Folgialbumi saates kuuleme täna bändi nimega finiitrigi albumit nimega sfäärid ja on rõõm, et stuudios on tulnud selle trio kõik kolm liiget ketti, Sommer, Eva Väljaots, Johannes Ahun, et rääkida ansamblist, rääkida sellest plaadist. Kõigepealt ma tahakski, tutvustaksid oma ansamblit, lisaks traditsioonilistele pärimuspillidele kuuleb singa hangi, mida ma eesti pärimusmuusikas ei ole varem kohanud. Lisaks siis viiul ja kannel. Aga nüüd ma palun, et te ise räägiksite natukene, mis meid kokku tõi ja, ja mismoodi te siis koos tegutsete tervist Me oleme täiesti silindri, mina olen Johannes ja tegemist on selles mõttes väga noore kollektiiviga. Ja me kohtusime 2015. aasta mais ja tänaseks oleme natukene üle aasta vanused oma bändi mõistes ja juba meil ongi esimene plaat väljas. Ja need lood, mida meie seal loome, on kõik meie puhas omalooming. Hini kri sai alguse jah, 2015. aasta kevadel, kui Johannes hakkas Hiiu kannelt õppima meie Eevaga, siis juba olime mänginud ja Viljandis toimuvat selliseid Hiiu kandle jämmid kus, kus me saame kokku ja mängime neid pille. Aga Johannes võttis oma hangi kaasa, mis oli selles seltskonnas muidugi väga eriline pill. Ja nii juhtuski, et minul oli veel viiul ja eval kannel. Lisaks nendele hiiu kannel, tele ning tookord me jäime kolmekesi mängima kõiki neid erinevaid pille ja salvestasime seda muusikat. Ja selle salvestuse töö pealkirjaks sai sfäärid, eks hoopiski, neljas kõrv kuulas seda ja iseloomustas seda sellise nimega justkui sfääride muusika. Ja sealt saigi kõik alguse. Kas esialgne salvestus on ka juba siin plaadi ja sellest esialgsest salvestusest me noppisime välja, see salvestus oli päris pikk mitukümmend minutit ja me noppisime need parimad ka, et sealt välja ja lõimegi sellest kokku. Loo sfäärid, mis on albumi nimilugu Aga ma saan aru, et siis pärast seda, kui te sattusite niimoodi kolmekesi koos mängima, et te olete siis veel edaspidigi kohtunud. Selles mõttes on huvitav, et mina tollel hetkel, kui hakkasin mängima, sattusin üldse Viljandisse, oli mõtetes, et Viljandi kultuuriakadeemiasse sisse astuda ja tänaseks olen teisel aastal helitehnoloog ja Eeva ja nii on mõlemad pärimusmuusikud. Selles mõttes on meil hästi põnev, et mina nagu lähtun hästi helitehniliselt, võib-olla salvestuse ja vaatan igat instrumenti individuaalselt, kuidas ta kõlab. Ja, ja see kokkukõla on väga ilus ja just sellise helitehnilisest küljest vaadatuna on ta väga keeruline ja äärmiselt põnev ülesanne, et kuidas seda tehniliselt kõike salvestada ja neid väikseid kogemusi saades, Me mõõtke nagu edasi tüürime, mis on siis minu seisukohast väga põnev? Mida te muusikaliselt sellesse kooslusesse igaüks olete kaasa toonud, milline on teie taust ja enne oli juttu, et see on kõik teie oma nagu autorilooming või siis bändi looming. Kust need lätted on pärit, sinna jõuab. Need lood on ikkagi alguse saanud meie koos mängimisest. Nendel lugude autor ongi sinitri, sest me kolmekesi koos neid teeme. Ja eks igalühel on oma mõtted ja ja ideed, kuidas, kuidas mängida ja milliseid helisid teha. Kuid näiteks on niisuguseid väikseid siukseid põnevaid või kentsakad lugusid ka, et kuidas üks lugu sünnib minu meelest üks