Tere, taas on eetris raadiosaade OP. Tsitaat on kultuurisaade, mis seekord räägib televisioonist. Stuudiokülaliseks on meil seekord raudu rebane, keda ma olen siia palunud kui televisioonieksperti. Kas televisioonist ja kultuuri saab koos ühes saates rääkida üldine arvamus, et ei saa. Aga, aga on variant, saab nii et proovime. Mis missugune see tingimus peaks olema, et me ei solvaks mõnda muu kultuuriala esindajad? Raske öelda, missuguse tingimus, aga aga üldiselt loetakse televisiooni selliseks puhtaks meelelahutuseks, eriti viimasel ajal. Ja ma mäletan, et kui oli vist Juhan Peegli 70. juubel ja siis tema õpilased, Me jalutasime Toomemäel ja siis üks niisugune parasjagu purjus seltsimees ilmselt noh, keskharidusega ja natuke alla selle läks siis toomemäest üles üsna kõikuva sammule siis tol ajal tuntud Mart Ummelas ütles mulle, vaata Raul, seal su keskmine vaataja. Nii et selles mõttes nagu kõhelda, kuigi ma tahaks talle sügavalt vastu vaielda, proovime seda siis teha. Samas ei, ei pruukinud tee tol hetkel kindlad olla, et selle kakerdava tegelase näol ei olnud tegemist mõne tundmatu poedist Keenias Zoppi linnast. Võimalikel, mis, mis puhul oleks keskmine vaataja televisioonile küll pigem nagu väga kultuurne. Aga tänase saate peateemaks ei ole siiski mitte televisiooni kultuuri sideme leidmine, vaid me lähtume siis eeldusest, et et kultuur on see, mis kõik, mis meid ümbritseb ja mis meid mõjutab ja televisioon on üks osa sellest. Möödunud nädalal lõppes Lõuna-Prantsusmaal kannis maailma üks tähtsamaid televisiooni sündmusi järjekordne Mybdeevee ehk rahvusvaheline televisiooniprogrammide turg kus pojaks ilmseks õige mitmeid uusi trende, mida ma esimesel hetkel ei olekski osanud Eestisse rakendada või Eestiga sobitada. Ja nendest me täna räägiksime, aga enne, kui me päris teema juurde läheme, kuulame ära mälestusena viimases televisioonis jupid saatest, pala, uikend, kitarr, trialt. Enne kui ma konkreetselt läheksin oma mitte v muljete juurde, ma küsiksin Raul sinu käest, et mis sa arvad? Mis on kõige tähtsam, mis praegu muutuvas televisioonis muutub, mis kõige rohkem muutub, minu meelest ei ole see seotud televisiooniga. Minu meelest on see seotud, et üldse nende protsessidega, mis praegusel ajal väga suurte protsessidega, mis maailmas toimuvad ja kuskil said nad tõenäoliselt algus 80.-te lõpus, aga täiesti kindlalt pärast 90 esimest aastat ja juhtus selline lugu, et, et külm sõda sai otsa, külm sõda sai otsa ja selle tulemusena vähenes hirmuhulk, mis peitus maailma sees. Ja inimesed käituvad, nagu nad istuvad, hirmu ei ole ja presingut ei ole. Siis hakkavad nad otsima teisi lahendusi. Ja reeglina see lahendus oli meelelahutus. Ehk see tähendab seda, et minu meelest on praegu väga suurte laiade masside jaoks televisioon järsult keeramas ennast meelelahutuslikus suunas. Olukord, mis noh, nii-öelda avalik-õiguslikule meediale väga ei meeldi. On väga võimalik jälgida ka statistiliselt. Sinna tuli kaasa terve rida nähtusi, näiteks huvi vähenemine välisinformatsiooni vastu kus kui varem enne 90.-te alguses oli näiteks Euroopa põhilistes uudissaadetes välisinformatsiooni osakaal umbes kuni 35 protsenti praegu see on 15 20 protsenti, heal juhtumil ja, ja nii-öelda suurtes networkid suurtes kanalites väga selgelt on märgata meelelahutusliku osakaalu tõus. Et mu meelest see on praegu tendents, mis, mis on suurte masside jaoks televisiooni puhul valdav, ma jätan kõrvale praegu issid, kellel on võimalus, eks ole, 1000-st kohast otsida endale huvitavat. Ma sekundeeriksin kohe sellele samale väitele ühe katkega konverentsilt. NIPP DV raames esitati küsimus, kas internet on televisioonile konkurendiks? Põhimõtteliselt, kuna tegemist oli televisiooni inimestega, siis kõik väitsid, et ei ole. Televisioon elab igal juhul üle. Aga küll jõuti selleni, et televisiooni roll on muutumas ja nii nagu tont Mozlovi need vajadused nii pandiga ritta. Põhjused, miks inimene vaatate televiisorit ja vaat et kui palju nendest vajadustest saab ta teistest infokanalitest. Oluline oli seal kaks viimast punkti. See oli see ajaveetmine, vaba aja veetmine, kusjuures eristati kahte vaba aja veetmise võimalust üxoy aktiv. Fotoring, mis on inglisekeelne uus sõna, mis tuleb Harry Potteris enam-vähem. Milles tähendab sellist ajaveetmist, kus inimene on täiesti passiivne, ta vaid neelab seda meelelahutusvoolu, mis talle peale tuleb. Aktiv vaba aeg, see on see, mida inimene väga tutvustab, kus ta otsib endale uut informatsiooni vaatab ringi Discovery History Channel pealt läheb muuseumisse, see on see, mida kutsutakse siis aktiivseks puhkuseks. Kui vaadati seal Inglismaa uuring, kui vaadati, et kuidas inimesed siis väärtustavad, andes skaalades televisiooni ja internetti, siis jõutigi järeldusele, et televisiooni puhul see Potrolling taim on nagu ülespoole liikumas eeskätt