Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab kokku esmaspäeva 16. jaanuari olulisemad sündmused. Mina olen toimetaja Margitta. Otsmaaerakonnad soovivad, et nende liikmed kandideeriks kohalikel valimistel erakonna, mitte valimisliitude nimekirjades. Samas ei välista näiteks Urmas Sukles Haapsalus oma nimekirja tegemist. USA valitud president ärimees Donald Trump andis esimese valimisvõidujärgse pika usutluse välismeediale, milles leiab, et NATO on iganenud organisatsioon. President Kersti Kaljulaid ütles intervjuus ERRile, et vaatamata USA järgmise presidendi Donald trumpi väljaütlemistele pole seni mingit põhjust arvata, et Eesti julgeolekuolukorda sellest kuidagi halveneks. Ma ei arva, muide ka Donald Trump niimoodi arvab, et võib-olla natuke ebaõnnestunud sõnakasutuses juhtis ta tähelepanu, et iga organisatsioon peab tegema pidevalt analüüsi selles osas, kas ta vastab tänapäevastele nõuetele. Riigikogu keskkonnakomisjonis arutati kilekottide kasutamise piiramist, kauplused peavad tarbijale pakkuma muid võimalusi kaubapakkimisel. Me lihtsalt lõpetame tasuta õhukeste kilekottide jagamise, seda aastast 2019. Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse ja arhitektide liidu sõnul tuleb ümberkaudsete maaomanikega jõuda kokkuleppele, et Tallinna lauluväljaku ala ei väheneks. Praegusel hetkel. On lauluväljaku perimeeter jäänud palju, palju väiksemaks me peame leidma siiski lahendused, et see oleks ka 50 aasta pärast lauljate väljak. Ilm on pilves selgimistega, kohati sajab vähest lund, öösel langeb õhutemperatuur miinus 12 kraadini, homme päeval on külma kuni kuus kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda vastu ootusi on haldusreform muutnud konkurentsi erakondade ja valimisliitude vahel pingelisemaks. Uku toom jätkab sel teemal. Kui mitmed eksperdid ennustasid, et haldusreformi tagajärjel tekkivates suuremates omavalitsustes suureneb ka erakondlike nimekirjade osa siis praegu tundub, et asi on vastupidi. Viimane näide on võimalik, Urmas Sukles valimisnimekiri Haapsalus täna ta ei eitanud taolist varianti, pigem nentis, et see on võimalik. Vara veel kommenteerida kaalun ja täpsustas siis üks põhjus on see aktiivsed inimesed, kes oletatakse sealse kandi teedel on parteid poliitikas pettunud ja siduda vähemalt kohalikul tasandil partei nimekirjadega. Reformierakonna esimees Hanno Pevkur kommenteerib olukorda nii. No ta veel mõtleb, et meil on võimalus temaga juba lähiajal uuesti suhelda ja kohta ja siis ma usun, et me saame rääkida pikemalt. Esimene eelistus on see külma sugulaskandideerib Reformierakonna nimekirjas. Küsimusele, kas eelmine kord oma tugeva nimekirjaga esinenud Toomas Kivimägi ei või seekord samuti teha, ütleb Pevkur. Toomas Kivimägi ei ole veel otsustanud Aga Kivimägi ise on konkreetsem. See, kus nimekirjas on, mina kandideerin, seda lõplikku otsust ma veel teinud ei ole, aga tõenäoliselt ma kandideerin siiski. Reformierakonna nimekirjas on oluliselt suurem kui tõenäosus see, et ma kandideerin oma valimisliidu nimekirjas. Pevkur keeldub esialgu visalt ütlemast, kuidas suhtub erakond nendesse liikmetesse, kes asuvad kandideerima valimisliitude nimekirjades, aga lisab lõpuks. On ka erakonnas varem olnud inimesi, kes kandideerivad valimisliitudest ja, ja nad on ka täna