Unustamatut. Järskude. Tere, head kuulajad. Unustamatud võivad olla nii need, kelle tegevuse tippajad on juba aastate taga kui ka kogenud muusikud, kes jätkavad aktiivselt tänapäevalgi. Viimaste hulka kuulub kindlasti ansambli Jet raud, tal liider Jan Andersson, kellega meiegi publikul on varsti võimalik tutvust uuendada. 27. septembril Eesti näituste messikeskuses. Sel puhul võttis tänase saate tegija Jaak Ojakäär mõne päeva eest temalt telefoniintervjuu ja sai kinnitust oma veendumusele, et tegemist on väga intelligentse inimesega, kes oskab mõnusalt ja mõtestatult rääkida muusikast, poliitikast, lemmikloomadest ja kindlasti veel väga paljudest eluvaldkondadest, mida selles jutuajamises ei jõudnud puudutada. Enne kui läheme intervjuu ja ansambli ajaloo juurde. Üks pala aastast 1976. Ja Henderson oli toona 29 aastane ja minna juba selles vanuses nii valusa teema juurde nagu laulu pealkiri liiga vana, et rokkida liiga noor, et surra väljendab, oli ehk veidi üllatav. Aga võib olla ka mitte, sest too aeg oli ju selline, kus ühelt poolt ründasid edetabelite tippu diskostaarid ja teiselt poolt kerkis esile agressiivne ja alternatiivne punkar. Tšetrotalli mõtlik muusika jäi justkui kahe tule vahele ja sellest ehka mõningane kibestumine. Aga et see oli vaid hetkeline, näitab fakt, et 25 aastat hiljem, 54 aastaselt kõnnib Jan Andersson endiselt lavalaudadel kuigi oma kindlad tõekspidamised on tal alati olemas. Sellest lähemalt viie minuti pärast ja siis juba tema enda antud intervjuu kaudu. Ja nüüd siis mõni päev tagasi tehtud intervjuu juurde Jan ändersoniga olles kõigepealt kontrollinud, kas tema eesnime õige hääldus on ikka yyan või Kaian nagu vahel on ka kasutatud ja saanud vastuse, et esimene on ikka see õige variant. Küsisin, kas ta mäletab ka oma esimest külaskäiku Eestisse rock summerile. Ja nagu selgub ja Henderson mäletab väga hästi seda esimest reisi ja esinemist rock summeril. Ta ütles, ta mäletab väga palju purjus soomlasi, aga ausalt öeldes ma ei tahaks hõimuväljade kohta nüüd nii halvasti öelda. Seda enam, et ma kuulsin teistest kanalitest ja meie pillimeeste kaudu, et võib olla Talle oli jäänud lihtsalt veidi halb mulje selle tõttu, et üks Soome pillimees oli tema ansambli bassimehe vedanud kuskile baari ja siis jootnud ta seal päris kõvasti täis küll. Aga loomulikult, ansambli juhile ei sobi see kunagi, kui järgmine päev kontsert ja siis selgub nii, et üks ansambli liige ei ole päris nagu vormis. Nii et nii palju kõigi ülejäänud soomlaste kaitseks. Aga edasi rääkis ta sellest, et Ta mäletab väga kaunist linna, mis tema arvates üritas uuesti ellu ärgata peale seda pikka aega Vene mõjusfääris ja Henderson mõtles, et oleks ju väga tore seda siis mõne aja möödudes uuesti külastada, et näha, kuidas see on muutunud. Vaadata ka seda, kas need kallid India restoranid on veel alles seal vanalinnas. Aga kuna ta ütles, et seekord toob kaasa ka oma naise, need, siis otsustab juba teema, kas need on head või halvad. Arvasin omalt poolt, et linn on selle kümmekonna aasta jooksul muutunud tõesti üpris palju ka restoranide mõttes, aga sain kohe üpris iroonilise vastuse. Püüan Henderson ütles, et ta ei kahtlegi selles, et meil on nüüd Coca-Cola ja McDonald's ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui ma siis vastasin, et noh, ma pidasin silmas ikkagi restorane ja siis meenus talle esimesest visiidist Tallinnasse üks selline paik, kus ta oli saanud parimakulinaarse elamuse. Ta mäletab, et seal oli vist rohkemgi venelasi kui eestlasi ja teenindus polnud päris professionaalsel tasemel. Aga toit maitses ja see on peamine. Ajad on vahepeal üpris palju muutunud ja selles on kindel ka ja Anderson nüüd edasi juba siis tõesti konkreetselt selle ansambli ja tema muusika juurde. Jan Anderson ütles, et tegelikult see toonane suur festival