üha enam inimesi kujutab ette, et televisioon on see tapeet, mis aitab ajal voolata ja internet on seevastu siis see aktiivne ja siit järgmine samm edasi oli siis need küsimused, mida televisioon peab selle vastu tegema peab siis kuidagi nagu tagasi võitma seda aktiivsemat vaba aega või peab ta kaasa minema sellega, mis on, seda enam, et tegelikult tehniliselt on ju ka televisioon ise muutumas, on üks niisugune teoreetik nagu Bernstein ja, ja tema on siis. Järgnenud meedia kasutamise põhjused ja seal on paremusjärjestuses nii-öelda eesti keelde on seda ka võib-olla ei ole raske panna siis siis esimene põhjus tõepoolest eksimatult. On on, läks puhata, teine on endiselt hein või siis noh, meelelahutus. Kolmas on saada kiiresti informatsiooni ja 400 saada taustinformatsiooni. See kolmas informatsioon tähendab seda, et keeratakse 30 sekundit uudistele peale, vaadatakse maailm on oma koha peal ja mitte midagi ei juhtu, minu perekonda mind midagi ei ähvarda ja siis hakatakse otsima, et no mis seal põnevat. Vaat ja neljas on siis see, et et vaadatakse tõepoolest dokfilm, vaadatakse niisuguseid harivamaid asju, nii et nii et selles mõttes on, kõik vastab sellele, mida seal kanis räägiti. Aga kas nüüd televisioon on võimeline võitma tagasi sellest esimesest kahest punktist? Vaatajaid või inimesi? See on keeruline küsimus. Siit aga läheme järgmise tehnilise punkti juurde. Nimelt peamiselt konverentsid, mis seal NIPP TV raames toimusid, olid kõik pühendatud interaktiivsusele, digitaaltelevisioonile, internetile, vee, mida nad kutsuvad, parandatud programm. Tšehhi ja see kõik tekitas minul küsimus, et hea küll, et ma läheks ja võtaks ka juba neid valmisprodukte ja ma sain aru, et me et me ei saa seda endale lubada, sellepärast et Eesti see õhu teel leviv televisioon ei ole selleks tehniliselt valmis nagu selle juurde läheme, miks ta võib-olla valmis ei ole, selgitasime termineid kõigepealt, mis asi on digitaaltelevisioon? Mina ei oska seda seletada. Ma olen, ma olen ainult käinud üks viis kuni seitse seminari sel teemal, mõningaid koolitusi mina seletada ei oska. Okei, proovisina. Ma pakun välja, digitaaltelevisioon on segadust, on sellega väga palju ja peamiselt peitub segadus selles, et digitaaltelevisiooni kõige lihtsamal kombel aetakse segamini mõttega digitaaltelevisioon, see tähendab lihtsalt paremat pildikvaliteeti. Tegelikult see ei ole, see ei ole see ainus küsimus ehk et jõutakse järgmise asjana, mida ta siis tehniliselt tähendab, see tähendab seda, et digitaaltelevisioon seda võib ka õhudel ühest punktist teise üle kanda. Aga sellesama sagedusriba sees on rohkem informatsiooni kui praegu anal analoogsideme puhul. Kuidas seda ütelda, et kui praegu meil on seal üks riba, saadame sinna selle telepildi, mis on analoogne. See, kui palju tehnika võõrastele inimestele ütleb siis sinna riba sisse rohkem peale pildi ja selle heli ei mahugi. Nüüd kui me võtame digitaaltelevisiooni, siis nad kompresseerivad, suruvad selle informatsiooni nii palju kokku, et sama riba sisse ja veel palju tühja ruumi võiks veel väga palju midagi muud saata. Ja siin tekivad võimalused, üks võimalus on see, et sedasama rida sees võib siis nagu selle pildi kvaliteeti parandada. Et kui meie praegu televiisori ekraanil on seal noh, 625 rida täpikesi, mis teevad selle pildi siis võiks näiteks minna. Haide finiš on televisiooni peale, mis mis lubab nii 1200 täpikest ja sellisel puhul on see pildikvaliteediga täiesti hämmasta. Teine võimalus on see, et me ei pea mitte pildikvaliteeti parandama, see on ka tore asi, aga me võime selle selle eest pakkuda vaatajatele võimaluse aktiivselt suhelda selle programmiga. Näiteks taanlased pakkusid välja Taani avalik-õiguslik kanal tõi turule programmi. Kus sa olid noorteprogramm, kus noored käisid suusatamas, tegid ekstreemsporti ja seda oli korraga filmitud nelja kaameraga ja idee poolest siis need nelja kaameraga filmitud lõigud, mis käsitlesid ühte sedasama sündmust anti korraga selles samas sagedusribas eetrisse. Vaatajal, kes istusid televiisori ees, oli võimalik selle kaugjuhtimispuldi peal nuppudele vajutades ise valida. Millises, millisest pärast seda sündmust soovib jälgida. Seal oli maruvahva filoloogiline versioon kõigest sellest, mis seal tasu võib hakata ja üldiselt nii sellest aru saadakse. Ka tädi Maali küsib selle peale. Aga mis kasu on? Ja praegu on tädi Maali lõigus, see on praegu väga jõuline filosoofiline küsimus kogu televisiooni arengus, et tea küll, tuleb riba ja, ja väga palju kanaleid ja, ja veel rohkem kanaleid. Praegu on Ameerikas juba linnu, kus teoreetiliselt on valinud 500 kanalit, aga võib olla ka 1000 ja sellega suubot. Siin siin on nagu kaks probleemi selle asja juures, üks on muidugi see, millele sa väga õieti viitad, et ja tegelikult sa ise oled seda kõigepealt rääkinud. Jutustasid mulle