Vikerraadio. Tere, ilma muutunud talviseks ja varahommikune sõit läheb Eestimaa näitas seda, praegu saab Eestis juba nii kelgutada kui ka suusatada, aga mitte sellest ei tulnud me siia stuudiosse rääkima, aga samas mine tea, kui kired meil siin ikka liigselt möllama hakkavad ja poliitikast villand saab, siis äkki räägimegi ilmast ja talve saabumisest ja hullust olukorrast liikluses aga Rahva teenrid alustava stuudios on täna äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Mikk Salu, MINA OLEN Mirko ojakivi vikerraadiost, tremike. Tere, Aivar. Tere. Tere. Tervist. Alustame ikkagi poliitikast, et kui eile hommikul oleks seda saadet pidanud tegema, siis tõenäoliselt räägiksime praegu Keskerakonnast, aga eilne päev oli poliitikas väga sündmusterohke. Justkui nagu luuavarrest, tuli pauk, et kui esimese hoone saabus teade, et peaminister jättis ära oma Narva visiidi siis hakkasid ajakirjanikud huvi tundma, mis toimub ja kuidagi iseenesest sündmused eskaleeruksid kuni selleni, et ühel hetkel kõigepealt siis sotside esimees kõigeni Ossinovski kutsus tagasi Peep Aru Viljandi haigla nõukogust ja siis tulid teated teistelt ministritelt. Küll siis rahandusministri ülesandeid täitev Margus Tsahkna kutsus tagasi riigi äriühingute nõukogudest rahandusministri nimetatud nõukogud. Liikme Nõukogude liikmed, kes on riigikogus ka samal ajal ja tagasi hakati kutsuma ka siis ka Kultuuriministeeriumi poolt nimetatud sihtasutuste nõukogude liikmeid ja nii edasi. Aga mis te arvate, et kui nüüd hakata Ta valitsuse tervisest rääkima, siis eile küsiti korduvalt, et kas nüüd valitsuskriis, kas valitsuse lõpp on lähedal, et kui küsida hoopis niipidi, et mis te arvate, kas see valitsus koos jõulupidu veab? See enne kui ma su küsimusele vastan, siis lihtsalt tausta mõttes, kes kuulajad ei tea siis nõukogudest tagasikutsumise noh, tagamaa konflikte sotside, IRL-i ühelt poolt ja Reformierakonna vahel, eks ole, et Reformierakond arvas, et riigikogu liikmed ei peaks nõukogudest tagasi kutsuma ja IRL ja sotsid siis järsku noh, ilmselgelt omavahel kokku leppinud hakkasid nii nõukogu liikmeid tagasi kutsuma, enamus nendest liikmetest on, eks ole, vist reformierakondlased Ainult Reformierakonnast, kui mõelda nagu riigikogu liikmeid, kes kuuluvad riigi riigi äriühingute nõukogudesse sihtasutuste puhul, tõsi on ka, ma ei tea, näiteks Viktoria Ladõnskaja, Vene teatri nõukogus ja nii edasi. Ja poliitikud, kes ei ole riigikogu liikmed, need siis sotside ja ka IRL-i juhtide arvates võiksid edasi olla riigifirma nõukogus, et see puudutab ainult riigikogu liikmed, põhjuseks siis õiguskantsleri nagu hinnang, et, et sa ei ole põhiseadusega kooskõlas. Aga ma siin küsimuse juurde ikka tagasi. Aga ka veel enne kui küsimusele vastata küsimusele on lihtne vastata, minu arvates valitsus laguneb ja, ja tegemist on valitsuskriisiga. Aga võib-olla see eilne ei tulnud selline ootamatuna need sammud sotside ja IRL-i poolt tegelikult märgid olid juba õhus eelmisest nädalast alates, kui, kui Tsahkna ikkagi üpris kriitilise sõnavõtuga esines IRL-i ees ja, ja ta ikkagi väga ultimatiivset andis nädala alguses teada, et see asi tuleb ära lahendada, see peab olema riigifirmade nõukogude teema, peab olema neljapäeval valitsuses ja, ja see oli juba nagu märk, et, et need suhted ei ole väga head ja tegelikult ju Reformierakond pakkus nii palju, kui ma olen aru saanud ka valitsuses välja lahenduse. Nüüd ka Taavi Rõivas peaminister ei eile antud intervjuudes, mis taaslehtedes on ju viitab, et see nõukogude teema saaks järgmisel nädalal ka maha võetud ehk et see tundub olevat selline noh, otsitud tüli kiskumine siis väiksemate partnerite poolt. Jah, need suhted muidugi ei olnud head juba ammu, eks ole. Ma mäletan, et kui ma olin seal, oli presidendivalimiste esimene voor Riigikogus. Käisin seal poliitikute seas ringi ja kuulasime, mis nad räägivad ja küsisin ja noh, seal sotside ja IRL-i poolt suhtumine Reformierakonda ikka nagu noh. Ma ei tea sellise halvakspanu ja põlguse ja mingisuguse nagu kahjurõõmus segu, et. Aga no kui alustada või jätkata argumentidega ja, ja siis teema, mis puudutab riigi ettevõtete nõukogudesse, riigikogu liikmete kuulumist, et see on väga vana teema, seda on hinnanud siis õiguslikust aspektist kolm erinevat õiguskantslerit, et kui Allar Jõks oli esimene, leidis ta, et see on vastuolus põhiseadusega väga mitmes punktis. Järgmine õiguskantsler Indrek Teder ütles, et see vastuolu ei ole selline ja praegune õiguskantsler Ülle Madise on. Ma vaatan, seitsmendal septembril juba saatnud rahandusminister Sven Sesterile kirja, kus ta ütleb, tema leiab, et riigiettevõtte juhtimise probleem on ülemäärane politiseerituse ja vastutuse hajusus. Riigikogu liige ei tohi riigi äriühingu nõukogusse kuuluda, kui ta sõltub nimetamiskorra ja ülesannet olemuse tõttu. Vabariigi valim valitsusest ministrist või neil nendele alluvatest ametnikest. Korraks küsin vahele, kas see teema on kunagi riigikohtust läbi käinud ja ma mõtlen just seda, et, et noh, et riigikohus oleks see, kes niimoodi annaks kõige viimase sõna, eks ole, et on see põhiseadusega vastuolus või mitte, sest noh, õiguskantsleri arvamus on ikkagi õiguskantsleri arvamus, eks ole Ja ta ei ole käinud, ma saan aru, et tegelikult seal ei ole ka. Poliitikute vahel. Vaidlus, kas on põhiseadusega vastuolus, et Reformierakond möönab, et seal see nii-öelda probleem on, et teeme korra ümber. Aga nüüd ongi küsimus, selles. Vaieldud on tunde ja tunde selle üle, et, et millal see uus koordis kehtima hakkaks, et kas uute nimetamise puhul või siis tuleks ikkagi hakata põhiseadust täitma ja kõik olemasolevat tagasi kutsuda ja Sven Sesteri poolt ette valmistatud memorandum vabariigi valitsusele mõned nädalad tagasi, mida Taavi Rõivas lihtsalt nädalate viisi ei pannud päevakorda öeldes, et ka siinsamas