Tere eetris on jälle saada optsid daatum, see on kultuurisaade ja seekord pühendatud filmiteemadele. Stuudios on meil produtsent Artur Talvik ja kuidas siis peab ütlema filmiteadlane levitaja ja feimi festivali tegija Tiina Lokk. Lõpuks mina olen saatejuht Ilmar Raag. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust ja hakkas seda kuulutama sellest päevast peale. Lõpuks on ainult köik ainult enesemüümine turul, me oleme vennad ja tükkhaaval jupphaaval päevhaaval tundhaaval üksteisel müüme omad Usudjad. Üks mees nägi unes taevalikku õiglust mis ühendab kõik, kes tema eest võitlevad. Üks naine nägi unes taevalikku armastust ja hakkas sõda kuulutama sellest päevast peale. Üks naine nägi unes taevalikku armastust ja hakkas seda kuulutama. Sellest päevast peale hakkas ta kuulutama sellest Meie tänane saade areneb kahel teemal. Kõigepealt on Eestis järsku väidetavalt siis kahekordistunud filmisaalide arv ja küsimus on selline, millist mõju hakkab avaldama meie filmielule või kultuurielule laiemalt ja teine teema on praegu juba lõppeva Eesti filmide nädal. Esimene küsimus. Uue kino juurde minnes on siis see, et kuidas me peame seda kohta nimetama, sellepärast et kumbaleeri kuulute teie selles väitluses, mis puudutab seda kino, mille nime ma ei saa praegu ütelda, kuna vastavaks karastusjoogifirma ei ole meie saatele ühtegi sponsorraha edastanud. Seetõttu kutsun teda siis p. Klaasa. Mina nagu selles väitluses ei osale, minu seisukoht on, et iga lapsevanem paneb oma lapsele ise nime ja minu asi, mis nimeta sellele paneb, eks ole. Kui ta paneb labase nimesi seal labane lapsevanem lihtsalt ja, ja nii nii jääb, eks ole, mina kutsun seda hakkan kutsuma seda oma peas kas kobarkinos või tõeliselt sõita linna peal siis väga ilusa sellise valgustusega tehtud seina peal foorum, mis, mis on see hea märk foorumi kino teatavasti asustati umbes 30 meetrit eemal. Vanasti ühesõnaga, või hobujaama kino, et mina sellesse nii väga nutuselt ei suhtunud. Tegelikult on lugu selles, et mina suhtun sellesse nii nutuselt, et ma võin ju hinges näiteks mõelda, et muidugi on tunduvalt paremaid võimalusi, kuidas seda kino kutsuda ja ma olen täiesti kindel, et lõppkokkuvõttes niikuinii rahvas ise endale testiti väljasele optimaalse nimetuse, millega ta hakkas seda kino nagu millega ta ristimisele kino ja, ja miks ma ei suhtu sellesse sellisel kujul nutuselt nagu võib-olla palju neid, keda on võimalik kas või Delfi lehekülgedelt lugeda ja nii edasi. Et ma olen lihtsalt dramaadik selles elus ja ma tean, et, et senikaua näiteks kuni ei ole noh, ütleme, e-valitsuse tasandil ei munitsipaalvõimude tasandil ei filmi enda ringkondade tasandil loodudega tehtud ühtegi sammu selleks, et tekiks normaalne kultuuripoliitika filmivaldkonnas. Ma pean silmas selles mõttes, et poliitika, mis haarab tervikut vaatajast, kinoni, kinost tegijana ja nii edasi ja tagasi ringiga senikaua ei ole nagu meil kellelegi eriti õigust ütelda, kuidas üks või teine tegi ja erakapitali peal tegelikult oma asjadega nagu oma asju ajab, sellepärast et kui selleks, et see kino tekiks, oli vaja sellist nimetust. Ja oli vaja, võib-olla neid ei tea, millised lepingud seovad ja nii edasi, siis, siis järelikult ta peab olema neil asi nagu õigust sellele vahele sekkuda, sellepärast et, et see on erakapitalil erariskida. Risk on tegelikult arvestades Eesti turgu ja võimalusi tegelikult ääretult suur. Ühesõnaga, me oleme kaks Jesoitisin. Ilmselt kolm sellepärast, et ma ise lisaksin oma häälega sinnasamasse, isegi kui selle kino nimi oleks näiteks pampersiplats siis võiool võis Scoer. Ma läheksin ikkagi sinna kinno, kui seal oleksid need filmid, mida ma tahaksin vaadata. Teiseks on see, et, et on olemas ju ka Saku Suurhall tähendab ka see on ju täpselt samade tingimustega konkreetselt tegelikult oma nii-öelda siin on üks-üheselt võetav, et, et lihtsalt kas me armastame ühte nimetust rohkem või vähem, aga siis me peaksime täpselt samamoodi rääkima ka sellest kui nähtus, sest tegelikult oleks vaja rääkida nähtusest, otsida neid juuri. Miks selline nähtus meil siis on olemas, sellisel kujul? Aga ennustamiseks, mis te arvate, kuidas rahvasuu hakkab seda kino kutsuma, sellepärast et Coca-Cola Plaza on liiga pikk vaieldamatult nii üheseks ütlemiseks, kui me ütleme, et me läheme kosmosesse siin Tallinnas lähme sõprusesse, siis on väga-väga selge üks sõna. Et rahvasuu leiutab lühema nime, mis seal võiks olla? Et ma, ma olen tähele pannud, minu lapsed kutsuvad teda plaasaks. Kobarkino pakun, hakkab sellise veidi vanema seltskonna nimetus olema. Ei tea, me täna rääkisime tudengitega just sellest tundub, et näiteks nendel on suupärasem multiplex võib-olla et kobarkino on küll väga eestipärane, aga multiplex on enamlevinud. Et võib-olla see, aga noh, ma ei tea, eks seda näitab aeg tegelikult väga kiiresti, kui ma kujutan ette, et kuu aja jooksul on ta nagu juba välja kujunenud, kuidas rahva suudada kutsuma hakkab. Mis te arvate, millist mõju nüüd see multiplex kobarkinod Plaza lähitulevikus meie filmi vaatamisele avaldab, siis ma olen kuulnud ka esimesed kolm päeva on olnud suhteliselt katastroofiliidesed. Jah, seal vist on väike viga tehtud, reklaamiti küll seda, et suur superkino tuleb, aga et mis, mis kell, mis film hakkab, et see inimesed ei ole ilmselt harjunud neid uusi reklaame lugema või nendes vanades kohtades kus kinokuulutused on, et seal seda, selle kobarkino siis IMFi oli nagu väga vähe või oli seal kuskil kõrvalpiltide peal, minu seisukoht on küll selline, et et sellise hinnapoliitika juures, et kui ikkagi sajakroonised piletid seal lausõhtuti hakkavad olema siis mingit hüppelist kinovaataja tõusu kindlasti ei tule, lihtsalt see, kui sa lähed ikkagi mõtle peaga oma perega, ütleme mees, naine, kaks last, siis teevad seal väike väikses näksi veel kuskil, eks ole, see on väljaminek kuskil laupäeval õhtul orienteeruvalt 600 krooni. 