Tõeliselt igavikuline küsimus. Mida sõide sokisõpradest ja kampsuni sõpradest, kuid tol ajal, kui sokke ja kampsuneid veel ei olnud helistasime selle küsimusega Eesti ühele tuntumale, putukateadlasele ja paremale loodusfotograafile Urmas tartlasele. Tere hommikust. Nii nagu me kuuleme, olete te maanteel parasjagu jah. Kui mitu putukatel esiklaasi vastas on praegu? Pean ütlema, et justkui vanasti Žiguliga sisuline puuduvad uuemate autodega, mis, Praegune sügisene aeg on ka selline, kus putukad tarmukus on ikka tüki maad väiksem. Essedele ütlevad võib-olla umbes 17. Aga kas ta, erinevalt tavalisest inimesest teie siis ka vaadates nende putukate laipu oma esiklaasil, suudate koheselt öelda, kellega tegu? Ei, ma ei ole nii põhjalikult veel nagu polekski nende asjadega viinud õllega, ma tean näiteks, et Inglismaal tehakse putukat, sellest niimoodi. Liidi kussidele kleebitakse nina otsa, selline kleeppaber. Nii aga räägime koidest, mida sõid koid, enne, kui ei olnud villaseid sokke. Kas lambaid oli küsimus? Vastusse lambaid on õige selles mõttes, et konide roll on häda, mida ülejäänud loomad ja bakterid hästi taha süüa. Nühkis sedasama karva kargasid karvad ained. Valgud ja sealt on kenasti. Ja loomulikult PÖFF muidugi. Vabastab ja aga nii nagu looduses ikka juhtub, seda tihti jätmisi loom sureb. Ja siis ta jääb kusagile vedelema ja vot see oli koht, kus hoida jaoks, kus nad said oma mahte kasvatada ja muneda. Selge, nii, et kui te ei teinud paksu pahandust süües auklikuks inimeste kampsuneid, vaid siit selle asemel auklikuks hoopis surnud loomade korjused Selge piltilusate teed ja, ja proovige siis võimalikult vähe putukaid seal viimasele teekonnale aktiveerige mööda. Ilusat hommikut selliseid putukateadlane Urmas Tartes Tartu Ülikooli ja Eesti Põllumajandusülikooli või maaülikooli zooloogiabioloogia instituudist.