Unustamatut. Tere, head kuulajad. Tänases unustamatute saates tahab Jaak Oja kar rääkida üht-teist läinud sajandi ühest kõige eredamast muusikust trompetistist ja lauljast Louis Armstrongist. Ja ma arvan, et hakatuseks on päris paslik üks selline traditsionaal, mille nimeks Nobody nõusgada traboessein. Ehk keegi ei tea, milliseid muresid olen näinud, üle elanud. Ja kui me veidi ja pärast läheme Louis Armstrongi selliste noorusaegade juurde, siis ma usun, et see peab päris hästi paika. Louis Armstrongi arvatav sünniaeg on tsirka 1898 aga erinevates teatmeteostes leiduvad ka sellised sünniajad nagu neljas juuli 1900 neljas juuli 1901 ja neljas august 1901. Ainult sünnikoht on enam-vähem kindel, see on siis New Orleans. No kust on tekkinud see segadus tema sünniaja ümber. Kindel on, et oma täpset sünniaega ta ise vast ei teadnudki. Sel lihtsal põhjusel, et lapsele tuleb seda öelda ju aastast aastasse. Tema sünnipäev algas või mõne pisikingitusega õnnitleda ja isa ema armastusega ümbritseda. Aga väike lumi jäi sellest ilma. Tema isa, katlakütja William Strong hülgas perekonna kohe, kui poeg sündis. Ema me jään, oli majateenija, kuid koges raskeid aegu, mil ei saanud keelduda ka maailma vanimast ametist. Esimesed eluaastad oli luu isapoolse vanaema Joseph Yin Armstrongi hoole all, kuni ema ta enda juurde tagasi võttis. Kui jõudis kätte aeg teha teatavaks oma sünniaeg, olevat öelnud sünnipäevaks USA iseseisvuspäeva neljanda juuli, mis on ju nagunii üldine pidupäev. Aga aastatelt olevat end isegi noorendanud, et pääseda mobilisatsioonist ja sõtta minekust. Need oletused lükkab küll hiljem ümber väide, et New Orleansi linnaarhiivist olevat üsna hiljuti leitud tõend, mille kohaselt David Louis Armstrong sündis neljandal augustil 1901. Raske on öelda, kas kinnitus veenab neid, kes on aastakümneid harjunud kuupäevaga, mida muusik ise oma sünnipäevaks pidas. Lapsepõlves ei erinenud Louis Armstrong eriti oma eakaaslastest suure sadamalinna mustadest agulipoistest. Kõik nad elasid samasuguses viletsuses, pidid mitmesuguste töödega aitama perel peatoidust muretseda ja veetsid vaba ja tänaval. Juba tollal aitas teda muusikaanne. Koos kolme omavanusega laulis ta tänaval, teenides sellega mõne sendi. Laulud seati neljale häälele kuulmise järgi niinimetatud Warwershanud harmoonias. Ehk siis viis on, mitte et mitte kõige ülemises hääles, vaid just nimelt teises hääles. Kvartett püsis koos mitu aastat ja laulmine teritas tulevasel muusikul juba niigi head muusikalist kuulmist. Aga palju on levitatud lugu ka sellest, kuidas Louis Armstrong uus aasta piller klaaris püstolipaugutamise pärast politsei kätte sattus ja mustade vaeslastekodusse Ennast parandama saadeti. Selle loo tõesuses on ka kahtlejaid, kes usuvad, et kasvatusasutusse pandi järelvalveta poiss ikkagi korduvate korrarikkumiste pärast. No aga pole halba ilma heata, sest seekord sai karistusest heategu. Uues kodus oli orkester. Varsti sai Louis Armstrong pihku korneti ja õppis seda peab nii palju puhuma, et sai orkestris kõiksugumarsse, lauluviise ja rääktaimi palu kaasa mängida. Saanud umbes kahe aasta pärast taas vabale jalale oli ta teinud kindla otsuse saada muusikuks kuigi pilli pidid andma oma järeltulijale kooli orkestris. Ta hakkas laenatud Kornetiga käima mööda New Orleansi kõrtse, kasutades iga võimalust vanemate pillimeestega kaasa mängida. Kehva nooditundmist korvas hea kuulmine, oskus väljendusrikkalt bluusi mängida. Juba hakkas ta saama siit-sealt kutseid tulla, kedagi asendama või mängima lisajõuna. Ja ma arvan, et järgmine muusika näide võikski olla umbes tollest ajast. Lugu oli siis pealkirjaga vaid aun ja under n New Orleans võin ju olemas, kuidas