700, võib-olla isegi et see on, see on ikkagi paljudele eestlastele üsna üsna valus pauk, et et see, see Hiina poliitika on, on minu arust vale ja minu seisukoht on küll selline, et olgugi, et seal on väga mugavad ja on väga mõnusad toolid, siis siis see hind, et sinna massid hakkaksid tulema ja ta väga popiks kohaks saaks, peaks olema madalam ja põhimõtteliselt äriideena ka selles mõttes, et kui sa hoiad seda nüüd, OK, selle piletihinnad nüüd nii lauskõrgel, eks ole, ja sul on käputäis inimene inimesi seal või sul on, eks, törtsu madalam ja sa saad selle efekti palju suuremad. Kujuta ette, varem või hiljem jõuab see asi ka kino lendani. Ehk et nad peavad mingisuguseid soodusrežiime välja mõtlema. Siis siin on pigem küsimus selles, et hakkab kergelt ikkagi monopoli seerumuse, see nii-öelda kogu Ginundus Emmdeedee kätte ja et konkurents puudub, et selles see on nagu valus. Valus teema selle kinoga. Selle peale kohe Tiina lokilt, et tantsija pimeduses või ö tantsijana, kui teda praegu seal pealkirjastatud on, kust teda ajutantsijana kisast pimedas mina nägin sellesamas klaasas seda filmiöötantsijana. Mida sina arvad sellest, et selle filmi hinnang siis ka õhtul on 100 krooni? Tõsi on sellaseks, et multiplexi tekkimisega on praktiliselt kõikides riikides kinokülastatavus mitmekordistanud, kaasa arvatud Ida-Euroopa maades. Ja ilmselt kui nüüd edasi ja ehitati kaunikesta, et ju siis oodabki ka, et, et meil kinokülastatavus hakkab tõusma, seda enam, et olid mingid märgid ka möödunud aastal mida minu arust ennatlikult taas tõlgendati, et meil dünaamikast Ottawas tõuseb, sellepärast et see, kui üks film või kaks filmi on teinud kassa imet ja natukene suuremat kasvaimekuna, võib-olla siis ülemöödunud aastal. See ei tähenda seda, et summa summaarum, kinokülastatavus tõuseb. Ja, ja mis ma ütlen, et noh, ennatlikud sellepärast et kui see pileti hind tegelikult on kõrgem kui ta on kosmoses, ehkki noh, ütleme, need skaalad on samad, aga kui me vaatame kas või sellest, et kella viiest on juba 100 krooni, eks ole, 100 krooni on ikkagi päris päris kõrge hind eestlase jaoks. Ja ta on kõige kõrgem hetkel kogu endises Ida-Euroopas võrdne Soomega praktiliselt võrdne kõigi põhjamaa riikide piletihindadega kinodesse, eks ole. Aga palgad on nii, et tuleks nagu üks, null veel lisada, siis võib-olla võiks sama mõõtme kätte saada, eks meie palkadele mõtleb. Tähendab, kui me räägime, me sama jutt tõsta hinda siis, kui meil on stabiliseerunud üks või teine situatsioon, et kui me näeme, et jah, eestlane on juba valmis kinos käima ükskõik kuidasmoodi, eks ta tal on huvi taastada tekkinud, et on uuesti kino poole tagasi pöördunud siis ilmselt võiks ju ka rääkida hinnatõusust, sest et et, et mõnes mõttes on võib-olla siin nagu mindud seda ohvriteed, et, et ta on järjekordne meelelahutus kunagi kosmost tõstis hinnad. Siis ta ei ole õigustatud, sellepärast et see oli tollel hetkel ja veel pikka aega multiplex'i, nii, suisa ikkagi väga suur kontrast võrreldes kõigi ülejäänud kinodega Eestis ja Tallinnas, eks tehnilise kvaliteedi kui mugavusastme poolest, eks. Et, et see oli nagu praegusel momendil see kvaliteedihüpe on suur, aga ta ei ole enam nii silmatorkav. Võrreldes eelnevaga, tähendab juba enam ei saa selle peale enam hallatud nüüd vaatenurgast, et kui ma tahan tõesti hästi heades tingimustes vaadata kino, siis siis ma saan ja vatsalasse multiplex ja see minu ainukene kohta, eks noh, nii ta enam päris ei ole. Ja psühholoogiliselt ei saa olla kinopilet, ütleme sama kõrge, kui on teatripilet, see on nagu püüame siin muuta ilma, aga igal pool on ta siiski ikkagi see, et teatripilet peab olema Ma tunduvalt kõrgem, kui on, on kinopiletit. Ma tooksin siia vaid kaks võrdluse momenti sisse, mis puudutab multiplex'iga majandamist. Kui Prantsusmaal alustas kõigepealt see jama, selle ehitamist ja veidi hiljem tuli kommuun järgi. Ja nad ehitasid samadesse tegelikult ka Tallinna suurusjärgu linnadesse kaks või vahel isegi kolm multiplexi selle arvestusega, et kui teedevõrk on hea, siis tulevad õhtul sellesse suurde kinno ka lähikaudsete alevike külaelanikud. Aga kui juba kaks multiplexi oli kerkinud, siis järgmine konkurentsi samm oli see, et see tuli välja kuupiletitega, millest sisuliselt inimene, kes selle ostis, maksis ära viie piletihinna täispileti hinna ja võis selle eest ükskõik kui palju kinos käia. Veidi hiljem jäänud konkurendil ka midagi muud, kui tutvustas samasuguse asja tegelikult kinokülastatavus, sellega tõusis ka suhtarvud. Teine ohtlikum näide on ilmselt see, mis on toimunud kahe viimase aasta jooksul Ameerikas, kus boksophisesi ehk siis kassa tulema on