Külaline. Head kuulajad ja delta stuudiosse on saabunud külla Harry Liivrandpere. Tere päevast, Harrite kuulajatele tutvustama ilmselt ei pea. Juba meie ooperihelikaja saadetes tunnevad kuulajad teda väga hästi ja ka kindlasti tema muudest tegemistest. Nii kunstiteadlase kunstikriitikuna Berliinis, pikaaegse Eesti kultuuriatašee na. Harry, sa oled need tõesti väga kaua olnud Berliiniga seotud ja nende eilsete sündmuste valgel ma ei saa mitte kuidagi jätta küsimata, et, et millise emotsiooniga sa võtsid vastu need uudised, mis siis eile varahommikul meid tervitasid Berliinist kui äkki isegi need, kes polnud vaadanud uudiseid, märkasid Facebookist, et ikka ja jälle hakkavad eestlased, kes on Berliinis märkima, et nad on turvalises olukorras, et on jälle toimunud üks selline kohutav sündmus, mis sel aastal näib olevat saamas nagu juba täiesti tavapäraseks. Muidugi, ma olen šokis sellest üleeile õhtul tegelikult juba juba kuuldes sest paar mu Berliini sõpra helistasid mulle, teatasid, et sellest asjast ja küsisid ka igaks juhuks, et ega mäkke ei ole juhuslikult Berliinis sel ajal. Ja, ja siis juba õhtul kella, kella 11 ajal avasin ma isearvutaja ja hakkasin uurima, mis siis nagu toimub. Ja see oli, see oli ikka väga kohutav. Kusjuures alles paar nädalat tagasi ma ise olin viimati Berliinis ja, ja käisin ka ise sõpradega jõuluturul küll ühel teisel, mis on siis saanud, annan Martin kuulsa kontsert Housi ees? Jaa, jaa. Me tegelikult sama vahelisega arutasime, et, et väga et küll on siin nii tore olla, et siin ei ole näha ühtegi ühtegi politseinikut, ei näe siin siin mingisuguseid märgistatud turvamehi. Et sõime hämmastavalt meeldiv õhkkond. Samas arutasin oma omavahel ka seda, et aga sa mõtled, et kui midagi peaks juhtuma, eks ole. Et kus on, kus on kõik need valvurid. Nii et et see, mis toimus Berliinis Nüüd siis keiser Ni mälestuskiriku juures. Et see on, see on igale tega normaalsele inimesele šokk, see on arusaadav, see on kohutav ja mis näitab seda, et et terroristid ei, ei hoia ennast enam tagasi ka ka, mida Saksa pealinnas? Aga sa märkisid istet arutasite ka, et kui siin peaks midagi juhtuma, et kas see tähendab, et tegelikult see õhkkond Berliinis juba mõnevõrra võib-olla laskis isegi midagi nagu ette aimata või siis arutasite seda Eesti nii-öelda mujal maailmas toimunud sündmuste valgel. Nii seda kui teist ja, ja lihtsalt arvestades seda, mis on, on toimunud ikkagi viimase aasta jooksul. Oli paratamatu, see, et meie jutt kaldus, kaldus ka omavahel sellel suurepärasel jõuluturul ikkagi ka sellisel teemal, et mis juhtuks äkki, kui jaa ja, ja aga noh, see oli ainult ütleme selline nii-öelda hõõgveiniklaasitagune jutt kohvikut, eks ole, aga ikkagi jutt selle peale läks. Ja seda mitte ja seda mitte eestlaste poolt, vaid saksa, saksa sõprade poolt. See oli selles mõttes huvitav. Aga kuidas on praegu meelsus Berliinis just et Eestiski on ju kõik see pagulaskriis ja kõik on tekitanud tohutult palju selliseid erinevaid liikumisi ja noh, inimestel on väga erinevad seisukohad. Tegelikult mingis mõttes siin ongi nagu põrkuvad nagu sellist kaks maailmavaadete tihti selline kristlik sallivus, aga teistpidi, eks ju, me näeme, et on nagu religioone, millega sellise kristliku sallivuse ka nii-öelda millele vastu saada, sellega on tegelikult ju sisuliselt võimalik. No on selge et, et et maailm on muutunud viimaste aastate jooksul väga, väga tugevasti ja, ja kõik see, mis on ikkagi Eraldi viimase aasta jooksul toimunud ma mõtlen kõik terroristide rünnakud Euroopas on see siis Brüssel, on see siis Nizza? On need aasta tagused? Naiste ahistamis juhtumi massilised juhtumeid siis siis Kölnis või mõnes teises Saksa linnas. Need panevad iga aruka inimese ju tegelikult mõtlema