kunagi loo Rootsist, kus tegelikult võivad kõik näha kõike taevakanaleid ja kaablikanaleid ja kogu maailma telekanalid on siis potentsiaalselt vaatajate ees siia ometi rootsi maalid valivad ikka neid samu väheseid kohalikke kanaleid, 11 protsenti läheb satelliitkanalitele kogu vaadatavusest ja pikaaegsete kogemuste põhjal ei tõusegi kõrgemale seal nõksu rohkem kui meil praegu, kus vaadatakse Music diviidi eurospordi, et kõik, kõik, mis nad kokku on igasugused imekanalid siis umbes 11 12 protsenti pühendatakse võõrastele kanalitele ja noh, meil on muidugi kaitsekilbiks meie keel. No Rootsis ka muidugi. Küsimus on seal, mis juhtub siis, kui on, kui on näiteks suure keeleala noh, kas saksakeelse või inglisekeelse keeleala sees, eks ole, et mis siis saab, kui seal räägitakse 186 kanalit inglise keelt, emakeel on inglise keel, eks ole. Siis on teine probleem. Ma olen natukene nende tendentside suhtes murelik seepärast, et murelikult, mis murelik, millekski murelik olla, nad lähevad nii, nagu nad lähevad, aga küsimus on selles, et kes on praegu kogu selle uue asja eestvedajad? Väga õige, see on, see puhul jõutakse tagasi peamiselt 20. sajandi majanduse sotsioloogia teoreetikute suure küsimuse juurde, kui räägitakse nõutava nõudlusest ja pakkumisest. Kas uued tooted tulevad turule selle pärast tekib nõudlus nende järele või sellepärast, et tehnikast tekib see võimalus ja inimestes tekitatakse see nõudlus millegi uue järele. BBC, Rootsi siis soome ja veel mõned riigid on siin selle asja tõsiselt eestvedajad ja, ja nad täna nad esitavad endale niukse kitsamas ringis, kui miljardid ja miljardid kulutatud. Oot, mida me teeme? Et kas see kõik on õige, kes, kes meid veab sellesse maailma kus 3000 krooni asemel maksab televiisor 35000 krooni. Ja nagu sa ütled 1000 täpikeste juures, mis annab parema pildikvaliteedi või suurema võimaluse, kas seda veab eest tehnoloogia või seda veab sisu täna selget vastust ei ole, kuigi ausalt öeldes tundub, et, et suurel määral öeldakse, seda veab tehnoloogia, seda veab uut tootvate firmade vajadus saavutada uusi turge, vahetada olemasolevat kaubagruppidest televiisorid, vahetatakse vinüülplaadid, vahetatakse siidi vastu ja siis tuleb veel kindlasti mingisugune uus järgmine vidin kohale, eks ole. Ja kui kiirelt läheb see televisioonis, see on praegu põhimõtteline küsimus ja sinna vastu tuleb inimeste psühholoogia, ma käitun nii, tulen koju 76-l protsendil eestlastest ja 90 protsenti maid 95-le protsendile soomlastest, seal olemas pult ja ma teen klõpsu ja kas mind rahuldab see kvaliteet või rahuldab see content, mis sealt tuleb, või sisu? Ehk me jõuame tõepoolest selleni, et nendes seal, kus on väga palju kanaleid juba kõikidele inimestele kättesaadaval on leitud, et aktiivselt vaadatakse ehk seitset kanalit. Veel minnakse umbes 14 kanali peale ja seejärel ülejäänud 100 200 300 ja nii edasi. Nende peale ei satuta peaaegu kunagi. Me kuskil peame minema tagasi inimeste, käitumisjuurde ja psühholoogia juurde. Puhtalt probleem on selles, et järjest rohkem toodetakse teksti, järjest rohkem toodetakse informatsiooni, kõik valitsused ja kõik organisatsioonid näevad vaeva, et inimestele tuua rohkem ja rohkem ja rohkem mingisugust uut informatsiooni. Inimesed on nii kavalad, nad avaldavad üle kõik need asjad, nad ei loe neid tekste. Mida paremini läheb ja mida normaalsemat elu, seda vähem sellega tegeldakse. Ja see on selle probleemi olemus, lisaksin, tuleb arvestada inimeste psühholoogilist kalduvust, kuidas nad suhtuvad uutesse asjadesse. Ja see on, see on fundamentaalne selles mõttes, et tegelikult kogu elanikkonnas, kas meil Lätis või Inglismaal ainult kaks ja pool protsenti inimesi on selliseid innovaatorid, kes haaravad kõik kuu vastu tuleb mingi uus vidin turul, nad silmapilkselt võtavad selle mingi uus soft või mobiilile mingi uus värk juurde nad kohe aktiivselt arv ainult 16 protsenti või 13 ja pool protsenti on sellised kes on aktivistid. Ma võib-olla ise kuulun nende hulka, jah, kui tuleb, ma võtan omaks, aga ma ise nüüd aktiivselt ei torma. Sina, 34 protsenti on selliseid, kellel on vaja teatud tõuget, esimene ots peab aktsepteerima need uued asjad, noh näiteks digitaal, televisioonid, värgid, kõik, mis sealt tulevad. Siis nad tulevad kaasa 34-le protsendile veel seal tagumisest otsast, teisest 50-st, nendel on vaja agressiivsete tugevat survet. Noh, nii-öelda tõelist pressingu aktsiat teeniksid selle, mis on uus ja viimased 16. No neid tuleb peaaegu tappa. Ja see on, see, on see 100 protsenti elanikkonda ja seetõttu väga kiireid lahendusi noh, nii-öelda digitelevisiooni uue kvaliteedi 500 kanali jaoks. Seepärast et valdavat enamikku inimesi rahuldab absoluutselt see sisu, mis nad saavad täna, nii et seal on üks kümneaastane protsess, vähemalt. See on nüüd see, mis puudutab seda inimloomust. Teisest küljest