kogu aeg tõusnud. On räägitud sellest, et taas üks aasta, mis on olnud edukam kui eelmised aastad. Kui aga vähemalt on asju vaadata, siis on see tulu saadud hindade tõusu arvelt, sellepärast et ilmselt on see publik, kes käib kinos jõudnud enam-vähem maksimumi. Ameeriklane keskmine ameeriklane käib kinos viis kord aastas. Võrdluseks, et Eestis on see vist 0,7 koma seitse 0,7. Ja kui oli see lagi jõutud, siis möödunud aastal läks kaks suurt multiplex'i võrku kuulutas välja pankroti. Ehk et selge on see, et ka sellel turul ühel hetkel on oma piirid ees. Ja hindade jäiga hinnasüsteemiga. Pankroti esimesed hoiduda ei saanud. No tähendab majandusega tegelikult täiesti pärisestatud, et mulle tundub, et praegusel hetkel või noh, ütleme siin ongi selle poliitinnapoliitika aluseks olnud see, et pigem mitte käibe pealt teenida, vaid et kus on see arvestuslik moment, kus ta võrdsustub, eks ole, et vot nii palju kõrgema hinnaga me saame tegelikult sama käibe, mis siis, et me kaotame tegelikult nii-öelda selles inimnumbris, et kui palju neid külastada, et siis tegelikkuses on see ongi see, et tegelikult kui kui ma õigesti mäletan, siis oli vist selline statistiline number, et keskmiselt päevas Tallinnas on, oli vanasti 2000 kinokülastust keskmiselt. Et kui me võtame selle piirmääraks, no see ei teeninda ega ei pea üleval nüüd küll ühtegi multiplex'i. Nii et ma olen täiesti kindel, et Eestis me ei ole seda lage mitte kuidagi veel saavutanud, sellepärast et tegelikult me oleme läinud. Võib-olla me ei ole veel seda põhja kätte saanud, ausalt öeldes, kuhu see külastatavus võib lõpuks oma miinustes kukkuda, see on iseküsimus. Aga see, et kuhu ta tõusta võib tegelikult noh, ütleme Üheks näiteks on ju ka sedasama PÖFF. Mis ma arvan, et Pimedate Ööde filmifestival selles mõttes, et ühelt poolt jah, me võime rääkida kvalitatiivselt teistest filmidest ja nii edasi, aga ma usun, et paljustki selle edu taga on see, et piletihind on väga taskupärane kõigile neile, kes muidu käiks ikka kinos, aga nendel ei ole lihtsalt võimalus käia sellepärast et pilet on liiga kallis. Järgmine küsimus on see, et mis sa arvad, milliseks kujuneb teiste kinode saatus. Seda on ääretult raske hetkel ennustada, sellepärast et elu on näidanud, kajutame levitajana niimoodi, et et see, mis toimub Eestis väga tihti, ei klapi üldse sellega, mis toimub Euroopas või Ameerikast rääkimata ja praegu ütelda, et kas nad nüüd kaovad või, või vastupidi, lähevad õitsele, või tähendab see Meie ennatlik selle kolme päeva jooksul kuni isegi ka sinnamaani, et et ma olen üldse hästi ettevaatlik kõikides sellistes ennustusmängudes, eks et ka ka praegusele ütleme kaklemine selle minu ümber on kuskilt ennatlik, sest et ma olen täiesti kindel, et noh, loogika ütleb, et nad peavad jõudma ju ka täpselt samamoodi mingite soodussüsteemidele, nagu sa rääkisid, mis Euroopas toimuvad, eks et meil oleks nagu mõttetu käia vasakut jalga võrreldes sellega, mis on ennem Euroopas läbi kogetud. Sellega nendega ei juhtu mitte midagi, sellepärast nende hind jääb ikkagi selleks, mis on praegu ja see on ikkagi enamus, inimesed hakkavad, tõenäoliselt käivad nii-öelda teevad uudishimu, tiiru, multiplexi sära või kui kindlasti tahavad mingit väga kindlat filmi vaatama minna, eks ole, siis lähevad seda vaatama, aga siis lähevad ikkagi odavamusse, kinno, et ma, ma usun, et inimesed ikkagi loevad raha juba kinokülastajad ka. Siin on olemas tegelikult väga suur probleem selleks, et kas juhtub või ei juhtu, tähendab kui palju ja kas meil jätkub filme sellele turule, sellepärast et tegelikult Balti turg iseenesest tervikuna ääretult raske turg, tähendab me ei saa rääkida näiteks üheksamiljonilisest turustamist, arvuliselt on mis oleks võib-olla võrdne austria turuga, mis on ühtlane, see on kolm riiki ja neid levitajad tegelikult, kes ostavad filme kolme riiki ja levitavad kolmes riigis, on väga vähe, sest riskikoefitsient on väga suur. Ja praegusel hetkel ka selleks, et näiteks sedasama multiplex'i tegelikult elus hoida tuleb päris palju neid uusi filme sisse tuua, eks ole, ma ei mäleta hetkel arvuliselt noh, hetkel on seal kaheksa filmi peal, eks ole. Juhul kui sa külastatavus ei tõuse oluliselt, eks siis tuleb neid filme tegelikult veel rohkem noh, ilmselt peale tuua sagedamini peale tuua, kas jagub ja kui palju jagub ja kuidas jagub milliseid levitajad ja jõudu selleks, et täita ära ka teised kinofilmidega, sest et levita peab täpselt samamoodi oma kulutused tagasi saama, tähendab see filmi kukkuse taarast kusagilt. Ehk et nagu seda asja võib-olla ära seletada, tuleb ütelda, et kui üks levitaja toob Eestisse filmi, siis see tähendab ka seda, et ta toob selle filmi kusagilt maalt, aga ta peab sellele tegema subtiitrid ja. Maksab õiguste eest enne kõige maltsa koopia eest maksab fotode eest kõiges tegelikult eks, see on see, kui ta ostab Euroopast, aga antud hetkel näiteks, kui meie Melchiori turul oleks jaotunud ära nii, et nad oleksid eri levitata käes. Vaat siis me võiksime kindlad oled, et no mis juhtub teiste kinodega, et küll nad jäävad. Aga praegusel hetkel on Melchiorist koondunud tegelikult kõik multiplex, kaasa arvatud ka poena. Istan, kes näitab oma filme, näitab üksikuid paralleelselt sõprusega üksikuid, ainult multiplexi