Meenutage, lugupeetud kuulajad üht saadet möödunud pühapäeva õhtupoolikust. Mikrofoni ees olid siis vabariigi rahvakunstnik Olga lund Nõukogude Liidu rahvakunstnik professor Eugen Kapp ning muusikateadlane Harri Kõrvits. Nende mälestustes elustusid 25 aastat tagasi aset leidnud sündmused meie vabariigi muusikaelus. Nõukoguliku Eesti sünniaasta. Luuakse heliloojate liit, kasvavad muusikateatrite loomingulised jõud, tehakse ettevalmistusi Moskvas toimuvaks kunsti dekaadiks. Heliloojad alustavad mitmeid suurvormis, lavateoseid. Töö rõõmsad ja teguderohked, päevad. Nende meenutusi aga lõpetab. Karm võitluslaul. Algab sõda. Nüüd on mikrofoni juures jällegi samad vestluskaaslased. On ka lund. Eugen Kapp ja Harry Kõrvits olid nende seas, kelle loomingulise töö ja tegevusega tagalas kirjutati järg noore Nõukogude Eesti muusika ajalukku sõja-aastail. See toimus Jaroslavli linnas rahvuslike kunstiansamblite juures. Ma mäletan, meie Letnormega saabusime Jaroslavli märtsi keskpaiku 1942. aastal. Ja kui me siis astusime Komsomolskaja tänaval asuva hotelli uksest sisse ja siis võttis meid vastu seal hotelli komandant, kelleks ei olnud keegi muu kui sina. Eugen mäletan küll, sest maalinud suures kartuses, et võib-olla mõned paberid päris korralik akuna Favelid oli korrastid Slices Litvinovi päis. Botaalike tegemata. Märtsikuu sees oli avaaktus siiski juba suure pasa kunstnik oli pakku tulnud, Jaroslavli. Näpuga jääb saksa auto Aleksander Arder ja run ordu kanna klaas. Marta Ruumgi Thekla koha. Boris külver. Alguses oli muidugi organisatsioonilised küsimused, näit oli seal palju lahendada, aga peagi kerkisid üles sega loomingulised probleemid, sellepärast et repertuaari juurde kohe ju tarvis. Nii meie solistid, samuti meie koorid, segakoor, meeskoor, sümfooniaorkestris olid ju ka kohakaasluse alusel see dirigent, nii et seal oli mitu ametit. Oli vaja repertuaari, alguses oli raske, sellepärast ma mäletan isegi kuulidega, tuli tuli algul päris taastada, nii peast või siis mõnel mehel oli oma partii hästi meeles, siis laulis ette ja siis kirjutasime meestelaulu, kirjutasime. Mõnel mehel oli õnneks mõni noodikene säilinud veel, kus ma vaatasin alguses jah, kuni saksa tulekule juhatasin. Ja niiviisi me igatsesime kirjutada, peamiselt olid need rahva laulud või siis meie Eesti kooli lauluklassikat. Üheks esimeseks vist tuli Eugen Ulvi rahvalauluseade getoliisu Tetra Liisorsioonid häälele ja mäletan, et ma kirjutasin Nonii vanem oigab rongile ja see kujunes. Seda täna armastaks võib-olla meenutame esimest laulu, mida Eugen sulle kirjutas. Aga kas sa mäletad, mis neil oli esimene kaasateemaline teos tol korral Jaroslavlis? See oli vist see meeskoorilaul kutsar, see vist on olemas säilinud veel ja ka seda laulu on meil võimalik nautida. Ei, ma, ma, mis me. Seal alla lasta. Sättal dras meest Lutraal. Aprillikuu sees oli meil esimene avalik kontsert Volkovi nimelises draamateatri Jaroslavlis tutvumine kommuniku kuulajaskonnaga minu mälu järgi, seal esines ka Anna Klas ja Bruno Luka Marla täditoaga. Solistid ju väga palju hakkasid esinema šefluskontsertidega sõjaväeosadele, haiglates ja aga vot, väljasõidud organiseerimine oli esimene, kuhu, kuhu oli Jaroslavli oblastisse solistide seadiga röövinud. Linn oli veel siis Ivana laskorkis meie paljudes paljudes linnades ma mäletan, et üks kontsert oli korraldatud Moskvas esinduses minu poole pöördus hiinlane heliloojate liit ja tegi