selle peale, et mis siis toimub, kui palju see maailm on nii-öelda endine, eks ole, see on täpselt sama, millest, millest Mihkel Mutt räägib oma viimases romaanis suurepärases romaanis ja millest on ta rääkinud ka ka oma oma intervjuudes siin möödunud nädalal tema suurepärane plektrumi saada näiteks. Ja, ja paratamatult. Me peame mõtlema ja ilmselt ka alateadvus ju ütleb meile seda, seda aeg-ajalt lihtsalt ette. Et me peame lihtsalt jälgima. Olukord on ta ümber, kui me oleme suurlinnades, eriti rahvarikastes kohtades ja, ja mõtlema ka alati sellele, et kusagil kusagil võib äkki midagi juhtuda või et milline oleks meie jaoks need, see, see turvaline olukord. Kahjuks on see nii. Ja kui me võtame näiteks kas või kas või Berliinis, Berliin on tegelikult ju elanud ikkagi ikkagi ka need viimased aastad veel. Suhteliselt hedonistlikus stiilis ma ei ütleks, et inimesed oleks lasknud ennast nüüd nüüd eriti segada või häirida mujal toimunud. Terroristide kuritegudest ja, ja selline elu nautimine on tegelikult läinud ja seal kogu aeg edasi. Ma arvan, et see, mis juhtus üleeile õhtul muudab kindlasti nüüd ka ka inimeste inimeste mõtlemist. Ja, ja kindlasti. Suurendatakse kaaned siis siis Berliinis, politsei jõuda avalikel üritustel. Ja loomulikult ma loodan, et aasta lõpul kõik kõik läheb kenasti, midagi halba ei toimu. Aga selge on see, et midagi on juhtunud. Ja siis, kui me sinuga seda jutuajamist kokku leppisime, ei teadnud ma üldse, et me peame juttu tegema sellistest tõsistest teemadest. Sest tegelikult mõtlesin ma just selle peale, et et sa oled viis aastat elanud ja töötanud Berliinis. Sa oled viinud Saksamaale sellisel hulgal eesti kultuuri, et tegelikult, et mõnevõrra on isegi üllatav, et siia Eestisse alati isegi ei paista, et kuivõrd palju on tegelikult, et nii Berliinis kui ka mujal Saksamaal toimunud erinevaid kultuurisündmusi alustades kas või sellest, et sa oled korraldanud 20 kunstinäitust lisaks sellele ohtralt muusikasündmusi. Et võib-olla me alustasimegi nagu sellest, et, et mis, mis on sinu enda jaoks olnud nagu see kõige tähtsam, mis on nagu olnud see, mille üle sa oled kõige õnnelikum selle Berliini perioodi jooksul. Seal on muidugi meeldiv kuulda, mida sa ütlesid. Ma ainult korrigeeriksin korraks, et, et 20 kunstinäitust on olnud väljaspool saatkonda, et saatkonnas enda sõnul on viie aasta jooksul 20 kunstinäitust. Aga aga kui ma vaatan tagasi lihtsalt nendele viiele aastale, siis ma arvan, et, Ühelt poolt muidugi väga intensiivne ja süstemaatiline eesti kultuuri tutvustamine nii palju, kui sa mulle võimalik ja nii palju, kui ma olen sellega hakkama saanud. Nii hästi või halvasti. Kuid teiselt poolt on see olnud ka iseenda jaoks, ütleme, kolmas ülikool. Sest nüüd, et need oma töö käigus sa, see on, loomulikult juba õpid. Ja, ja need kogemused on hindamatud, mida sa viis aastat on sulle andnud arvestades ka Saksamaa toodud suurust ja seda, et sa pead ju arvestama Saksamaa erinevate liidumaade eripäraga ja, ja see sellega, et, et see, mida sa võid pakkuda Münchenis, ei ole aktuaalne Berliinis ja vastupidi. See, mis on huvitav Hamburgis, huvitas Feriini või see, mida võetakse kahel käel vastu, Kiilis ei paku mingit huvi, näiteks Düsseldorfis. Nii et nii et see on õpetanud loomulikult ka ka Arusaama erinevatest mentaliteet ei tõsta ja ennast siis ka vastavalt selle jaoks kohandama. See on paratamatu diplomode jaoks leida ka need kompromiss, eks ole. Ja, ja lõpuks leidagi see see parim variant, mis siis kusagile sobilik ehk on. Kuid õnneks ei ole mul olnud suuri pettumusi, on olnud küll paar paar väiksemat projekti, mis kahjuks ei teostunud. Mida tulevikus isegi võiks, ju võiks näiteks teha veel. Kuid, kuid ma ei. Kuid tervikuna, kui ma vaatan saksa