iganes seda öelda, autorid Kreimeria leitan. Ja nii olen, Sist tulebki edasi minna. Aastal 1918 suleti selles linnas palju lõbustuskohti, mis USA sõjaministeeriumi arvates ohustasid linnas paiknevate mereväelaste moraali suguhaiguste levitaja naga tervist. Neis mänginud ja tööta jäänud muusikuist rändasid paljud põhja poole, peamiselt Chicagosse. Viimaste hulgas oli ka linna parim Kornetist Gio Oliver, kes vana kombe kohaselt oli saanud aunimeking ehk kuningas. See, et tema asemele trombanistki tori orkestrisse kutsuti Louis Armstrong oli viimasele kindlasti väga suur tunnustus. Tema pilli säravaid helisid kuuldi ka puhkpilliorkestris. Taksiido brassbänd mängis igasugustel rahvakogunemistel küll linna ellu juurdunud karnevalil külmatustel. Sel perioodil vormuski hiljutisest algajas igati professionaalne muusik. Kui veidi muusikast kõrvale kalduda ja rääkida Louis Armstrongi eraelust, siis oli see üpris värvikas. 1918. aastal abiellus ta endast kolm aastat vanema teisi Parkeriga kes teenis elatist prostituudina ja ei soovinud vahetada ametit ka abieluseisusesse jõudnuna. Naine oli äärmiselt keevalise loomusega, ta ajas oma õigust taga rusika ja isegi pihku sattunud terariistaga. Nii et polegi midagi imestada, et abielupaari kooselu oli väga üürike. Lahutus vormistati alles enne Louis Armstrong abiellumist pianist Lil haardeniga. Kolleegiga Oliveri orkestrist. Selid kestis juba tervelt seitse aastat. 24 kuni 31. Ametliku lahutusena jõudis Armstrong taas enne järgmise abielu sõlmimist. Alfaasmissiga, kes töötas ühes jõukas valges peres majateenijana. No see polnud päris priitahtlik ühendus ja peatselt tekkis mehel suhe rebida tantsijanna lussil Wilsoniga. Temaga oli Louis Armstrong õnnelikus abielus 42.-st aastast kuni surmani, siis peaaegu 30 aastat. Aga nüüd tagasi muusika juurde. 1922. aasta tõi tõusu Louis Armstrongi karjääri. Joe Oliver kutsus ta teiseks Kornentistiks oma orkestrisse kuriool. Bänd, mis mängis Chicagos mustale publikule avatud tantsusaalis Lincolni Gardens. Oliver olid tollal veel kõigi džässihuviliste imetlusobjekt, kuid peagi hakati märkama juba noore Armstrongijõulist toonia vanameistri mängu leidliku täiendamist. Esimesed heliplaadid mängiski Armstrong selle orkestri teise Kornetistina olles oma tooni tugevuse tõttu paigutatud stuudios ülejäänud mängijast tublisti tahapoole. Ta oli oma tööga king Oliveri tiiva all kindlasti rahul, kuid tema auahne abikaasa lell, kes polnud mitte ainult pianist, vaid ka komponeeris ja oli oma orkestrit juhatanud, õhutas luid, teda vananeva kuulsuse varjust esile tulema ja oma nime maksma panema. Ja 20.-te aastate teisel poolel leiamegi Louis Armstrongi juba Fletcher Hendersoni teid tigedalt Licersonile saiti teiste orkestrite eest. Siis tegi ta ka oma esimesed plaadid, kvintetti ka Louis Armstrong and his Hodfaiv septeetiga otseven ja nii edasi. Nende plaatide väärtus on jazz i ajaloos aegumatu. Ja üldiselt jazziringkonnad ongi veendunud, et tema trompetimäng pani tõelisele Jessile aluse mitu põlvkonda noori muusikuid on õppinud temalt, kuidas fraseerida, kuidas kujundada veenvalt vormitud improvisatsioonilist soolot ning on isegi väidetud, et kogu džässmuusika võib mahutada sellesse soolo kadentsi, mille ta mängis palas nimega Uuesdentplu. Siin kuulsite lu jaamast rongi juba ka laulmas. Aga ma ei tea, kui paljud vikerraadiokuulajad teavad sellist fakti, et kahekümnendatel aastatel juhtus üks selline lugu. Kui Louis Armstrong pidi laulma üht laulu, mille plaadistuse ajal kukkus tal tekstileht põrandale ja jätkama, pidi ta noh, sõnadeta silp laulu sellepärast et teksti polnud ja sellest saigi alguse, siis kuulus. Improviseerida lihtsalt eri silpidega meloodiale mingisugust noh, mõtetud teksti võib nii öelda. Ja sellest sket laulust on ju tegelikult tänaseks kujunenud täiesti omaette vokalisi suund ja isegi popmuusikud nagu näiteks kätmen on seda harrastanud. Et võib-olla siinkohal võiks mängida pisikese näite kätmeni 95. aastal ilmunud heliplaadilt, mis on just pühendatud Louis Armstrongile, selle nimeks on Louis. 