Unustamatut. Järskude. Tere taaskord kuulama saadet unustamatut, mina olen oleverlik ja meie tänaseks kangelaseks brittide au ja uhkus, pintslid. Just nii kunagi kui tänased 50 aastased hoidel noored, nii umbes 20 aastat vanad raadio särasid, kuid äikesed oli kuulsamast kuulsam siin ilma peal ping slaid. Just seitsmega 10.-te aastate mastaapsed ja kontseptuaalsed heliplaadid olid need, mis praegugi klassikalisteks on jäänud hilisemastest ja varasematest ootustest indlikumeloodilist ja mingil veidral moel painavat kõla kõrva pole jäänud või kasvõi näiteks sellest samast alustanud albumist nimega vussi UFC. Varasematel aegadel slaide, alles siis oma teed ja rada kas lius või psühhedeelne, rokk või proge või ämbiend. Just 70.-teks oli segu sellest kõigest valmis saanud ja just selleks ajaks võtmeks hingelukuaukudesse saanud. End, nagu selles saates tavaks, esmalt ürgajalugu. Pink Floydi algrakukesena kokku juba pea 40 aastat tagasi, 1964 ühes Londoni arhitektuurikolledžis. Roger Waters mängis bassi ja kirjutas laule, Nick Mason mängis trumme ja Richard Urait mängis klahvpille. Enne pärale polnud jõudnud pöörane geeniust, siin närvid oli nende muusika tavaline tudengibluus. Neljaks aastaks ehk siis 64 kuni 68 oli Darryt osa pink slaidist suutis mingil kummalisel moel selle bändi teiste sadade hulgast esile tõsta. Suur osa muusikast oli küll laenatud. Bändi nimigi oli laenatud kokku pandud kahe ameerika bluusimehe, pinge, Andersoni ja flööt, Khansseli eesnimedest. Pink, slaid sound. Ajapikku hakkas aga tulema üha enam ka omi lugusid, millest mõnedki plaadile jõudsid. Üks dollastest värviti kirjutatud hittidest esimestest singlitest oli analt lein. Noomib lugu analdist, kes kuuvalgel pesu nöörilt naiste pesu näppamas käib. Et mitte jääda pink Floydi varajase perioodi kajastamisel liikidzix siinkohal lõika Barretti pikemast teosest, mis kannab nime interStella Ove drive, kus juba ka keerukamad kompositsioonid kõlamas. Tõenäoliselt ei leidu meie kuulajate hulgas kedagi neist, kes 60.-te lõpu kanepi lõhnastes Londoni tudengibaarides aega veetnud ja kel seeläbi nostalgia hinge paitamast. Aga tegelikult oli selles muusikas aja vaimu, tollal oli see modern ja oli progressiivne ja oli psühhedeelne. Taustal kõlavat interStella rõvedalt. Raievee seostatakse isegi tänapäevase klubimuusikaga. Samamoodi pikalt ringeldas ja tasapisi muutudes kandnud tollal klubi noorsugu transsi. Ning kõige selle psühhedeelsed taga olid juba siis teatud psühhedeelsed sünteetilised ained, mida just sedasama Darryt üha enam pruukima hakkas. Aastal 68 oli asi nii kaugele, et teised enam temaga suheldud ei saa. Tänud ja võtsid uue kitarristi David Gilmore. Piisas ainsast liigsuurest kogusest sellest liist, et pärit viia liig pikale reisile teistesse sfääridesse ja tagasiteed ei ole ta senini leidnud. Siin pärit andis 70.-te alul mingil moel välja kaks sooloplaati abilisteks seesama David Gilmore muusikuid ansamblist nimega Softmašiin, seejärel aga kadus avalikkuse silmist jäljetult. Veetis pikki aegu kinnistes närviraviasutustes, nüüd 30 aastat hiljem aga elab ema seltsis Cambridge'is. Selline nukker lugu siis. Pink Floyd aga kasvas ja arenes ja investeeris kõik, mis teenis uutesse pillidesse ja elektroonika katsetustesse. Asi, mida läbi raadio mingile demonstreerida ei saa. Oliguvadrofoonia ehk muusika, mis saali igast neljast nurgast kostab ja kuulajat ümbritseb nii nagu videosüsteemides tänapäevane, talvise ja muidugi ka nende kontsertide valgusšõu oli tolle aja kohta revolutsiooniline. Instrumentaariumi ja paranenud mänguoskus kandsid vilja. Juba aastal 68 tootis pink Floyd mängutehnilisest märksa kvaliteetsemat produkti topeltplaadi umma, kumma üks vinüül oli täidetud varaste lugude kontsert lindistustega, teisel aga reserveeritud Luum bändiliikmete iseseisvateks katsetusteks. Ja siinkohal taas üks näide. 