üksikuid ainult sõpruseks. Nii et selle tõttu on tegelikult näiteks minul on väga suur hirm kaasa arvatud ka selle kosmose ees. Et kas ta näiteks kordus, kinon ennast õigustab ja mismoodi ja nii edasi. Tähendab see ei ole üldse nii helgega, nii roosiline tulevik teiste kinode suhtes. Tegelikult kui nüüd analüüsida seda, mis on 10 aasta jooksul toimunud, siis meil ei ole kasvatatud sellist laiemat publikut, et on kaal või need need inimesed, kes kinos käivad, on nagu väga kitsa, kitsa selge suunitlusega filmidele ehk ehk kõigele sellise prostamale prostamale kinokunstiosale, eks ole, et seda, seda nii-öelda kunstfilmivaatajad, heade filmivaatajad või selliste vahepealsete filmide vaata et selles mõttes, et ei ole nii puhas meelelahutusega ega puhas kunst, eks ole. Neid praktiliselt ei ole, selle 10 aasta jooksul on, on käinud selline nii-öelda levitajate poolt lausraha teenimine, et vaadatud nagu kõige lihtsamat teed. Ma siin maal esiteks mitte levitajate poolt, vaid siin on olemas levitajad, on kahte tüüpi pühad, on olemas agendid, esindajad ja see on üks asi, teine asi on seetõttu, et ärge siit jäi kõlama umbes niimoodi, et neid levitaja sülitab kõige peale läheb lausraha teenimise peale. Kino teistest Eesti tähendab Euroopa riikidest erinevalt Eestis on kino algusest peale olnud absoluutselt iseenda hooleks jäetud nii kinopidamine kui ka levitamine. Ja praegusel hetkel näiteks seesama, kui me räägime, et, et noh, ma loen Delfist ajalehest, et umbes nii, et kui sa multiplex'i näidatakse hirmsasti väärtfilme, siis me oleksime nõus ka maksma 100 krooni ja nii edasi. Tähendab ka kinopidaja seisukohalt, miks ta peaks näitama neid väärtfilme, oma tantsija külastatavus, kahe päeva peal oli pühapäev, esmaspäev oli 200 inimest, sõpruses näidatakse kahte fantastilist filmi, hetkel tüdruk sillal ja Moskva mille ühe päeva kahe filmi külastatavus kokku 42 inimest. Aga see ei, see küsimus ongi selles, et inimesed enam inimesed, kes tahaksid häid filme vaadata, pole lihtsalt enam üldse harjunudki selle kohaga, nemad vaatavad kodus telekast neid filme, need nad koha kino kui filmi vaatamise koha üldiselt täiesti ära koostanud ja see on, see on nii-öelda ikkagi levitaja kasvatamise küsimus, see on see, et sa, levitaja ülesanne on ikkagi tuua see, see film selle potentsiaalse vaatajani ja vaatajad käe otsas kasvõi kinno rebida, aga seda, seda on nii vähe tehtud ja, ja mina ei tea, kas siin poliitilisi põhjuseid esile tuua, ükstapuha mida, aga igal juhul on, on tulemus praegu käes ja. Praeguses jutus, nagu selgub, väga hästi see vahepealne tõde ühest küljest, Arto, sina esindad seda, mida nad vaataja ja Tiina, seda, mida nad tegija ehk kui, kui võtta filmimaks, kes pikka aega tõi filme kinomajja ja siis muna mõnesse muusse kinomajja siis oli nagu selgelt ei suutnud oma kulutusi alati tasa teha, ta pidi tooma midagi, mis, mis lubaks firmal ellu jääda, sellepärast et muud toetust tal nagu ei olnud. Praegusel hetkel ta toob ka, eks ole, nii multiplexi kui sõprusesse. Aga vaat seesama muud toetust ei olnud sellepärast et on olemas Euroopas välja mõeldud. Tähendab, see, ma võiksin sellest tunde rääkida tegelikult selles mõttes, et see on, see on Euroopasse, seal on kõik läbi käidud 20 aastat tagasi selle taga on olnud väga sihipärane poliitika, et uuesti tuua inimesed taas esiteks Inno tervikuna, teiseks õpetada neid vaatama ka teistlaadsed filme, mitte meelelahutuslikku filmi. Ma ei ole kunagi olnud alati toonitanud seal mitte Ameerika feimi vastusena tippmeelelahutus, aga sõbrad teadvustada, mis on tippmeelelahutus ja mis on tippkunst ja tippfilmi kunstaks. Vaat selle teise poole teadvustamisega Eesti riigis on olnud väga suured raskused. Vastad isegi ajalehtedes ei kirjutata enam filmides. Meil ei ole olemas filmialaseid, kultuuri koolis ei õpetata filmikunsti, see on väga oluline, see on süsteem, mis on täielikult kadunud. See on kogu aeg süüdistada riiki, et ikkagi misasi. Ma selles tegelikult kino Hiina, kes ei ole suutnud 15 aasta jooksul kokku leppida, seljad kokku panna ja mõtelda kontseptuaalselt. Nad oleksid kasvõi osagi oma sellest energiast pannud kontseptuaalse mõtlemise. Et, et, et ma küsin sinu käest, siis niimoodi ta missa selleks oled teinud, et selle haretlase kinno tuua. Kui sa näitasid neid filme selles kinomaa saalis, mis, mis lihtsalt haiseb sovjeti järgi, kus oli lihtsalt vastik olla siis siis kaob igasugusel normaalsel inimesel, kes tahaks kunsti nautida, kes teatris käib hea meelega ja maksab 250 krooni pileti eest. Rahumeeli välja toob igasugune soov üldse üldse üldse kinno tulla, et see on ikkagi selles mõttes, mina arvan ka ettevõtja küsimus, et mis, me ei saa kõiki asju öelda, et see on riik, riik, riik, eks ole? On olemas toetussüsteemid, ma veel kord ütlen, ettevõtja saab panna siis raha sinna alla, kui tal on seda raha, kust võtta ja sinna alla panna, eks ole. Tähendab, ettevõtja ei saa olla selles mõttes, et ma arvan, et kui. Ja pole ütelda. Sulle ütelda, et kui sul on see missioonitunne nii tugev, sa oled edukas produtsent, no palun väga siis kingi miljoneid selleks, et sa vaatame, vaataja tuleks vaatama kasvõi sinu enda. Iga asi peab olema tagasi ja ongi ta läbimõeldud süsteem, tähendab, Euroopa riikides ei ole mitte ühtegi