20.-te aastate lõpupoole vahetas Louis Armstrong korneti pisut suurema ja teravama kõlaga trompeti vastu. Ja trumbetistideks ongi hakatud nimetama ka neid vanu muusikuid, kes tegelikult mängisid Kornetit. Aga kolmekümnendail aastail levis Louis Armstrong kuulsus kulutulena. 29. aastal oli ta mänginud ja laulnud Broadwayl Fats vooleria andi rosoferevivis. Hot Choklets ehk kuum šokolaad, kus tema esitus tegi igihaljaks laulu eitmismi. Häirin, ma ei käitu halvasti. Alates sellest loost hakati Louis Armstrongi üha enam kallutama Tšassist. Menu toob oma levimuusika ehk lööklaulude poole. Ja ega tal vist endale selle vastu ka midagi eriti ei olnud, sest et Louis Armstrong vajas esinedasse kuulajate vastukaja tahtis näha nende vaimustust, mis teda ennastki innustas. 1932. aastal saatis Louis Armstrongiringreisi Euroopas tohutu menu. Esinedes Londonis kuningas George viiendale korraldatud kontserdil unustas ta hoiatused. Esinejad ei tohi laval pöörduda kuningliku perekonna liikmete poole otse ja teadvustas enne üht eriti hoogsat pala. Vest Soans for you Rex ehk see pala on sulle kuningas. Aga noh, ega talle vist keegi seda eriti tahaks ka ei pannud. Muide, sai ta tookord Londonist kaasa ka oma levinuima hüüdnime. Juba kodulinnas New Orleansis oli tema suu kuju toonud talle kaks hüüdnime typermous ehk Kulpsu ja sahhel mahust ehk kotsu. Ühe inglise muusikaajakirja toimetaja, kes ei saanud aru tema käekirjast trükis viimase nime asemel Sachmu. Ja see kleepus talle külge kogu eluks. Lühendatult sai sellest veel Satš aga nooremate pillimeeste poolt antud au paklik hüüdnimi oli pops ehk pappi. Alates 1935.-st aastast oli Louis Armstrong mänedžeriks. Jov Player. Üks päris huvitav isiksus keda on iseloomustanud ka Eestis koos meie muusikutega esinenud lauljatar Barbara teile. Nimelt 59. aastal laulis ta koos kõlu ja Armstrongiorkestriga ühes teeveeshaus ja Saiglaizarilt pakkumise tulla orkestri vokaalsolistina seekordsele ringreisile Euroopasse. Olles Aga teadlik Kleisleri sidemeid maffiaga oli Barbara teinud temaga lepingu arutamisel pisut ebalev, kartes mänedžeriks täielikku sõltuvusse langemist. Seda märgates katkestas Clay ser kõneluse ja lepingust ei saanudki asja. Aga Armstrongi mänedžeri na peetakse klaveriosa üldiselt siiski positiivseks võtnud muusiku asjaajamise oma hoolde välistas ta teiste ja vast ehk isegi ohtlikumate kurjategijate sekkumise oma kaitsealuse ellu tahankis Armstrongile agarasti esinemisvõimalusi muidugi ka oma huvides üha meelelahutuskunstiharudes peale plaadistuste ja kontsertidega filmis ja televisioonis. Ja siia vahele võiks pakkuda teile ühe muusika näite, kus Louis Armstrong laulab koos hella Figheraldiga. Filmilinal nähti elujaamast rongi esimest korda aastal 1931 filmis eks flaim ehk endine kallim nagu enamasti ka hilisemates filmides oli tal siin lihtsalt paar numbrit laulda ja mängida. Sündmustiku käigus neil suurt tähtsust polnud. Kuni 1969. aastani kogunes aga filme üsna suur arv. Ligi 40. Mainimisväärsemad on näiteks nende Glenn Miller stoori 54.-st aastast Sachs, Maude greid 56.