Tere hommikust, minu nimi on Urmas Vadi. Mu hääl vist endiselt natuke magab, võib-olla pooleldi ma ise ka. Kell on viis 38, vaatan mõnda auto armatturilt ja ma hakkan kohe sõitma kurid, saadad tallu, kus ma Hannes Praxiga, kelle töövarjuks ma hakkan kuritsada talu asu Viljandimaal Kõpu lähedal, nii et, et nüüd ma hakkan sõitma. Tunne natukene nagu lapsepõlves, et tahaks öelda emale, et kuule, et viis minutit veel, aga pole midagi, asun teele. Kell on natukene seitse läbi, jõudsin kohale ühte tallu, täitsa pime on, siin antiik headlase sisse ei astunud ja see on selline Viljandimaa vaikus. No kuskil eemal on ka autotee natukene kuule auto hääli, aga majas põleb, tuli mõned, vaatan, ausalt öeldes, ma ei tea, kas me ikkagi oled õiges kohas. Äkki olen. Ootame, kas siin elab elab või talvitub Hannes paks. Lörtsi sajab täna tervist, olen Urmas terit õiges kohas. Ealiste Kehras ma panin natukene mööda, aga ahah, ma arvasin. Ära. Mõtlesin küsida kohe esimese asjana, et miks me nii vara kokku saime? Noaga töövari ma eeldan, et see valguses, eks ju alata ja seitse hommikul, noh, tegelikult see ei ole väga vara, ei ole hullu midagi erilist. Ja ta läks võib-olla formaat ja kogu ähvardas ustavam. Vaat olen, lähen pesen nõusid, nõudepesu oli, pole pooleli. Ja ma kohvi teha muid toiduvalmistamist alustada, et noh, tegelikult ongi ju, eks ju ka töö, et kellelegi ei ka ei tea, Micharmaaliga nagu tegemist on nagu kas töö, sealt palka või töö? See on seesama küsimus tegelikult isegi vastu. Tänase päevatöö on. See nagu ongi tegelikult küsimus, mõtlesin, et kelle jaoks, mis töö on ju, et, et kas selle palka saama või või, või on iga liigutus nagu töö või kas töö on midagi sellist, et mida sa teeksid Parema meelega ei teeks. Et noh, tegelikult ega mul on tõhus küll praegu, kui ma läheks magama, las aga praegu, aga noh, samas ma tegelikult alati naudin seda nagu seda rahulikkust hommikuti. Ma saan aru, et see on eraldlikeks, et sa keset nädalat Tulad jajajajaja jajah, selles mõttes väga hea töövarjusaate olen puhkuse mõistlikud ja et siis puhkab vory, puhkuse äri või et, et noh, ma arvan, et saab tööga rikal puhkuse ajal, et, et võib-olla siin niimoodi distantsilt või distantsilt ehk ongi võimalik nagu sellele tööle võib-olla selgem pilk heita. Kardan, kahtlustasin seda. Tallinna päevad on nagu noh, niivõrd nagu neurootilised ja nagu niivõrd nagu tihedad, et et noh, selge, et selles mõttes siin maal olla selgelt saabub arusaam, et täpselt isegi aru seal, millega seal Tallinnaski nagu tegelenud ja mis nagu päeva nagu täidab ja, ja mis kohe järgmises päevas ka, et noh, mul on tõesti olnud mobiiltelefon väljasist esmaspäevast saadik ja ma tahtsin just näha käedvatest, kuidas ise nagu siia jõudsid. Mingi eksperiment oli mul käimas, et tudengid kogu aeg räägime ja kohe kohale, ühesõnaga et me suhtlesime internetis, Facebookis ja, ja sealt ma küsisin, kas ma võin su töövarjuks tulla, küsisin, et äkki sa pead enda telefoninumbrite, helistame, räägime, aga sa ütlesid, et ei, et sa viimasel üldse telefoni ei kasuta, see tundus mulle huvitav, selline jajajajaa ega seal pole jälle mingit sellisest sellist nagu muud muud nagu mõtet, aga kui, et et kui sa oled nagu, igalt poolt erinevate sidevahenditega nagu kättesaadav lihtsalt, et noh, see segab nagu keskelt tekitab stressi, põhimõtteliselt võib isegi ka nagu öelda nii mingi hetk lihtsalt et üldse kuidagi nagu kuidagi orienteeruda mingites tegevustes, siis siis ma no praegu jah, olen üritanud nagu vähendada neid nagu sidevahendeid ja noh, ütleme niimoodi, et kui ma jah, mingit eksperimenti teeneks mulle meeldib teatud võib-olla radikaalses ja ja kindlasti telefoni välja lülitan, on kindlasti väga radikaalne. Aga mulle tundub niimoodi, et ma olen mõtisklenud selle üle, et telefon, et sa oled Iiaid kõigile kättesaadav, paar näpuliigutust ja kohe saparaatse numbri valibki, et mulle meeldib selles mõttes võib-olla tõesti see Facebooki messi seal rohkemaid, et see on teda sealt ebamugav on seda naguniimoodi sinna trükkida nendeks autod roolides, noh see on võimalik, aga nagu ülimalt mittesoovitav ja mina ei tea, kes saab, sellepärast et sa pead ikkagi jälgima eriti hämaras sõites, kes kitsed ja jänesed või kaasliiklejad on, ma ei, igal juhul ei soovitagi ninaga mitte toksida. Ühesõnaga, see tähendab seda, et seda ei ole võimalik just nagu teha muude tegevuste kõrvalt. Tegelikult päris raske on nagu tegelikult kirjutada ja mõelda muudel teemadel, samal ajal. Nii et, et mulle meeldib selle asja puhul see, et sa oled kuidagi fokusseerun ühele teemale. Et sa ei pese näiteks nõusid või anna intervjuud näiteks nõudepesemise kõrvalt vaid seal kuidagi täpselt selles hetkes ja ja tegeled siis selle konkreetse teemaga ja ma mõtlen, et, et seal võib olla ka telefonikõne puhul ju selles mõttes hea, et muidu keelised tüütab, kes tegeleb, käsi peseb nõusid, juhib autot samal ajal ta ei ole sinuga ega nende selle autoga ega ka mitte endaga tihtipeale seepärast kui ta helistab, siis