Teil on kuus, uudistetoimetus võtab kokku neljapäeva 19. jaanuari olulisemad päevasündmused stuudios on Uku Toom. Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmeid hakkab ametitele määrama nimetamiskomisjon. Komisjoni kuuest liikmest neli on ettevõtjad, nagu ka selle juht Erkki Raasuke. Rahandusminister on veendunud, et uue komisjoni töö välistab riigikogulaste sattumise nõukogudesse. Me oleme selles väga selgelt kokku leppinud, et me oleme selle paika pannud ka oma kahe kuu taguses koalitsioonilepingus sõnaselgelt. Peaminister Jüri Ratas ütles, et Saaremaavanema Kaido Kaasiku ametilepingu lõpetamise põhjus polnud mehe soov kandideerida erakonna nimekirja asemel valimisliidus. See ei saanud grammi ka otsustavaks antud protsessis, et lihtsalt inimese teenistussuhe lõppes ja tuli sellele ametikohale leida asendaja. Politsei ja piirivalveameti juht Einar Vaher ütles, et eelmise aasta tegevusest kokkuvõtteid tehes võib öelda, et politseil oli väljakutseid vähem ja reageerimine oli kiirem. Ja sõitsime 147000-l korral appi inimestele nende elusid päästma, vargaid kinni pidama ja reageerisin merel. ÜRO Süüria erisaadik Stefan temistura osaleb järgmisel nädalal Astanas peetaval Süüria relvarahuläbirääkimistel. ÜRO vahendusel peetavate Genfi läbirääkimiste järgmine voor toimub veebruaris. Haridusministeeriumi tellitud uuring näitab, ütleme, et Kaasava hariduse programm vajab lisaks täiendavale rahasüstidega mitmeid sisulisi muudatusi. Muuhulgas võiks koolidel lasta spetsialiseeruda mõne konkreetsema erivajadusega lastele. Võrumaal arutleti tervisekeskuse üle. Maakondades on alanud suvise noorte laulu- ja tantsupeo eelproovid ja ilm on öösel võta homme hakkab taas sadama lörtsi ja lund, Lääne-Eestis ka vihma. Ja nüüd siis kõigest pikemalt maavanemate ametis jätkamine tekitab segadust. Kirgi lisab sellele veel kohalike valimiste lähenemine. Indrek Kiisler arendab teemat. Riigihalduse minister Mihhail Korb allkirjastas sel nädalal käskkirja. Selle järgi täidab edaspidi Saare maavanema ülesandeid maasekretär Jaan Leivategija. Ühtlasi lõppes ministri käskkirjaga Kaido Kaasikul maavanema kohusetäitjana töötamine. Kaasikul sai viieaastane maavanemana töötamise tähtaeg ümber mullu oktoobrikuus. Ta on üks nendest IRL-i liikmetest Saaremaal, kes tahaks minna kohalikele valimistele valimisliidus, mitte IRL-i enda nimekirjas. See on aga tekitanud IRL-i juhtide ja Kaasiku vahel tüli. Kaasik ütles, et ta loodab tõesti, et see vaidlus tema lepingu lõpetamise üks ajenditest pole. Noh, ega see hoidus veel praegustki kestavatega lõplikku otsust ei olegi veel tehtud, ei ole greerunud tulema kokku. Aga tegelikult oleks pidanud higise pikendavad nagu õigel ajal lahti mööda ja omavahel kokkuleppel meil on kõik olemas, et, et olen, lõpun ära, oli maavalitsusel töötavad ja lõpetame viisakalt ära ja üleminekut ja noh, siin on tarvis teha päris palju otsuseid, et, et see asi oleks sujuv ja üleminek nagu ka helisõbralikumad. Et ma väga loodan, et inimestega nii enam ei käituta nagu, nagu minu kuulda tehtrijate. Et riik peaks eeskuju näitama, et kuidas oma inimsuhtuda, aga praegu jääb küll mulje, et, et on, on neid teistpidi. Palusime kommentaari ka peaminister Jüri Ratasele. Tema leping sai läbi ja kuna vabariigi valitsus on