on see protsess, tundub, et peaaegu pidurdamatu peatamatu, kuivõrd ta võtame need riigid, kes säravat nagu televisiooni kulgemist, eelkõige siis Ameerika Ühendriigid, kus föderaalkommunikatsioonikomisjon juba otsustanud, et aastaks 2010 peab kogudele signaal olema digitaalne ja sealt edasi veel viis aastat, et peab igal pool olema kõrge definitsiooniga, haide finiši, nendele televisioon kättesaadav. Inglismaal on alustatud digitaalsignaali edastamist ja mitmed teised Euroopa maad sealsamas. Rootslased, soomlased, meie põhjanaabrid lähevad sedasama digitaalpeale üle, nad võtavad sellest kõige lihtsam asja muidugi üle, see on siis lihtsalt kanalite rohkus ehk et see loogika, mida sel puhul järgitakse, vihjab inimeste kogu ühiskonna fragmenteerumisele. Ühiskond tunneb ennast üha vähem suure kogumina ja üha rohkem tahetakse minna konkreetselt oma informatsiooni juurde. Ja seepärast ta, see, see, millele praegu vihjatakse, tulevikuna, on temaatilised niši kanalid. Ma toon ühe väikese numbri ka veel. Et 96. aastal oli Ameerikas kaablikanalite, siis temaatiliste kanalite osakaal 29 protsenti aastal 2000 et 42 ja aastal 99, siis need kaks aastat tagasi oli Ameerikas ka esimesed kuud, kus kaabli vaatajate hulk ületas tavalise televisiooni vaatajate hulga spaiksega kirjutatud kolleege seal raamatuis higistanud kultuurieetika ja täiesti hämmastav, kirjutades vist 1923 näiteks ja ta räägib seal niisugusest asjast, mille nimi on tagasipöördumine keskaega. Ja see on nüüd üsna selline levinud teooria, mis tähendab seda, et seoses ühiskonna arenguga tekivad uuesti jälle sellised kogukondlikud nähtused ehk see tähendab seda, et, et inimesed lähevad eraldi gruppidesse. Kui see väike võimalus on inglise keeles, on see siis information kommunitis eesti keeles on nad tõenäoliselt info kogukonnad ja seda me paneme iga päev tähele sina oma töös, mina oma töös ehk nelja-viie aasta jooksul mõtlesime meie väikeses Eestis juhtunud selline asi. Kui Maire Aunastet vaatas neli aastat tagasi pool miljonit inimest iga nädal siis nüüd iga saade, mis saab 200000, teame, suvalises kanalis on kõva sõna, väga kõva sõna. Ja, ja see number kogu aeg väheneb ehk see tähendab, et inimesed lähevad nagu supernoova laiali oma pisikesse Nissidesse. Me ei loe enam samu lehti, ei loe samade lehtede sammu artikleid. Lehtede tiraažid on sellised, tohutult vähe on ühiskonnas jututeemasid. Ja tegelikult tähendab digitaliseerimine tema sisu on kohalik kontroll ehk digitaliseerimine võimaldab minna mitte elada riigi elu näiteks noh, nii-öelda Eesti elu või siis ütleme, Euroopa elu või maailmaelu, aga on võimalik elada Puka, Papiniidu või, või, või Paide elu. Eks see tähendab, et ta teeb tehniliselt võimaluse minna minna, minna kohalikku pisikesse nišš, see on tegelikult digitaliseerimise sisu kui niimoodi väga sügavale minna. Ja, ja see on loomulikult vältimatu protsess ja, ja minu meelest, tajudes need protsessi, peab valmis olema, et vot aastal 2010 nii toimub, praegu oleme veel mingites suures info või meelelahutusskeemis aga 2010 2015. Noh, see on sisuliselt nagu kohaliku lehe tagasitulek ja võibolla mind mul kui kvaliteet rahuldab, ma ei lähe enam üldse noh, nii-öelda suurde süsteemi tagasi. Miks see toob muidugi Eesti piires selle peamise küsimuse, kui meil tekib tehniliselt see võimalus, praegu läbirääkimised käivad, et oleks võimalik digitaalselt telekanaleid üle kanda, mis tähendab siis hoobilt võiks Eestis olla näiteks 12 telekanalit kus kohas progamm võetakse. Muidugi sisu küsimus, loomulikult ega siis need inimeste hulk, kes on võimelised seda sisu tootma ja tehniliste võimaluste hulk ei ole piiramatul Eesti puhul 800000 üle 12 aastast eestlast. Kuhu me siis nii väga tarbime, loomulikult see muutubki põhiküsimuseks, ega siis ma ei vali selle järgi, et mul on hea kanal. Ma valin seda, mis mulle meeldib. Vinüül valib alati, mis talle meeldib. Ja seal hakkavad need konfliktid tulema, nii et selles maailmas ma ei näe mitte mingisugust rahu. Tähendab stabiilsust enam ei tule, see on niuke, katkematu pidev konfliktide ahel, üles-alla hüppamine ja, ja. Ma ei tea, on võimalik osa asju sisse osta, eks ole, või suure osa asju samal ajal, kui on tegemist eestikeelse tekstiga, ükskõik kui hästi inimene inglise keelt ei valda. Suurenemaik valib eksimatult eestikeelse teksti. Ja noores põlves veel eriti hea küll, mind rahuldab see võõrkeelsed asjad, et ma saan seal suurepäraselt hakkama, aga alates mingist vanusest inimesed lähevad klõps nende käes. Nad ise moodustavad enda meediamaailma. Inimesed arvavad endal meediamaailma elama, neil on lõpp käes, nad hajutavad seda kogu aeg. Ja seiklevad niimoodi kuskil tee peal, me ei saa kokku seal vahepeal tähendab meil väga tihti ei saa suur enamike inimestega kokku, kes teevad enda maailma, loevad selle lehes ette artiklit, vaatavad täna