-st kus on ka dokumentaalvõtted, Louis Armstrongi ja Anthis ool, Stars mänd ringreisist Euroopas ja Aafrikas ning eriti just võib-olla viimaseks jäänud Helotooli, kus talle oli antud küll tõesti ainult mõni minut kaima laulu esitamiseks. Aga sellest piisas filmi nimilaul siis Jerry Hermani sulest ja 64. aastal oli see USA-s. Džässilaule on elu ja Armstrong laadistanud sadu kuulajate lemmikviisideks on saanud võib-olla rohkem popmuusikasse kalduvad laulud, mida tänases saates jõuame ka veel kuulata. Aga Louis Armstrong ise on öelnud, et ma ei piira end laulude valikus. Ruumi on igasugustele muusikaliikidele, kantrile, Tšassile, popile, svingile, bluusile, rääk, taimele rock n rollile. See kõik meeldib mulle ja ta on kõike seda ka ise plaadistanud, näiteks terve ühe albumide kantrit, samuti mitu rokilaulu ka John Lennoni piishanss ehk andke rahule võimalus kesta. Aga teemamuusikat, mida nüüd eriti palju kirjutatud ei ole. On plaadistanud ka rokkstaarid ja siin on üks huvitav variante ansambli Rolling Stones trummari Charlie Woodsi bigbändi esituses. Ja mustvalgel on kirjas, et see on Louis Armstrongilugu, mille nimeks Samdei jõulude sorry, üks päev. Sa veel kahetsed. Kui teha üks ringküsitlus üle maailma ja küsida kõigi käest, milline on nende arvates Armstrong esituses kõige kuulsam laul siis ma kujutan ette, et kaks nime tulevad kindlasti välja ja üks neist kahtlemata kurt väli Mac, Naifreek väitsa mäki. Louis Armstrongi seostest filmimaana rääkides võib öelda veel nii palju, et üks tema esituses laul on jõudnud ka sellesse kuulsasse James Bondi filmi seerijatesse. Nimelt konkreetselt filmi nimega on Manchesteris syycred sõõris ehk tema majesteedi salateenistus ja laul, mille on kirjutanud hall David ja John Harry. Kõlab siis Louis Armstrongi esituses nimega vihev hooldad timine World ehk meil on kogu aeg maailmas meie pärand. Ja nüüd veel üks tuntud muusikali meloodia kanderi, muusikalist kabaree. Louis Armstrong mängib trompetit, kaasa teevad klenbast faili maati Napoleon Robert, Dominic. Kätleti Barcelona ja salvestus aastast 1009. Louis Armstrong ei mänginud siin muidugi mitte ainult trompetit, vaid ka laulis, aga ma arvan, et Ta ei olnudki tarvis öelda sellepärast et tema hääletämber on selline, mida kõik niigi ära tunnevad. Ja ma arvan, et 20. sajandi lauljatest üks kõige omapärasem ja armastatum tema kontserdireisija hakkas juba isegi riiklikul tasandil USA valitsust toetama. Need tõid Louis Armstrongile nimetuse ämbassodorssatš. Ja kahtlemata tegigi ta USA tutvustamiseks rohkem kui nii mõnigi ametlik saadik. Igal esinemisel andis ta endast viimase, pikapeale hakkas aga pingeline töö juba tervist kahjustama. Aastal 1959 elas ta üle infarkti. Pärast seda sundisid korduvad tervisehäired teda piirama trompetimängu ja lõpuks ka laulmist. Ta elust tagasi tõmbunud New Yorgi linnaosas Queensis lasi endaga harvaga esinema meelitada. Viimaseks teleesinemiseks jäi osavõtt pöör faili showst 23. jaanuaril aastal 1971. Jõudnud nädal aega esineda hotellis Waldorf Astoria, pidi ta lõpetama ammuse neeruhaiguse ägenemise tõttu. Louis Armstrong suri oma kodus. Surma põhjustas südamerabandus. Testamendi kohaselt andis lussil Armstrong tema isikliku arhiivi Kunsi kolledžile New Yorgis. Seal oli 500 linti ja kassetid 650 78 kiirusega plaati, mis olid välja antud enne 50 viiendat aastat. 700 LP ja 45 p m plaat tee alates 50.-st aastast ning 240 atsetaat plaati, raadio- ja telesaadetest, harjutustest ja Jemms. Nendest. Peale plaatide oli pärandis veel hulk raamatuid, noote, fotosid, kirju, plakateid ja muud samuti Louis Armstrongi autobiograafia, Sahharov my life in New Orleans. Redigeerimata käsikiri. Eesti keelde on tõlgitud Jens Lincoln Collieri noorsoole mõeldud raamat Louis Armstrong. Ja kui tänast saadet üldse mingi väga tuntud laulukalu ja Armstrong esituses lõpetada siis võiks olla see vast ikka see kuulus taglase ja Whiskey wonderful world. Milline imeilus.