võtnud täna seisukoha, et maavalitsused esimesest jaanuarist 2018 lõpetavad oma tegevuse, siis eks see reform hakkab pihta juba igapäevaselt kuni selle aasta lõpuni. Maavanemate lõplik küsimus, ma arvan, et on kabinetti arutelule lähima mõne nädala jooksul, kui see otsus siis sünnib, et kuidas me läheme ka täpselt selle küsimusega edasi, et kui maavanematel töösuhe lõpeb, et kas siis on see maasekretär või nimetatakse uus maavanem sellel aasta jooksul peaks olema selliseid lepingu lõppemise veel tsirka kolm, neli. Kas aga ikkagi polnud Saare maavanema lepingu mittepikendamisest, aga IRL-i kättemaks? See ei saanud grammi ka otsustavaks antud protsessis, et lihtsalt inimese teenistussuhe lõppes ja tuli sellele ametikohale leida asendaja. Kaasik ise loodab, et erakond ei puutu otseselt asjasse. Ma vähemalt ei taha uskuda, IRL-is on nii madalaid inimesi, kes niimoodi mõtlevad ja tegutsevad, et ega siis ma ei hakka kuskile mujale minema, et kui ka valimisliidus ikkagi kanname samu ideid ja põhimõtteid ja nii edasi, et ma vähemalt loodan, et see nii ei ole, et kui see peaks muidugi nii olema, et siis peab erakonna juhtkond küll omale peeglisse vaatama. Riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmeid hakkab ametisse nimetama nimetamiskomisjon. Komisjoni kuuest liikmest neli on eraettevõtjad, nagu ka selle juht Erkki Raasuke. Avalikkusega tori esindajatena kuuluvad komisjoni rahandusministeeriumi kantsler ning vahetuva liikmena äriühingu osalust valitseva ministeeriumi kantsler, räägib rahandusminister Sven Sester. Nimetamiskomitee eesmärk ei ole mitte ainult egi ta seda parimate inimest sellele konkreetsele ettevõttele, sinna nõukogusse, aga ta tegelikult vaatab üle selle ettevõtte vajaduse, paneb paika, milliseks võiks kujuneda ühe või teise riigiettevõtte nõukogu liikmete arv lähtudes sellest, milliste professiooni omab või vajab, ütleme siis see konkreetne ettevõte, kes võiksid olla need inimesed ja teeb konkreetsed ettepanekud, kuhu te siis üldkoosolekul, et ministrile ja mis väga oluline on, on see, et kui minister ei sobise mingil põhjusel see liige, siis minister põhjendab seda nimetamiskomiteele. Nimetamiskomitee pakub välja uue liikme. Niisiis, ministri eitava vastuse korral on komisjonil aega 15 päeva uue liikme esitamiseks. Sven Sester on veendunud, et uue komisjoni töö välistab riigikogulaste sattumise nõukogudesse. Me oleme selles väga selgelt kokku leppinud, et me oleme selle paika pannud ka oma kahe kuu taguses koalitsioonilepingus sõnaselgelt. Eestis on 31 riigi osalusega äriühingud, kelle nõukogudesse kuulub kokku ligi 150 liiget. Riigi äriühingutel on vara kuue miljardi väärtuses ja neis töötab 15000 inimest. Siseminister Andres Anvelt ning politsei ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher andsid täna ülevaate 2016. aasta tööst turvalisuse tagamisel. Minister Anvelt teatas, et on üldiselt aastaga rahul. Üldine süütegude arv on riigis vähenenud, alaealised on meil rahulikumaks muutumas ei ole enam nii süüteoaltid ja mis on ühiskonnas ka väga oluline asi ja kus me alati võrdleme ennast ka meie erinevate naabritega on ebaloomulike surmade arv, ka see on vähenenud minu jaoks alati selline väga oluline teema nägu lähisuhtevägivald, siis me oleme nüüd ikkagi jõudnud