märkimisväärne niisugune lõbus ja õpetlik lugu on, kui me käisime siis 2016. aasta juunikuust tegime väikse loomelaagri, et lugusid luua, üldse kokku mängida ja seal oli siis selline seik, kus kohalik pere koer kergelt ampson, sketi poogna kätt, niimoodi et oli üsna paistes juba esimese õhtu või pärastlõunal. Ja siis oligi väga huvitav, et, et noh, et kuidas me nüüd siis muusikat edasi teeme ja samas määratles kindlasti järgnevate lugude näiteks viiulimängu osa, sest sellise nagu vasakust käest näiteks lähtuvad mingid noodid hõredamad ja kuna sellest parem käsi saanud mängida ja, ja huvitav on, kuidas nagu üks tegu võib mõjutada mingite lugude iseloomu ja samas anda selle värvi. Ja siis me pühendasime ühe loo nimega krae sellele koerale krae. Seda lugu saab kohata ainult kontserdil, aga jah, taustast on kell tegemist, see, kuidas need pillid on, on loonud seda, mis me, mis meie nüüd siis loome mina oma viiuliga tulen küll pärimusmuusikakeskkonnast, Viljandis, õppides kultuuriakadeemias, aga ometi siniTriisma mängin pigem klassikaliselt, mis on minu, võib-olla ikkagi veel tugevam taust ja Johannes tema, tema on ka küllaltki klassikalise taustaga kitarri õppinud ja ja hang muidugi määratleb juba laadiliselt, kuidas, kuidas lukku saab kõlada, sest et tal on seal kindlad noodid ja Eeva. Ja mina olen pannud muidu selline iseõppija kandlega. Ja viimased aastad tõesti olen, on olnud õnn õppida Viljandis pärimusmuusikat aga kandle peal, mulle meeldib ikkagi teha seda, mida, mida hing ihkab. Et tegelikult me oleme jah, pärimusmuusika radadel me ise kutsume niimoodi, aga aga kuidagi jah, liikunud stiiliüleseks. Mis nooti siis selle hangib, meil mängida saab, mis, mis laadis see pill üldse on üles ehitatud? Hange kui sellest natukene nagu tausta avada, ta on sündinud 2000. üldse ilmavalgust näinud Šveitsi maalt Bernist. Tal on kaks meistrit Felixi viina, kes uurivad, nüüd leiavad veel täpsema info selle kohta, minu pill on valmistatud 2006. aastal ja tema siis nii-öelda passiks koduks on tee ja ta ei ole häälestatud nii-öelda 440 hertsi peale, vaid ta on natukene kõrgem ja ise äralikuksis teebki. Ta kuna ta määratleb ennast üsna siukseks teemi noorseks, siis saab ka seal mängida, mõndasid tuuri noote, nootidena on, on tal seal olemas peaaegu nagu terve oktav, aga seal väikselt siuksed erisused on. Ja ma arvan, et kuulajal selles mõttes on põnev ja mul. Meil mängijatel on väga huvitav selles mõttes kogu aeg niisugune ülesanne, sisemine, et kuidas nendest samadest samast võimalusest luua kordamatuid, uusi võimalusi, uusi mustreid nii rütmiliselt, meloodiliselt ja kuidas need kokku mängida. Üsna põnev on just selles mõttes, et meil on ka Hiiu kandled, mis on ka kodus Burdaandee kaks sellist, et hästi sarnaste selliste tüüpidega häälestustega pillid muidugi viiul ja kannel on hästi-hästi laia nagu võimvõimega. Et sama selle kunud rütmipill ja hästi toetav, siis mingis mõttes palju nagu määratlev, kuid samas jälle mitte minu meelest üks põnev lugu on see samas sfäärid, kus hangima kasuta, on natukene ka nii-öelda tema siis kõlad tagumisel pinnalt, kus on siis kõlaava kõlab natuke rohkem nagu udutrumm, mis ei määratle ennast