jätkuvalt meie erakonna liikmed. Nii et eks elu näitab loomulikult minu soov ja eelistus on see, et inimesed kandideerisid Reformierakonna nimekirjas, kui nad on Reformierakonna liikmed. Suhtumine liikmetesse, kes eelistavad erakonna nimekirjadele valimisliite, on erakonniti erinev. Keskerakond on olnud reeglina siin kõige otsustavam ja taolised isikud erakonnast välja visanud. Riigikogu fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu esindab sind liberaalsemat suunda ja ütleb, et suutis paar taolist inimest eelmine kord Järvamaal isegi ära kaitsta. Kokkuvõtvalt ütleb ta nii. Et alati on olemas ka need olukorrad, mis vajaksid erisusi, kuid reeglina ikkagi ma arvan ise ka, et oleks päris kena, kui erakonnad lähevad välja omanimeliste nimekirjadega. Ja IRL-i fraktsiooni aseesimehe Siim Kiisleri seisukoht Loomulikult on alati olnud erakonna liikmeid, kes ühel või teisel põhjusel otsustavad kandideerida valimisliidus ja, ja siis seal on alati selline pähkel kõigi erakondade jaoks, et mida me siis nende inimestega teeme, et me oleme üldiselt olnud üsna sellised rahumeelsed, mingeid sanktsioone ei ole meil selles osas olnud, aga kindlasti meie sõnum on oma liikmetele selge kandideerida erakonna nimekirjas ja suhtume eitavalt taunime seda käitumist, kui minnakse mingis muus nimekirjas. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Rainer Vakra ütleb, et ei näe valimisliitudesse kuulumises midagi halba seal, kus nende nimekirja ei ole. Kui aga selle olemasoleku korral mujal kandideeritakse Need on väga sellised üksikud näited, mida me vähemalt nii-öelda saabuvate valimiste kontekstis, mis on vähem kui 10 kuu pärast veel näinud ei ole, aga kui nad kätte jõuavad, siis vaatame igat üksikjuhtumit eraldi. Edasi läheme välismaale. USA valitud president Donald Trump kordas ajalehtedele Times Bild antud intervjuus mõttetajate NATO on aegunud, samuti kiitis trump brite otsuse eest Euroopa Liidust välja astuda. Neile väljaütlemistele on reageerinud mitmed Euroopa tipp-poliitikud. Evelyn Villers jätkab. Donald Trumpi avaldus, et NATO on iganenud organisatsioon, on murettekitav ning tundub olevat vastu tema enda valitud ametnike seisukohtadele, ütles Saksa välisminister Frank-Walter Steinmeier Steinmeier. Ta kohtus täna NATO peasekretäri Jens Stoltenberg iga ning kohtumisel võeti USA presidendiks valitud Trumpi avaldus vastu murelikult. See on vastuolus Ameerika kaitseministrikandidaadi tehtud avaldusega vaid mõne päeva eest Washingtonis toimunud kuulamisistungil ning peame vaatama, milline saab olema tagajärg Ameerika poliitikale, lisas Steinmeier. Trump ütles usutluses ajalehtedele taimse pill, et NATO on iganenud organisatsioon, millel on suured probleemid. Tulevane riigipea tõi muu hulgas välja, et NATO pole lasknud ennast terrorismist kuigi palju segada. Trump tõdes, et oma kohustusi alliansi ees täidab vaid viis riiki. Vastuseks küsimusele, kas ta mõistab, et Ida-Euroopa ja Balti riigid kardavad oma julgeoleku pärast agressiivse Venemaa kõrval vastas miljonär, et saab sellest aru. Brexitist rääkides ütles trump ka brittide lahkumine Euroopa Liidust on suurepärane sest see paneb aluse USA ja Suurbritannia kaubanduslepingule, mis on mõlemale ülimalt kasulik. Suurbritannia välisminister Boris Johnson oli sellise