riiki, kus väärtfilmi niinimetatud autorikino või kunstiilma, kuidas ükskõik kuidas me teda nimetame oma salli terminit väärt filmeks tähendab teistlaadne meelelahutusest filmeks, eksisteeriks ilma dotatsioonita kasvõi mingi. Kus sa, sinu võimatulteeritakse ju ka nende filmide, kus kohas, kas sa ei saa levikomisjonis levik unistonist, see katab ära minu kulutustest. Vähem kui kolmandiku tähendab, tudeerinud kolmandikku tähendab doteeritakse 20000, aga minu bensiini väljatoomise kulud on üle 200000. Okei, see on süsteemi küsimus, teiseks, kas kas sind doteeritakse Euroopast euro eurorahasid? Eurorahad aasta pea sai kinomaja kokku 100000 krooni. Tähendab ikkagi, et seal on olemas, et ei saa öelda, et mul üldse. Küsimus, et kas, kas küsimus ei ole ka, näiteks üritas Eesti suuruses, sellepärast et kui oleks suurem Eesti turg, oleks suurem Eesti riigi rahakott siis võiks kogu tulem olla veidikene mõistusepärasem. Kui käia käia, võib lihtsalt minna, eks ole, kaubamajja siis selliseid eksklusiivseid asju põhimõtteliselt osta ei saa, kuna see turg on nii väike ja kaupmehed teavatut landi toon lihtsalt sellepärast, et ei ole ostjad sinna, eks ole. Kunagi me nimetasime seda äri deebeedeegaa vabrikuks DPD-ga vabrikuks lihtsalt sellepärast, et, et te peate ikka, on selline peakate, mida Eestis ei ole mõtet eriti kanda. See on ka see, et Euroopa filmi siia toomine, sest tema tarbijaskond on niivõrd väikene, sellepärast tegelikult sai omal ajal ellu kutsutud festival ausalt öeldes, mis oleks pidanud nüüd nagu propageerima sellelaadsed, filmi ja Toomasele laadsed, publikud enam ka kinno. Aga paraku elu näitab jällegi sedasama, et, et kui festival muutub aina edukamaks selles mõttes, et oma külastatavus aina suureneb ja suureneb siis tundub nii, et, et need inimesed laiendavad oma sellelaadse kinod tarbimisvajaduse selle pooleteise nädala jooksul, sest et et vahepealsel ajal neid ikka kinno ei tule, see on nagu üks asi. Teine asi on see, et, et näiteks kui me räägime, levitas tema tulude tagasisaamisest Eestis siis me saame rääkida levitamisest mingisugusestki mõistest tegelikult ainult Tallinnas ja Tartus. Tähendab, unustage ära, meil ei ole olemas. Kinovõrk on Eestis ammu, ei ole olemas, ei levita enam kinos ja see on tegelikult levita hea tahe, kui ta näitab filme näiteks Saaremaal. Nii, aga minu järgmine küsimus oleks see korraks veel tagasi, tulles selle eelmise vestluse juurde, millist mõju võib avaldada multiplex muudele kinodele, siis üldine kogemus Euroopas on näidanud seda, et niipea kui multiplex on linna ilmunud, on umbes pooled selle linna kinodest välja surnud. Ta on kõige parem näide on Brüsselis, kui ehitati 24 saaliga sina ooperis, seal, kus pooled saalides olid välja, ehkki brüsseli regiooni kinokülastatavus tõusis 30 protsenti. Kuidas ta nüüd Eestis kujuneb, seda ma ei tea, aga ma tahaksin nagu selle nii väärtiline kui eesti filmi juurde tulla. Tagasi seoses Plaza tekkimisega, et mis sa arvad, kas heade käte näitamine Plazas võib seda selle filmi saatus kuidagi teistmoodi mõjutada, kui kui see oleks olnud ilma selle multiplex itta? Nagu sina, sina oled öelnud ja teisedki, et ei, ei taha ennustada, ei oska ennustada ja nii edasi, eks ole, igal juhul ma arvan, et see on väga huvitav kogemus, et mis, mismoodi nüüd siis meile on ta selles mõttes põnev ka, et ta on nagu esimene eesti film kudumisel. Nüüd multiplex siis, et võib-olla see on teatud mõttes mingisugune marketingi konks, mis, mis inimesi äkki toob seda vaatama, aga võib-olla on ta ikkagi vara veel ja et inimeste jaoks ei ole tekkinud muretseda multiplex siis käimise harjumust ja seda, et inimesed, kes tahaksid häid filme vaadata, ei ole veel teadvustanud, et, et see on siiski see koht, kus seda saaks teha, eks. Aga millal see head käed, mis on siis Eesti-Läti ühisfilm, režissööriks Peeter Simm, millal see siis valmis saab ja kinodesse jõuab? Ta on, meil on selline suurejooneline. Esilinastus on kuuendal aprillil, aga kino esilinastus on 12. aprillil, nii et hakkab jooksma Ma 13.-st aprillist kinodes. Aga tead sa, millises saanis seal Plazas, kui suur saab, see oli 170 kaheksane saalides. On seal sellised on küll üsna keskmine keskkonnas, on Tiina sulle see küsimus, kas PÖFF võib ka sinna Plaza'sse jõuda või kas oleks multiplex? Sobib keskkondadesse? Tähendab, kui ma enne multiplex avamist arvasin, et tegelikult multiplex, kui selline ei ole päris sobiv keskkond siis käies selles multikas, siis neid äratama ava avamisel, siis ütleksin ma muidugi see oleks mu unistuseks, kui selle PÖFFi saaks teha, sest et see multipleksimis meil on, on jumala abiga planeeritud tegelikult fantastiliselt hästi. Kino on ta tõesti üks parimaid selles regioonis oma analoogide seas. Ja, ja, ja see, kui aga ta saaks olla ütleme selleks PÖFFi osaks ainult kahel juhul õigemini kolmel ühel juhul, siis ütleme, kui me räägiksime terve päev sinna, koliksin siinsed vaataja seisukohalt oleks ideaalne meie seisukohalt ka. Et me saaksime siis terve nädala jooksul nagu kõik enda käsutusse, mis mulle tundub reaalsust arvestades ei ole võimalik ja see ei ole objektiivselt võimalik, sellepärast et kui oleks jällegi noh, ütleme niimoodi, et ma toon näite, kas või kui Vorner võtaks ka mõnest teisest kinos ja nii edasi, et siis