sinna, kus selle lähisuhtevägivalla avaldamine ja selle reaalne number on jõudnud reaalsusesse. Negatiivse poole pealt märkis Anvelt, et narkosurmade arv on suurenenud. Aga mis ootab ees järgmisel aastal? Või politseinike arv ei tohi väheneda, mis ei tähenda seda, et politseis sees ei tohiks teha ümberkorraldusi, aga siia lisaks kindlasti on meil üheks prioriteediks noh, ma julgen seda nimetada siis kogukonna või piirkonnakonstaabli osatähtsuse suurendamine igapäevast politseitöös. Elmar Vaher ütles, et politsei reageeris väljakutsetele kiiremini. Keskmine aeg oli 30 minutit, aga see on kolm minutit vähem kui aasta tagasi. Liikluses ei ole olukord paranenud, ka hukkunuid oli mitu inimest rohkem kui aasta varem. Aga edasi piirist. Piirisurve on vähenenud, see oht, mida me kartsime, ei ole realiseerunud. Ja selleks on ka üks põhjus veel. See on seotud meie menetlustega, kus me oleme väga tõsiselt menetlenud Kulik, ühendusi ja gruppe. Need, kes korraldavad piiriülest vedu, on ta siis salasuits, on ta illegaalid, on ta kütus ja sellele on oma mõju. Kurjategijad kardavad siin Eestis piiri ületada ja valivad teisi rändeteid. Siia võib lisada, et ebaseaduslikult rändel tabati 520 isikut 32 vähem kui 2015. aastal. Ka rahvusvahelise kaitse taotlejate arv on tunduvalt vähenenud ligi kolm korda. Tõsi, märgatavalt on suurenenud nende arv, kes taotlevad kaitse pikendamist. Suur osa nendest on Ukrainast 2000 seitsmeteistkümnes aasta saab olema töine ja põnev, ütles Elmar Vaher. Kindlasti jätkame Euroopa Liidu välispiiri ja kriisivalmisoleku tugevdamisega. Alustame võimekuse tõstmisega, mis realiseerub 2018 kiirigeerinud üksuste koosseis. Arvu suurendamisega. Pean ka väga oluliseks, et me jätkame jälitusvõimekuse tõstmist, see tähendab küberuurimise võimekuse arendamist. See tähendab kogu tehnilist toetamist, et olla valmis kavala ja raske peit kuride uurimise lahendamisel. Eesistumine 2017 üks tõsine väljakutse. Lisaks sisu poolele on politseiametiülesanne koos oma partneritega tagada turvalisust piirkonna politsei suurendamine. Valmistume selleks. Piiri väljaehitamine 2016 hakkame nüüd nägema lõpuks, milline see piir tegelikult välja näeb ja pean ka väga olulise arenguks. 20 17 migratsiooninõustamise teenuse algus. Indrek Lepik jätkab nüüd välisuudistega. Itaalia päästetöötajatel on õnnestunud lumelaviini alla jäänud hotellist pääste kaks inimest. Endiselt on kadunud vähemalt 30 suusaturisti, kes võivad kohaliku meedia teatel hukkunud olla. Seni on leitud kolm surnukeha. Lumelaviin mattis ab Rutsa piirkonnas eile õhtul enda alla kolmekorruselise spaahotelli päästemasinate saabumist on raskendanud ilmaolud ja paks lumi. Teheranis varises kokku seitsmeteistkümnekorruseline ärihoone vähemalt 30 kustutustöödel saabunud tuletõrjujad sai surma ja 75 inimest vigastada, teatas riigimeedia. Seitsmeteistkümne korruseline plasgoon Teherani linnapildis tuntud hoone, mis asub kesklinnas ja on üks esimesi kõrghooneid Iraani pealinnas Majas, on muuhulgas kaubanduskeskus. Tuletõrjujad püüdsid mitu tundi põlengut kustutada, enne kui maja kokku varises. Hoone kukkus kokku mõne sekundiga ja kogu protsessi, vahendas riigitelevisioon, mis oli asunud sündmuspaigale üht ajakirjanikku intervjueerima. Esmalt varises kokku hoone üks