vikerraadio stuudios kui ta käis nädalapäevad tagasi, ütles, et see teema oleks valitsuses valitsuskabinetis 15 minutiga läbi, et meil ei ole midagi arutada ja vot selline suhtlemisstiil oligi see, mis Tsahknat Ossinovskit tõenäoliselt häiris ja see on üks teemadest, mis tõenäoliselt valitsuse tervist on rikkunud. Et kui küsida Ossinovski käest, et millised teemad ootavad valitsuskabinetti pääsu, siis võib lugeda mitmeid teemasid alkoholipoliitika, mis on jaanuari või veebruarikuust oodanud. Seda, et kabinetis seda arutatakse, on 11. kuu ja Ossinovski ise armastab öelda, et sajad inimesed Eesti vabariigis on surnud tõenäoliselt alkoholi kahjustustesse tüsistustesse, kuna valitsus ei ole suutnud selle teemaga tegeleda. No ütleme niimoodi, et kui see koalitsioon oleks omal ajal kokku pandud niimoodi rõõmuga ja nad oleksid üksteisega niimoodi rõõmuga koostööd teinud, siis nad selle riigiettevõtete nõukogu teema lahendaksite ära leiaksid kompromissi. Neil ei ole seda head läbisaamist olnud algusest peale. Ja ega ka need põhjendused, et mis nüüd on hakatud loetlema ja tõenäoliselt järgmisel nädalal veel palju loetakse üles, mis kõik asjad ei ole jõudnud valitsusse ja siin tuleb nagu aru saada siis oma alkoholipoliitika, eks et, et noh, see on ka selline nagu niisugune vee sogaseks ajamine siis sotside poolt, et, et see alkoholipoliitika seal on väga olulised muutused plaanis, mida Ossinovski tahab teha ja need lähevad vastuollu mitmest võttis Reformierakonna nii-öelda maailmavaate ideoloogia, et et enne, kui võib-olla valitsus seda hakkaks arutama oma oma kabinetis võiks koalitsioon teiste teisi koosviibimisi kasutades need vastuolud ära lahendada, et, et seal võib-olla võib-olla see teema on liiga toores, et veel valitsusse jõuda. Et kuid ootejärjekorras ja toores hunnik kohtumisei, see kõik võib olla õige, aga pigem ma näen seal nii Tsahkna kui ka Ossinovski etteheidetest nagu pigem seda, et mingite teemade puhul lihtsalt jõupositsioonilt üritatud, tahaks öelda, et kuulge, et kui te seal väga jõuliselt ikkagi nagu suud pruugita, siis eile jõudis ju ka Taavi Rõivase nii-öelda kaks ähvardust meediasse üks oli siis nädalapäevad tagasi, kus nii-öelda vihjati sellele, et me võime ka, et kui Sester hakkab nii-öelda etteruttavalt tegutsema ja nõukogudenõukogu liikmeid tagasi kutsuma, siis me võime katsesteri välja vahetada ja siis neljapäeval nii Ossinovski kui Tsahkna on seda siis kinnitanud, öeldi, et meil on olemas ka rnatiiv valitsuskoalitsioon, moodustada kesksemaks. On aga ma näen selle ülbitsemine, no need on viimasel hetkel tundma, ütleksime pigem kogu selle koalitsiooni aja jooksul, pole asja olnud mitte Taavi Rõivas sellises otsustavuses või mitte mingi karmis käes, et pigem vastupidi, et kõiki asju lükatakse edasi ja venitatakse. Ja see on selle valitsuskriisi põhjus see, et asju ei taheta arutada, et kui küsida Stenbockis nimekirja, mis selles valitsuses on tehtud, saadetakse sulle meili peale väga pikk ja põhjalik nimekiri, seal on väga olulisi asju, ma olen sellega nõus. Kus sa lihtsustades, et sellel valitsuskriisil ei ole mingit sellist, ühte põhjust selle valitsuskriisi võib-olla need juured on näiteks juba selles Et reform on nii kaua olnud võimul? Ma ei teagi, kui kaua ja neil on kõigil kõrini sellest, noh, aga ma võib-olla küsiks teistmoodi, kas ühe valitsuskoalitsiooni hind saab olla Laine Randjärve koht Eesti loto nõukogus või Valdo Randperekoht mingisuguses teises ettevõttes või Remo Holsmer koht liinirongide ASis? Ei ei saa, aga. Noh, kogu see praegu meile jäetakse see mu mulje, et nii on Kogu see nõukogude teema võtmepoliitikute kuulumises on selline ikkagi väga teisejärguline küsimus, ega see lahendus, kui meil on riigifirmade nõukogus mingit ettevõtete esindajat, see ei ole sugugi, ei pruugi olla prior, parem lahendus. Et seal on veel segasemad suhted ja sidemed. Et, et ma arvan, et praegu. Ma olen hoopis kolmandal positsioonil teist, et selle valitsuskriisi põhjus peitub keskerakonnas. Keskerakond on ühel hetkel muutuma muutunud. Kui nüüd tänase võimuvahetus seal toimub ja ratas saab esimeheks, on muutunud selliseks väga ahvatlevaks pruudiks. Ja kõik koalitsioonierakonnad usuvad, on hakanud uskuma seda, et kohe teine lööb noa selga ja tahab keskkonnaga. On aga? Ma olen nõus, et, et see on kindlasti see, mis, mis on pannud tegutsema, aga, aga ma arvan siiski, vundament on ikkagi seal. No seda lihtsalt, et asjad lükkuvad edasi, justkui paistab, et Reformierakond midagi passib, kui sa vaatad Eesti poliitika lähiajalugu selle seitsmeteistkümne aasta jooksul, mis reformierakond on eesti riiki valitsenud on oma partnereid petetud korduvalt, selles mõttes, et täiesti tühise ettekäändega on koalitsiooni muudatus, ma arvan, Jevgeni Ossinovski võib väga suurepäraselt järgmistel päevadel jutustada seda, kuidas sündis eelmine koalitsioon. Ma arvan, et Ossinovski, olles toona, siis nii-öelda selles positsioonis keelega läbi räägiti teab suurepäraselt, millist mängu Reformierakond on võimeline mängima kuidas, nädalaid või isegi kuid suudetakse varjata seda, et nii-öelda valmistatakse ette pinda uueks koalitsiooniks. Ja Ossinovski eile ka ütles selgelt välja, et on kuulda, on tajuda, et on kohtumised, on läbirääkimised Heile muuseas, ka keskerakondlased salanud seda, et kuidas on väga palju nii-öelda kõnesid ootamatult. Selliseid kohtumisi ja läbirääkimisi ja kõnesid ja õlale patsutamised. Seda ka sotside ja IRL-i inimeste. Ja pealegi, selles ei ole midagi imelikku. Poliitika poliitikud peavadki omavahel nagu noh. Vabaerakonnal on andnud võimaluse neid partnereid vahetada ikkagi nendel väga tugev positsioon riigikogus ja teised on pidanud need muutused alla neelama, nendega leppima, sellepärast et neil ei ole piisavalt, et hääli, et mingit alternatiivset valitsust moodustada, muidugi