oli seda Timesloti ja kuulavad raadiokanalid seda saadet ja sa ei ole kunagi ühegi asjaga neist kokku käinud. Praegu on ju Eestis võimalik niimoodi, et inimene on teinud kolm aastat telesaateid iga nädal ja on täiesti tundmatu. Jah, on küll. Kui praegu räägitakse, et neli telekanalit majanduslikult on liiga kallis Eestile, kas tulevik sobib kokku rahvus liku, televisiooni ideega või see, et me soovime vaadata aina rohkem ja tehniliselt oleks nagu võimalik vaadata aja erinevat programmi ja samal ajal majanduslikult see nagu ei ole võimalik. Ehk siis, et ma kujutan ette, et me saaksime ka oma 12 uut üle üle-eestilist kanalit täita hankeprogrammiga. Aga me ilmselt ei saa kahteteist ka, et mitte mingil juhul täita eestikeelse programmiga. Kas, kas see konflikt on kuidagi ületatav või ehk see ei olegi konflikt? Ei, ma arvan, see ei ole konflikt. Ma arvan, see ei ole konflikt selles mõttes, et me jällegi ei saa inimesest üle. Tema valib seda, mis talle meeldib. Kui ta tahab kuulata eestikeelset, siis ta vaatab eestikeelset, kui talle meeldib vaadata filmi siis tema vaatab filmi ja nii edasi me ei saa teda sundida. Küll saab, eks ole mingil määral maitset kujundada või mitte maitset, vaid vaatamas harjumusi, nagu me teame, mis on harjumuste kujundamine, igavene pikaaegne protsess ja võtab aastaid. Mingil määral saab mõjutada, aga lõpuni ikka ei saa. Nii et selles mõttes eks ikka tehnika läheb inimese loomust pidi lõppkokkuvõttes ega me, me, me võime ju, me võime proovida siin populaarseks teha Mongoolia rahvuskultuuri, tuues sisse teda tervede kanalit, aga ma kardan, et see lihtsalt ei õnnestu. Tagasi tulles interaktiivsuse juurde see mitmete kanalite, paljude kanalitega maailm on ju üks osa interaktiivsusest ehk intratiivses tähendab seda, et vaataja ise sekkub sellesse programme, mis loob see, mida nüüd väidavad, paljud nende interaktiivsuse ja uue meediagurud on selle praeguse televisioonivoo ära kadumine tulevikus. Ehk et, et need sõnad nagu beibervjuu, video on demand ja see, mis kõik nagu viitaks sellise pigem internetipõhisele televisioonile, et see saab tulevikus domineerivaks ja selle peamiseks argumendiks on see aga inimestel ajagraafikud, elu, graafikud on erinevad, siis internet võimaldaks seda, ta tuleb suvalisel ajal koju. Klõpsib selle saate või asja peale, mis on sel päeval kuhugi siis nagu delfis uus kommentaar ette ilmunud ja vaata, vaatab selle ära. Ja sellisel juhul ei ole televisiooni katkematu saatevoo järel enam mingit vajadust. Jah, siin on natukene sellist hüsteeriliselt optimismi juures, et see nii läheb maa, kipun kahtlustama, et inimesed elavad siiski sust oma elu hoolimata arengute kiirusest, George'i farmeril ei ole vaja teada saada, et Euroopa eksisteerib, see rikastab tema maailm on kõige vähemalgi määral, ta lõpeb tema elu osariigipiiriga iial juhtunud inimeste ajakasutus on väga konstantne, ei ole muutunud sisuliselt, ütleme tööstusrevolutsiooni aegadest peale, välja arvatud see, et tööpäev on läinud lühemaks. Me teame, et õhtul alates kella seitsmest 45 protsenti inimesi tarbib praegu elektroonilist meelelahutust. Ja see kestab kuskil meie eesti laiuskraadil kella veerand 11-ni. Ja kolleks üks kana, sa võid polüheksast kell 90 näidata keelt, seal ainult inimest vaatavad. Tähendab kui on, valiksid nad, teevad seal valiku, eks ole, selles mõttes. Ma, ma ei usu, et, et suurem osa elanikkonda muutub ühel hetkel aktiivselt otsijaks seal inimloomusega kohale seal osaleja 15 protsenti, 16 protsenti, nemad otsivad aktiivselt mingisugust uut varianti. Ülejäänud tarbivad tegelikult seda, mis neile antakse. Seetõttu ma ei näe kiireid lahendusi, et nüüd tõepoolest tädi Maali hoolimata sellest, et tal on lapsed ostnud selle puldi ja digivärgi tormaks õhtul aktiivselt nüüd telekanali hakkaks otsima näiteks Hispaania programmis temal armast ladinaameerika seepi ei tee seda, ta vajutab ikka seda nuppu, mis tal on kindel ja käeulatuses. See esimese aktiivse elanikkonna lõbuks esimese poole jah, mobiiltelefon õpiti meil ära umbes kaheksa aastaga ja siit on edasi 36 protsenti on praegu mobiiltelefoni ja tõenäoliselt tõuseb ta kuskil 50 55-ni. Internet, ma arvan, läheb ka kuskile tarbevahendina, praegu algab internetti plahvatusest, ta ei ole meil veel korralikult käima, nendega läheb, jõuab ta ka kuskile tarbijavahendina ja siis harjutakse ta käraliku uue tehnilise vahendiga nagu marjuma kõikidega. Raadio, televisiooni, mobiili-internetti, tehniline vidin lõppkokkuvõttes mis võimaldab elu kergendada ja mitte anda temale praegu olid noh, nii-öelda Meie loomust muutev sisu, ma tahaks seda näha. Sarnanenud praegu esinenud peamiselt traditsioonilise televisiooni apologeedina, väitis, et inimesi loomusele on ta praegu piisavalt omanat, ega ta ära ei sure. Kui nüüd vaadata asja võib-olla siis tööstusliku loogika seisukohalt. Ja