ettepaneku on tutvustada eesti heliloomingut ja sel ajal siis ma sain mõningate teostega on valmis ja eriti klaveri toores kontserti nooli valminud siis balletist Kalevipoeg mälu järgi jälle reprodutseerida ta naq, need kolm tantsu hiljem moodustasin sellest, kas süüdi seal viis või kuus tantsu ja Vladimir Alumäe mängis minu riiulil sonaadi märkaks. Suureks auks nimetatust kovitš vardas türann Kleer, Renikov, Ostra ja paljugi teisi meie nii tuntud nõukogude helikunstnikke heliloojad, muusikakriitikuid, sellest kujunes omamoodi teed. Autorikontsert jah, peaaegu, ja mul on hea meel, et ma sain millegile siiski esineda. Ühtegi nooti on midagi olnud, isegi noodipaberit ei olnud? Jah jah, aga tuli astme niivõrd palju ja kuidagi nii 100 nooruslik tuld veel võib-olla rohkemgi. Nii. Aeg oli ka erakordne, see erakordne ja see mobiliseerib ta seletab. Siin on teie mälestustes olnud toredaid meenutusi kontsertidest ja kohtumistest mitmesugustes linnades, kontserdisaalides, vabrikutes, aga teine auditoorium oli ju veel, mis ei olnud vähem arvukas ja kus teid kindlasti mitte vähem ei oodatud. See oli rinde auditoorium. Jah, Jaroslavli kunstibrigaadid sõitsid väga sageli ja väeosadesse, Nad esinesid päris fondi olukorras. Esinesid nendele, kes olid haavatud ja sõjaseksuste sai tol korral üldse väga laialdase ja mitme käis välja arendada. Meie isiklikult fondi olukorras me ei viibinud, aga meie lood ja laulud pääsesid meie ristide kaudu meie tasku korpuse võitlejate nii. Ja peab ütlema, et siiamaani ei, kui me kohtume endise rinde võitlejad alati nad meelsasti meenutavad neid hetki, kui Jaroslavli kunstiansamblite brigaadid sõitsid nendele külla. Ja nii jõudsidki meie meie lood ja laulud ka nendeni ja innustasid neid võitluseks. Mäletan minagi. Oma tagasihoidliku panuse sai anda. Kui Ants Lauter koostas ühte rindebrigaadi, tal oli seal tarvis ka mõnedele lauludele viisid siis ka mina andsin väikse laulukesi, mis pärast muutus rindevõitlejate hulgas küllaltki lauldavakse populaarseks nimelt seitse patja. Ja mida pärast vabadussõjaväe kaugele on jäänud ikka ikka vahest vahest meenutavat meenutavat. Murdsid sisse Hanssi abki. Ritta köitis? Tehke sisse, sealt nad saavad, aga ma ei tea kedagi, teema. Aga siiski täis, kui tiino hülmusi. Kaks maasioon kihisel aasid, äi kõõrdi. Hetkel ammus Tupac puuna üks rühma. Artus seisma kuuni õ kuus. Siinkohal oleks täiesti ebaõige, kui me läheksime mööda nendest muusikameestest ja heliloojatest, kes ise tegutsesid otseselt rindeolukorras. Neid oli mitmetes väeosades, aga eelkõige tahaksime siin meenutada meie heliloojate liidu praegustest liikmetest. Aleksei Stepanov oli rindevõitleja aga üheks kõige populaarsemaks heliloojaks kujunes kahtlematult Raimond Valgre vähemalt Valgre frondi lüürika. See kujutab endast ühte omapärast ja, ja, ja täiesti asendamatut lõiku meie sõjaaegses heliloomingus. Ja me teame, kui armsaks ja kalliks tema laulud muutusid igale linde võitjale. Linn on Eestis Tartu ja täitsa. Ära. Mäletan, pärast esimesi katsetusi meil seal kesksemaks loominguliseks sihiks olime suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 25. aastapäeva tähistamine. Kirjutas oma esimese skandaal ja suur oktoober, oktoober oli see 2055, arutlejat laulis soolot ja lumi aktiivsel aitas ka kaasa, 42. aasta tuubis reorganiseeriti meil tähendab Jaroslavlis Eesti nõukogude liidu orgbüroo, nii et juba ühesõnaga, me saime ka organisatsioonilise