kogu see Keskerakonna teema, et Savisaar seal ees ja ja sisuliselt oli üks väga suur jõud nii-öelda valitsuskõnelustel tõrjutud. Aga väga huvitav oleks, muideks noh, ma arvan, tuleks kiire leppimine praeguste koalitsioonipartnerite vahel, kui täna paides võidaks vasimised, Yana Toom. Ma arvan, et kolm vihast meest, kõik peaksid mütsi peast ära võtma, üksteises vabandama ja asi läheks hambad ristis edasi, aga kui rääkida kuigi lahendustest, et no mina olen seisukohal, et kui selle valitsuse nii-öelda viimsed tunnid on käes, siis järgmine peaminister ei ole kindlasti Taavi Rõivas. Ehk siis Taavi Rõivas, võiks olla see inimene, kes võiks olla huvitatud sellest, et saabuks leppimine ja see tema koalitsioon läheks edasi, et milliseid üleüldse on teie arvates Taavi Rõivase võimalused, sest kahtlemata on keeruline öelda, et ma tõstan käed ja annan alla ja seda tõenäoliselt Ossinovski ja Tsahkna asuvadki ka tulevikus. Tegelikult on, ega need Taavi Rõivase võimalusi on väga keeruline hinnata, kui ma ennem ütlesin, et et IRL ja sots väga häirib see, et kõik asjad venivad ja mitte midagi ei toimu siis siis sedasama asja võib vaadata ka nagu teise nurga alt, et võib-olla võib-olla polegi valmis nagu kokkuleppima näiteks kas või seesama alkoholipoliitika, mis sa ütlesid, seal on tegelikult vastuolud erinevate koalitsioonierakondade vahel ja kui mitte keegi ei ole valmis järele andma siis Taavi Rõivas ei olegi mitte midagi teha. Partsu teemale samamoodi, eks tema lähetamine Euroopasse, kus pikka aega see vindus, sellepärast et ei jõutud kokkuleppele ja nüüd võib-olla tänu sellele, mis on sisepoliitikas toimunut, siis tänu sellele, et sotsid ja IRL on, on lähenenud, lahendati ka see nii-öelda kitsaskohtadena. Aga või, või IRL ja sotsid ei taha? Südames nagu selles koalitsioonis olla, siis Taavi Rõivasel ei olegi eriti midagi teha, ta ei peaks selle hunniku järeleandmisi teha ja nii edasi ja nii edasi, aga kui teised ikkagi. Taha aga alati saab küsida niipidi ka, et hea küll, et võib-olla see valitsuskriis ongi esile kutsutud ja võib-olla on Ossinovski ja Tsahkna poolt esile kutsutud sellepärast et ka neil on mingisugune lootus, et kui reaalseks teie seda peate, et sisuliselt enne Keskerakonna uue esimehe selgumist minnakse vanadusse. Mina ma isa, Ma arvan, et, et pigem on, ütleme, see koalitsiooni lõhkumise algatus praegu tulnud ikkagi IRL-i ja sotside poolt. Ja Reformierakond on sellele reageerinud ja see on loomulik reageering, et sa hakkad ka ise siis pidama kõnelusi Keskerakonnaga, kui sa teadlasel on kahtlus, et sinu praegused partnerid seda seda teevad. Et ma näen praegu valitsuskoalitsiooni lagunemine oleks just IRLile ja sotsidele kasulikum, kui neil õnnestuks teha uus liit Keskerakonnaga. Aasta on kohalike valimisteni ja neil õnnestuks saada enda kätte olulised positsioonid Tallinnas, olgu need abilinnapead, linnaosa vanem seal väga hea, selline kampaania kampaania tegemise. Lillemaalidel on ka palju vähem kaotada, mis IRLi toetusprotsent on seitse ja sotsidel 12 reformierakonnal kusagil 25, et noh Tsahknale näiteks, mida tal kaotada on, eks ole? Meil kaks protsenti ja järgmistel valimistel ei pääse nad riigikogus. IRL. Aga selle uue koalitsiooni moodustanud, kui me võtame selle eeldused, nüüd see tüli lõpeb valitsuskriisiga, et eks see ei ole ju ka väga lihtne, et kui me vaatame ka seda riigikogu koosseisu, siis siis On öeldud, et Reformierakond ja Keskerakond võiks teha enamus, koalitsioonil on hääled koos, aga Keskerakond on ju sisuliselt pooleks, eks me. Ka Reformierakond on pooleks ja, aga ma arvan, et Reformierakond selles konfisele liidab neid, sellega ma olen nõus, aga selles mõttes, et võtame nüüd ikkagi nagu selle aspekti või eelduse, et Keskerakond ja Reformierakond võiksid midagi koos teha. Kujutad sa ette, kuidas läheb läbirääkimiste laua taha Taavi Rõivas, kelle osas on Keskerakond rääkinud viimased kaks aastat et mitte midagi ei sünni, meil on stagnatsioon, meil seisak. See mees ei otsusta midagi, see mees ei juhi. Rõhutan seda väga hästi, et poliitikud räägivad üksteise kohta kogu aeg halvasti, lõpuks teevad ikka koostööd. On küll nii, no ei ole, see ei ole väga reaalne, oli viis aastat tagasi Kiiseli 10, jõuame ühe Keskerakonna nii-öelda siseheitluse võitluseni. Keskerakonna sisekaemuses karistatakse väga kiiresti ära. Mida ütles Edgar Savisaar? Ma ei viska püssi põõsasse, ma tulen veel tagasi ja väga reaalne võib olla näiteks see, milline võimalus on Keskerakonna põhikirjas. Et Edgar Savisaar kogub kolmandikku Keskerakonna liikmete toetuse, kutsub kokku uue erakorralise kongressi. Kas sina läheksid sellisesse koalitsiooni, kus Savisaar istub kogu aeg varumeeste pingil ja ta nii-öelda aeg-ajalt tõukama? Ma saan aru, et selle selle probleemi juur on tõesti sellest Keskerakond ei ole ühtne, et et kes seal täpselt nüüd hakkab midagi kontrollima ja kui palju hääli keegi seal Keskerakonna riigikogu fraktsioonist kontrollib ja et, et seal on need riskid. See, et keegi on kusagil kellegi kohta midagi halvasti öelnud, vaata nagu enne riigikogu valimisi mingid debatt, kõik IRL, sotsid, reform, mida nad kõik üksteise kohta ütlesid, lõpuks lepitakse ikka kokku. See on ka õige, et praegu on keerulised ajad, me peame leidma ühisosa, meil on vaja vaja teha seda, seda, seda ja nii need kokkulepped sünnivad. Just ja sellises julgeolekukriisis kaitsta Laine Randjärve Remo Holsmer ei kohta, ma arvan, et ka see on reformierakonnal hoolt selles mõttes natukene nii-öelda lühinägelik, aga kui selle teema lõpetuseks proovida ikkagi sõnastada selle noh, ütleme pealtnäha tuuma, aga me jõudsime tõdemusele, et tegelikult see ei ole asjata tuum. Kuigi põhiseaduse rikkumine, riive, kui sellest ka aastakümneid hiljem aru saadakse, see on kindlasti tõsine probleem, aga riigiettevõtete nõukogudesse ikkagi