siis oleks siis oleks seda kõne alla tulevad, eks ole, sest kui Berliinis näiteks üks multiplex Warneri omadest vahepeal läheb festivali käsutusse, siis teistest ta töötab edasi, siin sisuliselt PÖFF sellisel juhul lõikaks pooleteiseks nädalaks ära nagu üldse teiste filmide näitamise praktiliselt Tallinnas ja see ei ole mõeldav ei selle levitaja seisukohalt, kes neid siiamaale toob. Ega ka kino enda seisukohalt, sest kustutama selle garantii, et näiteks PÖFF ei jäta seda kino omanik hoopistükkis selle pooleteise nädala jooksul kahjumisse, eks. Nii et, et noh, ma olen lihtsalt realist ja see on majandus ja see on elu tänapäeval, kui seda multiplexi toetaks mingisugusel kujul ka mingi riiklik süsteem, siis saaks ilmselt kas nõuda või esitada pretensioon, et miks peaks, seal ei ole, aga kuna seda nii ei ole, see on erakapitali riske, siis mina olen tolerantne selle koha pealt. Ja ma olen õnnelik, kui me jõuame kokkuleppele sellisel kujul, et näiteks kuna seal on mitu korrust, et siis mingil korrusel väiksemalt saalid, millest tegelikult jõhvilist napib sest meil on suuri saal hästi palju. Et väiksemad saalid siis tekiks nagu PÖFFi oma nurk seal. Ja sellest on nagu põhimõtteliselt ka räägitud ja, ja ma usun, et see saab teoks küll, aga me hakkame näitama, nagu sõpruses ja kosmoses täismahus. Sellel aastal. Jaa. Ja ega kurja kurja ega viitsi mõeldagi. Püüdjate paelus. Vaja just laadaraha ei peitu maailmavabadus kuri, veel, sa vähegi suudad, kuri veel saab vähegi, loodad vähegi. Valt armastab vabadust. Võita ja vallutada Vägivald igatseb vabadust. Eestlanna Janek allutada. Põgeneja vabana. Põgene, aga nad ei valuta. Avarat maailmavabadus, kuri veel vähegi suudad, puri veel seal vähegi loodavad vähegi. Üle kõige on maailmal vaja. Hüppa maalast hüppava last. Midagi pole teha ega suur ja koor ja ega viitsi mõeldagi, püüdjate paelus. Koit. Meil on vaja just madalat. Põgene, vaba laps. Peitu maailmavabadust kuri veel saab, vähegi, suudad universaal vähegi loodad. Me läheme teise silmuse juurde, oli ta tahaks veidi kommenteerida. Nädal aega on kestnud Eesti filmide nädal. Olete veidi seda programmi vaadanud, mis, mis mulle nii kokkuvõtlik mulje jääb Eesti filmidest siis läinud aasta jooksul. Kõigepealt, kas ma võin öelda selle nädala kohta et minu arust on see, et ta on absurd, et sest nädalat põhimõtteliselt oleks ja, ja Eesti kinole oleks vastu võib-olla kõige rohkem vaja puuri või sellist kinokinole tähelepanu tõmbavad üritust või filmitööstusele või filmi filmindusele, filmikunstile, ükstaspuha, kuidas te seda nimetate? Aga mitte sellist, sellist üritust, nagu on Eesti filminädalat seal seal sellise lausrehaga tõmmatud asjad kokku ja saadud jälle riiklid kuskilt toetust, et midagi teha, et minu arust täiesti läbimõtlematu. Ja vaevalt et Eesti filmitegijatele kasutoov üritus. Miks sa öelda tõde ei ole kasutoov üritus Eesti filmitegijatele? Kasu seepärast, et söörlaus rehaga on viimane kui saasta kohale grillitud ja seda, seda näidatakse. Aga ma tahtsin teada, et võib-olla esiteks on see huvitav punkt, üks on see, ma tahan lihtsalt niimoodi, tähendab Manin ausalt öeldes hämmingus, kui ma nägin, kusjuures esimesel momendil, et oli pandud pata, siis ühte patta kõik amatöörfilm, üliõpilasfeeling ja siis see niinimetatud professionaalne film, eks ole. Esimene moment, ma mõtlesin, et nojah, et õelalt, nüüd siis ongi Eesti film leidnud oma õige koha, et lõppkokkuvõttes on ta viimased aastad niikuinii olnud poolamatöörfilm alustades ja pool tudengifilm, alustades tema tegemist tingimustest ja lõpetades selle kvaliteediga eksa. Aga teisalt on see, et vahel sellised drastilised nähtused võib olla, kutsuvad siis lõbuks akad ellu kutsuma ka mingisuguseid teisi samme ja võib-olla mingeid oli mõtteid ja, ja paralleelide tõmbamist, et, et ma mõtlesin, et võib-olla lõppkokkuvõttes ei olegi nii väga halb, kui kõik see on sellisel kujul ühes reas ja meil on võimalik võrrelda ja mingeid üldistusi selle najal tuua ja vaadata siis et kuidas siis seal eesti filmiga lõppude lõpuks on, et sellel suvel näiteks uunika festival Tallinnas, et võib-olla Eesti film on tal õige aeg kolida sinna unika finifestivali amatöör amatöörfilmifestivalile sellepärast et, et me tegelikult ükskõik, kuidas me ei püüa endale vastu rinda suruda, ütelda, kui me oleme väikesed, aga tublida ja aina paremaks, aga läheb täna elame paremini kui homme siis ometigi. Reaalsus on karm ja ekraani valeta ja kui vähegi mõtlev inimene on, siis ta ju tegelikult näeb, mis seal toimub. No vot, see ongi see selleks jaaniküsimus, et selles mõttes ma magan ikkagi täiesti veendunud. Ja võib-olla siin Maimiku artikliski, et seal võiks olla siis näidata noh tõesti kasvõi sellest 10 paremat asja, eks ole. Aga seal vahepealne osa on, on ikkagi ikkagi õudne ja ja siin, kus need tehtud on ja kuidas need tehtud on, mis vahenditega tehtud, sest see on noh, seal ei ole kõik asjad sihtasutuse toetatud asjad, nii et meil ei olegi Praegu lõplikke numbreid, aga väga huvitav oli see, et teisipäeval, kus näidati õhtul kella üheksast üliõpilasfilme oli saal tungil täis täiesti nii täis, et siin ei saanud keegi enam isegi päris ekraani alla maha istuda. Samal ajal kui nii-öelda proffide seanssidele kogunes vähene ent erudeeritud