nii otseselt helistikus, kus saab siis mängida, mängida nagu hangi helistikust väljas, sest et see toon on niivõrd liikuv Aga võiks kuulata äkki seda lugu, sfäärid siis ja siis räägime oma jutte edasi. Aga selles mõttes täitsa huvitav kuulata, et te rääkisite, et see on niisuguse improvisatsiooniline sündinud seal kohe esimesel õhtul poleks üldse arvanud, et kuidas inimesed saavad kokku ja 11 äkki muusikaliselt mõistavad ja huvitav oli, seda ka muidugi teada saadet see hang drum ongi siis ainult 16 aastat vana üldse. Ja et minu vil on 10-le, aga jah, et need on erinevad generatsioonid erinevatel aastatel välja tulnud ja hange tänasel hetkel enam juurde need meistrid ei teegi. Aga selline selline rariteetne pill, hang ise on patenteeritud. Ja teised meistrid teevad siis teistel teiste nimedega rändpanna. Seda enam on huvitav, et kui vähe albumeid on tehtud hangiga salvestatud üsna eriline oli seda saada siia purki. Aga kui palju Eestis neid hank trumme on? Minu teada minu teada üks seesama ainese ja siin käib küll, on käinud erinevaid artiste ja ma olen näinud erinevaid hang, aga minu teada nagu sellist, mis siin oleks veel, ma pole näinud, ei ole kohanud. Miks te just olete nime all sinitri, mida see tähendab? See nimi tuli tegelikult väga juhuslikult. Me olime nime otsinud, et juba mitu nädalat minekas kiireks minema, sest et üks üritus, kus me pidime esinema, tahtis juba plakatid välja panna ja ja koos autos, kes oli viimane hetk, et otsustada ja ja, ja kinnitada siis esinema tuleb. Ja eemal oli hommikul mõttesse tuletusena sinitri, mis oli täiesti kõla mõttes ilusa kõlaga, aga tähenduseta sõna. Ja see jõhkurituma ja mõtlesime, et tõesti võiks olla meie nimi. Ja nii ta jäi. Eva, kust see siniTriisena tuli siis? See tuli nii nagu mul vahest ikka tulevad mõtted. Nii et ärkad hommikul üles, lihtsalt on üks mõte peas. Seekord oli see mõte sinitri. Kas räägiks need teistest lugudest ka midagi kuulata? Eks meie jaoks võib-olla väga suure tähendusega lugu on roheline kohe esimene lugu plaadil mis on sündinud Viljandis, rohelises kohvikus. Kohvik ei ole meie jaoks lihtsalt niisama kohvik, vaid see on see koht, kus me alati esimestel soojadel kevadilmadel pillid välja võtame. Ja siis Läänud, suvel festivalide ajal hansapäevadel ja kogu aeg koguneme seal ja ja mängime pilli. Nii et see roheline sündis ka seal ja oli samamoodi nagu sfäärid. Üks esimesi lugusid. Ja võib-olla et kuidas need lood meil sünnivad, et et noh, et kas te siis tõesti lihtsalt kusagilt, et eks ikka on mingid motiivid, ent lähed mingisse uude kohta, sa mängid, avastad mingisuguse motiivi, siis sa võtad selle motiivi kaasa ja siis hakkab sealt edasi sündima või siis seda enam, kui oled üksinda, kui satud kokku, siis võib sind kolmekesti mingi motiiv, mis tundub äärmiselt põnev ja ja nõnda nad nagu järjest arenevad ja leiavad oma omi teid. Ja noh, muidugi kõige lihtsam on see, et võtad ühe pilli, võtad teise pilli, kätavad kolmanda pilli kätte ja siis hakkab nagu sealt kooruma viskeid. Et näiteks meie loos nimega Karu lõkketants saab kuulda hangi Hiiu kannelt ja kannelt. Et Hiiu kandled on ka selles mõttes hästi müstilised pillid ja kui neid kokku