riigikogu liikmete kuulumine, kas see lahendab selle asja ära, et kui tõesti tehakse mingi nimetamiskomisjon Riigikogusse ja nemad hakkavad nimetama, et on need riigikogu liikmed üldse sinna strateegilist vaadet andma tarvis? Vormiliselt see lahendab ära, aga, ja, ja ma isegi oleks seda meelt, et, et need, riigikogu liikmed ei peaks kuuluma riigifirmade nõukogusse, et, et ma nagu ei näe selles subprobleem minu arust probleem on pigem selles, et osa liikmeid, kas nad siis on riigikogu liikmed, kuna liikmed või on üldse tulnud nii-öelda ekspertidena väljast, et nad ei esinda, või hoolitse seal riigifirma nõukogus olles selle riigiettevõtte käekäigu eest, vaid nad esindajad, mingeid selliseid varjatud huve noh, mida, mida avalikkus ei näe. Ja, ja kolmas teema võib-olla on see, et, et milline on see vastutus, et siin aktuaalses kaameras oli intervjuu Kristen Michaliga sellel nädalal, mis minu arust saatejuhid väga hästi küsisite käest, et, et kuidas seletada sellega, et Kalev Lillo oli Tallinna Sadama nõukogus ja ühel hetkel ta ei mäleta mitte midagi, mis seal toimus, kui oli vaja selgitusi kohtus, et, et see nagu näitab, et. See riigi eesõu teemas on aastaid vindunud, eks ole, ja mitte ainult poliitilisest vaatenurgast, seda noh, ma ei tea. Erkki Raasuke näiteks on tohutult palju ja teda nagu ei huvita see mingisugune koalitsiooni tervist, alanna mingit hoopis oma vaadet ja erakonnad on kasutanud seda võimalust, noh mina eelkõige vaatan mingite oma toetajate maid premeerimiseks või lihtsalt noh Läheme saatega edasi Keskerakond põhimõtteliselt me jätkame sama teemaga, aga teise nurga alt, et otsesaate ajal on siis käimas Keskerakonna kongress, see kestab õhtuni välja, kuid üldiselt on selge see, et Keskerakond saab endale uue esimehe. Sest praegune esinaise rist või esinaise noaga esimees juriidilises mõttes. Ja Keskerakonna põhikirja mõttes ka, et sest praegune esimees Edgar Savisaar ei kandideeri ja hoiab oma püssirohtu nagu öeldud tulevikuks küll, aga siis on tänane mõõduvad Ta Jana Toomi ja Jüri Ratase vahel, et kui selle eelmise teema juurde naasta, siis on seal nüüd mingit vahet, kas võidab doom või võidab ratas, sest kui Keskerakond vabaneb oma suurimast miinusest plussist korraga ehk siis Edgar Savisaarest kas kohe nüüd ja praegu paugult, homme on Keskerakond muutunud, on ta ütleme siis valitsuskõlbulik võib temaga asju ajada ja on ta eesti valitsemiseks selles mõttes valmis? Mitte ei küsi seda sisu mõttes, aga, aga just selles mõttes, et kui meil on aastaid räägitud, et kas elanikkonnaga ei saa asju ajada, et seal me siis saab vä. Seal on ikka väga suur vahe, kas saab Jüri Ratas või saab Yana Toom. Siis ei saa öelda, et kesket Edgar Savisaar oleks kuidagi Keskerakonna juhtimisest eemaldanud, et et eks seal nende kahe leerivaheline võitlus käib. Ma arvan, et kui kui ratas võidab, siis on väga suured šansid. Et Keskerakond saab selle riigikogu koosseisu ajal valitsusse. Kui võidab Toom, mis on praeguse seisuga vähem tõenäoline, siis siis ei, ei pruugi Keskerakond olla nii-öelda koalitsioonikõlbulike Reformierakonna ja IRL-i silmis. Ja kogu kui ratas võidab seal, tekib see küsimus, et mismoodi kaotajad käituvad, et kas Keskerakond lõheneb või mitte, aga see tõenäoliselt ei saa toimuma lähikuudel, et pigem me näeme seda, seda võib-olla siin poole aasta pärast, kui hakatakse valmistuma kohalikeks valimisteks. No tegelikult juba ju valmistatakse häält, Reformierakond valmistub, et ütleme niimoodi, et tõepoolest oluline küsimus on see, mida nagu teevad kaotajad. Kui Jüri Ratas väidab, et siis Edgar Savisaarel on võimalused keskerakonda positiivses mõttes kuidagi mõjutada või suunata, ta praktiliselt olematud, aga tal on ilmselt päris suured võimalused olla destruktiivne takistada, venitada, kaikaid kodarasse loopida. Ma ei tea, ähvardada mingi oma nimekirjaga tehagi oma nime kirina. Et need võimalused olla negatiivne, on tal suured. Või olla nii-öelda väliselt Ratase sammude toetaja, aga sisuliselt töötada talle vastu, eks, et mida nägime siin Presidendi vali kasvõi, ütleme oletamegi, et hakkab mingi koalitsioon Riigikogus tekkima, kus Keskerakond oleks osalenud, Savisaar kontrollib seal mõningased ustavad jüngrid, ei, ei ole, pooleks ütleks, ma ütleks, et kaks kolmandikku on, on see Ratase, Simsoni Repsi ja kolmandik on selline noh, seal alati, eks ole, mingisugune, kelle puhul sa ei tea. Aga jah, või. Siret Kotka, Olga Ivanova, Peeter Ernits Heimar Lenk, Marika Tuus-Laul mõned nimed, kelle puhul me ei tea, kuidas nad võiksid käituda mõningatel olulistel hääleta. Matustel sõltub ka, mida neile pakkuda, kui on koalitsioonikõnelused, räägid nagu juba poliitikaid, no nii need asjad toimuvad, ma nagu selles mõttes kirjeldan seda, et kui neile pakutakse mõni soodne koht riigiettevõtte nõukogus või, või mõnes muus ja teine asi, et noh, ega raske hinnata, et, et kas, kas see oleks savisaarel kahjulik, kui Keskerakond oleks võimul, et see võib olla ka savisaarel kasulik, kuigi erakonda Ratasepp et noh, seda nii palju nagu määramatust selles mõttes sellist. Kõik ongi puhas spekulatsioon ja, ja tõenäoliselt kuskil pannakse paika mingid arengud, aga, aga mingid sündmused võivad nüüd pea peale pöörata. Aga no oletame, et Jüri Ratas saab esimeheks, et mis te arvate, kes seda erakonda juhib, on see tõesti Jüri Ratas, on see mingisugune seltskond? Mai tea, Mailis Reps. Kadri Simson. Kuna esimees on Jüri Ratase, ju siis Jüri Ratas juhib, aga noh kui see just ei ole, Edgar Savisaar, siis noh, reaalselt ütleme, erakondasid juhivad ikkagi noh ma ei tea, erakonna juhatuse juhatasid peasekretär. Et see siin ei saa nagu näpuga näidata, et vot see juhib. Keskerakond on juhikeskne erakond Te võib-olla olete harjunud selliste teist tüüpi erakondadega, et aga kui juhikesksest, mida tähendab juhikeskne