ta ei ole tavalise sellest hetkest on tavaliselt tulevikus või siis kurjustab mineviku pärast või siis meenutab, heietad mineviku üle, et no igal juhul mitte lehed käesolevas hetkes. No ma ei tea, mu enda elus on praegu selline periood, kus ma nagu mõtlen sellel nagu käesolevale hetkele, just et kuidas jõuda selle käesolevale hetkele võimalikult lähedale. No ütleme, et selline praktika telefonist seda soosib ja no mis seal salata tegelikult ütlen, ma ei ole ka meiliboksi oodanud ja tunnen seda, et, et iga päev läheb järjest mõnusamaks. Täiesti täna on kolmapäev ja päris mõnusam võrreldes. Mäletan nagu selge, et kuidas selline esmaspäevane päev, kus oli kohutavalt 11 nuga, hakkas ikkagi ikkagi vist tuli kuskilt läbi kuskilt telefonist paar siukest hommikust kõnet ja kuskil sera pidimegi nagu emaile, ega noh, praegu ma näiteks praegu on kolmapäeval ma üldse isegi ei tea, millised probleemid on üles kerkinud ja ma olen päris kindel, et reedeks tegelikult täiesti nagu oma sellise aktuaalsuse kaotanud tööl oled siis professorina osakonna juhatajana, kunstiakadeemias on üsna raske mitte suhelda. Ja, ja, ja, ja võib-olla see tuleneb ka tegelikult spetsiifikast, et võib-olla see tundub täiesti mõnes muus ametis nagu veidralt radikaalne, aga noh, minu päev on selline, et ma lähen hommikul tööle ja ma hakkan täpselt samasuguse intensiivsusega nagu kõnelema, nagu ma praegu sinuga kõnelen. Nii läheb õhtuni välja selles mõttes, et kui sul pidevalt mõtlevad minema, kõnelen ma praktiliste, istu arvuti taha taha, istun, oleks nagu sulapuhkus. Aga see on üks selline intensiivne nii-öelda suhtlus. No ma olen suht algaja professor ka, et seal võib-olla ei oska seda võib-olla väga hästi mahuliga kirglikult nagu sukeldun igasse magistri teibasse või, või kas nagu nii-öelda konkreetse üliõpilase arengusse või mis iganes nagu arendusse, nagu osakonnas, koolis, hariduses laiemalt, et, et see, see peaksid õppima olema kuidagi ükskõik see asjade suhteliselt, aga praegu on kuidagi läinud niimoodi jääd, et et noh, on muidugi, samas mulle meeldib ka see kõik, mis ma nagu tee nagu siiralt selles mõttes, et ja ja võib-olla, et see nagu ikkagi meeldiv kuskil nagu kaoks siis, et ei kaoks siis selle jaoks selleks nagu see puhkusenägu katkestus, nagu oluline on oluline ja selles mõttes See oli Ungaris on, annan asemel vaid meile mõtlesin ka iseenesest need autorehve vahetamas, et see on ikka hirmu seni, kus, nagu need mehed mul muidugi isenesest oleme päristavad läriseb jah, seal mingi suruõhuga mingi selline nägu püstimine keerata rattamutri lahti. Ja ma aeg-ajalt olen ise mõelnud, et kuidas oleks selles kummiboksis nagu töötada nagu siiralt päris nagu mõnda nagu aega. Taas jällegi, et selles mõttes võib-olla see on siis, kui, kui sa oled nagu igasugustest magistritöö teema probleemidest nagu väsinud, tundub, et nüüd oleks siis rattad ära vahetada. Kuues. Sedasama sama teemat tähendab, ühesõnaga siin on nagu mingid nagu üle katud. Aga ega ma ei läheks, ma ütlen tõesti, et huvitav, et jällegi see mõtteliselt aastaid töötanud selles nagu täristamisega, et huvitav, kuidas neil on nagu see nii eeldamine, kutsehaigused, et kas, kui õhtul silmad kinni paned, kas see kõik see nii-öelda drill valkjad veerevad rattad? Ei jah, veerevad rattad ei näegi kuule. Veerand teises skaalas. Nad näevad seda ja et kas see tärinu niimoodi tärin jätkuvalt kaigub niimoodi seal kõrvade vahel ja mulle meeldiks nagu meil endal tegelikult nagu lähevad mõelda seda, et ma Bratiseeriks nagu erinevad nagu ametid ja üldiselt tudengilt saad ikkagi põllule reaalselt, et kui keegi hakkab kuskil nagu kummiboksi projekteerimista, võiks ikka mõned rattad ära vahetada eelnevalt, et nagu aru saada, et tekiks siukest nagu distantsi nagu projekteerija, nagu tegelikult nagu elu vahele. Noh, ma mõtlen, et nagu rattavahetuse puhul on nii, ütlesin ikkagi öelda piisavalt nagu radikaalne tulla nagu selle Apple'i arvuti tagant nagu sinna nende selle mutreid keerama, siis sellises vanuses šokk võib nagu vaimselt hästi. Aga see võib muidugi teistega niita tegelikult tudengi ma mõtlen või? Vaimse töö tegija. Võib-olla hakkab väga meeldima tudengid väga tore oleks parim, kui, kui see naguniimoodi nagu, nagu läheks, inimene leiaks, leiaks oma selle nagu kutsumuse, et ja ma ei ütleks, et see areng ei ole nüüd kuidagi piisavalt vertikaalne sellel kodanikul, kes läheb hoopis kummiboksi tööle, et ma arvan, et arvan, et selleks nagu võimalust küll, et noh, eks seal kummiboksi ja see on ka igasuguseid filosoofalaks. Te olete kindlasti auto hingesaladusi võib-olla isegi rohkem ainult ma ära niimoodi veel elukohta küsida, siis on ka, aga ei võta keegi tõsiselt. Aga ma arvan, et kindlasti nende positsioon on tegelikult ega okei seepärast et tegelikult on, küsimus on ikkagi nagu vaatenurgast. Ja noh, nemad kummardavad, eks maha allapoole, kui nad seda ratastest parajasti vahetada. Füüsiliselt on see vaatenurk elule juba nagu teistsugune, aga ma arvan, et selles on midagi