aastale tagasi, siis, siis ma leian, et et see, mida ma tahtsin Eestist Saksamaal näidata. Sellega ma ka hakkama sain. Aga ütle, mis on oluline selle juures, et kui on see osa Eestist, sa tahad Saksamaal näidata, et kas tähtis on see, et oleks piisavad rahalised vahendid selle teostamiseks või on tähtsam see, et tuleb tunda õigeid inimesi mis on seeläbi, milles Eesti kultuur ikkagi eeskätt sinna Saksamaale on jõudnud. Omamoodi sa vastasid juba nendele nendele küsimustele ise ära, need on mõlemad väga olulised punktid. Tunde tundma õppida õigeid inimesi ja teiselt poolt sinu eelarve, ma arvan, et need on, need on kultuuriatašee või kus nad ka ei töötaks. Londonis, Moskvas, Helsingis, Berliinis äärmiselt. Olulised punktid, ilma milleta sa oma tööd tegelikult teha ei saa. Teine asi või kolmas asi, aga ma lisaksin siia juurde on ikkagi sinu eelnevalt sidemete. Tähendab, kui sul ei ole ikkagi varasemaid sidemeid, varasemaid kollegiaalseid sidemeid on? Ma kujutan ette on, on ikkagi väga raske alustada oma asukohamaal mingi tööga. See ei ole mitte nii, et sa, sa sõidad augusti lõpus nii-öelda koha peale, et kas see on siis London, Pariis ja siis hakkad midagi tegema, see ei ole tegelikult nii, see kõik nõuab pikka ettevalmistusperioodi. Ja võib öelda, et, et need asjad hakkavad peale alates sellest hetkest, kui sa tead, et sa lähed kusagile tööle. Ja, ja siis teatad Sagama oma kunagistele kolleegidele, kolleegidele, kellega sa oled järjepidevalt töötanud juba sellest, eks ole, ei hakanud midagi kokku leppima. Aga loomulikult, mis on? Kõikvõimalikke ettevõtmisi projekte ning ning üritusi soodustav asi on loomulikult eelarve. Kas see on piisav? Ammugi mitte ammugi mitte nii et nii et sa õpid loomulikult selle piskuga, mis sul on tegema seda tööd, aga, aga tegelikult on, see on see aeg-ajalt ikka ikka absurdselt väike ja kui sa mõtled kasvõi näiteks selle peale, et minu aasta eelarve oli sama suur kui, kui, siis. Ühe meie lennundusjuhi aasta-paari tagune kuupalk siis ma arvan, et need proportsioonid on ikka väga korrast ära. Nii et tuli teha imesid. Sõna aga see tähendab ka tegelikult ju seda, et senseni ütlesid, et väga tähtis on sidemed leidnud paratamatult ikkagi ka see mida siis kultuuriatašee läbi viib, teda korraldab, on seotud ju väga palju ka tema enda valdkondadega, et nende nende aladega, mis on talle endale eriti südamelähedased ja noh, me siin rääkisime, eks ju, et kunstinäitus ei ole see tõepoolest korraldanud viie aasta jooksul kokku 40 näitust ei ole vist väga vähe. Aga samamoodi ka väga aktiivselt saadigunist tegutsesid ju muusikarindel. Sa oled suure ooperiarmastaja maim ja muidugi, kas sa nüüd oskad öelda, et kui palju koordi näiteks sa ise käisid nende aastate jooksul Berliinis ooperiteatris? Kui ma mõtlen, et, Aastas on 12 kuud. Võtame siis viis korda 16 vähemalt. Lisades sinna juurde veel veel siis mõned eriooperireisid nii-öelda teistesse Saksamaa või saksakeelsete maade linnadesse, eks ole. Nagu Salzburgi Zürichisse ja, ja muidugi kõige selle viie aasta kroon enda jaoks sale siis Poirot ooperifestivali külastamine, mis on, on endiselt unustamatu ja üks kõige kõige suuremaid ja olulisemaid kogemusi. Ooperi. Kuidas ma ütleksin, ooperi kõige kõige suurimaid läbielatud ooperisündmusi ja võib-olla eriti ka sellepärast, et oli, oli õnn näha seal Parcifoli millegi Wagner Poirot jaoks ekstra kirjutas. Ja seda erakordses lavastuses. Jah, ma nüüd ei tea, kui palju see sulle vastuseks on, aga ma. Ma olin muidugi väga õnnelik, et, et Eesti muusikapress selle vastu nii palju huvi tundis ja ja tellis. Nii minul kui Kristel paberilt mitmel korral ka ka siis Saksamaa või, või Berliini ooperi hooaegade ülevaateid, nii et ma loodan, et ma ka natukene sain siis eesti