erakond, inimene, kes on kontrollinud aastaid organisatsiooni, selle raha, selle otsuseid, informatsiooni on suhelnud otse ise rahastajatega see on natukene keerulisem kui ühes läänelikus erakonnas esimehe vahetamine, et see juhikeskse erakonna häda võib olla see, et, et ühel hetkel, kui see juht sealt eest otsast ära võtta ja tema meeskond sealt eest otsast ära võtta, siis sellel võivad olla sellised ettenägematud tagajärjed. Tema meeskond on juba ära võetud, et tegelikult juhib seda erakonda sedasama Ratase Simsoni Repsi meeskondeta. Aga sama võib öelda ka teiste erakondade kohta, ega meile, meil on ikkagi nende erakondade juhtimine on väga kontsentreeritud üpris kits kitsa seltskonna kätte ka teistes erakondades, ma arvan. Mis puudutab näiteks erakonna rahaasju siis ikka väga väike hulk inimesi teab, kuidas need asjad tegelikult käivad, mis kokkulepped on sõlmitud, see on omane Reformierakonnale, sotsidele. Ka IRL-il on, nad reeglina ei mäleta seda, kuidas see asi käib, aga neid on tõesti väga vähesed inimesed igast erakonnast teavad neid näiteks rahastamisasju. Ja ega see võim erakonnas võimuvõitlus nagu erakonna sees nende positsioonide pärast, mis on praegu, mida me keskerakonnas näeme, seda me ju nägime hiljuti, tegelikult Reformierakonna põrkumised ei ole ideoloogilised, vaid need on ikkagi oma positsioonide pärast. Seda me oleme näinud sotsides, kui oli, oli konflikt, eks Ossinovski mikser. Seda me oleme näinud IRL-is, kui läks ära osa seltskonnast, vabaerakond tegi, tehti nagu uus. Olid isegi Tsahkna valiti enne seda, eks ole, oli võitlus, olid erinevad ambitsioonid, et noh et see on, selles mõttes on see nagu loomulik. See kõik nõuab aega, et see paika loksuks, et need q tasakaalud ja vahekorrad nii-öelda selgineks. Ma arvan, et Keskerakond vajab seda aega, väga keeruline on sisuliselt, et kui Jüri Ratasel Kadri Simsonil olukorrast, kus sa oled tegelenud sisuliselt viimased üheksa kuud erakonna ülevõtmisega alates siis rohujuure tasandist, kuni siis kongressini välja minna kohe sama hooga koalitsiooniläbirääkimistele, et ma arvan, et ükskõik kellega nad läbi räägivad, see entusiasm suudetakse suhteliselt kiiresti ära koristada. Et ma arvan, et kui ikkagi lauda tulevad kõik need Keskerakonna jaoks olulised küsimused, võtame astmelise tulumaksu, võtame halli passi küsimuse, ma arvan, et nad ei saa seda, mida nad tahavad ja väga keeruliseks kujuneb oma valijatele ka erakonnast siseselt see ära selgitada, et miks sinna mindi. Miks, miks sa peaksid lootma seda, et Edgar Savisaar, kes on rääkinud, kuid sellest Simson ja Ratas müüvad erakonna hõbe Seeglitest Reformierakonnale maha või palvehelmeste eest, et, et seda ei karistata parteisiseses võitluses ära? Maindaks Edgar Savisaart? Astmelise tulumaksu saab kohe kõrvale jätta öelda, et sellel teemal Me noh, ühisosa ei leia ja sotsid on praeguses valitsusliidus seda sama teinud, et ka nemad on astmelise tulumaksu toetajad. Aga pigem on, ma arvan, et ikkagi kogu see kas uue koalitsiooni tekke või, kes need moodustajad on, pigem ikkagi sõltub ära sellest isikute tasandil, et, et kes on järgmine peaminister, toimub praegu valitsuskoalitsiooni lagunemine ja näiteks Reformierakond ja Keskerakond teevad uue koalitsiooni, et kes, kes võiks siis olla peaminister manada, seal hakkavad need ühisosade otsimised ja läinud või kui on kolm liiget IRL, kesk ja sotsid, et kes, kes siis oleks peaministrikandidaat, kust ta tuleks, loogiline, võiks tulla Keskerakonnast olla, Jüri Ratas, eks ole. Kas teised on nõus? Räägiks natukene veel Tallinnast hoopiski, et praegu on Tallinna linnapea erus Edgar Savisaar, kui Jüri Ratasest või Yana toomist saab õhtuks erakonna esimees. Mis te arvate, kas sellel uuel esimehel oleks moraalne õigus või suisa kohustus hakata ka Tallinnas asju korraldama? Keskerakond on saanud erakordselt suure mandaadi, tõsi, lõviosa häältest võttis Lasnamäel Edgar Savisaar. Mis te arvate, mõned teised said ka ikkagi stages jaana, toom kandideeris ka Tallinnas eelmine kord vä? Boroditši, kes selline tugev motoomei, mitte Boroditš kõrval silmas Kõlvartit, Mihhail Kõlvart, kes vabandust. Aga ma ei tea, noh, sellest sellest on ju räägitud, et näiteks kui Jüri Ratas võidab, et siis ta võiks minna Tallinna linnapeaks, aga seal on juba natuke nagu keerulisem, sest Edgar Savisaar ikkagi ma ei ole jurist, ma täpselt ei saa, sest juriidilist konstruktsioonist aru, aga aru, aga ta on ju, noh, Ta on endiselt Tallinna linnapea. Kes on ametist kõrvaldatud ja selle selle probleemi lahendada, ära ühe istunud? Umbusaldushääletus, aga ma arvan, et seal on kuidas õela hääletada kongressil Jüri Ratase poolt on üks asi hääletada nüüd konkreetselt Edgar Savisaare umbusaldamise poolt, no see on natuke nagu teine asi. Me oleme hästi palju jäänud poliittehnoloogiale toppama ja võib-olla ka läinud uitama spekulatiivsetele radadele. Kindlasti on täna õhtu hommikust targem, ehk siis õhtused kuulajad, kes kuulavad kordussaadet juba teavad seda vastust. Kas Keskerakonna esimees on Yana Toom või Jüri Ratas? Seda, mis Tallinnast saab tõenäolised kõhklused, kuulajad veel ei tea. Aga pensioni eaga võiks jätkata, et kahtlemata sisu teemadest lõppeval nädalal see on üks põhimõtteliselt kokkuleppeid praeguses valitsuskoalitsioonis. Valitsus otsustas siis neljapäeval kabineti nõupidamisel siduda alates 2027.