selles mõttes, et, et mida mina üritan tegelikult tudengitele, õpetaja on ikkagi mingisugused nagu vaatenurgaga Tsetigi nagu seda nagu nurka otsivide nurka proovime kuni üles-alla. Ja ma arvan, et kui õnnestuks Uiboxi mehena kui vaatenurk võtta ja sellel nagu mingi selline intellektuaalne taust lisada, siis ma arvan, et see on väga hea selles mõttes, et nagu väga hea selline lähtepositsioon mingite teemade nagu, nagu lahkamiseks Kuigi selle jamaga seetõttu ei tea, tegelikult palun sa multi-tasking on ju, polegi nii alaarenenud, aga nagu töö seisma. Aga eriti kui räägid, siis ei tee tööd. Ei, ei, ma ikka väga lobisen võin lobiseda, kui, kui töö käib ja noh, ma arvan, et, aga lihtsalt nagu mingitel vot seal rääkisime-rääkisime vahe võtnud seda vastutama, ütleme teisiti, kuulavad raadio vahendusel näit. Vaat siis nagu kuidagi jube raske on sellele lusikat pesta. See persoon nagu sellepärast saad üheaegselt nagu nii-öelda see ju nii-öelda vam pean ju rändaga mõtlemine või mitut nagu taustsüsteem, hästi, kus ma siin olen. Et kas selle sõnadele, milline mõju sellele Neil sõnadel on tulevikus ja, ja noh, ütleme jah, see vastutus nii-öelda vastutussõnade eest paneb et seisma võisid, näiteks, kui ma vaatasin, jällegi need mõni kahvel ei saa piisavalt puhtaks kinni kuivanud puder on kahvli küljes, siis ma panen tähele seda, kui ma sellega saanud nii-öelda tõsiselt tegelema, siis kipub jutt muutuma konarlikum ja ei tule sellist nagu säravat poliitiku jutt enam, et see mind huvitabki tegelikult töövarjuna ja spordikommentaatoritele on ju ka seesama asi, et nad nagu räägivad kogu aeg meeletu tempo ja seal selgelt ühel hetkel see jutt läheb lolliks nagu käest ära. Võib-olla see, et enam intellekt ei juhi seda nagu protsessivaid, midagi muud, et sa oled mingi alateadvus hakkab tööle, siis? Päris huvitav, päris huvitav, sest et mul on teile tudengite purje taas mu elu hirmsat kooli ümber, aga mingites nagu sihuke väsitavat matkadel märganud, vot seda, et on mingi siuke matka alguses, kõik, kõik tudengid on ikka noh, nad on astunud ülikooli ja nad intellektuaalsete huvidega ja suudad rääkida intelligentset teksti. Aga mingisugune füüsiline väsimuse hetk kuskil seal pikalt matkanud või pikalt liikunud, kas sa näed, mingid tüübid vajuvad läbi, et kogu see intellektuaalne kiht nagu kukub nagu pealt ära ja välja koorub kobivaksi mehe sel moel väga huvitav selles mõttes, et vot vot näed nüüd ahju all tuli ära kustutada. Olles paks, küsisin su käest, et kas ma saan kuidagi aidata? Ei saa, kindlasti saaks, aga aga minu arust nagu võib-olla isegi huvitavam on see, kui sa, kui sa oleksid nagu vaatlejana, noh, tegelikult oleks, ma arvan ka väga huvitav seda, kui, kui me mitte midagi ei kõneleks, lihtsalt jälgiksid, mis siin nagu toimub. Aga noh, muidugi see minu peamine mõte ongi, et mu vaatlen ja see on su väga, aga samas ennem kõnelesid sellest spordireporteri nagu ametist, et sa saad ju kommenteerida. Näed, läks ja vaat, tegi ukse lahti ja pani ja ei läinud. Teisel katsel. Õnnestus õnnestus muidugi õnnestus. Aga jah, no selleks ka tegelikult, ega siis ei sõltu, kas sinu filtri kõik tuleb, see, mis toimub. Ma mäletan, mis paganat, pilti mul mälupilt praegu silme ees, et see oli mingi film, oli selline, et keegi tegi kellegist nagu sellist nagu uurimust tööd ja oli kuidagi ehitanud sellise, selle inimese toanurka sellise nagu metsa varitsuspukki. Et oli, põhimõtteliselt oli istes nagu Lähevad otse lae all. Et tal oli selline kuusega pikk redelesine tool, kuidas ta jõudis sinna lae üles nagu nurka ja sealt nagu vaatlussuper, aga just nimelt siin jälle loodusvaatlejad saate ja minu arust on seal asja all on ka ruumiline sisu, et see ei ole täpselt sedasama vaatenurga all, et sa oledki nagu teise positsioonil, et on samamoodi põrandanurgas hiire, sellest vaatenurgast aga, aga marased lahe nurgas üleval soe, lihtsalt. Üks pluss pliidi kõrval ongi hiigelhiirelõks, et tava, tavamõõdus selliseid müüakse poes. Ma tõin hiinlastele, aga sellised on minust mööda läinud ja, ja, ja muid nagu puur ütelda niimoodi, et jah, et seal tegelikult noh, nii ja naa, eks ju, et kui ma selle paneme siit tööle luugid Lohtilise iirlase pekitükiga sööma, siis ta käib niimoodi klõps kinni. Ja, aga ei, ma olen näinud müügil ka minu arust kuskil siin mõnel Eesti turule, kas kuskil Tallinnas balti jaama turul võib-olla nüüd enam uuel turul võib-olla ei ole neid müügil, aga, aga vanasti oli neid seal nagu mingi budistlik nagu mõõdega selle lõksu puhul nagu juures, et noh, põhimõtteliselt see surma elu, mis sa teed seal vot kahjuks ikkagi ma ise pean selle hiire saatma karjajatele, kuigi ma olen, ütleme niimoodi. Hetkel. Aga nüüd ma pean nüüd raadio kuulajatel nagu need kõik on nagu väga põnevil. Seal alati ju noh, vägivägivalda see noh, sellised nagu meediasse, nagu paelub. Ma olen uputanud koos selle puuriga, no ühesõnaga niisugune nagu tüütu tegevus, aga noh, ma ei tea, jällegi tahtsin nagu maal olles siin kuidagi elust ja surmast jagu