tulles tagasi selle jutu juurde, mis me alguses rääkisime aktiivsest vaba aja veetmisest sellest Potto ringist siis see, mis Mübdeeweel läbi kumas oli oli see sisukesksus, tehke, et kui juba kord moodustatakse sisu ehk saated siis on täiesti loomulik, et nad pannakse üheaegselt katkematu voona Sinaatraditsionaalsesse televisiooni jooksma, aga sedasi seeriale rõhutasid kõik, et me peame andma nagu teisele võimaluse teistsugusele vaatajale seda asja ka internetipõhiselt kätte saada. Sellepärast et teatud inimesed hakkavad üha enam põlgama traditsionaalse televisiooni, vaatame seda enam, et nad moodustavad vaata juhtkonnas selle selle osa keda kõik reklaamiandjad ja visiooniprogrammi pakkujad tahaksid püüda, need haritumad jõukamad inimesed ehk et pigem tulevikke tähendab seda, et kusagil keskel on inimesed, kes teevad programmi, mida seejärel pakutakse väga erinevatel viisidel. Absoluutselt, vot sellega ma olen nõus. Ja see kindlasti juhtub. Teine asi, mis juhtub, kindlasti on sellel seoses sellega praegu näiteks võtame Eesti, eks ole viis ja pool 1000 krooni keskmine palk tõstada 10000-ni. Ja siis toimuvad inimeste ajakasutuses hoopis suured muutused, praegu vaadatakse neli tundi kopikat peale iga päev televiisorit, eestivenelased vaatavad veel rohkem, eks ole. Ja ma arvan, et seal toimub see tendents, et jõuab ajakasutus sellesse kohta, kus ta läheb kuskil kahe poole tunnini mingi kümnendi jooksul võib-olla tagasi, ehk inimesed hakkavad tõepoolest teisiti väärtustama oma aega ja siis tõenäoliselt ka seda kahte ja poolt tundi, mis nad vaatavad telekat keskeltläbi. Et need tendentsid kindlasti toimuvad ja seal seal õppimisprotsess, see on õppimisprotsess ja kõik need asjad, mida sa praegu kirjeldasid, et tulevad, aga ma, kui ma midagi vaidlustanud, siis ma vaidlustan ajalist optimismi. Seepärast, et see, vaat inimesed hakkavad kaitsma ennast. Inimesed hakkavad kaitsma ennast selle, selle uue infovoolu peale, mis tuleb seepärast, et info tegelikult on väga tappev asi, kui ta niimoodi väga agressiivselt peale tuleb ja praegu meil on niigi tohutult palju muutusi olnud. Meil on muutuste stressid, Euroopas on nad arvestatavad. Et ma arvan, et inimesed natukene kaitsevad ennast selle vastu ja siis jõuab ta normaalselt kätte. Praegu on võib-olla liiga kiire. Ma tuleksin tagasi ka selle sama sorti interaktiivsuse juurde digitaaltelevisioonis, kus me rääkisime. Ma ei, ma ei tahaks nagu selle juurde tagasi tulla, mida peamised kommertstelevisiooni esindaja nagu rääkisid, et üks suurepäraseid interaktiivsuse võimalusi on see, kui sa vaatad filmi ja sa näed, et pildil on väga ilusad kingad jalas vajutab vastavale nupule näiteks kaks ja sulle tuleb kohe sinna väikene aken, avaneb, kus saab teada, kust sa kinga saad osta ja võib-olla seda kohe sealsamas ta läbi telekanali teha. Issand Gogi. Või siis sõidab, teatatakse James Bondile etama, järgmine sihtpunkt on see saar ja ta istub lennukisse. Ja geograafilised teadmised ei ole piisavalt saavutadele nupule plõks ja sa saad teada, kus see saar asub. Veidi veel enam informatsiooni saare kohta ja seejärel ka võib-olla siis reisiagentuur, kes võib ka sinu sinna säärase viia pärast seda, kui sa lähed, fondi seiklused ära näinud, vaata selle interaktiivsusega on asi natuke keeruline. Tulid internetiportaalid ja seda meil promoti tükk aega, kui noh, nii-öelda uut vaba värskelt ajakirjandust, suhtlemisvormi, mis muudab kogu traditsioonilise ajakirjanduse pea peale. Me näeme praegu teist aastat, et tegelikult see niinimetatud vaba ajakirjandus on sisuliselt inimeste peidetud, mina avaldamine impersonaalses vormis, ehk ta ei ole võimalik tuvastada. Täna hommikul ma vaatasin kommentaari peale selle rämpsu oti loo peale. Ja vist umbes 70-st kommentaarist oli umbes 10 või 15 sellist, kus ei olnud kas mingid rõvedused, ropu sõna või mingid noh, niisugust eetiliselt täiesti vastukäivat asja. Kui see on see, siis ta kindlasti ei ole pikka aega püsiv, eks see tähendab, et, et siin tuleb leida mingisugused eetiliselt talutavad vormid. Ja iga uus asi tõesti aja jooksul, et ta on just nüüd uus ja parim kõigile omane, see on seal muidugi kuldaväärt optimism, kui sa arvad, et eetika meedia arenedes aina paraneb nagu ise kardaks, pigem just seda vastupidist. Ma tahtsin teise, võib-olla positiivsema interaktiivsuse variandi juures olla, sa oled ju ise teinud suuri spordivõistlusi ja kas sul ei oleks huvitav? Kui sul oleks võimalus, et sa vaatad suusavõistlusvõistlust näiteks kus ees on sinu lemmikut ja sa tead, et kaamerat number neli jälgitakse näiteks Kristiinat, kes sel hetkel ei sõida eriti hästi. Aga sa tahaksid siiski näha, kuidas ta sõidab saba, võtad siis kaamera number neli ja näed seda, Kristiina sõid, kuuleksid veel helis, kuidas, nagu teistel läheb ja see kindlasti on üks mingisuguseid tendentse, mis, mis