külg, siis terve maja. ÜRO Süüria erisaadik Stefan temis tuura võtab osa järgmisel nädalal Kasahstani pealinnas Astanas peetavatest kõnelustest Süüria relvarahu kindlustamiseks Tennis tuure juhib esmaspäeval algavatel kõnelustel ÜRO delegatsiooni ÜRO peasekretär Antonio Guterres panustamis Toural kõnelustest osa võtta, sest aastane aastast hakatakse tõenäoliselt keerukaid ja tähtsaid küsimusi ning osapooled on esindatud kõrgel tasemel. Guterres avaldas lootust, et taastana kohtumine saab olema positiivne samm enne Süüria konflikti osapoolte Genfi kõneluste jätkumist ÜRO vahendusel peetavate klienti. Kõneluste järjekordne voor on kavas kaheksandal veebruaril. USA õhujõudude pommitajad B2 ründasid äärmusrühmituse ISIS laagreid Liibüas, et hävitada džihadiste, kes pääsesid eluga rühmituse senisest tugipunktist sildist. Rünnakut tehti öösel ja käsu andis president Barack Obama. Tõenäoliselt jääb see tema viimaseks sõjaliseks sammuks Liibüas, kus USA sekkus 2011. aastal lääneriikide koalitsiooni koosseisus. Senegalis Kambja saatkonnas vannutatakse homme ametisse Gambia presidendivalimised võitnud Adama Barrow. Gambia president astub ametisse naaberriigis, sest valimised kaotanud senine riigipea Jahja Journey keeldub ametist loobumast. Paru meeskonna teatel hakatakse tegema ka ettevalmistusi uue presidendi minekuks kodumaale. EdasEestist Võrus kohtusid ümarlaua taga maakonna perearstid ja omavalitsuste juhid, et alustada uuesti läbirääkimisi Võrru rajatava tervisekeskuse üle. Kahe aasta eest takerdus selle keskuse rajamine Võrus linna haigla erinevate visioonide taha, nüüd loodetakse protsessiga lõpuni minna. Mirjam Nutov käis kohapeal. Võrumaa omavalitsusjuhtide seisukoht kujunes tervisekeskuse osas ühtseks ning see kõlas nii. See peab tulema, see peaks olema võrus, sellele peaks kergesti juurde pääsema nii auto kui ühistranspordiga ning vajadusel on kohalikud omavalitsused nõus toetama omaosaluse katmist. Maakonna perearstide seas jäi aga kõlama hoiak, et tervisekeskuse rajamisel ei tohi kaduda maakonna äärealadel toimetava perearsti vastuvõtud ning tervisekeskust ei saa hakata rajama perearstid, jätkab osaühing Võru arst, perearst Tiia Kõiv. Seal on oma osalust vaja ja järgmine punkt oli eelmisel korral nii et 20 aastat, et seal keegi töötama. Aga meie oleme selleks ajaks juba 80 kris kahjuks tegelikult tulevikuks. Võru linnakse Võru maakonnale vajalik kahe aasta eest kõrv valmis rajama tervisekeskust ka sihtasutus Lõuna-Eesti haigla. Täna ütleb selle juhatuse liige Arvi Vask, et hetkel nelja enam seda huvi pole. Kaks aastat tagasi see olukord ja need tingimused, millest me seal initsiatiivi nagu üles näitasime, olid teistsugused, et lõplik määrus praeguseks on selle tervisekeskuse arendamise kohta Ta nagu välja antud, et selle tingimuste kohaselt minu meelest on kõige mõistlikum omavalitsusel see initsiatiiv võtta, sest me oleme ikkagi teenuse osutaja ja me oleme valmis kaasa lööma ja oma teenuseid pakkuma, mis on seal mõistlik teha, aga sellist noh, puhtalt kinnisvara arendust me praegu nagu ei plaani. Võru linnavalitsuse hoiak, kes oli ka tänase ümarlaua kokkukutsujaks, on aga see, et vajadusel on nad valmis võtma vastutaja rolli. Võru abilinnapea Sixten Sild. Võru linn on niimoodi, et kuna me oleme maakonnakeskus kui sul on juba loomisest saadik moraalne kohustus olla eestvedajaks, siis me tahame seda rulliga täita. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütleb, et hetkel on Võru maakonnale ühes Jõgeva maakonnaga, kes samuti tervisekeskuste rajamise esimeses taotlusvoorus ei osalenud. Eriti head väljavaated, kuna neil on võimalik taotleda tervisekeskuse rajamiseks suuremat summat, kui algselt ette nähtud 1,33 miljonit eurot. Edasi räägib Heli Paluste. Tegelikult esimesest voorust jäi raha üle rohkem üle 20 miljoni, nii et, et selles mõttes see, see ei ole nende jaoks. Isegi kui nende perearstide arv selles keskuses hakkab olema suurem kui 10 siis vastavalt sellele või võib ka see summa olla suurem. Ma tahakski väga, et nad suudaksid kokku leppida ja see plaan oleks märksa suurem. Raadiouudistele võrust Mirjam, nutame. Ida-Virumaal on lühikese perioodi jooksul alates eelmise aasta novembri lõpust registreeritud 19 juhtumit, mis on seotud narkootiliste ainete üledoosiga. Kuuel juhul on see toonud kaasa ka surma. Tarvo grupp ida prefektuuri kriminaalbüroo juht kommenteerib. Üledoosid ja surmaga lõppenud üledoosid Ida-Virumaal ei ole tavapäratu. Ka eelmistel aastatel on olnud korduvaid juhtumeid ka surmaga lõppenud juhtumeid kuid erakordseks teebki selle vaadeldava perioodi pikkus, et üksnes kahe poole kuu jooksul on kuus inimest surnud. See on kahetsusväärne. Narkootiliste ainete tarvitamine on mürgitarvitamine. Kõik, kes ostavad narkootilist ainet, ei tea mitte kunagi, mida nad manustavad ja see võib lõppeda õnnetult ja kuni surmaga. Selle juhtumiga või vähemalt selle protsessiga seotuna on detsembri lõpul jaanuari alguses võetud vahi alla Narvas neli, Kohtla järvel üks mees neljal on esitatud kahtlustus narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ühele mehele narkootiliste psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises. Et kaasava hariduse poliitikat paremini ellu viia, tuleks lisaks rahastuse suurendamisele vähendada bürokraatiat ja võimaldada erivajadusega lapsi suunata just neile sobivasse tavakooli. Sellest Madis Hindre. Suurem osa värske uuringuga kaasa antud soovitusi puudutavad avalikkuses pikalt käsitletud teemasid ehk koolid vajaksid tänasest oluliselt rohkem tugispetsialiste õpetajaid, täiendkoolitusi ja omavalitsuse raha. Mis puudutab läbi omavalitsuste antavat haridustoetust, siis selle juures peaks riik toome eraldi välja erivajadustega õpilaste õppe korraldamise toetuse ning selle peaks siduma ressursimahukate tugimeetmetega, tõdetakse uuringus. Nimelt praegu arvutatakse erivajadusega õpilaste pealt antavat lisaraha selle järgi missugusesse kategooriasse. Laps kuulub, raha peaks aga andma hoopis selle järgi, missugust konkreetset teenust ta vajab. Samas teeb haridus- ja teadusministeeriumi üldhariduse osakonna nõunik Tiina Kivirand, et selline rahastamine oleks oluliselt kallim. See teema vajab läbimõtlemist arvutamist, aga et, et nüüd täpselt, kuidas see on ikkagi sellise hästi süvaanalüüsi tulemus. Sama teemaga seonduv soovitus õpilaste erivajaduse järgi klassifitseerimine tänasel kujul lõpetada. Selle asemel, et panna paika missugusesse erivajaduse rühm, õpilane kuulub, peaks keskenduma sellele, missuguseid teenuseid ta vajab. Samuti