Unustamatud. Järskude. Tere saatejuhil on lihtne Nonii Tõnu Timm ent seekordsel unustamatul seisis passis Antonio Carlos Brady Leirode Almeida Robin. Tõsi, ta ise ning sõbradki pidasid seda ebasuupäraseks ja kutsusid läinud sajandi üht suuremat heliloojat lihtsalt Downiks. Tom sobin sündis suursuguses riiuudesoneeru peres 27. jaanuaril 1927. aastal. Lapsena armus ta Ellingtoni Weissi ja Woody Hermani orkestri esitustesse. Tema kaks olid aga mõlemad kitarristid ja jagasid meelsasti oma mängu saladusi. 14-lt võttis Antonio Carlos esimesed klaveritunnid. Neljakümnendail hakkas ta mängima kohalikes baarides ja klubides ning tema nooruke hääl kõlas seal umbes nõnda. Sobime isa suri, kui poiss oli vaid kaheksane, seega kasvas Antonio oma ema, kasuisa ja õde Heleniga. Enne pöördumatult muusikutee valimist õppis nooruk arhitektuuri, ent jättis asja pooleli, kui sai aru, kui vähe sellel alal muusikaga pistmist räägitagu mis tahes. 1952. oli noormees siis 25 aastane ja sai sel puhul kaks tähtsat kärbest hoobiga. Töökoha kontinent Tal rekord siis ja leidis abikaasa Theresa Hermanni. Del sündis peagi ka poeg Paulu, kes on muusik ja austanud oma külaskäiguga muide ka meie džässkaart. Ning Neil 50.-te aastate hakul kirjutas sobim ka oma esimesed lood. Sobimi loominguline käekiri hakkas välja kujunema, kui ta püüdistan ketsi Thierry malliga nii ja teiste toonaste džässisuuruste jahedat kunsti lähendada. Traditsioonilise kuumasambaga. Idee polnud päris uus. 1953. aastal olid sama üritanud USA lääneranniku džässimehed. Bassist Harrybabastasin, trummar Roy hart ja saaksin flöödimängija paat Šank kes riistasid omi muusikalisi mõtteid. Brasiilia kitarrist Laur hindu Leida omadega. Almeida naases kvarteti värske plaadiga Bradillians kodumaale ja tutvustas sõpradele ning sõpruskonda kuulus ka sobimi lähedane sõber, laulja, kitarrist Row Sulbertu. Too Almeida muusika kõlas aga nõndamoodi. Sedaviisi seltsis mitte üksi sobimi peas, nagu mõnel pool kirjutatakse sündisto bossanova uusi rütme, uus asi, uus peen vaist, mille loomiseks oli annet vähestel armastama hakkasid paljud kõigepealt kodulinnas, siis kodumaal teagi juba Ameerikas. No ei olnud samba sarnaselt tantsumuusika, vaid sobis ja sobib tänini paari hubasusse. Ameeriklased, tõsi, hakkasid oma agaruses sobini ever kriine mängima näiteks lennujaamades ja metroo eskalaatoritel sõitjate seltsiks. Niisugused unistavad viisid, aga selle loolineks oligi trimmer on tuttavad kindlasti mitte ainult Ameerika lennujaamade külastajatele, vaid ka vikerraadiokuulajatele seda juba mitu aastakümmet. Eks, aga sobimi muusika nii kiiresti Ameerikasse jõudis. Üks põhjusi oli võib-olla ka 58.-le vändatud film Must Orpheus. Se võitis parima välismaise filmi tiitli ning muusika pärines sobimilt ja tema sõbralt Louis von Falt. Filmile eelnes lava tükk Orphio karneval, mille Šobiin tegi koostöös poeet vintsi, juuste moraasiga. Ning kuulakem nüüd sellestki lavatükist üht Gadget. Kui portugali keele oskajaid ja Brasiilia poeesia mõistjaid on Eestis võib olla suhteliselt vähe siis sealsed kaunid viisid, mis Šobiim näiteks tollesama musta Orpheuse tarvis lõi on igihaljad ja võib olla ja veel üks viis mis kõigile tuttav tuleb, ent mida kõik selle lavatükiga võib-olla ei seosta. Aastal 1962 algas tõeline bossa buum, kui sobimi lood ilmusid mailis Davise rubeti Kunsid Jounci hõbi häncock, jäädi Harrise repertuaari. Janar saksimängija Joe Henderson ütleb, et ta alati naudib sobimi taktimõõt näiteks kolm kahendikku vaheldumas kaks kahendikuga ning lisab, et kui on teema ära mänginud, tahaks improviseerimise ja varieerimise asemel sama teemat veel näiteks 40 minutit järjest korrata. 