aja jooksul tuleb ehk see tähendab seda, et inimesed teevad oma spordivõistlusi ja täpselt samuti nagu omamoodi meediaprogrammi. Ja tõepoolest oluline, et kui noh, piirdutakse rahvus, mitte mulle, aga noh, ma arvan, spordihuvilistele küll, valdav enamik võtab vastu muide selle, mis tuleb, sööb selle ära, mis antakse. Aga, aga väga suuri arvestatav grupp tormab otsima noh, nii-öelda omasid või endale huvitavat, selles ei ole mitte mingisugust kahtlust ja kindlasti on see tendents, tegelikult see juba toimub rikaste kompaniide puhul 50-st EBU liikmest, kes tegi Sydney. Ma arvan, et umbes ma pakun välja ligi 20 olid sellised, kellel olid juba noh, nii-öelda enda programmi jaoks lisakaamerad väljas, et saaksid oma inimesi jälgida. Aga ma esitan kõige selle valguses täiesti absurdse väitega. Ma arvan, et informatsiooni liikumise kiirus, televisiooni areng, digitaliseerimine toob kaasa need asjad, mida me siin kirjeldasime, aga toob kaasa veel ühe asja seal lokaalsuse rahvuslikus. Mu meelest inimesed hakkavad neid kahte asja otsima. Kaitsmaks selle totaalse globaalse infovoolu peale, mind kõige vähem ei huvita see, mis Malaisias toimub ja ei ole mõtet isegi praegu küsida. Rahvuslikust tuleb sellega tagasi, et hakatakse otsima oma asju. See on nii, nagu võtame kõige suuremat globaalüritused. Noh, võtame olümpiamängud seal spordiga on juba suhtelist vähe pistmist. Siis tegelikult toimuvad regionaalsed olümpiamängud, meie, eurooplased, oleme siin oma nišis Kagu-Aasia ja iirlased, need seal teevad mingit oma taekwondo. Meid ei huvita see kõige vähemalgi määral, mis seal toimub, sisuliselt toimub tagasiminek kohalikuks isegi globaalürituste puhul ja ma arvan, et seal inimloomusele omane ja me läheme selle tehniliste võimaluste arenguga sinnasamasse tagasi. Ehk hakkame iseenda oma väärtustama, mul on siuke tunne nagu muud võimalust ei ole, sest meil on niisugune jõuline kaitsekilp võimatult keeruline keel. Ja lisaks sellele on muidugi see probleem, millele vihjatakse, kui räägitakse aina suuremast info, info tubast kogu maailmas, et sel hetkel kaob inimestele identiteet, aga Psähhiaatriast on teadjad identiteedi järel alga, algab hullus, skisofreenia, et see, kui leitakse, et kes ma olen ka selle kogukonna kaudu, et see on vaimse tervise peamine tingimus. Mul on siin veel paar numbrit, kus öeldakse, et maailma ulatuses on 67 protsenti teleprogrammidest kohalikud 10 protsenti Ameerika omad. Lääne-Euroopas on see suhe 81 protsenti on kohaliku programmi ja kuus protsenti Ameerika oma. Aga igaks juhuks võiks siin nüüd kõrvale panna eesti numbreid, kus Eesti tervishoiu 60 protsenti on oma toodangut, 40 protsenti on muud enamasti Ameerikat. Erakanalitel on kohaliku 20 30 20 30 vahel. Milline areng siin sinu meelest toimub? Mul on kuri kahtlus, et siin toimub Piibelehe Westmanni lugu. Ehk see tähendab seda, et meil on umbes 20-ks aastaks ette kodeeritud. Võib-olla eksin, aga 15 kindlasti ette kodeeritud hankeprogrammide hinnatõus, ehk see tähendab seda, et kui nagu juba jõutakse ree peale, et hakkab nagu see film või seriaal muutuma taskukohaseks, siis, siis ma võin lihtsalt tõstetakse, tema hind on. Ja see arvestades nii-öelda tasakaalu, mis Euroopas on hinnavõrdlusi, siis on vältimatu. Ma arvan, et meil on siin 15 aastat minna. On mingid momendid, kus majanduslikult muutub omatoodangu tootmine mõistlikuks, kasulikuks jälle ja siis tõstetakse jälle vastupidi neid hindu edasi, nii et et meil sellel maastikul rahu ei tule ja ma ei usu, et ka siin väga suuri muudatusi tekib. Protsentuaalselt, et ühel hetkel 20 protsenti oma toodangut nagu Itaalias, Itaalias on 95 protsenti oma toodangut, need grandioossed show'd iga õhtu kolm tundi. Rail rai erinevates kanalites, ma ei usu, et me sinna suunas läheme. Meil ikkagi jääb vältimatult arvestatav hulk välismaa toodangu osa, sest me lihtsalt meie keskkond ei ole selline, mis suudaks toota nii palju olulisi teateid ideologeene? Jaa, jaa, kood meestele omakeelselt. Hea küll, lõpetame selle teema ära ja võib-olla viimane võime veidi lokaalsem või spetsiifilisem küsimus on, oleks mul sulle ka veel? Sellel turul oli üheks märksõnaks nii nagu kahel viimasel aastal oma programmide populaarsuse langus ja selle asemel nende reality sõude ja veidi ka siis mänguformaatide tõus ja kõik imestavad, et miks see niimoodi juhtus, sellepärast et tegelikult mängud, kui sellised saateformaadid olid maailma televisioonis juba ammu maha kantud 10 aastat tagasi. No nad tulid tagasi, see, kes tahab saada miljonäriks Hvostovi ja mille nerd tulid sellega tagasi ja siis avastati, et teil nendel on jälle mingisugune võlu. Ma arvan, et need reality show'd, need Big Brother ja seda tüüpi asjad, et need ei ole väga pikaaegsed noh, nii-öelda nähtused mäe pigem pigem mängudel on mingisuguseid suuremaid šansse. Siin on ju tegemist ka