-st aastast pensioniea oodatava elu ja võimaldada inimestel ise valida, millal nad pensionile jäävad, ehk siis täpne pensioniiga tulevikus võiks sõltuda oodatavast elu east näiteks aastal 2027 võiks pensioniga olla siis 60, et viis aastat ja üks kuu 2037. aastal 66 aastat, 2047. aastal 67 aastat, see on siis nii-öelda hinnang, prognoos oodatavale. Elujaled, mida teie arvate, kas inimesed sellest otsusest võidavad, saavad nad tulevikus paindlikumalt pensioni Mil pensionile minna ja mis võib-olla kõige olulisem, kas see võiks päästa või turgutada pensionisüsteemi ja tagada selle, et tulevikus ka sealt esimese samba väljamaksetest on võimalikult võimalik kuidagi ära elada? Ma arvan, et esimese sammu Välja maksta, sest eriti ära elada on, on ilmselt, ma ei tea, no meil on Eestis inimesi, kes ilmselt mitte mingit kurat kirjevad tänaval elavad ära, et noh, ära elada saab alati. Ma korraks selle teemaga seoses hüppan selle eelmise teema juurde, no vaata, iseenesest on see nagu hea näide, see on nii suur asi. Kui me vaatame Lääne-Euroopa selliseid pensioni ja muutmise asju, mõnikord seal 10 aastat arutatakse, mitu koalitsiooni vahetada. Aga siin tehakse ära, eks ole, kui on nagu mingi tahe ära teha, siis, siis tehakse ära. Ja kui ei ole või kui on vaja otsida mingit konflikti, näiteks mingisuguste riigiettevõtete nõukogu teema, mis on täiesti tühine selle pensioniteemaga võrreldes täiesti tühine teema. Aga siin tehti ära, et pensionipensionär See see otsus ise on, on positiivne, et, et see, et inimesele antaks noh, suurem valikuvabadus, kas või et millal sa lähed pensionile ja kuidas seal on ka see paindlik, et sa saad ajutiselt olla tööl oled pensionil siis peatada pensionimakse. Et, et see on nagu väga hea põhimõttelisest tegemist on 10 aasta pärast toimuv, aga me täna ei oska seda hinnata. Et Misso olukorda 10 aasta pärast tööturul mismoodi on tehnoloogia muutunud, et tõenäoline, kuna elanikkond vananeb, siis tõenäoline on see, et tekib üha rohkem ka selliseid töökohti või ameteid, kuhu on vaja ka vanemaid inimesi. Sest neid samu vanemaid inimesi hakatakse teenindama neile pakutakse uusi uusi teenuseid või täiendavaid teenuseid. Ja selles mõttes see olukord võib 10 aasta pärast olla hoopis teistsugune, kui ta on praegu ja panna praegu fikseeritud paika mingid reeglid ei ole mõistlik. Ja teine asi, et, et inimesed noh, ma arvan, et peaks harjuma selle mõttega, et et pension ei sõltu riigist, et see, et sa peaksid ise mõtlema selle peale, et täna tööd tehes, et, et see sõltub ikkagi eeskätt ära sinust, et et mismoodi on sinu tervisekäitumine, mismoodi sa oma säästudega tegutsed Kui me räägime sellisest, ütleme ideaalvariandist ehk siis on 83980 kolme hiljem sündinud inimesed, kes siis on liidetud kohustuslikuks kas teise samba sambaga ja paljud neist on teinud ka sissemakseid kolmandasse siiski vähesed on teinud sissemakseid kolmandasse pensionisambasse, et võib-olla noh, see on selline kolme jalaga taburet, aga, aga kui ma vaatan stuudiosse, Me oleme kõik varem kui 83 tõenäoliselt sündinud. Jaa, jaa, meiesuguseid on siin Eestis veel ja veel, et võib-olla seal siiski tekib see küsimus, et kas esimese sambaga on võimalik ära elada ja ma sain aru, et ei ole, et, et kui sul ikkagi taburtil kaks jalga on puudu, siis selle ühe jala peal ei ole väga hea ja mugav istuda. Et küsimus, mis sa, mis sa tulevikus tahad, eks, et et, et kui sa, kui sa oled ka panustanud teise sambasse, et see ei tähenda, et sa võiksid nautida neid reklaamides näidatud soojema randasid, kui seda teist sammast müüdi. Eriti kui vaadata, kuidas nad eesti pensioni tootlikkust jaotliks. Ma okei, ma tean, et see on nagu pika vinnaga asi, et me räägime aastakümnetest, aga ütleme, kui vaadata viimast kümmet aastat mingis Euroopa kontekstis on ikka täitsa masendav punane latern. Aga see ei taga. Aga mis puudutab jah, et, et siis, siis ma arvan, et enamus inimesi selle esimese sambaga, noh ma ütlen veelkord, inimesed ikka elavad, elavad ära, aga elavad kehvasti, aga, aga see on alati ka nagu väga individuaalne, et mis, mis muud sissetulekud inimestele võib-olla mis varad on kogunenud, eks ole. Kardan, et väga märkimisväärne osa Eesti inimestest ei mõtle selle peale, et mis neist saab pensioni eas selles mõttes, et kui vaadata seda millisel viisil ollakse nõus palka vastu võtma mustalt läbi erinevate skeemide tihtipeale jäetakse sealt just sotsiaalmaksu osa maksmata kaaseeoo ühitamine kaudselt tegelikult võib viia selleni, et sul ühel hetkel, kui sa pensionile jääd, siis seda tööstaaži ja, ja, ja, ja ka ütleme, erinevatesse samat samastesse kogutud raha ei ole, et võib-olla on ka sellisele ettevõtlikkuse teel läinud kehvasti ja lõpuks oled oma varast ilma jäänud. Aga sa oled kasvatanud nii-öelda dopingut, ei ole maksnud seda maksu, mis on solidaarselt määratud teistele ja selle võrra on su sissetulek olnud suurem ja kui sa oled seda siis oskuslikult kõrvale pannud maid ostnud kulda või, või, või näinud, viinud hoovitamisega teenitud ja kui ei oleks. Kõrvale pandud, siis oled järelikult elanud nii-öelda selle tööaja suhteliselt võttes paremini materiaalselt ja no see on selline vahetuskaup, siis pensioni ajal elavad halvemini. Vaatan kella peale peale meil on veel mõned teemad, millest kindlasti peaks rääkima üks teema millest võib-olla isegi juba ei tahaks rääkida, aga peab rääkima, on Ärma turismitalu, mis tegelikult polnudki turismitalu. Selgub nüüd siis rahandusministeeriumi auditit lugedes või vähemasti üks kümnendik ajast. Siiski oldi turismitalu, et nimelt siis selgus lõppeval nädalal rahandusministeeriumi auditist Toomas Hendrik Ilves. Ettevõtte Ermama peaks maksma ettevõtluse arendamise sihtasutusele tagasi 90 protsenti Ärma talu heitamiseks saadud toetusest. Ja EAS on eksinud esitades vaid kümneprotsendilise tagasinõuded. Selgub, et presidendile kuuluvat ettevõtet on siis liigselt soodsalt koheldud. Samas EAS-i tellitud auditis edastatakse, et üldiselt oli kümneprotsendiline tagasinõue privaatne, kuid riske võinuks paremini juhtida ja rahandusministeeriumiga nõu pidada, et kas teie arvates, kui nüüd võtta EAS-i loogika, et projekt saab olla korraga peatatud ja samal ajal saab täita projekti eesmärk, mida Hanno Tomberg ja, ja ka teised EAS-i, ka eelnevalt seotud isikud on meile üritanud selgeks