Unustamatut. Järskude. Tere, tänane saade räägib Travalin Vilbulisest ja rääkijaks on Tõnu Timm. See ansambel tegutses vaid mõne aasta, ent tegutsejad olid sedavõrd suured nimed, et neid mäletatakse veel kaua. Isegi nüüd, kui juba kaks Vilburist on, on siit ilmast lahkunud. Niisiis võib olla tähtsaim neist meestest oli George Harrison, kes hiljuti 29. novembril andis alla raskele haigusele. Lavanimeks selles ansamblis oli Nelson Vilbury, muidu tunti teda quaiet One lavanime all. Ning teised ansambli liikmed kandsid niisuguseid nimesid. Laki võldori oli Dylan lehtivilbury Roy hobizon, autis Vilbury linn, balleti juunior trompetit ning nende esimese plaadi esimene lugu kõlas nõnda. George Harrison oli parasjagu koos Cheplynniga viimistlema sama plaati ja töö käis lisa prooviboonust Räki kallal. Los Angeleses, kus kohtuti Roy orbisoniga, kellega Cheflynil oli samuti koostöö. Sest linn nimelt tol ajal ja on üldse olnud üks tunnustatumaid muusikaprodutsente ning kõigi Traevalin Vilburise liikmete produtsendiks on tal ka varem või hiljem õnnestunud olla. George'i oli orbisoniga kohtudes ütlemata meelitatud, et too teadis nõnda palju Montybaythanist nagu ka sellest, et maailma üks hõbeda häälsemaid lauljaid Royorbyson nõustus temaga koos laulma. Siit tekkis üks oluline tutvus. Ja otsiti parasjagu stuudiot ning ainus lähim ja hetkel vabastuudio sattus olema Paap Dylani oma siirduti sinna. George Harrissoni hullus 12 keelne Ricken päiker kitarr oli parasjagu laenatud tompetile. Sel pillil tuli järel käia ja ühtlasi tuli ka trompeti stuudiosse kaasa. Nii saigi seltskond kokku. George Harrison alustas oma muusikuteed 15-ni aastasena ansamblis koerrimen, milles ta muide õpetas John Lennoni kitarrimängu. Hiljem sündiski sellest koosseisust pidurs ja peagi sai George Harrison oma hüüdnime hoiat. One. Pruukis suhteliselt harva suud, küll aga kirjutas ilusaid laule ja laulis hästi. Teistel meestel on võib-olla natukene vähem tuntud ansamblid ette näidata. Flynnil Electric Light ookestra ja Don petil oma haat Breakers. Dylani nimi räägib ise enda eest ja roioobisoni kohta on Elvis Presley öelnud, et kui keegi laulab rokikuningast veel paremini, siis on see just nimelt hoogu lisanud. Esimese loo nime, händ, luid, Keer leidis George Harrison ühe garaaži ukselt. Kitarrikäik uue loo jaoks oli tal ka juba ammu valmis ning papp Dylani pool peetud piknikul süüdistama majaperemehele. Kuule sõnameister, kas lisaks siia midagi välja mõelda, sealsamas seisis, Royorbis on ning kuidas võinuks kasutamata jätta võimalust sellisele mehele ka üks laulupartii välja kirjutada, nii see lugu sündis. Nagu sündisid ka paljud järgnevad. Sadolini Vilburis sündis niisiis George Harrissoni Chief Flynni. Seejärel trompeti vastastikusel nõusolekul. Siis helistati papp Dylanile, kes andis oma nõusoleku telefonitsi. Koos mindi orbisoni kontserdile. Nauditi tema lauluhäält ja mõeldi. Oh, kui vahva oleks, kui see mees oleks nõus ka meiega ühes ansamblis laulma. Ning kontserdi lõpus saadigi Royorbysonilt nõusolek ning kõik olid sel õhtul kangesti õnnelikud. Kohe teatati uudisest oma perekondadele abikaasadele ning peeti maha pärast pidu. Uute lauludega hakkas toimuma papp Dylani tolleaegse põhilise produtsendi Dave Stewarti pool kodus. Barbeque tuttides hoiti ligi akustilised kitarrid, mida üks või teine siis idee pähe tulles kätte võttis ja selle teistele välja pakkus ja nii need lood sündisid. Vilbury on sõnastik? Kust leitud nimi, mida armastasid naljaks kasutada Chief Flynn ja George