publik, kes siis peenelt nautlesin filme, niipalju kui need nautid andis ja seepärast mõtlesin ma täpselt samamoodi nagu Tiina, et nojah, võib-olla võib-olla siis see ongi nagu hetke kohaliku Eesti filmikunsti ise. Tulevikke hetkeseis. Kui kõige enam erutab vaatajaid lüli õpilasi peamiselt nende oma eakaaslaste katsetel. No aga nemad räägivad omas keeles omale publikule, et selles mõttes sellest ei saanud üldistusi teha, et alati on ikkagi üliõpilasfirma käinud üliõpilased vaatama sealt, see on nagu Aga seda küll, aga teisest küljest on ka see, et, et nendes samades üliõpilasfilmides tegelikult peitub otsasama potentsiaal. Kas on meil üldse millegi nimel veel mõtet eksisteerida, üheksa ja kuhugi areneda, sest et, et sealt on ka võib-olla see üks huvi huvimomentidest, sest et nii palju, kui ma tean, et tudengifilmi ei tule mitte ainult tudengid vaatama, vaid neid tuleb ka väga palju. Ka ma ei oskagi öelda täiskasvanud intreina siin, mis iganes, kes tahaksid selle protsessiga nagu kursis olla. Ja ma ei, ma ei ole sellele nähtusele sellisel kujul vastu, sest et kus näidatakse, et kus on üks koht ka, kus näidatakse tegelikult äravat terve see protsess, mis on aasta jooksul toimunud Eesti kinos just nimelt ilma valikuta, sest valikute jaoks on olemas festivalid, tegelikult see üritas ennast tituleerinud, tan festival, ta ütlebki, et on Eesti filminädal ja sellega ta täielikult paikaga oma kontseptsiooni kui sellise Lätlasel puudub kontseptsioon, ei, seal on olemas see kontseptsioon, et anda ülevaade sellest, mis on aasta jooksul tehtud nii hästi kui halvasti ja üteldakse. Vaata Artur selleks, et hinnata või on vaja näha ka seda, kust seda maastikku, kus need tipud on välja tulnud. Esiteks ma saan aru, ja kui kõrged tipud, siis selliseid Pole üldse on. Mind aga teleinimesena veidi hämmastas see, et kui ma istusin seal saalis ja mulle tundus, et ma vaatasin tundide viisi telesaateid Vot seda ma tahtsingi öelda, et selleks on ikkagi peab olema, et, et seal nagu sa räägid eesti filmide nädalas, siis, siis pole meile vaja telesaateid. Õige, aga sa saad selle järelduse teha pärast seda, kui sa oled istunud ja vaadanud, toonud endale seitse päeva järjest müütut. Esiteks sina oma sellesamase koha järgi, kus sa oled nõukogu esimees, sihtasutuses pead olema kursis täpselt kogusele totaalse pasaga, mida toodetakse selleks, et ta pole üldse sihtasutus toetanud. Maksud nagu toonitada jah, aga mina olen selle poolt, et minul oleks võimalik kogu see maastik ära hinnata ja välja, eks ole. Väga palju ka sellist asja, mida, mis nüüd on ekraanile tulnud, mida andnud nii-öelda vana sihtasutus toetab. Ma arvan, et see, see tase läheb ilmselt paremaks. Ma võin öelda, et esialgu ma eriti suurt vahet ei näe. Mina võtaksin selle niimoodi kokku diskussioonis, mis tekkis tee vahele, ilmselt piisab selle filminädala õigustuseks. Kui ei oleks olnud midagi ütelda, siis oleks võinud need asjaolud väga kur. Teine asi on filmide enda tase ja ma usun, kas selles osas on siin teil ühene arusaamine, et suur osa sellest ei kõlbaks kuidagi professionaalse filmikategooria alla. Aga ma küsiksin pigem siis niimoodi, et mis te arvate, kui palju oli neid filme, mida teise peaksite filmideks või mida, mida oleks võinud selle Parema ja hea? Siin on nagu teine küsimus ka, et see sellest üritusest praktiliselt praktiliselt polnud mitte midagi kuulda ennem kui ta, kui ta siis ühel päeval tuli, eks ole, reklaam kui selline praktiliselt puudus, keegi kuskilt rääkisid eesti filmi nädalaga, kui sa, kui sa nagu tahtsid siis teada, et mis seal on eesti filminädalal või midagi sellist, siis sellist infi seal praktiliselt ei saanud minul, minul nagu ausalt öelda praegu puudubki täielik ülevaade, et mis seal siis kõik oli, eks ole, aga sõnane. Kas üks põhjus ei või ikkagi ei ole, et möödunud aastal lihtsalt ei tehtudki tähelepanuväärsel silma? Ei, aga ma räägingi seda, et, et siis näidata, kui 10 nii-öelda tähelepanuväärsemate saab, saab nagu ikkagi ülevaate aastast. Väga hästi. Kes määrab selle selektsiooni 10 tähelepanuväärsemat kas see käsama printsiibil, et ise teen, ise vaatan ise kirjutama, kus on meil seni on käinud. No ei, no seal on igasuguseid põhimõttelised linastunud kas või televisioonis vaatajareitinguid, seal olla üks asi, eks ole. Teiseks, igasuguseid on kriitikute auhinnad, eks ole. Ja nii edasi, et neid võimalusi on mitut. Tegelikult on ju kõik selgelt, kuna üritust, nagu ma aru sain, organiseeris Eesti kinoliit, siis on see tema valik. Ehk et kui see oleks orase nüüd mõni teine organisatsioon, siis oleks nende valik olnud nende valik. See kvaliteedi või märk jääb ikka küll, jah. Aga kui me püüame rääkida siiski mõnest üksikust filmist mille puhul on räägitud isegi rohkem kui filmist näiteks suur õde või veel alles möödunud nädalal esilinastunud heinaloom Filmiks või telesaateks peata. Mina pean suurt tõde telesaateks pers korralikuks telesaateks või seda oli nagu huvitav vaadata, aga, aga mitte enniks, et selline ikkagi suur üldistus jääb seal puudu, mis võiks selles dokfilmis olla või kujundlikus ühtselt puha. Aga, ja seda teist nimetust ma isegi ausalt öeldes heinaloom peaks halvaks telesaateks, et andku mulle tegijad andeks, aga aga, aga see oli ikkagi minu arust. Läbikukkumine. Ma