nagu ütelda aluse. Siis tekkis nii nagu vajugeni jutustasin need sidemed Moskva heliloojatega. Ja võib-olla ehk meenutakski praegu, palju teid koos käis, tol ajal? Meil oli huvitav see, et meil oli väga tihe kontakt, ütleme näiteks, kui me praegu segagi võrdlemisi, no ütleme, interpreet tuleme hiljuti liitu mängib või laulab ära, eks ole, ja pärast seda läheb. Või tuleb ka mõnikord mõni poeet kuulama, kuidas tema tekstid aga väga harva, aga tol korral me olime kõik nagu üks pere, seal oli alates kunstide valitsuse juhataja seltsimees empelist ja kirjanikud ja isegi kunstnikud, teinekord tulid aga interpreedid, see oli kohe täitsa loomulik ju, nad võtsid osa. Kui sirvida vanu ürikuid, siis on päris huvitav vaadata neid esimesi arutluskoosolekuid. Kuidas nii sõna võib ja peab ütlema, et ega kiitusega ei olnudki nii heldet kui võib-olla veel praegu. Ja kriitilisi märkusi ma mäletan, oli seal küllalt. Näiteks siin on teie käega seltsimees kõrvits märgitud, et 22. mail 1943. aastal toimus näiteks järjekordne koosolek mille tähtsamaks küsimuseks oli just vajaliku repertuaari muretsemine Kunstiansamblitele. Ja tore on siin lugeda, kuidas igale heliloojale anti kätte nii-öelda nagu omamoodi lahingülesanne siin näiteks Gustav Ernesaksale kirjutada järgmised koorilaulud. Eesti olema peab vaba ja süüdake tuled meeskoorile, oi häbi hanevaras segakoorile sõda sõitnud Maida mööda naiskoorile ja nii igalt heliloojalt sealjuures veel lisaks oli ülesanne tellida igalt heliloojalt vähemalt üks laul solistidele via. Meenutagem veel kord, et see koosolek toimus 22. mail. Tellimise tähtajaks oli neljas juuni. Nii ja kusjuures peab ütlema, et see ületatia sellest räägib jällegi niisama protokolliraamat. Näiteks 28. mail on siin juba märgitud, et Gustav Ernesaksal on koorilaulud valmis ja tunnistatud sobivaks. Ettekanne. Jah, ja nüüd koosolekud, just ma rõhutaksin seda, et see koostöö oli seal isegi teinekord näiteks Paul Rummo kirjutas seal tekste neil ja nii edasi ja teised poeedid ka ja siis oli kohe nii, nad ise kuulsid sealsamas juures, võtsid ette parandusi ja kõik, see läks nii-öelda üks nagu meil kombinaat, nihukene kohe ja tarbija oli ka koorid ja solistid olid sealsamas, kohe oli ka paljud jah, nädal. Nii 1943. aastal, siis mitte ainult heliloojad, kirjanikud, kunstnikud ja kõik meie loovad inimesed tagalas tähistasid ju väga laialdaselt Jüriöö ülestõusu 600 aastapäeva. See omandas nendel sõjapäevadel eriti suure aktuaalse kõla. Ma mäletan seda, et Moskvas oli sel puhul korraldatud pidulik sümfooniakontsert 23. aprillil just 1940, kolmandal samal ajal ja Moskva konservatooriumi saali ja seal esines meeskoor Ernesaksa juhatusel. Olga lont laudis soolalaule ja aariaid. Ja lõpul oli minust sümfoonia Nomraxooten ja. Küllalt eesti heliloojatel oli siis selleks ajaks ka valminud mõni uus teos Jüriöö temaatikale. Jüriöö timaatikaloni Ernst saaksid väga huvitav. Marstanab Jüriöö ülestõusust Eesti olema vabad joonema labaga vastu, see on huvitavad teosed siis muidugi siin peab kindlasti mainima ka Hugo Leptorme kontaati Jüriöö tuled, mis minu arvates on praegugi nadi, on jäänud kullafondina, ütleme nagu üks parim kantaat ja suur Mäeleta sellest ajast sellest ajast ütleme nii. Löödud, mina loen, et, et see võib olla Lepnurme üheks parimaks teoseks. Seitsmes kak, aga teie ooper, tasuleegid, see on ju ka kirjutatud. Jürjo temaatikale oleks üsna huvitav teada, millal te seda teost