saada ja olema võib-olla nagu võib-olla noh ma tea, Manimatest nagu võib olla erinev arusaam võrreldes nagu linnaeluga ja ega see ei ole ju tore tegevus ja ega selle mürgipanek samamoodi pole. Tõra tegevusi ka samamoodi ka ei ole, tavalisi läks ülespanek nagu tore tegevus Michile piira peaaegu nagu pooleks lööb. Aga ütleme niimoodi, et mingitel aegadel on olnud tõesti vaba aega rohkem, siis ma olen teinud niimoodi, et mul on hiired kogunud selle puuriga või nii-öelda piiram puuris ja siis ma olen sõitnud naabreid laua taha ja poetanud seal selle. Mitte et mul oleks nüüd naabri vastu midagi väga head suhted oma naabri. Ma olen kuidagi hiirele andnud teise võimaluse. Ja see oli mingi mõned aastad tagasi võib-olla ka pidevalt oli niimoodi, et kui oli jälle linna minekut asemel asemel nagu nii-öelda kui Viljandisse, siit hakkasin liikumisi kuskil poole, veebel. Pakkusin nagu teist võimalust. Tegelikult muidugi oleks, oleks võib-olla kõige õigem nagu niipidi, nagu, nagu teha ja mäletan ühe hiire konkreetselt ma olen nagu Tallinnas Telliskivi tänaval Kukekese restorani ees lahti lasknud mis siit pärit, ründasid oma tubli kaks tundi sellisele hiirele tahaks juba kaamera külge panna, et teada tahaks teada. Aga ma siis pojaga rääkisin eile õhtul sedasama, viies poeg, et mis saab kiirtesti. Ja siis mul oli ka, tõusis ka nagu siiralt, et aga miks sa siis ära tappa tiire. Ja siis ma ütlesin küll, et hiir on kahjur, aga aga ega see, mis mulle tundub, et see selgitus jäi ilmselgelt nagu hõredaks tema jaoks. Ma olen siin maal öelda seda nii-öelda, seda, seal tapmist on lapsed näinud lähedalt küll, et ma olen ise eelmine vist üle-eelmisel vihtsusime kanali isegi pea maha lüüa. Kaotasime ja mul on olnud jah, ei, mul olid tegelikult kanad ka, siin olid siin ka veel üsna äsja veel mõned nädalad tagasi kolisime tegelikult augustis juba tegelikult Tallinnasse ja siis need kanad olid veel siin paar nädalat siin omapäi elasid sööklale reguleerimispolt nagu ringi käia, kristallid, nugised, rebased võtavad nad kinni, kullid aga midagi sellist ei juhtunud. Ja siis on võimalik Tallinnas Salme tänavale kalamajja ja jätkasime samad nagu vabapidamisnagunii nii-öelda laadi. Ja läks nädal mööda, kui nugis hoidis pead maha. Tallinna. Proua oli väga šokilised, hoov oli peata veriseid kannutäis ja Tallinnas, aga noh, mõnes mõttes on päris huvitav keskkond seal kalamajas ka, et elad kiskjate keskel. Vaata sa ise viisi tiire, mõni võis, võib olla Lugisesin. Mõni võis viia nugise, jah, täiesti selle peale ma ei tulnudki nugis jah, täiesti, kes näiteks käinud kanavargil kuskil mõnel toredal farmeril korduvalt ja selle asemel, et panna nugiserauad, püüdis puuriga kinni, tõi sinna, andis teise võimaluse, võib-olla tõesti. Sest siis ei olnud see pliit jube lahedalt, susiseb, salvestan seda. Olles poksiliit Kui me oleme droomiklevi rääkinud, siis kõik nagu füüsiliselt nagu liigutamisest, absoluutselt ei, ei suju noh, mitte nüüd, kui praegu on, kell on kaheksa ütleme tavaolukorras oleks seitsmest alustanud, parandasime sammu aurav kohvilauale, kellega päeviti kõik susiseb ja näiteks piima piimavanemale praegu pliidile nimedeks viitilaga veel soojaks läinud, nii et ühesõnaga ühesõnaga, ma näen seda, et siin on praegu nagu topelt nagunii puupliit võtab kõik aeglasemalt, aga, aga siin on, praegu jookseb kõik topelt aeglasemalt. Igatahes töövarjudest ei olegi kasu või need tulevad, mingid õpilased on niimoodi igavesest mingit kasu ei ole. Et tegelikult nad nendele endale nagu huvitav, noh, mul ka, onju aga ega mis nad ikka tööd ära teevad, midagi ei tee, ei töödanud küll, ei tee ära, aga noh, võib-olla selle võib olla, kasutegur on kelle selles, et teinekord jällegi ikkagi mõelda, mida sa teed, on ka ülion ikkagi kasulik pikemas perspektiivis ja kui ma nüüd ütleme, selle võiks mõtestada kuuest tehasel uudised, maraamistan ja kuidagi defineerin, võib-olla mingid sihuksed fookused taas. Taas läbi enda jaoks ja sellest on kindlasti kasu, et sa nagu mõtled korraks, millega siis nagu tegeled seal nii ja naa. Ses mõttes võib-olla ei peaks nagu väga palju ka mingite asjade üle mõtlema, et mõned asjad võiksid automaat siis, mis nagu nagu kulgeda, kohvi tegemine, aga, aga noh kui väga igav on, siis sellega mingi intellektuaalse sisu on ta. Jah, Me võimegi teha selliseid mikroskoopilise saata, et me sinu köögist üldse ei loe, mulle meeldiks, on sagelipäraselt jällegi erialast tulenevalt või iga jah, just erialast tulenevalt, et ütleme, nii-öelda inimese inimese ruumi suhe minu jaoks on kõige-kõige olulisem, see on see, mille ümber ma nagu töötan ülikoolis ja mitte ainult ruum selles mõttes, et noh, me võime hiljem pärast samadega, mismoodi me üldse sisearhitektuuri või seda nagu eriala nagu näen, aga võin juba etteruttavalt öelda seda, et minu arust kõige olulisema inimese ruumisuhet ja vot selles mõttes, et selliseid nagu piiratud nagu kongis olles, see küll väga huvitav. Aga vaata, see köök on ikka hästi huvitav koht nii või naa, et