lugejale vähemalt seda seda jagada. Ja et jaanuari esimeses ajakirja muusikanumbris tuleb siis viimasest hooajast 2015 2016 suurem ülevaade taas. Aga. Aga kui juba elad Berliinis, kus on kolm riiklik ooperiteatrit ja nendele lisaks veel küllaltki huvitav suur projektiteater, Naikalini ooper, eks ole, siis siis põhimõtteliselt jätkub seal ikkagi ikkagi igaks kuuks paar etendust, mis on sinu jaoks täiesti uued, on siis esietendus, on see siis jooksvas repertuaaris midagi, on see siis minge repriis, eks ole, mis tuuakse taas välja aastate pärast. Ja, ja üldjuhul on need ju kõik väga meisterlikult lavastused hiilgavat osatäitjat, aga ja, ja seetõttu ma olen rõhutanud kõigele ooperisõpradele muusikasõpradele, kes, kes küsivad tihtipeale selle kohta, kuhu Euroopas minna muusikat vaatama, siis Berliin on ikka see, see nume, Rauno, eks ole. Et, et kui ei ole parajasti sinu jaoks midagi, staats ooperis, siis midagi koomilises ooperis, kui ei ole koomilises ooperis, siis on midagi Deutsche ooperis. Et sa leiad endale alati midagi. Ja teistpidi, selle aja jooksul seal ikkagi õõnestus ka arendada nii-öelda Eesti ooperiteatrite koostööd saksa teatritega. Seda oli, seda oli tõesti ka. Meeldiv meeldiv ette panna ja ka realiseerida, mille, mille oluliseks tulemuseks oli siis koomilise ooperikülaskäik Birgitta festivalile. Nende ühe ühe hittlavastus, aga see oli siis kurt Vailipperdad projekti seitse surmatantsu. Seitse surmapattu peaosas legendaarne lauljatar Dagmar mantsel. Ja, ja teha tõesti või soodustada koostööd siis siis selle festivali ja teatri vahel ning ütles Tallinna kammerorkestri vahel, sest sest, et kui oleks toodud Berliinist ka orkester, kaas oleks võinud lihtsalt üle mõistuse kalliks meie jaoks. Nii et teiste orkester, saksa lauljad ja loomulikult siis tollane tollane koomilise ooperidirigent Kristiina Poska Jah, ma arvan, et Kristiina Poska võiks olla ka tõepoolest ühe meie tänase vestluse oluliseks teemaks, sest no ma kujutan ette, et sul on tõesti õnnestunud näha mitmeid tema debüüt suurepärased esinemisi ka tegelikult ju mitte väga kaua aega tagasi Helsingi rahvusooperis. Täpselt siin oligi. Oli hea kaasa elada Kristiina Poska. Tõesti hiilgale võidule kõigepealt Berliinis, kus ta võttis saksa dirigentide konkursi ja kohe seda läks ta peale seda läks ta kohe tööle kutsuti tööle siis kommelisse ooperis teiseks dirigendiks, eks ole. Ja kus ta töötas siis neli aastat ja, ja peale seda on ta alustanud vabakutselise ehk veelgi veelgi edukamat karjääri ning mõne päeva eest ta tegi siis oma debüüdi Soome rahvusooperis Helsingis, dirigeerides seal Mozarti Figaro pulma. Ja, ja selleks tal, Nad on väga-väga hästi, nii et seda oli tore kaasa elada. Mul oli hea meel ka selle üle, et Eestist oli Eestis tuli paarteist muusika, inimeste veel oli siis Kultuuriministeeriumi värske muusikanõunik ka kaasa elamas ning samuti siis muusikateadlane Kristel Pappel Tal oli väga meeldiv kogeda ühe meie rahvusvaheliselt nii nimeka ja nii hinnatud dirigendi. Sellist võimsalt läbilööki ka ka meie vennasrahva juures. Kahtlemata, et ma usun ka, et kõik need inimesed, kes käisid nüüd Eesti riikliku sümfooniaorkestri hooaja lõppkontserdil, kui siis Kristiina Poska dirigeeris Brahmsi viiulikontserti seljas viljakuse soleerimisel ja pärast veel suurt ruckneri sümfooniat. Et need inimesed tõesti olid selle kontserdiga väga rahul ja ma ka tõesti möödunud hooajale või ütleme, sellisele lõppevale hooajale tagasi vaadates ütleks, et tegemist oli ühe kõige silmapaistvama kontserdiga üldse ja küllap oleks ka sinna Soome rahvusooperisse neid külalisi Eestist ehk rohkemgi tulnud, kui see info oleks paremini liikunud näiteks praegu on ja väga sageli see probleeme, sündmusi toimub palju, tegelikult