isegi talle eriti ei istunud, talle vist ei olegi kunagi eriti meeldinud nendel suurtel pop- või rockfestivalidel mängida, seda enam, et see publik on ju tõesti väga erinev ja tema arvates paljud, võib-olla ei saa Andžetav talle muusikast üldse aru. Ja siis tuleb anda neile ikka seda nii-öelda streite heed rokkmuusikat või, või midagi sellist, mis, mis hoiab neid ärkvel ja ta loodab, et see eelolev kontsert pakub võib-olla palju paremini välja. Kõik selle ansambli erinevad nüansid. Püüan Enders sonile ansamblile Jetrot all on ju alati olnud lähedane ka folkmuusika. Aastal 77 ilmus plaat nimega Songs from the wood ehk laulud metsadest. Sealt kõlab järgmiseks selle plaadi nimilugu. Selliste solistide ja ansamblite puhul, kes on pikka aega juba areenil viibinud, on alati see probleem, et kui uus kontserttuur teha, siis osa publikust kindlasti tahaks kuulata neid vanu hittlugusid, aga võib-olla ansambel ise tahaks mängida hoopis uusi tšellot. Tal ei ole võib-olla nüüd selline ansambel, kes võiks mängida kaks tundi järjest hittlugusid, aga kindlasti on neid, kes tahavad just kuulata neid vanemaid. Kuidas on siis Henderson pannud selle Tallinna kontserdikava kokku, mida varsti võib kuulata kas seal on vanemad või uuemad lood. Tiia Andersoni vastus oli väga loogiline. Kõik sõltub sellest, millised vanad laulud nii mõnedki neist meeldivad mulle väga ja ma arvan, et koos ansambliga me neid ka esitame. Võin öelda isegi veel nii palju, et kontserdi java palaks on plaanitud üks laul meie esimeselt heliplaadilt aastast 68. Samas peale väikest järelemõtlemist ütles ta, et teise loobun, tuleks kõne alla üks lugu, mis on kirjutatud tema poolt. Vaata et 30 aastat hiljem. Ka temale endale selline vaheldus meeldib ja ta loodab, et ka publikule. Ja milline on ansambli koosseis. Ansambli koosseis on praktiliselt sama, mis eelmisel Eesti külaskäigul. Vahetunud on ainult bassimängija, aga nüüd läheme ajas jälle veidi tagasi. Ansamblit Jetrot all on ju pühendatud ka džässmuusikaga ja kunagi ammu ammu kutsuti aastal 69 neid esinema ka Neupporti jazzfestivalile. Küsisin Jan Andersoni käest, kuidas talle üldse tundub see muusikaline siltide kleepimine, kas sa oled nüüd rokkansambel või popansambel või folkansambel või džässansambel? Selline oli tema vastus. Ja Henderson vastas sellele küsimusele talle omase huumoriga, öeldes, et sildid on muidugi väga kasulikud ja vajalikud, sellepärast et me kõik peame ju näiteks oma lippe lehvitama, see on ju kaasama samamoodi silt või noh, ühesõnaga me peame teadma, mis rahvusest me oleme, kes me oleme. Need on kõik sildid. Aga samas, kui sa lähed näiteks poodi toitu ostma ja siis vaatad neid silte, mis sinna eri pakendite peale on kirjutatud, sa pead tõesti väga ettevaatlik olema, et sa ostad ikka seda õiget, mitte vale või kahjulikku toitu. Ehk lühidalt, kokkuvõttes, kui sa tahad teada, mis on sinu McDonaldsi sees, pead sa kasutama oma kujutlusvõimet. Ja samamoodi on muusikaga ja Henderson meenutab, et kui jotaal alustas, siis nimetati neid bluusbändiks. Hiljem tuli Jes. Pärast seda on ansambel olnud mõjutatud folkmuusikast aasia muusikast tont teab millest kõigest. Tema arvates on tähtis see, et kuulaja kasutaks justama kujutus võimet selleks, et saada aru, mida ansambel tahab neile pakkuda. Järgmine pala, mida kuulete, on pärit aastast 1968 siis päris ansambli JJ all algusaegadest ja nagu ja Henderson isegi mõnitas alguses peeti neid bluusbändiks siin nüüd vist eriti suurt kujutlusvõimet pole vaja, et mõelda, kust on selle loo juured pärit. Enne äsja kuuldud pala oli meil juttu ja Nändersoniga siltide külge kleepimisest üks silt, mis kindlasti talle on külge jäänud, on see, et Jane Henderson on see mees, kes mängib flööti seistes ühel jalal. Ja ma isegi veidi kahtlesin, kas tema käest selle kohta mingit kommentaari