alati, kui on mingisugused peod või istumised, et siis minnakse alati lõpuks kööki ja köögis on nagu kõige mõnusam. Et mis, mis koht see köök sinu jaoks on? Kindlasti on see kodu süda ja majapidamises ta ka tihtipeale Ma mõtlen praegu seda nagu jajaa suhet, milles ma mõtlen lihtsalt praegu või seda küsimuse sisu, et miks see nagunii. Me oleme rehielamu siis 1875 aastal ehitatud rehielamust. Ja napp eks ju taas tagasi lasi mees, mitte siin, kus me praegu oleme siin selle seina tagant rei rehetoast ja rehetuba teadupärast on ju nii köök, magamistuba, vilja kuivatamist, kamber, sauna tehti seal täiesti selline nagu multifunktsionaalne ja kui nüüd olla nagu Mikitalik, siis ma võin öelda seda, et inimesed pole veel harjunud rehetoast nagu väljas olema. Et sellepärast ollakse köögis, et me oleme lihtsalt nii vähe elanud selle vanni ja elutoaga ja magamistoojad, mis seal täpselt aru, mis seal nagu tegema peab. Et kui nagu läheb ikkagi, kui inimesed, nagu need esimese kihi peale langevad nii-öelda nagu peen eurooplase kihid, siis nagu selline ürgkiht. Ürgkiht tõmbub jälle sinna kui nii-öelda põhikambrisse tagasi, ehk siis rehetuppa. Võib-olla see on selline rehetoaihalus. Ja sellepärast sa käid, peod algavad ja lõpevad köögis, köögis tuleb üldse inimest nagu väga hästi. Mulle see aeg väga meeldib. Vaikus on praegu hästi nagu uimas maalist lindusid pole rändlindudest ka enam eriti mitte. Jah, võiks isegi, võib-olla mõnes mõttes öeldud, et see aeg on isegi nagu kuidagi tegelema nagu pingeritta, võib-olla paneksin nagu sümpaatse nagu järjekorras, aga aga noh, võrreldes sellest nüüd seda aega näiteks kevade või suvega igas mõttes liiga barokne, et seal ikka nagu väga palju, väga palju rohelist, väga palju igasugust nagu möllu, suveetendusi, külalisi, kõik tüütud, kõike seda tüütut tegevust. Praegu on selles mõttes nagu tore vaikus, kedagi eriti ei liigu ja selline nagu situatsioon on nagu mõtetele, nagu nagu ruumi viljanegi puhtalt meeldib just sellel ajal, kui sind nagu mitte kedagi ei ole üldse folgi ajal, kus 20000 inimest nagu juurde tuleb. Et, et, et noh, võib-olla pärastpoole minna lemmikkohvikusse ja, ja ma tean, mul jõu Vaata, vaata, need püksid olid seal kasti peal. Aga vaikselt komplekteerima jääb midagi puudu, siis ma tulen, aitan. See ongi katkestuste kultuur. Ütleme niimoodi, pop-up messi oli vahepeal Nii-öelda jah. Ja vot lapsed jah, ütlesin. No ma vajadustega üritan siin kohutavalt raske, et kuidagi lapsed ja töö ja kuidagi nagu mingit moodi, nagu, nagu nagu nagu siduda neid nördinud Aegeldavatega tööle kaasa, et alati need päevad, kui ma sellised kolme kuni viie aastased tööle võtta või isegi 25 aastase tööle võtan, siis siis tõesti on midagi nagu välja tule tihtipeale, et ka paljud nagu protsessid ja mõtted on nagunii-öelda nagu ülimalt nagu häiritud katkendlikud. Aga samas on niimoodi, et päeva lõpus on jällegi ikka sihuke tunne, et, et see on üks õieti elatud päev, sest seal on alati nagu sellel nagu siiras, nagu äratundmine, et tihevused klastega seal töö juures kaklenud. Et või see kõik need koos oldud hetked on kuidagi nagu noh, vanem neist nagu selgelt nagu, nagu väärtust. Ja kuigi ma mõtlen, et see iseendale ei ole see õige kindlasti nagu elamise laad, et pigem oleks lihtsam ikka nad lasteaeda suunata ja ja mitte nendega nagu koos olla. Aga ma ei tea, eks ole, näha, mis päeva lõpuks saab, sellest? Ei, me oleme üritanud panna jah, need lasteaeda, aga kuidagi nagu punkarid on nagu keeldunud lasteaias käimisest. Jaa jaa ja vot nüüd on nii keeruline nagu tavade ka selles mõttes nagu kuidagi nagu ei ole tahtnud nagu vägisi nagu panna neid lasteaeda ja ja vanem poiss sees kuidagi keeldusis nakasse nii-öelda see nii-öelda ülestõus. Ütleme niimoodi ja, ja, ja noh, niipidi nagu läks ja. Suve loodu Lohtiseni hooliga viimane aeg lumist hangede vahel ja no ma ei tea selle asemel midagi nagu elu läinud niimoodi, et mõistliku toetasid selle sammu pidanud juba lõppema. Nii viimase hetkele õunamahl näiteks jäigi tegemata, põhimõtteliselt külm tuli ennem nagu peale ongi tegelikult teoses ei pea tegema. Kuule, aga ütle üldiselt, et sa ütlesid, et sind huvitab inimese ruumi suhe, mis ajast sa selle teema juurde jõudnud oled? Ütleme ikkagi nende ülikoolis töötatud aastate, need, mida me küll napilt kaks pool. Et mind valiti siis sisearhitektuuri osakonna juhatajaks ja professoriks ja siis ma olen selles mõttes tööalaselt nende teemadega tegelenud ja noh, ma muidugi ei jõudnud aga viimase poole aasta jooksul või isegi aasta jooksul nagu sellise tõdemuseni, et see klassikaline käsitlus sisearhitektuurist mind võib-olla isegi eriti huvita mõnes mõttes ja noh, mulle tundub, et mis on see klassikaline sihi äärde, stuudiosse on see, et on nagu valmis struktuur, mille sisse siis sisendit, et hakkab, hakkab kukkuma kukkus ja maja ja no ma küsiksin ise näiteks, et noh, millal sina näiteks kasutaksid sihartify teenust, kuidas sul nagu tundub, et millal see arhitekti poole pöörduksid? Ma ei oskagi