omavahel kombineerides on täiesti nagu täiesti erinevad maailmad mingis mõttes, et et me kõik mängime hiiu kandled koos ja siis olemasolevate pillidega, et saab väga erinevaid kalapilte. Võib-olla see ka, et kontserdil me lugusid ei nimeta, publikule kõigile on jäänud tegelikult töö pealkiri kõne, hästi raske on sellist loomet sõnastada. Ja, ja plaadil on ka jäänud need tööpealkirjad, aga et inimestele anda kuulamiseks vabadust ise mõelda, siis me oleme jätnud nimetamata kontserdil. Ja näiteks nagu kirikulugu sündis isegi natuke enne kui sinikri. Me läksime Hannesega kahekesi Jaani kirikusse mängima hingedepäeva kontserdile, mis iga aasta toimub. Viljandi pärimusmuusika tudengid mängivad seal ja selle kontserdi jaoks. Me tegime kirikuloo See lugu on 18 ja siis seal mängitud ja mingis mõttes võib seda Naligi mõeldes, et kuidas võiks kõlada näiteks kirikukellad või, või mis lugu võiks kõlada kirikus ja, ja väga huvitav, minu meelest. Kätlin teab sellest natuke rääkida. Mina nimetasin selle biitliteks, sest et seal anniks kandlekäik, mis meenutas mulle biitleid, tehti kitarrikäiku. Sest et see nii ilus ja mulle meeldivad biitlid. Ja terve see lugu, see lugu on see, mis on saanud igalt kontserdilt alati sooja vastukaja, et see viib rändama. Ja meile endale ka väga meeldib seda mängida. Aga plaadi viimane ametlik Trekkan, Paala või pala? Mis see on, see käik, mis seal kandlega on, see tuli mul kuidagi selles vaimus, et ma kuulasin balalaika muusikat palju. Ja olin väga soomeugri tainel ega Venemaa lainel. Ja siis, kui see lugu oli valmis, siis oli vaja ruttu seda kuidagi nimetada. Ja Johannes küsis vist, et mis selle loo nimi on ja ma hakkasin midagi ütlema, aga tuli välja ainult pala. Nii pool pole, lõikad. See sihuke on tõlgendamise võimaluste ruum, et minu meelest kõik need lood on selles mõttes mu nendest nimedest ei pea võtma, šnitti, aga võib ja minu jaoks on ikkagi hästi kuuldeline ja hästi kuulamise muusika. Ja igaüks võib, nagu ma arvan, sealt midagi välja lugeda tema jaoks. Ent kuid samas elase kirjeldusse valan, kui seda juttu kuulda, siis selles loos kuulab väga palju seda et selles mõttes on ikkagi üsna isegi täpselt kirjeldavad nimed. Kuigi nad ei pruugi tunduda. Plaadil pidi olema ka üks salaTrek boonus Trek. Tõsi, sellega on niimoodi, et kes selle üles leiab, siis saab seda kuulda. Ja selle looga on ka huvitav lugu selles mõttes, et kui me salvestasime oma plaati, siis põhimõtteliselt oli terve päev nagu salvestatud ja me olime seda lisalugu või siis seda ühtelugu korra või kaks tegelikult nagu ideeliselt proovinud. Ja me teadsime seda motiivi ja see oligi siis niimoodi, et ma lihtsalt palusin vält, et no teeme selle ka, et äkki õnnestub, et seal üks steik umbes viis minutit läks aega ja nii ta on, et nii-öelda kaheksa või mis meil oli isegi üheksatunnise päeva lõpuks oli siis eks ikka viieminutiline panus ja minu meelest see on väga ilus. Polgi albumi saates kuulasime ansambli sinidrill plaati sfäärid. Stuudios olid külas ansambli liikmed käti Sommer, Eva Väljaots, Johannes Ahun. Saate koostas Liina Vainumetsa. Aitäh kuulamast. Sulgjalgu muusikat hoia kardinate pragudest köögilaua tagant ja põlve pealt.