kirjutama hakkasite, millal teil idee üldse tekkis? Sümfoonilise poeemi, siis tekkis mul juba tol korral mõte, et mul ei tasu ennast, võiks kunagi ooperit kirjutada. Ja siis, kui me ühel korral jalutasime koos Paul Rummoga Volga kandans, siis tekkis nii mõte niiviisi, aga mis sa arvad, kui sa mulle kirjutaksid libreto sel teemal? Jaa, ruma haaras kaheksandast kinni ja ta võttis seda väga tõsiselt. Ma mäletan, et tema võttis samal kohal komandeeringu ja Šveits Lenini raamatukogus, kus Taani uuris ajastuga seotud, ütleme neid sündmusi ja kõiki. On najal midagi teha, aga eks oleks, ütleme teatavas mõttes iseseisvalt. Ja ta kujuneski selleks ja tema pretuma maraton valmis võrdlemisi ruttu, kas need kolme-nelja kuu pärast oli juba enam-vähem libreto Skitseeritud ja kõigepealt valmis sai Maarja. Siis jooksin Olga Lundi juurde, konsulteerisin temaga, kas sobis talle niiviisi, nii tundus niiviisi temal nagu istus aga päise päike, paistab, et oli väga viljakas ja praegu on lehter. Tol ajal olid sõnad ju olid niisugused, et juba tera valminud Rukkipeades aga sidust, eri ühtki teadet. Ja need, need sõnad olid iga naise südames. Aga peamiseks kasulike motiividest kujunes vana eesti orjapõlve rahvalaul, eetika, jotaadike, mida minu isa juba kasutas oma esimesest sümfooniast viimases osas. Ja see jäi kuidagi mulle nii hinges, et ise mõtlesin, et see kõlbaks niisuguseks isegi ülestõusu eestlaste ülestõusu tiiviks ja ta kujuniliseks pärast, ütleme selleks tapjate marsiks, Nils, see oli terve selle ooperi, ütleme visiitkaardiks. 1943. aasta on üheks järjekordseks loominguliseks ürituseks oli meil Lydia Koidula 100. sünnipäeva tähistamine. Ma mäletan, eriti viljakas oli siis Gustav Ernesaks, kes oli õige mitmed koorilaulud Lydia Koidula tekstidel. Ja kuni tänaseni on nendest lauludest üheks populaarsemaks lauluks jäänud sügavalt patriootiline laul Mu isamaa on minu arm, mis eriti mäletame kõik, kuidas ta sel korral meid nendel päevadel haaras. Niisiis võime Jaroslavli perioodi üsnagi viljakaks ja mitmepalgaliseks nimetada. Ja huvitav oleks teada, kui kaua see periood siis õieti kestis? Kalendri järgi kuni selle ajani kui murti Leningradi blokaad Saabusin sinna veebruari algul ja asusime siis elama. Võõrastemajja, see oli täielikult eestlastele kasutades, ma mäletan, kui me sinna sisse tulime, lumi oli liiga kõrge seal platsi peal ja siis toredat vatiriietes tüdrukut, roogasid seal lund ja tassisid voodid välja ja mina ütlesime, tulime pakkidega rongi pealt, et kas kõik fron tehakse siis need vastased, need elukad ei feik eestlaste jaoks. Oli väga tore, südamlik veer ja jällegi oli nii tore, et ka sinna tulid kirjanikud, poeedid, luuletajad ja meie solistikki kolisid üle peatselt sinna, nii et jällegi oli niuke tore loominguline kollektiiv. Ja üheks esimeseks nii ürituseks oligi meil massilaulude võistlus, mille veebruarikuust kuulutas välja kunstilise valitsus ja alkoholitekstide võistlus, kus esikoha said Paul Rummo ja Mart Raua ja Kivitekstid. Ja siis aprillikuus lõpes meil laulude võistlus kus esimese preemia vääriliseks tunnistati Ernesaksa töölaul Mu põhjamaine kodumaa ja kapi töö ja võitlus. Ma mäletan ka teine loominguline ülesanne, mis meil väga tõsiseks ürituseks osutus. See oli nimelt hümni loomine, sest me ise tundsime ja teadsime kajate. Eesti vabastakse peatselt peale Leningradi blokaadi läbimurdmist. Ja pidime ka valmis olema ka nii ütlete tasuma ka sellele