öelda musti kasutakski praegu just nimelt just nimelt ja noh, mina mõtlen ka nii, et, et selle võib-olla selle eriala nagu naisteks ka põhi-põhiteemasid ongi nii, et, et ta on nagu suunatud mõnes mõttes ta nagu noh ta võib olla ka teenindab ühiskonnas on mingi teatav protsent läinud, eks ju. Kes saab nagu võib-olla siukest nagu täielikkuse siserletti teenus endale nagu, nagu lubada. Ja mulle mulle tundub see Võib-olla ütleme tänases päevas intellektuaalsele No annaks, aga ma seda teistsugune, ma annan intervjuud parajasti. Ja midagi anormasele või sa tahad ise, tahad ise süüa seda kummi anna siis ta ja ühesõnaga, et ühesõnaga, ma tahan jõuda mõttega sinnamaale kas meie oskustest monile spetsialistid, keda ma koolitama, et nende oskuste eest oleks nagu kasu erinevatele sotsiaalmajanduslikele klassidele? Ei oleks kuidagi iilitoorne, oleks elitaarne ja ta on tegelikult aastaid nagu elitaarsena eksisteerinud, et nii nõukogude ajal kui ka siis nagu Eesti vabariigi ajal nõukogude ajal Sist läbi riiklike tellimuste, kloosi keskuste ja need paljudega objektid. Ja siis uuemal ajal läbi siis nagu kommertsintervjueerida mis on ka okei, et need tegelikult on ju kvaliteetselt lahendatud ja selles mõttes nagu see kultuur seal nagu mingit moodi mingit moodi nagu levib, aga, aga noh, ütleme nüüd minu enda nagu see käsitlus erilastes ja kuhu poole ma nagu tahan liikuda. On võib-olla inglisekeelse terminiga kokku võetav sellise nimetusega Spacel disain, et see on suhteliselt uus nagu selles mõttes distsipliini nimetus. Ja see Olmab lisaks sisearhitektuurile ka mingit sorti nagu mingit sorti, võib-olla ka linna planeerimist. Võib-olla aga sellist vabasid kunste, maastikuarhitektuuri, arhitektuuri, ennast tootedisaini ja ehk siis kohutavalt laialivalguv nagu mõnes mõttes aga teisest küljest nagu jälle kokkuvõtvalt võib seda jälle kõneleda, nii et selle selle distsipliini jaoks on ülimalt oluline see inimese ruumi suhe, et ruume ja vaadata sellise kinnise konteineri na nagu sisearhitekti skulptuuri nagu vaatevinklist just mis on nagu valmis, mida hakatakse kujundama, vaid vaadatakse inimese ruumisuhet ja, ja üks nagu määratlus on ka see, et kuidas ruum voolab inimesega kaasa, et kui ma hommikul nagu kodus ärkame väljume uksest, et milline ruum saadab meid bussipeatuses autobussis või autos suurlinnas erinevates nagu nii-öelda vahealades nagu mingi metroojaamad metroovagunid siis noh, tihtipeale on ka selles mõttes, seal on hästi sellised sujuvad üleminekud, kütmata alad, köetud alad, kus nii-öelda sise- ja välisruumi nägu nii-öelda mõiste on juba nagunii hägune, et seal on väga nagu noh, võib olla. On kahtlane, kui raske piire tõmmata, et siis noh, vot see nagu see, mis nagu huvitab ja mina olen nende jaoks kuidagi nagu seda defineerinud kui sellisena, et mind huvitab nagu mõnes mõttes nagu imimõõtmeline ruum, et see, see on nagu võib-olla ka udune määratlus, aga, aga läbi skaala skaala üritan nagu seda see defineerida ja oma kolleegidega üritame läbi skaala, et see on nagu nii-öelda meil tundub kuidagi nii, et võib-olla väga piiratud on, ütleme, kui see nii-öelda tegevusala lõpeb välisseinaga, et nüüd on see minu töömaapiir, siit siit miskit enam edasi ei saa ja mõtlen jällegi nii ise, et Mul ei ole nagu selles mõttes öelda jõuga protsendi vastu midagi, et ma tahtsin kuidagi mingit klassiviha nagu õhutada, aga no põhimõtteliselt näiteks Urmas Vadi sinuga kirjanikuga mina küll hea meelega töötaks nagu koos sisearhitektina, aga ma kujutan ette hoopis nii või ütleme niimoodi, et ruumispetsialistina ruumi spetsialiste mitte. Ja ma kujutan ette näiteks nii, et, et võib-olla me näiteks koostama näiteks lahata või arendada mingit sellist probleemi, mis näiteks üldse võib-olla ühiskonnakorralduslikult teeks midagi nagu paremaks, et ma oleks lihtsalt või ütleme, meie oleks nagu nii-öelda meeskonnas siis mingit sorti nagu, nagu, nagu ruumi spetsialistidena ja, ja ütleme nii, et, et ma näen nagu noh, umbes kuhugi sinna suunda ma vist tudengid nagu koolitanud nalja oleks nagu selles mõttes laiem ülevaade ühiskonnas nagu toimuvast kultuuris toimuvast. Et nad omaksid nagu mingit kontekstuaalselt nagu mõtlemist, et noh, interjööri puhul võid kriitikana tegelikult välja tuua tihtipeale seda et nii-öelda see sisearhitektuuriprogramm on totaalselt konteksti nagu väline või ta ei arvesta nagu üldse nagu põhimõttelist sisuliselt sõidetakse tihtipeale üle täiesti nagu kõigest, et nii arhitektuuris, kultuurist või noh, mis iganes. Ja noh, mind, selle koera inspireeri, et, et noh, see võib ju mingil määral teha, olen ise ka tegelikult näen kui varasemal varasemas elus kindlasti nagu viljelenud korduvalt, aga praegu tahaks nagu mingit selliste võib-olla laiemat ja võib-olla mõnes mõttes nagu mingit sügavamat mõõdet nagu kuidagi tundub, et aeg on nagu selliste teemade jaoks nagu küps ja ja noh, üldse, kui ma mõtlen nagu erialaosas ka tõesti nii, et keskenduda nagu selles mõttes sellistele sellistele luksuslikele teleruumidele. Et