Helsingi on ju niivõrd lähedal, aga alati see info lihtsalt ei jõua. Ja nüüd, enne kui me rääkisime nendest sündmustest, olen sageli selle peale mõelnud, et väga paljudest üritustest või sündmustest, mille sa kasvõi korraldanud, olema teades ainult saanud, vaid tänu sinu isiklikule Facebooki kontole, et aeg-ajalt seda jälgides aga tegelikult, et üsnagi keeruline on teada saada sellest, et mida üldse kultuuriatašee, et üle maailma eesti kultuuri heaks korraldavad See on, see on kahjuks tõsi, et, et kultuuriatašee töid, tegemisi meie ajakirjandus väga aktiivselt, et ei jälgi, ei kajasta, tegelikult peaks olema see tähelepanu nende tööle märksa laialdasem, sest me kasutame avalikku raha. Me oleme ju riigieelarvelised töötajad nii-öelda ja oleks loomulik, et kultuuriajakirjandusannet siis ajalehed, ajakirjad on, see raadio on televisioonid, kultuuriuudised pööras ka tähelepanu sellele, mida teevad kolleegid siis tõesti teistel maadel meloni kokku anud kuus kultuure, kultuuriatašee, eks ole, pluss üks, üks kultuurireferent New Yorgis. Et teada ikkagi seda, mida tehakse siis Helsingis, Moskvas, Pariisis, Brüsselis, Londonis ja, ja siis juba nüüd uuesti Berliinis, eks ole? See oleks ju, see oleks loomulik. Aga kuidas seal töötades oli, et kas selline toimus selline aasta lõikes aruandlus või kas tuli kultuuriministeeriumile ka sagedamini aru anda, et millega parajasti tegeled? Meil on, meil on kohustus esitada iga kuu oma tööd üle vaadata ja, ja siis samuti eriti võtta võtta siis kokku ka. Kui me teeme nii-öelda uue aasta uue aasta plaane, siis me peaksime enda jaoks ka ära määrata, millised on need tähtüritused järgmiseks aastaks, näiteks. Aga mulle tundub, et nüüd oleks täiesti paras koht kuulata üks suurepärane aaria, enne kui me sinuga rääkisime, siis sa nimetasid hundi eufloorest. Kas tegemist on sinu soositud lauljaga või mis põhjus on see, et miks just fondiga Flores? Soros on lihtsalt nii suurepärane tenor mitte ainult oma põlvkonna vaieldamatult parim tenor, vaid vaid üks parimaid tenoreid viimase viimase veerandsajandi jooksul. Ja ja tema tema tehnika, tema hääleulatus, tema intelligentsus. Tema mõtestatus. See on fenomenaalne, ma olen endale tonn viimase viie aasta jooksul kaks korda näha teda Berliinis laval ja nad mõlemad annavad unustamatud kogemused. Nii et sellepärast kasepalve Ja kõlagu siis Ramiro aaria Rossini ooperis Tuhkatriinu. See oli vaimustav fondiga Flores ja delta saade jätkub. Mina olen Annebrummik ja külas on mul Harry Liivrand oli suurepärane. Ma olen ka äärmiselt rahul. Aga meil enne juttu oli sellest, et nii-öelda eesti teatrite vahendamises Saksamaale, et tegelikult lisaks sellele Birgitta festivali koostööle on ka ju Vanemuise teatri ballett jõudnud Saksamaale. Ja seal on küll ja, ja kaks korda oli võimalus soovitada Vanemuise balleti siis Baden-Württembergi liidumaale sel Bachi, mis on Stuttgarti äärelinn sisuliselt rikas mitmekümne 1000 elanikuga äärelinn, kus on seitsmendat aastat veidralt suur multifunktsionaalne. Siis siis teatrimaja ning ning Vanemuine oli seal siis 2014 oma. Casanova kõigepealt ja see meeldis kohalikele nii tohutult. Nad palusid mult soovitust siis veerelt, mida võiks kutsuda siis paar aastat hiljem ja siis ma pakkusin neile välja Vanemuise uue produktsioonina kahe lühiballetiõhtu. Ja, ja seda mängiti siis siis sel aastal sealsamas Välbaks. Nii et ja ma arvan, et see, see sai, ütleme, ma ei arva, et ma tean, et ka see sai väga hea vastuvõtu osaliseks. Aga nüüd, kas neil on kutsutud veel tulevikus seda? No loodame, et, et võib-olla nad kuidagi seal juba tänud tänu sellele kuidagi jala ukse vahele saanud ja et võib-olla saaks siis Eesti tantsu või noh, nii palju kui saab eesti tantsuks nimetada, sest