pakkumisega mõistagi ülimalt rahul. Minu meelest on see väga hea uudis, et Ühendriigid soovivad sõlmida meiega hea vabakaubandusele ja teha seda väga kiiresti, lausus Johnson. Samuti arvas trump, et pärast Suurbritannia minekut Euroopa Liidust lahkub ka mitut muud riik. Trumpi hinnangul soovivad Euroopa riigid tagasi oma identiteeti. Ta avaldas ka arvamust, et Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tegi katastroofilise vea, kui lasi sisserändajatele takistamatult riiki valguda. Trumpi hinnangul oli pagulaskriis just see viimane kõrs, mis murdis kaameli selja ja põhjustas Suurbritannia ühendusest lahkumise. Saksa kantsler Angela Merkel kommenteeris trumpi kriitikat, öeldes, et meil õpilastel on saatuse enda kätes. Merkel kavatseb enda sõnul hakata tegema tööd selle nimel, et Euroopa liitu alles jäävad 27 riiki tugevdaksid oma majandusi ja tuleksid toime väljakutsetega nagu terrorism. Parim viis vastata USA presidendiks valitud Donald Trumpi avaldusele, mis asetab kahtluse alla kontinendi tuleviku pärast. Brexitit on hoida Euroopa ühtsust, ütles prantsuse välisminister Jean-Marc Airoo. USA presidendiks valitud Donald Trump vannutatakse ametisse 20. jaanuaril. Tema ametiaeg kestab neli aastat. Mall Mälberg kõneles Donald Trumpi väljaütlemiste teemal Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi Donald Trumpi, see seisukoht, et NATO on iganenud organisatsioon, on täna kahtlemata üks peamisi kõneaineid terves maailmas. Mis teie arvate, kas NATO on oma aja ära elanud? Organisatsioon? Kõigepealt ma ei arva, muide ka Donald Trump niimoodi arvab, et võib-olla natuke ebaõnnestunud sõnakasutuses juhtis ta tähelepanu, et iga organisatsioon peab tegema pidevalt analüüsi selles osas, kas ta vastab tänapäevastele nõuetele. Ja kahtlemata on Donald Trump ka varem väljendanud arvamust, et võib-olla terrorismivastast võitlust peaks rohkem esile tooma kõikvõimalikus rahvusvahelises kaitsekoostöös, et ma eeldan, et ta tuleb kusagilt sealtpoolt. Samas me oleme ju näinud, et kuulamistel kongressis on tema tulevased lähimad kaastöötajad rõhutanud vägagi seda, kuidas transatlantiline, side ja NATO on endiselt äärmiselt olulised ja, ja peamine kaitsekoostööriist, et meil ei ole põhjust ka nende meeste sõnades sugugi kahelda. No mõni päev enne ametisse astumist, kas need Trumpi sõnad võiksid Eesti inimestes kõhedust tekitada, kuigi Eesti on nende viie riigi hulgas, kelle kohta Donald Trump ka teab, et meie oleme täitnud oma kohustuse NATO kaitsekulutuste osas. See on muide üks koht, kus Eesti on olnud Donald Trumpiga kogu aeg väga ühte meelt, et kõik NATO liikmesriigid peaksid kindlasti kulutama kaitsekulutustele, nii nagu on kokku lepitud olema võimelised ennast ise kaitsma ja vajadusel NATO heidutus panustama, sest et kui ei tehta piisavalt kulutusi, siis on raske näha ka seda, kuidas jaksatakse panustada heidutus. Meil ei ole mingit põhjust arvata, et Eesti julgeolekuolukorras oleks midagi. Tunud, kuidas te kommenteerite Donald Trumpi väidet, et Euroopa Liidust võib veel mõni riik lahkuda? Samamoodi ma arvan, et ei ole täna põhjust arvata, et Donald Trump oma lühikestest viitides suudaks avada midagi, mis kujuneb poliitikaks või seisukohtadeks, seda ei saagi olla, samas ei saa üheltki poliitikult võtta tema õigust millegi