küsida või mitte. Aga lõpuks otsustasin siiski seda teha ja ta vastas väga huvitavalt ja pikalt. Selgub nimelt, et tal oli isegi olnud teatud eri usundite ka selles seoses veidi probleeme. Tiia Andersson nentis kõigepealt, et Tšetrotali algusaegadel oli ju rokkmuusikas üldse väga haruldane nähtus, et keegi mängib ansamblis flööti. Temale on seda alati meeldinud teha, kuigi ta mängib teisi instrumente jana, kui ta tagasihoidlikult lisas, on üritanud ka muusikat kirjutada. Tegelikult Tšetavatali looming pärinebki protsendiliselt ja Hendersoni sulest. Aga mis puutub sellesse ühel jalal flöödimängimis, siis ta ütles, et see tuli täiesti juhuslikult ja tegelikult see oli selline omamoodi mõnus nipp, millega tõesti vaatajaid võluda. Aga näiteks tal tekkis probleeme, kui ansambel disIndiasse kontserte andma. Ja kuidas seal oli laval ühel jalal flööti mänginud siis oli tekkinud väike segadus pehmelt öeldes. Sest India usutavade järgi olevat Krišna mänginud flööti ja teinud seda just nimelt ühel jalal. Nii et see mõistagi tekitas suurt segadust, et kas nüüd siis Anderson tahab ennast võrrelda Kristiinaga, mida ta loomulikult ei tahtnud teha, see oli täielik kokkusattumus. Juhus. Tiiana enderson ise loodab siiralt, et ikka põliselanikud jäid ka teda uskuma. Aga nüüd veel üks näide Jane Andersoni flöödimängust ja see on sellises klassikalises stiilis aastanumber, mil lugu on salvestatud, on 1969. Äsjakuuldud pala puhul oli sellist klassikalist flöödimängu võib-olla tõesti ainult esimesed taktid, aga ilmselt Jane Henderson ongi selline mees, kes armastab liikuda ühelt pooluselt teisele ja seetõttu küsisin intervjuust temaga ka, millised tema hobid on väljaspool muusikat. Sellise mehe kohta, kellel ju tegelikult aega üldiselt napib, tuli neid hobisid päris palju ja Anders on hakkas pihta sellest, et talle meeldib fotografeerida. Talle meeldib kasvatada seda tulist tšillipipart. Ühtlasi on ta väga suur kasside armastaja ja üks suur hobi oli tal ka püstolilaskmine, aga ta väitis nii, et peale seda, kui ühes inglise koolis oli toimunud üks väga suur õnnetus, siis oli, vaatad ära üldse sellise sportpüstolilaskmine noh, nii-öelda oma lõbuks, nii et seda ta enam harrastada ei saa. Lõpuks ütles, et alati on muidugi väga meeldiv istuda, maha lugeda mõnda head raamatut, aga aega napib, aega napib ja ta ütles, et ühegi hobi peale ta ei saa pühendada rohkem kui pool tundi päevas ja siis tuleb ta ikka jälle tagasi selle oma muusika juurde. Minule jäi eriti meelde just üks tema hobidest ehk kassid. Kuna Enda pereski on meid nii mõni siis tundsin huvi selle vastu, milliseid kassid on iial ändersonil ja kuidas ta nendega suhtleb. Jaan Anderson ütles, et nende peres on alati olnud kuskil neli või viis kassi. Et palju rohkem neid pidada ei saa, sellepärast et nende hoolitsemiseks läheb siiski ka väga palju aega. Ja kui ma vihjasin vahele, et kassid võivad ju ka väga nõudlikud olla, et nad nõuavad seda aega, siis ta jäi omamoodi nõusse. Ütles, et, et jah, see sõltub kõik sellest, kuidas sa nendega suhtled. Et väga nõudlikud võivad olla ju ka lõppude lõpuks sinu naine või lapsed, aga vähemalt ükski minu kassidest ei ole nõudnud seda, et nad peaks tingimata Mercedesega sõitma. Praegusel hetkel on Jane Hendersoni perel neli kassi, kaks neist täiesti tavalised mustad maa kassid. Ta ise ütles sellise mõruda huumoriga, et keskajal oleks selliste omamise eest võib-olla mõned nõiad tuleriidale pandud. Aga tema saab nendega väga hästi läbi. Kaks ülejäänud kassi on hoopis eri sort ja mina isegi ei oska öelda täpselt, kuidas eestikeelne vaste oleks, aga Jana ütles, et need on bengali kassid, kes on siis aasia leopardkassi ja kodukassiristsugutis. Meil oli ka viies kass, kes sai kahjuks küll hiljuti õnnetult hukka tema asemele uut ei ole veel võetud. Traagilisemate sündmusi laste