60.-te lõpp 70.-te algus möödus eksperimenteerida ja helidega mängides. Pink Floyd lindistas helisid ja mürasid mängis neid loomulikust kiiremini, loomulikult aeglasemalt, edaspidi ja tagurpidi. Hankis omale hirmkallid, süntesaatorid, esiisad ja proovis ja katsetas nädalate kaupa stuudios. Ning, mis kõige olulisem, Moskvas saavutatud tulemusi ka mõistlikult kasutada. Kressori tohutu, ehk siis 30 aastat vanu lugusid kuulates kõlavad need heliliselt üsna tänapäevaselt, üldsegi mitte nii, nagu nende kaasaegsed. Või kui veel end teisiti väljendada, lõid pink Floydi ja teised tollase tämbjanud ja proge bändid tänasele tüüpilisele saundile aluse. Tõeliselt eksperimenteeriv oli album nimega aatom, made, millel rõkkasid kooride, mürisesid orkestrid, loomulikult bändi kosmogoonia toeks ja täienduseks. Pink Floyd oli 30 aastat tagasi ka filmimuusika loojate eliidis, tuletagem meelde kasvõi Michelangelo Anton jooni linateost nimega Sabriske point, mille lummusest on suur osa just pink Floydi loodud. Kuid tõeline Floydi kõlab. Pilt oli valmimas aastal 71, mil ilmavalgust nägi heliplaat nimega. Üle algu nimega möödu suuremat kommertsedu ei erine küll väga aastal 73 kuu varjatud pool tahaks hääletada muun. Veerand miljardi ehk siis 250 miljoni. Seda esialgu nii julged, täna pärastpoole sirutavad laserplaadina kaubastatud. Ning tegemist ongi absoluutse klassikaga. Kes meist ei teaks sedasama kaunikesti sarkastiliselt. Pink Floydi tegi see raha põlglik laulja too heliplaat miljonärideks, aga iga sent rahast, mis nad teenisid, oli pika ja järjekindla tööga teenitud. Vaevalt et on bändi, kes samavõrd kaua oleks katsetanud ja proovinud erinevaid saunde kes samavõrd palju rõhku oleks pannud valgus ja lavashowle kontsertidel, kes võrreldava põhjalikkusega kõiki oma kompositsioone viimistlenud ja uudseid võtteid kasutanud. Siinkohal siis ka teine arhetüüpne näide, pink Floydi heliplaadilt tahaks Sailoffemmuun külalisvokalist Clard Harry suurepärane vokaliis. Palas. Kiigindas KM. Muide, just sellest heliplaadist alates tõusis avaliku elu tegelaseks ka endine abi Rauli heliinsener Alan Parsons. Just tema loodud on see suurepärane kolmemõõtmeline heli. Helitaustad pärsons on ühes intervjuus jutustanud slaidimehed olid suured Monty Pythoni fanaatikud ja alati, kui see saade telekas tulijat siis stuudiotöö pooleli ja läksid vaatama ning just siis poolfabrikaadid kallal omaette eksperimenteerida, tulidki pärsansi parimad ideed. Järgmine pink, Floydi oopus ilmus aastal 1975 ja sai nimeks. Tahan, et oleksid siin vussi overhead. Muusikanäidet sellest kuulasime me juba saate alguses. Ja sellest järgmine helialbum loomad anime ALS nägi ilmavalgust aastal 77 alguses ja sisaldas juba suuremalt osalt roservaatersi kompositsioone. Järgmine veelgi enam kuulda ja vaatemänguline oli 80.-te künnisel ilmunud sein vaal. Kontseptuaalne lugu sellest, kuidas juba alates varasest lapsepõlvest ehitab inimene enda ümber müüri eraldumaks ilgest õpetajast, kurjast naisest, vastikust tegelikkusest teatraalne kuuldepilt, inimisendi sulgumisest, sisemisse, kapslisse lugu kuriteost ja karistusest ahistamisest ah istumisest. Päris kindlasti tuntuim laul sellelt plaadilt on veel üks kivimüürist rekka Slovaal ja juttu selles müürist, mille kurjad õpetajad õpilastele ümber loovad. Sellest on saanud otsekui ahistatute hümni uuendanud. Need värjevgation võidab nii. Saathanksuaal meil ei ole vaja ei haridust ega mõtete suunamist, õpetaja, jäta lapsed rahule. Kui pink Floydi lavašõud olid senigi olnud kolossaalsed, siis vooli etendus ületas kõik. Muusikaliselt oli ta vool, mitte just eriti külluslikuid süžeeliselt seda enam. Ning kõik, mida libreto võimaldas, kasutati laval ka ära kaasa arvatud hiigelsuur vahtplastist müür, mis šõu lõpus õhku lasti. Topeltplaat vool polnud ometigi mahutanud kõike seda, mis Roger Waters seda