suhtes avaldada mingisugust arvamust. Poliiton väga keeruliselt mõistetav tuurja süsteem, aga mida meie, siit näeme võib-olla palju paremini kui ameeriklased on see, et ühtegi probleemi, mis täna Euroopa ees seisab, olgu selleks majanduskasv, olgu selleks rahvusvaheline mõju, olgu selleks migratsiooniküsimused olgu selleks terrorism, ühtegi neist küsimustest ei saaks ükski Euroopa Liidu 28-st liikmesriigist üksinda lahendada mitte kuidagi paremini. Ja ma rõhutan, mitte ükski, ka mitte kõige suuremad Euroopa liit ei saa rahastada Süüria ülesehitust, kui Bashar al-Assad jääb võimule. Nii ütles Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel viibinud Sven Mikser Venemaa, Türgi ja Iraani vahendatud rahukõnelused järgmisel nädalal. Astanas on mikseri sõnul vaid väike samm. Püsiv rahu ja lahendus ei saa aset leida, ilma et oleks kaasatud Euroopa Araabia riigid. Nii leiab välisminister Mikser, keda Brüsselis küsitles Johannes Tralla Kas võib praegu öelda, et see relvarahu, mis Türgi, Venemaa ja Iraani eestvõttel kokku lõpetajad, Peab, on kestlik seda, kas on kestlik, on kindlasti vara öelda. Et tõesti mõningast vägivalla vähenemist võib täheldada. Samas on teada, et k on võitlevaid rühmitusi, kes selle relvarahu tingimuste alla ei kuulu. Pigemini vaadati tänasel arutelul siiski natuke kaugemale tulevikku, kui räägiti sellest, millised siis peavad olema need tingimused või parlament, et et saaks minna üle siis, kuidas öelda kestlikuma rahu ja, ja ülesehitustöö suunas. Ja siin kindlasti Euroopa liidul on mitmeid olulisi põhimõtteid, mida järgida. Hetkel ei ole Euroopa liit nendesse kõnelustes sellesse rahuprotsessi kaasatud, seda teevad kolm mängijat ja Euroopa mõnes mõttes vaatab pealt, et kas siin on näha mingit muutust tulemas? Kindlasti Euroopa Liit näeb ka tulevikus siis seda diplomaatilise lahenduse otsimist ikkagi eeskätt ÜRO egiidi all. Mis nüüd puutub Astanas aset leidvate kõnelustes, siis tõesti on need üks selline väike etapp või osa et mina ei näe, et saaks püsiv rahu ja püsiv lahendus aset leida, ilma et kas kaasatud kõik olulised osapooled, sealhulgas, aga noh, eeskätt kindlasti Araabia riigid. Kas võib tekkida olukord, kus Euroop, paa, liikmesriigid, Eesti sealhulgas ehitab üles Süüriat ja teeb nii-öelda Assadi valitsuse pangaarvetele ülekandeid, ehk et kas Assadi võimule jäämine on punane joon, mille ka Euroopa saab öelda, et ei meie Süüria ülesehitamises osalejana? No kindlasti ei ole Assadi režiim osa siis pikaajalisest kestlikkust lahendusest kindlasti Euroopa liit ei saa rahastada ülesehitustööd mille tulemusena siis jääb võimule režiim, kes on pannud oma rahva vastu toime koletuid, kuritegusid. Kas praeguses olukorras, kus Türgi, Venemaa ja Iraan on justkui rahutoojad, pühitakse need väidetavad sõjakuriteod vaiba alla või näete te mingit võimalust, et Euroopa võtab siin juhtrolli ja need asjad jõuavad rahvusvahelise uurimise alla? Euroopa põhimõte kindlasti on see, et kõik, kes on toime pannud kuritegusid, need kuriteod peavad saama siis põhjalikult uuritud, et ja süüdlased karistatud. Kas siin on ka mingi instrument, kuidas neid kuritegusid uurida? Rahvusvahelisi instrumente, kuidas uurida kuritegusid, on, on mitmeid. Millised neist on võimalik rakendada konkreetselt Süürias toime pandud