no ma ei tea, aga näiteks kui tuleb seda, et võib-olla siis siis on võib-olla tõesti oluline varjendile hoopis nagu keskenduda, et, et ei taha nagu ka siin sõjahirmu nagu õhutada. Aga mulle tundub lihtsalt, et noh, Euroopa läänemaailm on praegu nagunii suures sellises muutuste muutuste ajajärgus. Mulle tundub, et on asjakohane, et otsida otsida erialas nagu uusi pidepunkte ja, ja võib-olla seda ka nagu ümber mõtestada. Ehk siis nagu kokkuvõtvalt öeldes, et ma väga respekteerin kogu Eesti näiteks ruumi kultuuriajalugu ja ka Eesti sisearhitektuuriajalugu, sir, tuur, õpetus ajalugu on minu jaoks väga tähtis ja, ja võin öelda seda, et kõik meie tänased toimetused nagu tuginevad just nagu eelnevate kümnendite kogemusele. Aga aga ma arvan, et siit on, siis on meie kohustus on samas ka edasi liikuda ja kohustus on teha lohud. Segasin, ütleks, et sa saad endale laua, KohtlaJ polismisesin mehi närvi. Nii-öelda kom, aitäh. Saad lõpuks komblesime. Kuule väga kommuni, aitäh kohane fondis soojal vinger on juba. Vaatame praegu Hannes poksija tema poja jussiga sõitma. Kuhu see auto ei ole, tavaline auto. Tere. Kõrge kastiga auto, selline farmeri käsikäes ja ma ei tea, mis selle auto puhul olnuks siis selle auto auto lihtsus ja võib-olla ka mingi töökindlusega, ma arvan, et ma muidugi sellest kindlasti kogu seda ressurssi ära ei kasutata, aga aga aga no ei tea ka jah, ühesõnaga ma soetasin selle kastika vana Toyota Hilluksi mesindusautoks, ta kuidagi muutus meie pere mesindusautoks Mess nüüd otsese, ma pean mesilasi nimelt. Jah, just nimelt, et siis eksis, mesindusautosid sellega. Kuna ma olen Soomal paar mesilat, siis vajan esirattavedu, rüüstatud vahe kinni. Et siis on vaja seda, mis siis vahetasin vaesel lihtsalt seal maastikul liigelda ja selle jaoks on see suurepärane, väga hea läbivusega igatpidi, muudmoodi ka sujub, hästi sellega aga ta meie pere seas nii populaarseks, et need on ta muutunud esindusautoks. Peavist talvisel perioodil ongi ta meie pere nagu põhiline auto. Suunduma. Me vaatasime paar päeva tagasi tokeeres üssiga ja seal oli auto porri kinni ja siis oli selline nippel lassi, kummid, rehvi õhk siis suure väiksemaks ja et oleks nägu, siis parem kakkuvus, siis on andnud seda teadmist nagu jagab. Ma kardan muidugi makil maameest ja metsameest, et selles mõttes ka, et see kastikas on tegelikult nagu niisugune nagu rohkem niisugune öelda nagu fetiš fetiš või stiili aksessuaar võiks öelda isegi nagunii. Et ma ju ei ela ju päris ikkagi, ma arvan, isegi tegevuses linnaga seotud, aga noh, teisest küljest Täiskasvanud paelukesele lemmis lemmiseneute räbaldunud olekuga nagu kastikaga sõitme, näed, see on kuidagi nagu omamoodi vabastav. Mõeldes, et läheks maksma võib-olla mõne kalli läikiva autoliisingu liisingu, maksin igakuiselt, et see kuidagi see, see moment jälle vabastab. Nii olles plõks, kus sa tõid meid täitsa metsa sisse, sinu autoga saime siit läbi külasemalt. Džiip oleme, me oleme selle vana balti paisjärve liiva düünil põhimõtteliselt. Mida on siis nõukogude ajal tee täiteks veetud ja me oleme siin Soomaa rahvuspargi servas tänu sellele düüni ära vedamisel on tekkinud siia siis selline veelomp. Ja, ja kui ma nüüd siin natuke siin selle nagu selle kinganinaga kummutil kaevamisest, nagu, siis tuleb kohe välja liiv. See on ürgne mere mererand, põhimõtteliselt siin lähedal, meri on siit, vaata, näed. See kõik on siin kaevad praegu mingi lobitööga võiks kaevanesson mesiniku töövahend konkspeitel ja siin on mingid kastid ilmselt mesipuud. Need on mesitarud, mesitarud. Mesilased ka täitsa sukerduvad. Need on praegu seepärast see on, need on. Siin on mesilased, mille pärast nad välja roninud aga neid on päris palju siin kuidagi. Üllatavalt palju neid kuidagi surnud pärast, siis ma ei teagi, ma vaatame, mis neil viga on. Äkki need putukad, need? Kuulake nüüd Hannes poksi mesilased. Jajah. Kes on eemal, näed, sa võid sinna elatuda isegi Laxeumale käigule natuke. Aga mis see tähendab, kui nad neid nii palju siin surnud on tulnud siin, et siin on praegu ma tegin seda nagu tegelikult oblikhappe ravi neile midagi meeldinud siin või. Tuleb eemale minna. Jõudsime huvitavasse kohta, jällegi on sinu Hannes paks mesitorud siin, aga see üks vana vana lagunenud talumajas ütlesid, et see on sinu sõbra ja ka minu hea tuttava Ramo Tederi vanaisa maja põhjametsa talu ja see on terve perekonna siis põliskodu. Ja siin selle sõna talu asemel pean mina mesilasi praegu, tõsi küll. Seetõttu, et see siis tuleb hakata missile. Vetseni pusle, mine sinna ja mina sinna. Majamääraks on ainus asi, mis selle majandusele teerib, ongi see välikäimla kogu maja, nagu sa näed, on nagu kokku kukkunud aastaid. Kas see on see koht, kus Roo Teder tegi enda lõputöö et ta joonistas või tähendab, maalis uksed ja seinad siin täis? Täpselt see koht? Ei tea, kas siin on mõni koht, mis nagu näitab seda. Ühesõnaga, see on täiesti lagunenud juba sammaldunud palgid. Hannes, paks, mis sa selle inimese ruumi suhte kohta