teha, et kuidas juriidiliselt loogiliselt kõlab, et auto saab ühe hetkega sõita ja seista. Ma ei ole jurist, Merle audiitor, ma tegelikult ei saa, mina ei tea, kellel siin õigus EAS-i või rahandusministeeriumil päriselt? Ausalt, ma, ma tõesti ei saa aru. Et kui keegi läheks jälle mingisuguse kuramus kohtusse ja siis kohus midagi otsustaks. Aga see võib ees seista, sest ka tänased lehed kirjutavad, et, et Toomas Hendrik Ilves on juba läinud väidetavalt küsinud nõu advokaatidelt ja, ja see võib kogu see protsess võidki võtta sellise pöörde, kus tekib kohtulik vaidlus ja kohus peab selle lahendama. Noh, mina ka nagu ütleme see juriidika vedas, reegleid järgiti või mitte, et see on noh, ma, et minu jaoks on see nagu teisejärguline küsimus. Olulised on nagu muud asjad, kuidas see välja paistab praegu suurele osale ühiskonnale, ta paistab välja sellisena, et tehti ikkagi erand president ilvesele selle selle toetuse osas ja mitte seda siis suures osas tagasi nõudes, kui neid eesmärki ei täidetud ja ja mida ma olen siin saates mitmel korral peab öelnud, on see, et, et kogu see nagu selle teema varjamine katse lükata kalevi alla nendest otsustest rääkimine alles siis, kui, kui presidendi ametiaeg sai läbi. Aga need otsused tehtud aastaid varem, et, et see on aminetleja, kolmas teema, kogu see ametnike tegevus, kes selle teemaga tegelesid, et kahtlus, et, et nad soosisid, et nad olid tuttavad, et seal presidendi kantselei ametnike kasutajate, noh, see kõik on nii inetu, et. Ma soovitan soojalt kõikidel härma saaga huvilistel kui need veel mõni Eestis peaks leiduma lugeda seda rahandusministeeriumi auditud auditit, seal on märkimisväärselt palju sisulist informatsiooni ja selgub, et kõik asjad päris nii tõesti ei ole olnud. Kui meile on siis EAS-i poolt üritatud, et nii-öelda rääkida ja mulje jätta, et ma kas või tsiteerin sealt ühte lõiku, et kui mõni ettevõtja oleks sarnase toetuse abiga rajanud turismitalu, kuid loobunud seal turismiteenuse osutamisest oleks samas nõus edaspidi ja samas oleks edaspidi olnud nõus võõrustama oma laiaulatuslikku tutvusringkonda ja välismaiseid äripartnereid, siis ei oleks EAS saanud enam toetust abikõlblikuks lugeda. Nii võib jõuda ka siis vastupidi, pööratud hüpoteesi, nii et kui mõnel ettevõtta peal või kultuuritegelasel käib maakodus märkimisväärsel arvul väliskülalisi, siis kas tal on oleks olnud võimalik taotleda meetme alusel toetust nende võõrustamiseks kasutatavate hoonete renoveerimiseks. Et audiitorid leiavad, et selline tõlgendus ei ole meetme tingimustega koos? Lasen mina näiteks ei ole muidugi kindel, kas on 100 protsendiliselt korrektne võrdlus. Aga. Kui võtta nii-öelda see juriidiline argument, see muu sisu on kõik ka väga põnev siis rahandusministeerium leiab, et see tagasimakse aluseks olnud säte, et seda on kohaldatud valesti, et kui enamasti EAS selliste tagasimaksenõuete puhul on langetanud otsuse ühe teise sätte alusel, mis siis näeb ette seda, et tuleb arvesse võtta ta seda aega, mil tegutseti ehk siis Härma puhul ühte kümnendikku ajast siis sedapidi mindi hoopis teist teed, seal on olnud sarnaseid kaasuseid. EAS on küll proovinud vastu vaielda, et, et nendel ei olnud nagu selliseid erisusi või erandeid, aga, aga noh, mille peale audiitorid ütlevad, et kui projekt oli peatatud, siis ei saanudki mingisuguseid erandeid olla. Et see jutt, et täideti eesmärk ei ole juriidiliselt korrektne, aga selle teema kokkuvõtteks Ma arvan ka mingi teised audiitorid ütlevad midagi muud siis ja EAS-i audiitorid vä? EAS lihtsalt vaidleb vastu, et noh, nemad kui haldusorgan või haldusüksuse, et nad ei ole nagu nõus, et EAS-i juristid tõenäoliselt siis leiavad. Et noh, räägitakse ka, et president ilvesel on tekkinud tekkinud juba õigustatud ootuse printsiip, aga ma tahtsingi tegelikult jõuda sinnani, et kõige inetum selle loo puhul oleks, te mainisite ka kohtus käimist, kui Eesti riik hakkaks oma endise presidendi vastu kohut käima, ma arvan, see ei oleks nagu piisavalt väärikas, kuigi me oleme õigusriik ja kõikidel inimestel on õigus pöörduda kohtusse ja kui kedagi hagetakse, olgu siis kasvõi mõne haldusõiguse haldusnii-öelda akti osas, siis tuleb ka kohtus oma au ja väärikust kaitsta. Sinul tekib veel selline veel üks tasand on, ütles, et kui, kui hästi on praegu räime ilvesest, kui hästi on ettevõtja või inimene kaitstud selle eest, kui üks riigiasutus teeb ühesuguse otsuse ja siis teine otsustab, et tegelikult oleks pidanud olema teistmoodi, et sa võidki sattuda sellise nii-öelda hammastata vahel, et praegu on ikkagi Ilvese poolt vaadata, miks ta tänaselt advokaatide poole on pöördunud. On, on ka olukord selline, kus temale tehtimi tehti otsus ära tema ettevõttega seoses. Ta on selle täitnud ja nüüd mingil põhjusel üritatakse seda nagu ümber vaadata, et. Noh, see on üks üks kummaline nagu teema on siin veel, et BIOS näitab natuke seda, kui et presidendivalimiste ajal ikkagi kandidaate võiks öelda, siis hinnatakse vähe või halvasti. Ei vaadata väga paljusid asju. Noh, võib öelda, et eks ole need ilvese probleemid nii härma mitmed muud probleemid on tegelikult nagu just nagu eraelulised probleemid, pole mingit poliitiliste teemade üle vaidlust ja võib-olla meil on ka niimoodi, et kandidaatide puhul poliitikute puhul öeldakse, et kui, kui me neid valime, et noh, et vaatame, nende vaated, ärme vaatame nende nagu noh, eraelu või, või mis, mis nad nagu muidu teevad, et aga siin näeme Toomas Hendrik Ilves kunagi valiti, aga selgus, et Oriosid mingid teemad, mingid mingi asi, mis noh, mida nagu ei hinnatud tollal. Toomas Hendrik Ilves ise, Argo Ideon raamatus on öelnud, et kui talus majandustegevust, aga ei toimuks tähendab nüüd ma tsiteerin ideoni raamatute kui talus majandustegevust aga ei toimuks, siis kartis ilvesed toetust, nõutakse kohe tagasi. Sellist rahatallaga