kuritegude uurimiseks, eks seda peab siis katsetama. Protsess, mis loodetavasti viib kestliku lahenduseni näitama. Ja tagasi koju täna tegi riigikogu keskkonnakomisjon konsensusliku otsuse, millega saadeti pakendiseaduse muutmise seaduseelnõu valitsusse. Eelnõu mõte on piirata kilekottide tarbimist inimese kohta. Jane Saluorg. Kui möödunud aasta esimesel novembril kadusid suuremate poekettide kassadest õhukeste kilekottide rullid, mida tarbijad soovi korral tasuta võtta said, oli see esimesi suurimaid samme kilekottide kasutamise vähendamiseks. Täna riigikogu keskkonnakomisjonis arutluse all olnud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu jätkab eelmainitud suunda, räägib komisjoni esimees Rainer Vakra. Eesti on läinud seda teed, et me lihtsalt lõpetame tasuta õhukeste kilekottide jagamise, seda aastast 2019. Ehk kui praegu pakib müüja näiteks spordi või kingapoodides ostetud kaubakilekotti, mille eest raha ostjalt ei küsita, siis kahe aasta pärast peaks kilekoti eest maksma hakkama. Samuti ei tohiks enam needikampaaniate ajal inimestele kilekottides jagada. Vakra sõnul on muudatuste eesmärgiks suunata tarbijaid mõtlema, et ka ilma kilekotita on võimalik. Täna tihti tõepoolest, olgu see kas näiteks apteegis, kingakaupluses või mõnes muus kaubandusketis, juhtub nii, et automaatselt müüja pakib kahega kaubakilekotti ja annab selle ostjale. Pakendiseadusemuudatuse jõustumisel tuleb ka poodidele mõtlema hakata, milliseid võimalusi veel kauba pakendamiseks peale kilekottide võimalik pakkuda on. Näiteks TNS Emori uuringu põhjal on muude võimaluste puudumine olnud praegu üks peamisi põhjuseid, miks inimesed pole alati motiveeritud kilekoti kasutamata jätma. Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialisti Katrin patsi sõnul liigutakse eelnõuga õiges suunas Rimi näitel Topats välja, et alternatiivide loomine toob tarbija käitumisse positiivseid muudatusi. Me toodame oma klientide poolt kujundatud disainiga kangast ostukotti ja seeläbi üritame anda inimestele sõnumit, et võta omakott kodust kaasa, ära osta kilekotte, vaid mõtle loodussõbralikult. Korduvkasutatava ostukotiga kliente näeb poes minu meelest kõvasti rohkem kui näiteks viis aastat tagasi. Ka Eesti vanima ja suurima jaekaubanduse vallas tegutseva Grupi Coop Eesti kommunikatsioonijuht Martin myyda ütleb, et alates hetkest, kui kassadest kadusid ära õhukeste kilekottide rullid, on nende tarbimine vähenenud poole võrra. Eelnõu jõuab riigikogu suurde saali veebruarikuu alguses. Menetlemine loodetakse lõpetada enne jaanipäeva. Vakra sõnul saab seadusemuudatus kindlasti vastu võetud. Jane Saluorg. Tartu. Järgmiseks aastaks Läänemaa bussiliinidele vedaja leidmiseks mõeldud hange on mitu kuud edasi lükkunud ja siiani välja kuulutamata, sest hanke koostaja Lääne maavalitsus ootab, millised on plaanid võimaliku üleriigilise tasuta bussisõiduga. Et vedaja jõuaks liinide teenindamiseks valmistuda, peab leping olema sõlmitud hiljemalt esimeseks juuliks. Juhan Hepner. Praegu teenindavad Läänemaa maakonnaliine MK-reisiks OÜ ning ellija Ell aktsiaselts. Selle aasta lõpus lõppevad aga vedajatega lepingud ja Lääne maavalitsus peab uue liini teeninduslepingu sõlmimiseks tegema. Riigihankemaavalitsus leiab, et enne hanke väljakuulutamist tuleks ära oodata, mis saab plaanist pakkuda üle-eestiliselt maakonnaliinidel tasuta bussisõit. Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumist öeldi rahvusringhäälingule, et tasuta bussisõiduteemat on kavas detailsemalt arutada kevadel, kui algavad läbirääkimised järgmise aasta riigieelarve üle. Hanke kevadesse jäämine võib aga tähendada, et ajast jääb puudu, jätkab Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu. Selleks, et vedajad saaksid tellida tehastest meie vajadustele vastavad bussid sõlmida bussijuhtidega, siis lepingud on see miinimumaeg kuus kuud ehk et hankelepingud peaksid olema sõlmitud hiljemalt esimene juuli 2017. Lääne maavalitsuse koostatav hange otsin vedajad ka kohalike valimiste järel. Läänerannavallaks ühinevad Pärnu maakonna koosseisu astuvate Lihula ja hanila valla bussiliinidele läänerannavallaks ühine ja peavad nüüd analüüsima, kas maakonna vahetamine mõjutab ka ühistranspordivajadusi. Praegu väljub näiteks esmaspäeviti Lihulast Pärnu suunas neli maakonnaliini, mida korraldab MTÜ Pärnumaa ühistranspordikeskus. Lääne maavalitsuse vastutusalas olevatel Haapsalu suunalistel liinidel on Lihulas samal päeval kuus väljumist jätkab Lihula vallavalitsuse majandusjuht Rein Kruusma. Et kindlasti me peame üle vaatama Pärnu suuna transpordivõimalused ja selles osas me ka kindlasti Pärnumaa ühistranspordikeskusega läbime. Aga need ei ole kiired otsused, et kindlasti transpordi korraldus ei tohi inimeste tänast elukvaliteeti kuidagi halvendada. Lääne maavalitsuse poolt uueks hankeks koostatud sõiduplaan põhineb mullu avaldatud ühistranspordiuuringul ja reisijaküsitlustel kuid koostati enne seda, kui Lõuna-Läänemaa otsustas Pärnumaa osaks saada rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Läänema. Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse kutsel koguneti täna arutlema Tallinna lauluväljaku tuleviku üle. Tallinna linna arhitektide liit ja kultuuriministeerium soovivad paika panna tingimused arhitektuurikonkursi korraldamiseks. Erle loonurm, Tallinna lauluväljak näe praegusel hetkel välja, nagu see 1960. aastal loodi. Indrek Allmann arhitektide liidust ütleb, et aeg meie ümber muutub sellega koos ka turvalisuse nõuded. Jama väärtus. Küll on hilisemad vahepealsed aastad lisanud sinna väga palju vajalikku, kuid suhteliselt juhusliku planeerimisega objekte. Oleme naljatledes öelnud, et, et kujunenud on omamoodi Tootsi peenar kus justkui on kõik olemas, aga natukene läbisegi. Hea keskkonna tagamiseks ei ole alati vaja juurde ehitada vaid teinekord on vaja hoopistükkis ära võtta. Ja antud juhul on väga suur osa tagamaks sellises muutunud linnalises keskkonnas lauluväljaku logistikat. Ehk et kuidas suunata neid rahvamasse ka tulevikus niimoodi, et sul oleks ohutu nii et seda oleks võimalik teha kiiresti sujuvalt, et kõigile oleks peost rõõmu. Ja meelde jääks ainult sellised tehnilised keerukused. Eesti laulu ja tantsupeo sihtasutuse esimees Raul Talmar ütleb, et kõige tähtsam on, et lauluväljaku ala ei muutuks väiksemaks. Praegusel hetkel on lauluväljaku perimeeter jäänud palju, palju väiksemaks ja et neid ohtusid ennetada, et meil jääks püha paik alles, me peame leidma siiski lahendused, et see oleks ka 50 aasta pärast lauljate välja ka, mida ei ahista näiteks juba praegu nähtavat kõrghooned. Vahepealsed