1964. aastal just siis, kui tundus, et Poza buum on läbi saamas sest ükski muusika ei saa ju igavesti tipus olla. Just siis tuli ketseeerrow Perttu abikaasa astrodzilverttu ettekandel massidesse sobini kuulsaim lugu. Köl from paneema. Plaadil kõlas ta ingliskeelsena, mis hõlbustab läbilööki ja lugu rutemini Eestimaal. Kuulsust võidaks, tegi Heldur Karmo, sellele ka eestikeelsed sõnad. Ette kannavad selle meile täna Uno Loop ja Nikolai Samahvalov. Salvestus on tehtud, tõsi küll, üheksa aastat pärast loo sündi, 1973.. Uurijad uurisel käib ringi ja kui ta möödub, see, kellest mööduti Kõnnib niidi köitantsiksambadel, kes Jerry sirge ja püüda möödusse, kellest mööduti Mis tore orkestratsioon meeldinuks kindlasti ka Tom sobimile endale. 1967. rabas rubiin Ameerika muusikasõpru, esinedes koos sealse staari Frank Sinatra. Aga ning muusikamaailmale sai selgeks, et bossanova ei ole hetkemood vaid on tulnud. Usun, et riiudes neeru geograafiline asend aitas mind väga palju meri, mäed, järv, olen looduslaps ja sellest on mõjutatud kogu mu looming. Ning veel on sobiin 1985. aastal antud intervjuus öelnud. Meie muusika ilu peitub tema kurbuses, sest kurbus on alati ilusam kui rõõm. Laulis ja mängis nauditavalt klaverit. Kes on öelnud, et tema lugude harmoonia ilu on mõjutatud prantsuse intressionisti helilooja Claude Debussy loomingust ning teine Claude Kloot toornhil olevat võrreldav oma meloodilise ilu ja lihtsuse poolest samuti tantshabiiniga selle kinnituseks. Nüüd üks ilus, lihtne ja meloodiline lugu, mida neist kõik ilmas teavad kaasa ümiseda oskavad. Raudonatu laulis vahelduseks, nüüd saab mikrofoni jälle Don sobim ning jagab seda bossanova ühe kuninganna Elis rediinaga et laulda sellest, kuidas märtsikuus veed vulisema hakkavad ning see tõdemus ajab laulu lõpuks mõlemat kangesti naerma. Ja naised meeldisid Toomsobimile ja tema naistele, mistõttu on helikandjaid leida mitmeid toredaid segaduette. Kindlasti on paljude koduses raamaturiiulis niisugune paks köide, mille seljale kirjutatud Gabriela räägib tema ühest Brasiilia teenijatüdrukust, kes oma peremehe ära võrgutas ja perenaiselt üle lõi. Ning Brasiilias väga kuulus raamat, millest vändatud siis ka film filmimuusika tellitud teadagi Tom sobiimilt kes koos Kälkostaga ka ise siin Gabriela armastuse loo meile laulab. 27. jaanuaril saanuks Tamm saab viimase 75 aastaseks aga ta suri südameataki New Yorgis 1994. aastal. Temast. Räägitakse kindlasti seoses juubeliga või sünniaastapäev, aga veel tean, Anne Erm teeb peagi temast saate ja tore, et räägitakse sellepärast, et alles hiljuti kuulsin ühe neiu suust küsimust, kas sobiim kirjutatakse Tseehaaga alguses ja üks diskor küsis, kas ta tuleb varsti Eestisse. Sobimi lugude pagas pole nii suur kui kösswinil. Teda on küll nimetatud Brasiiliaga sunniks rautšersil või porteril, tõsi, 300 pole ka väike arv. Ent suur osa sellest, mis ta lõi, sai popklassikaks või džässstandardit, eks neist vaid väike osa mahtus tänasesse saatesse, mille tõi teieni Tõnu Timm. On kõigile kuulamast ja ärge unustage loovat ning tema kuningat Tom Savini.