teatavasti ka meie balletitruppides puhtaid eestlasi väga enam ei ole, aga Eesti teater on Eesti teater ja. Aga rääkides veel muusikast, et tegelikult ma meenutan ka eelmise aasta Eesti muusika päevade festivali, millel oli selline tore avakontsert, et eesti heliloojaid Berliinis, kus siis kõlasid kolme eesti helilooja Tobiase, Arvo Pärdi ja Jüri Reinvere teosed eestiks veel lausa uudisteos ja kuuldavasti see tänane kontsert, mis siis Eesti muusika päevad avas, jõudis ka Saksamaale. Täpselt nii see oligi, see oli sel aastal. Ja, ja ma tahtsin seda kontserte teha juba ammu, see idee kummitas mind tegelikult neli-viis aastat, et aga kõik asjad ei saa ju mitte kohe valmis, sa pead leidma ju ju endale kõigepealt tõesti partnerid, sa pead leidma esinejad ja siin oli väga palju kasu mul mul Eesti kontserdist ja, ja nende. Manatcherist sõja ideonist ning et selle taha tuli siis Tobiase kvartett oli kõigepealt muidugi suurepärane ja, ja see, et Jüri Reinvere tulin kenasti projektiga kaasa, et ta kirjutas selle kontserdi jaoks ka ka täiesti uudisteose mille esiettekanne toimus siis siis Tallinnasse ja siis saksa esiettekanne, siis Berliini kuulsa kontsert-house'i kammersaalis on ju omaette märkimisväärne sündmus. Ja, ja, ja äärmiselt armsalt liigutav oli lugeda pärast Berliini ühe ajalehe Kriitiku artiklit, mille pealkiri oli Ja kibestunud Estanastest parimad eestlased või midagi sellist. Ja, ja tõesti hea meel, et, et see, see kontsert väga-väga hästi vastu võeti. Ma tahtsin selle selle kontserdiga rõhutada, seda et Berliinis on on umbes 100 aastat olnud järjepidev selline eesti professionaalse muusika muusikaliin väikeste katkestustega küll. Aga et need kolm heliloojat on, on just nagu kokku kuuluvad oma oma teatud mentaalsuse poolest neil kõigil nad kõik romantikud. Et nad kõik tegelevad teatud meeritatiivsusega oma muusikus muusikas ja, ja sära panid tähele ka mitte ainult siis Eesti kriitikud, vaid ka saksa kriitiku, leides, et tõesti need kolm eelarvet, mis tegelikult on ju kõik erineva generatsiooni esindajad soovitasid kontserdile väga hästi. Ja hoolimata sellest, et nende väljendusvahendid on äärmiselt erinevad, aga et samasse yks läbiv liin või siis nagu nii-öelda läbi ajastute ka mingis mõttes läbi selle kontserdi jooksis. Täpselt ja. Ja, ja ka elus heliloojate vastukaja oli, oli väga-väga positiivne. Nii et Berliini aastate jooksul on toimunud päris palju. Aga jah, ma ütleks, et, et võib-olla sellepärast, sest et ka seoses ooperiga olete sagedamini käinud siin klassikaraadios ja seepärast olen ma ka üsna hästi kursis sellega, mis on toimunud. Aga jah, kui ma olen hakanud mõtlema selle peale, et mida teevad teised Eesti kultuuriatašee, et keda meil siis mitmes riigis praegu kokku kuues just tegelikult jah, sellest sellest me Tehikud võib-olla liiga sageli ei kuulegi. Et võib-olla peaks olema mingisugune selline kuidagi aktiivsem süsteem, et kuidas see teave peaks siis jõudma, kas siis kas Eesti ajakirjandusse või või Kultuuriministeeriumi kaudu ehk kuidagi peaks meieni detailsem informatsioon jõudma? See on võimalik, ma kujutan ette, et Kultuuriministeeriumi pressiosakond võiks ehk julgemalt reklaamida oma kultuuriatašee töid ajakirjanduse jaoks. Ja loomulikult, et võiksid ka siis kultuuriajakirjanikud aeg-ajalt ise võtta ühendust nende inimestega ja ja uurida, mis kavas, mis tulevas tulemas on oleks huvitav teada näiteks, et millised on plaanid aastaks 2018. Noh, just nimelt, et tegelikult ju see juubeliaasta peaks ka võimaldama jälle mingil määral meile meie kultuurile siis tähelepanu tõmmata, et et oled sa kursis, mis hakkab toimuma Berliinis aastal 18. Ma olen kursis kahjuks ainult Nende kontserdit, aga mis sai veel minu ajal kokku lepitud, mis toimuvad