juurde läheme ka veel intervjuus ja Händersoniga, ennem seda kuulame ühe loo, mis on Cheutrotali uuemalt plaadilt ja see on ilmunud aastal 1995. Paljud on öelnud, et maailm on viimaste nädalate jooksul tublisti muutunud seda mõistagi nende USA traagiliste sündmuste tõttu ja ma ei saanud intervjuus siia nendersoniga üle minna ka sellest teemast, tal oli oma konkreetne arvamus ka selle kohta. Ma arvan, et paljud inimesed on viimaste kuude jooksul öelnud USA presidendile, et ta võiks raisata vähem aega ja raha oma naeruväärsele tähesõdade projektile ja pöörata rohkem tähelepanu. USA siseneb selle julgeolekule terroristlike aktsioonide vastu. Paistab, et ta ei tahtnud seda kuulda võtta ja tegeles ikka kaitsetaktikaga riikide suhtes ilmsesti eelkõige Meie maa ja võib-olla ka Hiina vastu, kes võiks ehk omada vastavaid rakette, millega USAd rünnata. Aga nagu selgus, polnud see üldse nii suur ähvardus kui terrorism, mida oleme kogenud mitte ju ainult USA-s, vaid ka näiteks selles riigis, kus mina elan, ehk siis Suurbritannias. Õppetund saabus paraku väga traagiliselt. Nii. Anderson ütles, et kuna ta peab oma kontsertreisidel pidevalt ümber maailma ringi lendama, võib ta oma kogemusest öelda, et kui Euroopas on turvameetmed korralikud, siis nii mõneski teises paigas ja eriti USA siselendudel pea olematud. Ja ta kardab, et sellega, millel nüüd lasti eelneva hoolimatuse tõttu sündida võetakse kasutusele üliranged turvameetmed, mis raskendavad reisimist mitte ainult USA-s, vaid kogu maailmas. See oli täitsa käänud. Kaks päeva tagasi oli mul kontsert Itaalias enne ja peale proove vaatasin telerist neid kohutavaid kaadreid ja peale seda minna lavale on muidugi väga raske aga ma otsustasin seda siiski ja et tuua publiku jaoks pilvede vahelt ka päikest, usun, et publikule meeldis, et me kas või mõneks ajaks suutsime neid positiivsemale lainele häälestada tänu oma muusikale ja see ongi vist kõik, mida muusikud üldse teha suudavad näidata inimesi loomuse helgemat külge. Loomulikult on need rasked valikud, Sting, näiteks jäätis samal ajal oma kontserdi ära, kuna arvas, et see pole sellisel ajal sobilik. Mina mõtlesin vastupidi. Tähtis on see, et terrorism ei saaks meid muserdada. Kui me jätame ära oma kontserdid ja ei reisi, siis see on ju tegelikult just see, mida nad tahavad. Hakkasime alla ja ei kasutaks oma väljendusvabadust, mis demokraatlikus läänes on siiski olemas, on palju halbu asju, meie elustiilis aga palju head samuti ja mõned inimesed lihtsalt ei taha neid häid asju meiega jagada. Nad ei soovi demokraatiat, vabadust, usulist sallivust. Nad tahavad valitseda jõu ja hirmu najal ja ma arvan, et me kõik peaksime olema selle vastu. Muusika on üks viise, kuidas end vabalt väljendada ja ongi huvitav, et tegelikult mulle endale meeldib väga ka araabia ja lähis ida muusika olen seal korduvalt käinud ja mul pole sugugi raske aktsepteerida islamit ja moslemi kultuuri. Aga ma usun siiski. Vabadus ja sallivus peaks kehtima kõigi usundite jaoks enne kui kuulame ära Jan Andersoni tervituse vikerraadiokuulajatele. Tänase saate lõpuks mahub siia veel üks pala, ansambli Jethro tall 79. aastal ilmunud albumilt nimega Storm vuhh tormivalve. Jan Andersson ütles meie intervjuu lõpetuseks, et tal on hea meel varsti Tallinnasse saabudes kohtuda talifännidega, kui neid siin peaks olema. Loodetavasti ikka on ja kinnitas veel, et kui ta siia jõuab, siis ta keerab kohe raadio vikerraadio lainele. Loodan siiralt, et Tšetro tallija Jan Andersoni fänne siin jätkub piisavalt ja et nad on just selliseid, kes tulevad selle ansambli muusikat kuulama, mitte niisama lõbutsema, sest et muusika väärib kuulamist. Jaak Ojakäär tegi tänase saate unustamatud kõike head, kohtumiseni lõpetama jääb Cheutrotal veel ühe looga, mille nimeks on check-in the queen. Unustamatut. Jättide.