ei olnud, lähen pankrotti, et olla Eesti president. Oli siis see tsitaat, et ilves 10 aastat tagasi aimas seda seisu, milles seda täna võib sattuda. Ja nüüd ongi see küsimus, et kui ilvesele keegi lubas midagi, et me ajame selle asja korda, ära muretse, et sinust saab hea president. Vot see on jama, aga ma loodan, et seda ma ka ei usu, et keegi midagi sellist lubas, aga veel kord, et see näit tähendab, eks ole, et valimiste ajal ei vaadata ikkagi kandidaatide sisse põhjalikult ja kui ma nüüd mõtlen, kui kiiresti valiti Kersti Kaljulaidi raat, mida me nagu temast teame või mida, nagu poliitikud otsustamise ajal teadsid. Mul ei ole mingit infot, et mõne aasta pärast võiks temal ilmuks mingit turismitalu või pagan teab mis, mis muumi. Seal jamabeline eestlane, sa muretsed ette õige eesti mees. Probleem ikkagi on, on veel oluline küsimus küll tagasi saata on see, et seesama presidendi mõjutatavus, et kui tal oli olend, kui ta ütleb praegu, et oleks läinud pankrotti. Et kui ta siis sõltus ära mingi ühe ametkonna otsusest, et kas nõuda talt tagasi 10 protsenti või 90 protsenti, et et see, see nagu. Bidenit võis olla mõjutatav. Ka või vähemalt üks niisugune kahtlus veel spekulatsiooni saab õhku visatud, see on, see on ka halb nagu lahendus. Valb nagu järeldused. Et ma rõhutan veel kord, me ei räägi faktide põhjal, vaid me räägime teoreetilisest konstruktsioonist, kui see nii olnuks. Aga me räägime ühel teemal veel globaalses mõttes kõige tähtsamas küsimuses. Ameerikas juba mõnda aega on presidendivalimised käimas, saab juba hääletada ja seda on ka aktiivselt miljonid inimesed kasutanud ja teisipäeval peaks olema see päev, mil siis see suurem aktiivsus presidendivalimistel saabub, et Trump versus Clinton. Suur vastasseis saab tõenäoliselt lõpplahenduse, vaatan eilseid viimaseid arvamusuuringuid, see vahe on üsna napp. Üpris võimatu on ennustada, et kes võidab, kui uskuda nagu Pol siis räägitakse seal pluss kahest pluss ühest pluss kolmest Clintonile. Siin kõige optimistlikum ütleb pluss seitse Clintonile, et. Tal on ikkagi favoriit, et kui vaadata mingit kihlveo, mingit ennustust, turg, et seal on umbes ütleme nimelt 75 25 protsenti on Clintoni ja ja trumpi šansse hinnatakse, et jah, et siin sa võid leida, eks ole, olla, kus seal on mingi üks või kaks, võib-olla isegi leiad mõne pool liigus või kus on trump ees, aga mingit suurt-suurt pilti siis igal pool on nahk, Clinton midagi natukene, aga kindlalt ees, mis ei tähenda muidugi. 75 protsenti ei ole 100 protsenti, et Brexiti puhul oli ka samamoodi, mulle meenub, et vahetult enne enne hääletust kõik, nagu arvasid, et, et Suurbritannia jääb Euroopa liit. Hääletamistel läks teistmoodi, et Trumpil on šanss. Isegi Faraasia Boris Johnson veel nii-öelda viimasel õhtul arvasid, et ikkagi jäädakse. Aga Aivar, mida sina arvad, kuidas ühe või teise kandidaadi võit mõjutaks näiteks maailma majandust? Analüütikud, mis nad on prognoosinud, siis arvatakse, et algav nädal on on üldse väga närviline nii aktsiaturgudel, toorainete kui kui valuutaturgude osas. Aga kui peaks trump võitma, siis, siis ennustatakse sellest järsku kukkumist Ühendriikide börsile ja, ja, ja seeläbi mõjutab see Kindlasti ka ka see seejärel kiiret taastumist nagu alati, sest järsku selgub ikkagi, et emotsioonid käisid üle pea ja tegelikult noh, et vaatasime, et noh see oli umbes nagu Brexiti järel oli täpselt samamoodi järsk kukkumine ja siis nagu ronid tagasi nagu. Jah, et pigem võib-olla kui inimesed tahaksid panuseid teha, siis võiks vaadata, millistele sektoritele on, kelle võit parem. Seal on ka öeldud, et Trumpi võit võiks olla soodne energiasektorile ja ja naftatööstusele. Aga Clintoni Clintoni võit siis oleks või Trumpi võit oleks ka tervishoiu ju ja biotehnoloogia sektor oli hea, sest Clinton on ähvardanud seal teha erinevaid muutusi. Aga selline periood on alati tähendanud ka, et, et inimesed hakkavad kulda ostma või teisi väärismetalle, et kui on, on olukord ebakindel. Lihtsalt see teadmatus, mis, mis praegu päev turge mõjutada võib tekitada suuri kukkumisi, on, on Trumpi puhul on teadmatus suurem, et Clinton jätkab paljuski ikkagi Obama Obama tehtud ja, ja selles mõttes ollakse, ütleme, tema ei ole selline tundmatu faktor, aga Trumpi puhul on, on raske ennustada, mis need sammud saavad olema, mis need esimesed 100 päeva on ja, ja see võib panna inimesi või siis erinevaid analüütikuid kauplejaid aktsiaid müüma ja üle reageerima. Et ei juhtuks nagu Brexiti puhul, kus kõik vajusid šoki, olid üllatunud sellest brittide rahva otsusest, siis ma arvan, et igaks juhuks võiks ette harjuda mõttega, et trump võidab, et kui võidab, siis võib-olla see nii-öelda pettumus on natukene tagasihoidlikum ja kui ei võida, siis rõõm võib-olla seda võrra suurem. Ma lihtsalt üritan seda stereotüüpi jälle kanda, et tundub justkui, et Eesti elab väga Clintonile kaasa, noh, ma küll jälle kogu Eesti rahva eest, selles mõttes ei saa rääkida, ma tean mitmeid tuttavaid, kes on väga trombimeelsed ja arvavad, et see tookski maailmale uue hingamise. Kui vaadata noh, Ameerika Ühendriike, siis kuigi kuigi ma arvan, et enamus, eks ole, hääletab Clintoni poolt, siis siis ma küll ei saa isegi öelda, et seal Clintoni toetajate hulgas enamus nagu kuidas öelda, väga kaasa elaks, Clintoni läheks. Et Trumpil on tohutult igasuguseid puudusi, aga noh ütleme, kui oleks trumpi, siis oleks Hillary Clinton, Ta on Ameerika Ühendriikide ajaloo kõige negatiivsemad mingite reitingutega ja kõige madalama usaldusega presidendikandidaat, aga lihtsalt kuna trump on veel hullem Sellised said tänased mõtted rahva teeneid tänaseks lõpetavad uuel nädalal, ootan Aivar Hundimägi on siin juba tagasi. Mikk Salu ja Mirko ojakivi tänavad samuti, aga järgmisel nädalal lisaks Aivarile stuudios ka veel Urmet Kook ja Heidit Kaio. Kuulmiseni.