siis veebruaris 2018 sellesamas kontsert-house'is kui praeguste plaanide järgi on kavas nädal aega Balti muusikat, need teiste Läti, Leedu erinevad kontserdid seal. Kuid, ja et siis väikses, aga aga väga meeldivas linnas Graysfaldis ühes vanema saksa ülikooliga, mille juures on avatud ka nüüd siis eesti keele õppetool kolm-neli aastat tagasi. Et sealne festival, mis on tegelikult Skandinaavia muusika festival, Norrižek lang, on siis pühendatud eesti kultuurile 2018. Nii et midagi midagi on vähemalt juba paigas ja loodetavasti kuuleme me ka sellest edaspidi täpsemalt, et mis kõik siis toimuma hakkab, sest ega tegelikult ka selle kohta, mis toimub Eestis ei ole võib-olla liiga palju teavet jagatud, et tegelikult, ega see aasta 2018 enam väga kaugel ei olegi. Tõesti, me ju ei tea veel väga, väga palju sellest, millised plaanid on, et võib-olla peaks see nii-öelda kontor Eesti vabariik 100 rohkem teadvustama avalikkusele, millised plaanid on siis juba vastu võetud, mida ikkagi tahetakse, eks ole ju. Ja, ja seal ootaks huviga aega, on tegelikult ju. Antet vaevalt aasta veel, eks ole. Aga arvestades seda, et meie eesistumine algab juba varem Brüsselis, siis tahaks ju teada, mis siis juba toimub kõik. Või sina tead midagi. Hetkel jään vastuse võlgu. Aga räägime, aga räägime ka sellest, et, et sul on ka praegu juba Eestisse uued väljakutsed, et vaevalt said Berliinist tagasi, aga juba oled taaskord korraldanud Eestis mitu näitust ja Teaduste Akadeemia raamatukogus. Ja ma töötan, töötan sügisest alates siis Tallinna Ülikooli akadeemilise akadeemias raamatukogus. Ja ja selles raamatukogus on, on olemas suured fotokogud ka võrdleme graafikam kollektsioon. Eesti suurimaks liibriste kogu on seal olemas mitme 1000-ks liibrisega. Neid kõike peaks kindlasti palju rohkem tutvustama, kui seda seni on tehtud. Ja, ja teiseks muidugi tuleb märkida seda, et kuna tegemist on teadusraamaturooga, siis siis üks osa on ka teadusüritused ja konverentsid mille korraldamine on ka üks minu tööülesanded ning, ning järgmine aasta kavas on, on meil juba planeeritud kaks konverentsi, kõigepealt rahvusvaheline August Kotzebue konverents mis tuleb siis kuuendat korda ja, ja siis esimest korda siis raamatukogu ruumes. Muuseas raamatukogus on on suurim katsepuuteoste kogu Eestis üle 200 raamatu, meil on temalt. Ning, ning teiseks siis koostöös Rahvusraamatukoguga ja Tallinna linnaarhiiviga kavandame reformatsiooni 500. aastapäeva konverentsi ja need mõlemad peaks tulema järgmise aasta sügisel. Aga ma arvan, et eks, eks muid plaane on ka veel, aga aga räägime sellest võib-olla siis, kui asi täiesti konkreetne. On sul ka võib-olla jagada siin kuulajatele mõningaid ooperisoovitusi, võib-olla mõningaid etendusi, mis praegu veel Berliinis kavas on, ehk ka järgmise aasta alguses, kui keegi peaks sattuma Berliini, kui keegi veel julgeb sõita Berliini. No ma arvan, et me peame siiski julged olemas ja, ja ei tohi ennast lasta siiski maha suruda. Ja fanaatilistest. Islamiterroristidest. Kultuur eksisteerib ju ju ka alati trotsist, eks ole. Ja, ja praegu pakub koomiline ooper Berliinis mis on mu mu lemmikooperiteatreid nii mõndagi tõelisele tõelisele ooperisõbrale, mida, mida peaksid kindlasti vaatama minema, aga ka meie muusikateatrite töötajad, ma arvan, see annaks, annaks väga-väga palju kogemusi. Ja, ja nendest mainiksin nüüd siis. Täiesti ära unustatud ja nüüd hiilgavalt lavale toodud Oskar Straussi ühte Ühte ooperit, vabandustest, opereti, Ning ning uuel hooajal tuleb tuleb samas teatris ka. Stravinski väga huvitav kava kindlasti vaatamisväärne. Oodata on Berliinis, aga ka Mayer peri jätkuvad buumi nii-öelda. Siin kevade poole peaks kindlasti jälgima, millal see tuleb. Sest Maiarber, eks ole, prantsuse