad arvavad, et peaks hakkama emaks saama, hakkavad laulma selle laulu, keda nad tahavad, et neile sünniks ja ma ei tea, võib-olla see on jälle keegi millestki valesti aru saanud, nagu antropoloogid, aga sageli on ja midagi tõlgendanud kuidagi niimoodi salapära, maks või esoteerilisemaks. Aga nii või teisiti, isegi kui seda päriselt ei tehta või ei tehtud, siis võiks seda nagu mõelda selle peale, et seda täitsa võiks teha. Ja võib-olla see töötab. Kusjuures pärast, kui teil elus on probleem, siis lauldakse sedasama laul küla kuule, kokku, mõned sedasama lugenud, ma arvan, et siis tullakse tema ümber kokku ja siis lauldakse seda laulu. Ehk siis see tähendab, et neil inimestel on kuidagi mälu ikkagi nagu pikem või see, et kust me tuleme ja kuhu me pärast läheme ja millal me jälle tuleme ja milles üldse asi oli? Ikkagi valdavalt on see nagu täiesti meelest ära läinud ja sellepärast et praegu päris selgelt on, on see lootus selle peale, et masinatega saab nagu kõik korda teha, et kui me saame selle õige nagu selle masina lõpuks käima, et siis ei ole neid mehi vaja, ei ole neid naisi vaja, ei ole vaja eestlasi, ei ole vaja lätlasi, eks ole, et kõik oleme üks niisugune suur pere masin käib, masin laulab ka tehases, kelle häälega ta laulab. See oleks päris kurb. Ma arvan, et seda kindlasti proovitakse ära teha sest mul tuli veel meelde. 98. aastal oli Tallinnas mingi tohutu kõrgetasemeline konverents, kultuur ja raha ja siis oli Soome kultuurifondi esimees. Seal rääkisid kõik väga tähtsad pankurid ja jälle pikalt-laialt sellest, et kuidas see kõik on ja kuidas on pahasti või et kuidas on tegelikult väga hästi. Aga siis ta esitas, nagu lõpetas oma ettekande selle küsimusega, et aga kui palju see maksab, et emad laulaksid oma lastele hällilaulu. Kõnelesid Eesti võrdleva rahvaluuleteadur, Merili Metsvahi muusikud Jaak Johanson, Jaak Kalev rajangu erinevatel pillidel musitseeris Juhan suits. Raadio ööülikool tänab koostöö eest Viljandi pärimusmuusika festivali. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen raadioteater 2016.