tuleks lõpetada olukord, kus laps peab käima eraldi puude, rehabilitatsioonivajaduse ja haridusliku erivajaduse hindamisel püsiva puude puhul Pole üha uuesti toimuv erivajaduse hindamine lihtsalt mõistlik. Oluline poliitika soovitus puudutab ka seni esiplaanil olnud kodulähedase kooli printsiipi. Nimelt tõdetakse uuringus, et ühesuguse erivajadusega õpilase tarvis peavad õpetajad omandama põhjalikud teadmised. Kuid kui kooli tuleb teistsuguse erivajadusega õpilane, ei pruugi need teadmised enam aidata. Seetõttu peaks lähestikku asuvate koolide puhul suunama õpilase just sinna kooli, kus vastavad oskused juba olemas. On hästi mõistlik selline spetsiifiline kompetents luua näiteks ühe kooli juurde teine spetsiifiline kompetents teise kooli juurde, sedapidi suudame pakkuda õpilastele paremaid tingimusi ja tugimeetmeid. Eesti eripedagoogide liidu juhatuse esimees Lea Pilme toob soovituste seas esile selle, mis puudutab eriõppekavade järgi paralleelselt õpetamist. Nimelt rõhutab ta riikliku õppekava lihtsustatud õppekava. Peaks ikka tulevikus püsima eraldiseisvatena, mis puudutab Aga uuringut laiemalt, siis juhib Leab ilme tähelepanu sellele, et aasta aega koostatud uuring võttis aluseks kohati ebakvaliteetsed andmed. Nimelt korjati andmeid Eesti hariduse infosüsteemist, mida koolid täidavad küllalt meelevaldselt. Selliseid väga kurioosseid juhtumeid, kus on ühes asutuses näiteks kõik õpilased eff õpilasteks sisestatud ja samas jälle osades, kus üldse pole, või siis seda, et prille kandvad lapsed võiks nägemispuudega lasteks märgitud, tekib see küsimus, et kui palju need soovitused on, siis sellised tõsiseltvõetavad. Maakondades on alanud 12. noorte laulu ja tantsupeo, mina jään esimesed eelproovid. Täna lehvisid oma peo laule Viljandimaa viie poistekoori ligi 180 lauljat, sellest tulev kingi kausta. Kõik poistega jäävad suviseks peoks selgeks õppima viis laulud. Kuidas harjutamine on edenenud, räägivad Abja Gümnaasiumi poistekoorilaulja Hendrik Hallik ja Eric Richard Kogerman Viljandil poistekoorist. Väga hästi on läinud mulle meelde vana harjata, issand, sellel Allodena laol ka. Kas mõni laul on selline, mis kohe üldse ei meeldi? Ei ole. Oled sa varem suurel peol käinud ka laulupeol ei ole, aga tantsi veel alanud. Ootan seda aega? Jah, väga. Viljandimaalt pürib noorte peole kokku 2000 lauljat tantsijat, mis on kohaliku rahvakultuuri spetsialisti Kati Graubergi sõnul siiski pisut vähem kui eelmisel korral. Ta on nii tantsigu laulul omaette kriteeriumid. Kui palju kooris võib laulda, et pääseda nimised, siis maakoolides ei tule kahjuks seda veel täise. Aga alati on erandeid ja on alati läbirääkimiste küsimus. Peoks harjutab ka spetsiaalselt selleks noortepeoks loodud Viljandi poistekoor. Dirigent Riina Trumm ütleb, et ainult aastase tegutsemise jooksul on kooril olnud üsna palju esinemisi. Praegu on peamine siiski laulupeo laulud hästi selgeks saada. Poisid on hästi tuvi, nii et võib rahule jääda midagi ja loodate pääseda, peole? Ikka vaja teha on ja selleks on vaja täna kenasti laulda. Ja muidugi 24. aprillil kõigil tuleb teine ettelaulmine, kus ka hinnatakse ja antakse kategooriad. Ma arvan, et me saame sellega kenasti hakkama. Poistekooride dirigent Hirvo Surva ütles pärast tänast ühisproovi, et tema