Granopera. Kõige olulisemaid nimesid on, on sel kümnendil tegelikult Saksamaal taasavastatud ja, ja tema tema ooperite lavastused Lõuna-Saksamaal ja, ja siis ka Berliinis on olnud ikkagi sensatsioonilised väga huvitavad ja väga põnevad. Berliinis tuli välja tema tema vastu tagama. Ja ja ütleme nii, et teatud lavastuslikest puudustest hoolimata Jättis see ikkagi äärmiselt huvitav, põneva mulje. Et sa näed, mida endast kujutab see 19. klassikaline prantsuse kraamopera, eks ole, see on tõesti suurejooneline ja kuidas selle suurejoonelisus tänapäeval interpreteeritakse ilmad, ilmad, moodne reži, kaotaks tegelikult seda, seda omaaegset Opera stiili. Väga põnev. Ja. Aga ma unustasin ütlemata, et Oskar Straussi operetinimi on siis Cleopatra pärlid ja, ja tegemist on, tegemist on tegelikult rebüüga, ütleme see on omamoodi klassikaline revüü, millele annan. Tutt. Antiiki viiv süzee tegelikult täiesti kaasaega. Ta on täiesti nagu, nagu kaasaegne Berliin igas mõttes dekadentlik. Ja, ja kui me vaataksime lihtsalt seda operetti Kui sellist asja iseeneses, siis ta mõjuks võib olla tüütu, banaalse, kohati äärmiselt rumalana, aga tarri, koske reži. See geniaalne reži on teinud sellest sellised tüki. Et kolm tundi teades möödub lennates ja, ja, ja see on kurb, et sa tükk saab nii kiiresti läbi, see on fantastiline meelelahutus. Erakordne milles muidugi selline saksa teadete staar NAGU Dagmar mantsel Kleopatra rollis on ületamatu. Ja, ja kuidas mängib orkester, kuidas terve koor on pandud liikuma ja, ja kuidas ka siis ballett on sinna juurde lisatud? See on midagi erakordset ja kõik need, kes armastavad operetti, kes armastavad muusikali peaksid tingimata sõitma praegu koomilises ooperis. Cleopatra pärlid. Suur aitäh sulle, Harri jah, tõepoolest, vaadates meie enda üldse sellise nii-öelda muusikateatri kergemaid žanre, siis tegelikult on siin ju selline väike varjusurm, et sellel aastal praktiliselt operette ju välja ei toodudki, mõned muusikalid ilmavalgust nägid, aga loodame, et see olukord muutuv võib-olla inspireerib seega mõnda meie teatritegelastest kes võib-olla näevad sellist suurepärast lavastust, sest et tõesti, võib-olla oleks aeg astuda välja nendest nii-öelda jalajälgedest, mis on siis alati meil ees olnud, et tuuakse lavale vaid etendusi, mis juba kunagi on siin Eestis tuntud nähtud ilmselt siis sellistel turunduslikel kaalutlustel nii-öelda et tuttav, tuttav tunne on tulla vaatama siis muusikali või opereti, mis on juba kunagi nähtud, aga ka mina juba ootan tükk aega, et meie lavale tuleks teoseid, mida siin tõesti absoluutselt ei tunta, millel puudub igasugune ajalugu, nii positiivne kui negatiivne. Isegi võiks ju välja tuua eesti heliloojate kolmandat aastat operette ainult proovida korraks, eks ole ju. Tuletame meelde, kui vaimukalt on Kaljuste toonud väljana näiteks meie esimest lauleldust, eks ole, Uku ja Vanemuine siis võiks kasvõi kasvõi kontserttandrina tuua välja mõne operette, mida on ka Berliinis tehtud koskupööridega, nii et miks mitte. Eks ole palju, Me teame, Priit Arne opereterlastsin. Ega neid tõesti liiga sageli ei kõla. Aga suur tänu sulle, Harry, ma soovin, et uus aasta tooks sulle rohkelt nii põnevust sinu uuel töökohal kui siis ka just selliseid ooperielamusi nagu need, millest me siin just praegu rääkisime. Celta saade hakkab tänaseks lõppema. Meil oli külas Harry Liivrand, kes viis aastat tegutses skulptuuri ata Seena Berliinis ja nüüd on õnnelikult tagasi Eestis. MINA OLEN anne promic. Kahjuks ei jõudnud me kuulata meie viimast välja valitud muusikapala Johisti tonato esituses, aga ma usun, et see ei jää mitte viimaseks korraks jõuame kuulata ka pida nato esituses nii mõndagi haruldast Bryaariat. Aitäh kõigile kuulamast. Kohtumiseni.