luues kirjutanud oli ning sestap tuli kui aeg küps, ehk siis aastal 83 välja Sainalkat sisuliselt kui ka vormiliselt äärmiselt sarnane tuntud orkestri dirigent Michal kameeni osalusel loodud põhiliselt rohkele sõnalistele tekstile orienteeritud plaat ning kasiitüks ime lühikene näide. Brežnev võttis Afganistani ja Peegin Beiruti. Mõlemast pink Floydi programmilistest albumist, et mitte öelda muusikalisest kuuldemängust, siis voolistada Faenult khatist võiks teha tunni pikkuse saate ja juttu jätkuks kauemaks kinni. Meie aga siin ja praegu, kuivõrd oleme tegemas ülevaadet pink slaidist läbi kogu selle eksistentsi, tõtame edasi. Ei ole uudis, et pikad kontsertreisid ja sunnitud koosviibimine lõhuvad parimaid sõprussidemeid. Esimesena ei pidanud lainele vastu klahvpillimängija Richard Vrait ja läks oma teed. Ja siis loobus David Ilmar ootaks bändis A ja O, ühtegi Gilmore ideed enam ei aktsiaid tellitud ja nii kuulutamata esialgu väärtusliku kaubamärgi laialiminekut Ühendus Ilmar oma sooloalbumile. Plaadiga polnud eriti kiire ja Ilmar tahtis teha maksimaalselt head muusikat. Nii valiski ta oma lugusid mängima maailma tippu kuuluvat muusikat. Ilmar aastast 1984. Teine kõva kivi, Roger Waters jätkas oma liini samuti aastal 84 ja samuti sooloplaadil, mis nimeks sai auto hääletamise poolt ja vastu. Haasand Khansochecking. Aastal 85 pärast pikki tülisid lõi roservaaters ukse paugu luua kinni ning teatas maailmale, et ta on pink Floydi ridadest lahkunud. Arvamus, et sellega ka mändi ajalugu lõppenud, on asutus siiski ennatlikuks. Ka kohtuvaidluspink Floydi kaubamärgi üle ei andnud Voodlersile võitu ning nii jäigi ta üksildaseks hundiks, kes siiamaani oma rohke teksti ja heliefektide ning fragmentaarse muusikaga Opusi produtseerida. Pink Floyd aga sai tagasi rikku. Vraidi tegi kaunis kiiresti valmis suurepärase heliplaadi nimega momentaari lapsa friis on hea muutus taas loodiliseks ning kitarrikeskseks korraldas taas suurepäraseid lava, sõusid ja suutis hoolimata senise juhi ja õpetaja lahkumisest suured staadionid rahvast täis tuua. Plaanimeks, andetena ning vai. Division Well sai pink Floydi 90.-te taastate stuudio väljaandeks. Kui eelmise helialbumi sihiks oli maailmale tõestada, et ka ilma Roger Vootersitaan, pink Floydi eksistents võimalik, siis uus plaat oli tehtud taas kindlal maal. Tundes salvestatud muide sõimsi jõel ilmuri ujuvmajas. Pink Floyd suudaks 10 miljonit plaati tõenäoliselt ka siis, kui kätel oleks tund aega vaikust müüa. Sedavõrd tuntud ja sissetööd, et need on kaubamärk. Teada-tuntud tõsiasi on, et lapsed ei salli vanemate lemmikmuusikat. Kummalisel kombel ei kehti see Floydi puhul. Kas need, jah, nad just plaate ostaksid, aga pink Floydi lavašõud on seniajani nii grandioossed, sedavõrd mastaapsed ja konservatiivsed. Vaatajad ootavad lendavat siga ja saavad seal. Nad on kuulnud, et lavale peab kukkuma lennuki lennuk tuleb. Kohati on kriitikut hoidi süüdistanud, et lavaline tingeltangel varjutab muusika ja muusikud on tuimad ning seisavad lihtsalt ühel kohal. Ent see ongi ju talle grupis stiilia tee. Pink Floydi on süüdistatud kommertsiaalsetes ja päris palju ilgutud kunagise lepingu pärast, kui Volkswageni kontsern andis bändile 20 miljonit selle eest, et võiks toota mudelit Volkswagen golf. Pink Floyd. Ilmar on küll väitnud, et sel mudelil olevat olnud eriliselt ökoloogiline mootor, aga halb maik on sellest tehingust ökoloogiast hoolimata jäänud. Mida teeb siis too 35 aastat vana bänd uuel sajandil? Aastal 2001 on oodata taas uut kontsertreisi. Mõni aeg tagasi ilmus vooli 20.-ks juubeliks kontsert, plaat selle kunagise salvestusega ja tulemas on 25 aastat vana plaadi Šiverfeer kordusväljaanne. Niiet linosaurusid elavad ja hingavad lõpetuseks lõike roservaatersi viimaselt väljaandes nimega hinda flash saate unustamatu pink Floydi koostöös olev Erli. Kõike hääd.