Viljandimaa poiste lauluoskuse pärast küll ei muresse. Põhivundament on loodud, et siit tulid ainult edasi minna. Koos proovi vaadata veel, millised peakesed on sisse tulnud või jäänud, kui parandada need ära ja siis juba kevadel on kõige kindlam tunne tulla tulla järgmisesse proovi. Merike Merilain räägib nüüd sellest, milline on hilime, kas praegu kalalias laulda saab. Saabuval ööl on madalrõhulohk külma frondiga üle Eesti liikunud ja lühikeseks ajaks tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuhari. Kui ka taevas selgineb, langeb õhutemperatuur miinuspoolele. Päeva ajal on tulekul uus madalrõhulohk või osatsüklon, mis kujuneb öösel Skandinaaviale. Pärastlõunal on sajune ja õhutemperatuur tõuseb. Öösel pilvisus hõreneb ja ilm on sajuta, puhub lääne ja loodetuul viis kuni 11, põhjarannikul puhanguti oti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm, hommikuks langeb nulli miinus viieni. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, pärastlõunal sajab mitmel pool lörtsi ja lund, Lääne-Eestis ka vihma. Puhub läänekaare tuul neli kuni 11, pärastlõunal saartel puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhtul pöördub tuul loodesse. Õhutemperatuur on Ida-Eestis null kuni miinus kaks, Lääne-Eestis null kuni pluss kolm kraadi. Ja spordiuudiseid Johannes vedru Täna tehakse algust autoralli maailmameistrivõistluste sarjaga. Pühapäevani toimuval Monte Carlo rallil on õhtul kavas kaks kiiruskatset, neist esimene algab Eesti aja järgi kell veerand 10. Mõistagi on stardis Tänak ja Martin Järveoja, kes teevad MM-sarja kaasa M-Sporditehasemeeskonnafordil. Eilsel testikatsel näitasid Tänak Järveoja kolmandat aega. Ott Tänak. No, ma arvan, see aasta hetkel ei oska ühelgi lollil öelda, mis, mida keegi ootab, et ka kõik on uue tehnikaga ja uued meeskonnad ja nii edasi. Piisavalt palju uusi asju hetkel, milles keegi ei oska midagi joodetud veel vähem mingit tulemust. Tenniseaasta esimesel suure slam'i turniiril ehk Austraalia lahtistel meistrivõistlustel on konkurentsist langenud mitu tõelist suurnime. Meeste üksikmängu turniiril pidi kaotuse vastu võtma tiitlikaitsja ning maailma edetabeli teine number serblane Novak Djokovic. Djokovic kaotas viiesetilises kohtumises ATP tabelis praegu alles seitsmeteistkümnendal positsioonil paiknevale Usbekistani tennisist yle tinis Iztominile. Iztomini võidunumbrid olid seitse, kuus, viis. Seitse, kaks, kuus, seitse. Kuus, kuus. Neli. Suur üllatus sündis ka naiste üksikmängu turniiril reketid pakkima. Maailma edetabeli kolmas number poolatar Agneškaradwanska teises ringis kaotas Radwanska kolm. Kuus, kaks, kuus Horvaatia esindajale Mirjana Luczynsparoonile. Laskesuusatamise MK-sari jätkub etapiga Anders Elvas. Täna oli kavas naiste tavadistantsi võistlus, kus esikoha teenis sakslanna Laura Dahlmeier. Heitlus esikoha eest kujunes pingeliseks, sest finišis edestas naal Mayer prantslanna Anaiševajeed 3,9 sekundiga sealjuures juhtiševuajee viimase ringi eel sakslanna ees veel 20 sekundiga. Tiirudes teenistama Jerdana kaks ja ühe trahviminuti kodupubliku rõõmuks oli kolmas Alex Rungaldier. Kadri Lehtla oli viie trahviminuti juures 77., Kristel Viigipuu sai 80. ja Grete Gaim lõpetanutest viimase 98. koha. Ja ongi tänane Päevakaja lõppenud kuulmiseni.