väga selgelt moega seal ootamatu ja, ja siis möödub jälle mingiaeg ja kui millelgi on võimalus kaduda aja jooksul noh, nii-öelda mis saadetakse, siis ma arvan, et need on need reality show'd, kuidas me nüüd eesti keelde tõlkimine, et meil on sõnu vähem sellepärast et Eestis ei olegi nagu reality show'd ennem suurt tehtud sul nagu pikem televisiooni valu, kas sa ehk mäletaks, et kas Eestis on midagi taolist tehtud ja need viimaseid katseid ei mäleta? Draama asjadest oli legendaarne katsetus, oli kuuekümnendatel vanemad, inimesed põlevad, koosta pere oli üks täiesti uskumatu projekt tegelikult tolle aja kohta au ja kiitus inimestele, kes selle tegid ja välja mõtlesid ja ja ellu viisid. Draamana ei tule küll, et mingeid katsetusi on tehtud, erinevate saatjate puhul aga nihukest regulaarselt jooksvat seeriat. Sellisel juhul me peame selle moe lihtsalt üle elama. Jah, ma arvan, et äkki ongi võimalus mingid etapid vahele jätta, sest sest meil on, praegu on Robinsoni mis, mis ka nagu nüüd veel jätkuvad ja uskumatu hinna eest, nagu ma olen kuulnud jah, noh ega odavat, pole siin midagi, kui ma ühte tendentsi pakuks, mis võib juhtuda, et mul on tunne, et kuskil mingil hetkel hakatakse minema tagasi lihtsuse juurde. Ma olen ükskord fantaseerinud teemal, et aga teeks niisuguse asja. Et võtaks lavakunstikateedri tudengi. Aga hästi loed panesto mere kaldale, ostaks kaamera, mis maksab 30000 kroonise vee, niisugune korralik annab täiesti normaalse kvaliteedi. Ja ta istub seal kaks nädalat. Ja ta loeb linti, ma ei oska öelda. 50 tundi loeb kevadet. Nii nõrk pool tundi järjest ja siis see kõik maksab kuus rubla 10 kopikat ja, ja loeb selle kevade otsast lõpuni ära ja siis monteeritakse klõps-klõps-klõps-klõps lõikudeks pooletunnisteks. Ja siis pannakse, noh, see termin on stripping, et esmaspäevast reedeni teatud loeb inimene mulle kaadris mere taustal kevadet. Kas televisioon pakun välja singel pildiga raadio? Aga kas inimesed vaataksid? Ei julge ütelda, ei julge ütelda, sest osa inimesi vaataksid mitte täpselt samuti vaataks ma olen täiesti veendunud, et osa inimesi vaataksid ja sa saad vahel loomulikult need, kellel on võimalus, kes on kodus, töötu, pensionär, ükskõik mida, ja siis hakkame küsima, et kas see on loomulikult võimalik selle asemel teha nagu Itaalias, eks ole, 1000 inimest ja 200 grimeerijalt ja kolm tundi. Ja maksab varanduse sinu aasta eelarve nii-öelda üks, üks, üks soo. Siin on need küsimused, mul on niisugune tunne, et lihtsates asjades tulevikus lihtsas sisus hakkab peituma väga palju võlu. Ma usun, et see oleks nagu hea sõnum kõigile, kes praegu televisiooni teevad, aga eelkõige on vaja selle signaali saada kõikidelt tädi maalidelt, kes kas ka meid praegu kuulamas. Et meie saade hakkab lõpule jõudma, siis peame tava kohaselt oma soovituse raadiokuulajatele, mida järgmise nädala jooksul kultuuriliselt World huvilised huvitavat teha. Raul Kudre, meie elu on siin väga igav. Mingid valitsuskriisid ja värgid, aga noh, need on igapäevased asjad ei lõpe mitte kunagi siis põnevuse tõstmiseks. Ma arvan, et praegu siiski oleks mõtet jälgida võib-olla mõningaid vene kanaleid kellelgi kodus on satelliidi pealt, et noh, et ma soovitan näiteks selle võrdkanaleid, et vaadata, kuidas laheneb, ma arvan ka meile küllalt oluline lugu, mis praegu toimub Venemaal kogu selle MTV ja kogu selle meediamaastikuga, kui ta laheneb nende aegade jooksul, nii et ma soovitan lihtsalt, et jälgige seda mängu ja tehke siis omad järeldused, et kuhu elu läheb. See on selles suhtes huvitav soovituse, et ta vihjab sellele, et meedia kaudu nähtav maailm moodustab sellest päris elust narratiivi. Ta mustab alati lugu ja sellisel juhul kuna me elame kaugel Prantsusmaast, mida võib-olla ei olegi olemas siis soovitaksin minagi vaadata ühteteist sündmust. Et möödunud nädala seal olles hämmastas mind väga üks areng. Suur inglise kaubamajade kett, markan Spencer otsustas oma Euroopaga kauplused kõik sulgeda sest see oli ebarentaabel, tõi kahjumit ja nii edasi. Prantsusmaal ja Belgias algas meeletu protest selle vastu, inimesed tulid tänavale. Ka mulle anti tänaval lendlehti, kus nõuti kapitalistliku sigaduse peatamist, sest kauplused peavad lahti olema. Ja selline esimene samm teemal oligi see, et Prantsusmaa ülemkohus otsustaski, et see sulgemine Inglismaa kaubamajade keti sulgemine Prantsusmaal on ebaseaduslik. Mis te arvate, kuidas edasi laheneb? Jälgige uudiseid. Ja sellega me täna lõpetame. Meil olid stuudios televisiooniekspert Raul Rebane. Režiipuldis oli meil virve pulber ja saatejuht oli Ilmar Raag. Tähendab, on veel. Ja me kohtume taas kas järgmisel nädala teisipäeval Eesti televisioonist saates või siis internetis aadressil www, punkt OP punkt galapunkt ee. Või siis täpselt nädala pärast. Laupäeval klassikaraadios kell 11 ja vikerraadios kell 17, kohtumiseni.