Harrison juba enne bändi loomist ning muhedasti võeti vennastele ka sümboolne isa Charles Traskot võlbury, kelle poole tihtilugu pärast kordaläinud salvestusi kummardati. Kui George Harrison oli kõige olulisem Vilbury kui ansambli niisuguse vaimuhoid ja lugude väljamõtleja ja organisaator siis laki võlbury ehk karbis on, oli ansambli isekeskis kõige armastatum muusik. Kõik hoidsid ja kiitsid teda ning kui vähegi põhjust ja mahti, siis ka kallistasid saaliga kõige staažikam ja auväärsem. Ning võib-olla oli see põhjuseks, miks ta niisuguse erakordse tähelepanu osaliseks sai. Kahjuks jäi tema elutee Vilburist perekonnas kõige lühemaks. Ja võib-olla seetõttu järgmisel aastal. Esimene plaat tuli välja 1988. aastal. Järgmisel aastal plaati ei ilmunudki ning ilmselt sellepärast ongi järgmise plaadi nimeks volüümi. Free esimene plaat oli palju One. Küllap poleks teine plaat teoks saanud siis, kui orbisonil oleks elupäevi kauemaks jätkunud. Ning paljud, kes ei ole Travalin Vilburise tegemistesse süüvinud on seda teist plaati poeriiulitelt otsinud. Seda ei ole olemas, küll aga on olemas üks singel vaat kus peal samuti tähelegi olen võitnud lugu, mis pühendatud rumeenia laste kurvale ja vaesele saatusele ning seda pala järgmiseks kuulemegi. Traveli Vilbulise kontserditel võis aga kuulda nii Dylani kui peti kui orbisoni repertuaarist tuntud varasemaid hittlugusid. Sellepärast Nende Vilburise aegne looming oli ju suhteliselt kasin ja ei andnud vähemasti esimesel aastal terve kontserdi mõõtu välja. Sestap on tänu usinatele salvestajatele olemas ka mõningad niisugused puutlek. Kontsertsalvestised, milledest ühte teile nüüd kuulamiseks pakuksin. Haatpreik veidi jõuan pala nimeks. Kuna George Harrison oli uhkelt deklareerinud, et Ravalen Wilbur, ison ansambel, kus mängivad kõik nende head sõbrad ei suutnud nad kontsertturneed käigus ära öelda ka sõpradele, kes traaveren Wilbur kontserdile sattusid. Järgnevalt kuulemegi natukene paha kvaliteediga kontserdisalvestist kus koos musitseerib Travalin Vilburis ja kontserdile sattunud Touch Mahaal ja Jon Bogarti. Ning esitada tuli midagi niisugust, mida kõik oskaksid. Valiti legendaarne raudmeeri. Hästi toredad käe plaksud ilmestasid seda lugu ja nüüd asume kuulama, siis rabelen Vilbulise teist plaati, mis ilmus 1990. aastal ja kus Roy ordisoni häält paraku enam ei kuule. Ja selle plaadi avalooks on Šveits beibi. Uue plaadi tarvis võtsid Vilburid endale ka uued eesnimed. Nüüd mängisid ansamblis madi puu. Kleit on ja spaik Velbury produtsentideks. Flynn lubas aastal 2000 välja tuua uued räppareid. Vilburise plaadi trompeti oli ja kinnitas, et lööb kampa. Tema on muide, pea igal aastal lubanud kohe-kohe ilmuvat järgmist Vilburite üllitist ja seetõttu ei võeta peti lubadusi, kuigi tõsiselt. Produtsent Lynni suust kõlasse usutavamana. Ent asjad läksid teisiti. George Harrissoni kohta on Dylan öelnud. George oli suure suure hingega gigant, äraarvamatu huumorimeelega päikese ning armastuse külva ja kelleta maailmas haigutab nüüd sügav tühimik. Flynn lisab. Sa võisid teda alati usaldada, sest George üdini aus, olla temaga koos töötanud suurepäraselt laulud, mis ta kirjutas parimat slaidi soolot, mida tean, hämmastav huumorimeel, sisemine valgus ehk lühidalt temaga koos stuudios veedetud päevad olid kõige õnnelikumad mu elus. Travelin Vilburis enam ilmselt stuudiosse ega lavale ei tule. See ei takista ansamblit olemast unustamatu. Saate juhtimine, RIM tähendab kõiki, kes meid kuulasid ja seda ansamblit meenutada aitasid.