suurele tööle, taastama meie väikest vabariiki. Mäletan tol korral. Meie luuletajatele anti ülesanne luuletada tekstides selleks. Ja kui tekst olid juba valmis, siis heliloojad haarasid kohe kinni, seal oli palju tekste, Vares, Barbarus oli hauganud, tähendab mina isiklikult kirjutasin, ma tea, kolmele või neljale, aga siis kõige rohkem kirjutasid Ernesaks, kelle koorilaul kandidaat kalale ja kuna me siin istume mikrofoni ümber, peaksime meenutama seda suurt tähtsust, mis oli mikrofonile nendel aastatel Leningradis töötas Eesti raadiokomitee. Oli olemas, nii administratiivkoosseis oli ka kunstiline koosseis olemas, sest rumal matsu tuli sinna ja tema organiseeris seal väikse sümfonietta orkestri. Ja sellega siis kanti juba sealt otsestuudios muusikat üle ja selleks isegi meie kirjutasime. Lepnov kirjutas mitu pala selleks spetsiaalselt selle orkestrile. Aga no peale selle seal esinesid ju kõik. Maardu Ma isiklikult puutusin Kadolgale kokku kamis tihedasti nendele häältega. Ja väga tore oli Leningradis, kui meie väeosad liikusid juba lääne poole siis esinesid seal rikk, nende väeosade ansamblid, nii et ma lähen teile täieliku ülevaate nendes ansamblites nendest toredatest, lauludest ja sellest loomingust, mis oli ja meie võitlejate nii vaimseks innustajaks olnud. Sõjapäevadel siin tuleb tõsise hea meelega ja südamesoojaga meenutada seda tööd, mida Boris Kõrver samuti rassislafemmer, Kuulov tegid meie staadi muusika arendamiseks nendel aastatel ja peab ütlema, et siin oli just väga niukene aktiivne põhitoas vardal. Boris Kõrver oli siin terve rida toredaid kupleesid, millele tekstid kirjutasid Paul Rummo ja teised. Ja samuti üheks toredamaks lauluks, mis võttis kokku kogu inimeste tunded. Kujunes ju Edgar Arro tänaseni väga populaarseks jäänud laul Kodulinn Tallinn, mis on loodud otto rootsi sõnadele. Aa, ma hüüda. Ole. Õiga. Mäele. Ilu. Terri arvuga. Äravooluaegne e. Ja peale selle oli ju raadiol ja mikrofoni väga suur tähtsus nimelt meie kõikide looming ja ülevaade meie tegevusest ja meie elustegandus kõikide Meie omastani ja sõprade ja tuttavate, nii kes olid veel fašistide kallal. Ja see kahtlematult andis ka nendele jõudu võitluseks ja jõudu ootuseks, millal vabastusarmeed saab. Nii et peame mikrofonide suur-suur, aitäh siin veel ütlema, ma isegi mäletan seda, et 20 Kaheksandal veebruaril, tähendab 44. aastal ma esitasin ka raadios nimelt oma isa 65. sünnipäeval ja saastal tervitusi hajutlesin ka niiviisi eesti varsti avastaks. Paljudest sõja päevil loodud teostest on olnud juttu. Paljud on jäänud kindlasti ka nimetamata ja huvitav kasv on tehtud statistikat. Kui suur ja ulatuslik oli siis õieti eesti heliloojate loominguline panus nendel päevadel? Minul on ühest ametlikust aruandest tehtud märkmed ja noh, nii ise Kadaastanud teosed mõttes ja paberil palju, palju siis nende sõja aastatel Meie muusikamehed kirjutasid siis näeks see nii ametlik statistika välja järgmiselt, nii suuremas vormis loodud teoseid on kokku 11. Orkestriteoseid lühemaid on 64 ja instrumentaalteoseid 14, soololaule 18 ja koorilaule 91 aga saanud v liikmeliselt ütleme helilaade per muidugi paljudki nendest olid seotud otse rakendusliku tähtsusega olid kirjutatud kasvõi seal tantsurühmale, nii edasi sellele lavastustele, mis me seal ainult, aga nii ümmargune arv ütelda 200 teost oli see panus, millega meie heliloojad astusid siis vabastatud Eesti NSV piiri ja saabusid tagasi kodumaale.