ütled? Siin inimestel on väga palju, ei ole, et ja, ja lummas see igatahes loodus võtab tagasi selle selle ruumi põhimõtteliselt põlispuud, nagu jäävad tunnistama, et sina kunagi inimeste eluase olnud ja no tõesti, et 90. alguses ma alles siin selles samas majas selles samas majas ööbisin. Ja praeguseks on siin ainult tõesti see välikäimla on ainus nii-öelda kasutatav tuttav objekt, et aidahoone on ka vist ja vist laudahoone on ka veel mingil kujul püsti, aga eluhoone eluhoone on täielikult sisse langenud? No ma ei tea, minu jaoks on see nagu ei ole kurvast öeldes, mina mõtlesin, et kas see tundub sinu kui Sisearhitekt teos kuidagi perspektiivitu, mõttetu asiatiivikas minu arust see. Vaat siin on karu, jah, siin on, käib karu ja siin käib just nimelt karu poegadega. Ma olen päris kindel. Aga mitte praegu, praegu ma usun, et ta on juba talveunest. Ei ole perspektiivikas. Et see on nagu, ma ei tea, minu arust on see hästi sümpaatne. Nüüd sõitnud igasuguseid teid mööda, kuhu me tulnud oleme ja mida me vaatama tulime, Hannes põks, öeldnud sihukesele, jõe lohale Raudna jõe äärde, kus meie siher tuure osakond korraldas möödunud augustikuus sellise rahvusvahelise suvekooli. Ja mõlemas soomaal ikka veel eelmine Sooman jätkuvalt Soomaa rahvuspargi rahvus pargi territooriumil ja siis erinevad tudengid erinevatest riikidest ehitasid siia sellise kaheosalise ujuvplatvormi, mis hetkel küll on maapinnal, aga aga ma võin sellepärast hiljem näidata pilte, kus siin selle sama koha peal Suurjärv. Ja praegu on soomaal on sõidetud, mingil hetkel see muu enam ei ole, moon, vesi, SEST nii pidi ongi ja siis see on jah, et, et see on niisugune kaheosaline ujuvplatvorm ja tegelikult oli sinna kolmas osa. Kolmas osa läks vettelaskmisel ümber ja, ja põhimõtteliselt purunes kõlasele tegelebki saun. Et, et see oli selline, selline kolmele on praegu selle peale kolmeaseme kompleks, aga see, see jah, see kahjuks purune haned, küttepuid ilusti veel alles olemas. Et ma ikkagi vist proovin korra tuld teha, siin kujusin Soomal olema. Ma lähen toon sealt, vaata talgu sealt autost, et hakkame siin, siin on, ühesõnaga see on selline Porv või kuidas selle kohta öeldakse parv parveparve. See parve peal on üks tule tegemise koht tuld tegevusest, sest et tule tegemise koht. Igatahes lõkkesuitsu põlema ja jube külm on tegelikult jube lõkke teha ja ma olen üllatunud, et ma selle põlema sain. Ma näen tõesti, ma ei oleks uskunud, et kohe õnnestub, nii. Hakkab mingisuguseid asju grillil või ka ma saan aru jah, mõned kuivanud kanakoiba vilju koduga. Tundub, et see ongi päris ilus, saate lõpus. Ühesõnaga, et siis siis kui te tudengitega seda, seda Porve või seda alust tegite, et ta nagu selles suhtes nagu huvitav kohtaksite soomaad. Nii et mingil hetkel on, ta on siin vesi ja siis ta on vee peal, praegu me oleme lihtsalt kuival ja teeme lõket siin aga, aga mis selle mõte nagu oli? Ma mõtlesin ise lihtsalt, nii et me jäämegi tegelikult juhendajatega eriarvamusele, et mismoodi see, kus kohas ta seda võiks ja mismoodi ta oleks siis nagu mis hoiude toimida võiks. Ja minu jaoks on jah, Sooma selles osas eriline sinist toimuvad need üleujutused, et kui me oleksime selle parve jätnud jõe peale, siis noh, jõgesid on ju igal pool. Ja siis samahästi võiks ta ka Emajõel olla ka Tartu kesklinnas. Aga räägime nagu selles mõttes nagu üleujutuse piirkonnas siis on nagu minu arust on, see on just selline Sooma nagu kohaspetsiifiline nagu kontekst, et siin siin lihtsalt luht muutub järveks mingitele ja kogu selle Parve ja nii saigi see parv tegelikult lõbuks veetud siial nagu luha peale. Ja praegu hetkel on ta sellisel võib öelda ka trööstitus, trööstitu lohal, aga ka keset, kui nüüd tuleb nüüd kevadine suurvesi, hakkab jälle taas ujuma. No kes see muidugi on, küsimus ja et see võib olla selline, kellel siin sellisel nii-öelda lörtsi sel kevadel meeldiks nagu küll, nagu grillida, tuld teha, aga mõnus mõnus seepärast, et need on tegelikult need tuletegemise, kohtasin terve Sooma täis, et et see, et sa saad nagu võib-olla kord aastas teha tuld siin. Noh, see on isegi mingi rituaal ju tegelikult veel mingisugune traditsioon on mis iganes, et selles mõttes on, selles on mingi teine mõõde. No ütleme niimoodi, et tänapäeva inimene, tema tahab ju kõike, kogu aeg, ta tahab, et tal oleks aasta läbi tomatid müüa kaupluses ja temale tundub võib-olla see arusaamatu, et miks mõnda asja mingil ajal ei saa. Aga see, et, et nagu mõista nagu looduse sesoonsust minu arust see on niisugune mingi oluline oluline nagu nii-öelda tuum ja võib-olla ka pedagoogilist nagu plaanis, nagu lastele oleks siin võimalus nagu selgelt selgitada, et jah, et praegu me oleme sellel nii-öelda soisel pinnal. Aga kord aastas saab olema Sinijärv. Ja et see on nagu see siin saab seda looduse eripära, nagu selgitada Kuule, mis sa teed seal? Täna olin ma Hannes proxy töövarisaade, mida te kuulate selle kokku mänginud Viivika Ludvig ja Urmas Vadi kõike head ja kohtumiseni järgmisel pühapäeval.