kartused, et laulukaar hakkab lagunema, ei vasta tõele. Uuring, mis praegu just laulukaare osas tehti temaga, nende konstruktsioonide need trossid, need kõik peavad veel 20 aastat vastu. Aga küll peab olema pidev kontroll seal peal. Muidugi laudise vahetus ja sellised, et asjad tuleb meil lähemalt mas tulevikus ette võtta, kuid laulukaarega on nagu korras. Praegu on eesmärk kooskõlastada lauluväljaku plaanid ümberkaudsete maaomanikega ning seejärel loodetakse juba välja kuulutada arhitektuurivõistlus. Minu enda jaoks on küll üks väga oluline tärmin, et kui Eesti laulupeod tähistavad oma 100 viiekümnendat sünnipäeva 2019. aastal siis oleks mul küll hea meel, et me suudame selleks ajaks midagi ka öelda Eesti rahvale, kuidas edasi? Nüüd räägime ilmast, sünoptik Merike Merilain, palun. Rahulikku talveilma jätkub veel üheks ööpäevaks. Öösel on meil pilves selgimistega ilm, kohati sajab vähest lund ja võib tekkida udu. Puhub muutliku suunaga tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kahest miinus kaheksani, pikemate selgimiste korral kuni miinus 12 kraadi. Homme päeval on pilves selgimistega ilm, kohati sajab lund. Puhub läänekaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis, õhtul tugevneb põhjarannikul edelatuul kuni 12 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus kuus kraadi. Ja nüüd kuulame ära spordisõnumid. Juhan Kilumets, palun. Pärast peaaegu kolme aasta pikkust eemalolekut tippsporti naasnud suusahüppaja Kaarel Nurmsalu võistles nädalavahetusel Visla maailmakarikaetapil. Kui reedel jäi nurmsalu laeks kvalifikatsioon, siis eile sai ta kvalifikatsioonis 25. koha ja pääses lõppvõistlusele, kus pidi leppima 45. kohaga. Nurmsalu sõnul on ta õigel teel, aga tööd tuleb veel palju teha. Hüppest on puudu pool aastat treenimist, füüsis ei ole vormis, ei ole jalgades piisavalt jõudu, teravus, see kõik on puudu. Aga positiivse poolega seal saab kindlasti ära selle, et mu hüppetehnika täna on juba parem, kui ta oli siis kui ma lõpetasin, see füüsis on maja sinna järgi aidata. Varustus on maja saada sellele levelile, et see oleks maailmakarikataseme lävel. Poolas juba oli mees, kiirPoolas on siis suusad, jäid praegu Poolasse ja lähme võtame järgmine nädalavahetus meil viimast sellest maailma karikast. Ja siis astume korraks rongi pealt maha ja, ja treenime ja ja pärast Poolat tõenäoliselt järgmine võistlus on Ooberst Orphy lennumägi. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel alistas meesüksikmängu avaringis maailma esireket Andy Marri kolmes setis ukrainlase Ilja Martšenkop. Neljakordne Austraalia lahtiste võitja Roger Federer oli esimeses ringis austerlase Jürgen Melchiorist üle seitse. Viis, kolm, kuus, kuus. Kaks, kuus. Kaks. Naisüksikmängus jõudis maailma esireket Angelique Kerber teise ringi võiduga ukrainlanna lihtsalt Surjenko üle. Konkurentsist langes aga neljanda paigutusega Simona Halep, kes jäi kahes setis alla maailma edetabeli 52.-le numbrile ameeriklannale Shelby Rogers sile. Mercedese vormel üks meeskond palkas eelmise hooaja järel tippspordist taandunud valitseva maailmameistri Nico Rosbergi asemel Lewis Hamiltoni kõrvale teiseks põhisõitjaks soomlase. Ta oli pooltase aitäh spordisõnumite eest ja Päevakaja on tänaseks kuulatud kena õhtut ja kuulmiseni homme.