olen sellega 100 protsenti päri sellepärast et oleksin suurt midagi lisada, asi algab stsenaariumis peale ja, ja näiteks suur õde, kus tegelikult on olemas väga palju huvitavaid elemente siis on tal tegelikult sama viga, mis sellesama meeskonna järgmisel kihi inimest, ta pealkiri väga piku, disko, eks kus filmi lõppedes võiks ütelda, et vanasti hakati sellest kohast filmi tegema, et see oli nagu mustand dramaturgi line eskiis, millest siis lähtuti ja tehti endale selgeks, mille, mille nimel minnakse platsile selleks, et teha dokumentaalfilmi. Ja heinaloomad saangi, ma tulen kokku tõmmata, seletad, et, et võib-olla saadaks unikale kõik elemendid vastavalt sellele tegelikult sinna me oleme jõudnud sellega, et et me teeme põlve otsas heli, eks ole, et, et nende paneme põlve otsas kaamerat. Me kirjutame põlve otsas stsenaariumid teadmata, mis nagu dramaturgia lõppkokkuvõttes ja edasi. Selle dokumentalistika juurde tulles, et siin on noh, minu arvates nii palju, kui kui ma tean, mis niisugusi ideid üldse nagu esitatakse, siis on ikkagi totaalne ideede kriis selline noh, ikka väga segi on näinud, et inimeste arusaamised, dokfilmist ja telesaatest, mina isegi seal, ütleme parem otsi ideedest on võib-olla sellised korralikud telesaated muidugi meil, mida võiks meel finantseerida televisioonis. Agar televisioonid on teatavasti jälle seda raha ei ole, noh, mis, mis nõuaksid paar reisi või sellist asja, eks ole. Tuleksin selle sama teema juurde veidi tagasi see küsimus, et kas päkapikudisko ja suur hõbe siis Jaak Kilmi ja Maimiku meeskonna filmid ei ole omamoodi tunnuslikud sellest uuest ajast, sest Lana Põlvaja dokumentalistid aates söödist puksist katakse tehes kui ka kes teeb ka mängufilme. Pole lihtsalt adapteerinud sellesse uude keskkonda, kus tuleb väga väikese raha eest midagi tegema ja ikkagi hakkama saama, et et noored mehed, nad võtavad selle põlve otsas, teevad selle asja ära, teevad kuidagi ära. Avad mehed jätavad sootuks tegemata. Majandusega jões asjast päri, et, et mis on ilmselge, eks ole. Et nendel noortel meestel on madalamasse närv tajuda tänapäevane situatsioon, mis on tegelikult valus, võiks huvitav olla tegelikult mõlemad nimetatud filmid omademaatikalt oleksid olnud täiesti müügiartiklid ka väljaspool Eestit ja puudujat. Tegelikult ma väga vabandan professionaalses teostusoskuses. Tema on oma tunnetus on tegelikult väga hea ja probleemiasetus valik, misiganes. Et siin ei, mina ei teeks, lõhedsin noorte ja vanade vahel, sellepärast et sinu vanemad on püüdnud ka vanemad nii-öelda tegijad on püüdnud ka nooruslikult läheneda nii mõnelegi teemale ja, ja nii mõnelegi loodusliku vahendiga. Aga, aga tulemused ei ole? Ma ei saaks öelda paremad olnud kui, kui noorte. Et seal on mingisugune üldine segadus, et, et kui kui varasematel aegadel oli suur kujundlik selline dokumentalistika poeesia, ma ei tea, mis asjad siis tegelikult kogu maailmas on see dokumentalistika muutunud muutunud teistsuguseks, meie dokumentalistid? Päris selgelt ei ole aru saanud, et missugune see tehakse, mingisugust paremal juhul telesaateid ja dokfilmi vahepealset asja. Kuna meil on aeg otsa saanud, siis peame ringi ümber tõmbama ja et meil on tavaks, et saate lõpus saatekülalised ütlevad välja oma kultuurisoovituse järgmiseks nädalaks, kui saate viimane pool on läinud nagu pessimismi lainel. Äkki te suudate ka midagi positiivset soovitada? No selle jutu peale ei saa ju mitte midagi muud öelda, et olles oma ala patrioot ja nuttes siin, et nii raske on, et mis oskama muud öelda, et inimesed minge kinno, sest muidu ta sureb välja paraku. Ja hetkel jookseb häid filme, alustades kanade mässust, mis on koguperefilme tõeliselt hea film. Lõpetades tantsija pimeduses ja Moskvaga, mis on vene. Paari aasta jooksul absurdikomöödia must komöödia, kellel vähegi on meeles veel Nõukogude ajatesse, saab sealt täieliku kaifi. Ma luban. Mina arvan ka, et lasteaia peaks kinno minema ja siis see 600 krooni seal ära raiskama. Aga, aga kui enne no näed, siis mõelge, mida te lastele näitate, et äkki teie lapsed on juba nii suured, et võiks sellist head Euroopa filmi minna vaatama? Vaadake multiplex'i, siis on väga palju filme. Ühe korraga, viis, kuus, kaheksa, kaheksa filmi, tehke oma valik. Kuna siin kaks inimest on kino asja soovitan sima, püüaks olla tänulik ja originaalsem. Järgmisel nädalal tuleb välja Olav Ehala muusikaga üllitise soundtrack linnateatrietendusele Buratino, see kahe teiega Buratino ja teel sinna kinno, kuulake ja siis kas leieris või autos ikka seda Olav Ehala muusikat. Ja sellega Ma saate lõpetame, tänan saatekülalisi. Filmikriitik, levitaja ja nii edasi. Tiina Lokk, produtsent Artur Talvik ja saatejuht oli Ilmar Raag. Kuulake meid jälle nädala pärast. Klassikale vabaduskell 11 ja vikerraadios kell 17. Kohtumiseni. No ta võib meid hoopis tappa õues. Milles sa saad? Ta ta rv. Aga eks passi, mis ma Neid küll. Ma ei lõika, sest. Kus sinu kätte ju seda sai see? Mis lööke varjab taigutult ära mis plaane varjab ta ehitud ja. Mis küll on selle meistri mõttes kes selliseid riista Mis küll on tema õige? Ja kasta jää. Ei. Ei tooda jumala Veebeed ei. No mis ABBA õues. Endla. Seejärelhoonega emeli ta oli ma, mis hoiab sind päeval ja. Peale ka läbi kõik kütt tööd milles saatus