Võiks kõnelda ajast mälestuskillukesed noh, võib-olla teeme juttu pisut temast kui pedagoogilist. Teatavasti ta töötas aastaid pedagoogina Pangodis, Elvas ja hiljem siis Valga muusikakoolis ja Tartu kõrgemas muusikakoolis ta omas väga häid pedagoogivõimeid ja oskas oma ainet õpilase arusaadavalt ja selgelt edasi anda. Oli õpilastel väga lähedane südamlik. Korda tuligi minu juurde kaasas õpilase harmoonia, ülesannete vihik ja ütles, et, et vot kui tore. Kuidas õpilane oskab kirjutada, et geniaalne pois. Nii ta, nii see on nii näide selle kohta, kuidas ta oma õpilasi armastas. Samuti oli mul hea võimalus teda jälgida koorijuhina. Eriti kui oli dirigendiks Tartu naiste seltsis. See piirdub ajaga 1030 kuni 1934. Minu käes on praegu Tartu naisla seltsi album ja Oja siin üsna lühidalt ütleb paar lauset. Naiskooriaastapäeva puhul on naiskoore, on meeskoore, on segalasteaiaga muudid, koori kõigil neil on omad voorused, osad on neid vaid rakendada. Koor ise annab hinnangu oma dirigendi kohta. Ojatulekuga Tartu naisseltsi koorijuhi kohale algab seltsielus, tõusu ja edu ajajärk. Noor värski ideerikas väga hea, muuseas maitsega viib oja koori kunstiliselt kõrgele tasemele. Seoses kooridega solgaarist teisigi mälestusi omoristlike Oja laulu õpetades ei olnud rahukooriga ja nõudesiga ilusamat. Ausiline laulja oli jääld saali teise otsa ukse juurde ja kuulas seda juttu ja laulu pealt. Ja ütles nii vahele Ojaled kaugelt 16, päris ilus. Oja nagu pahanes selle segamise pääle ja ütles tütarlapsele järgmiselt. Kaugelt vaates olles teiega päris ilus ojast kui kompaniist nad mälestused ta üsna tihti armastas loomisprotsessi käigus kuidas oma sõpru, nende konsulteerida, nendega vestelda ja arutleda. Kui oja kirjutas Alida sõiti, siis ta üsna tihti käis minu pool ja laskis mul proovida viiulil mitmesuguseid mängu teise võtteid. Et teada saada, kuidas see kõlab kuidagi ilusas klaverisonaati. Visalt esimesele valmis läks ta oma sõbra, isetegevuslik helilooja August lepingu juurde ja mängis tale, et esimese osa aga lepik ilma sõna lausumata. Ki laulis kohe selle peale selle teose põhimotiivi ise loomuses. Laulu oh mis olen vanemate teinud, et nad mind on pannud kloostrisse. Oja muidugi mõistis kohe, mis see tähendab ja silmapilkselt võttis noodi, rebis selle puruks, viskas ahju, aga tuli teise peale uuesti juba uue meloodiaga, millel ei olnud särada südamisele. Liidetafeliku lauluga. Momendil tuleb mul meelde üks tema külast käikese, õieti oli ka viimane külaskäik, ta tuli minu poole. Oli väga iseäralik, tõsine ja nägi välja väga hädine. Ma palun seal istet võtta, jäi vaikides niuete ja mõtles hulga aeglases aga aeglaselt kõnelema öeldes umbes niiviisi on harva viimasel ajal kaine. Täna olla nii kained. Võiksin sulle midagi erilist öelda väga tähtsat olulist nende suhtes, kes elule annavad rohkemat tavalisest. See puudutab ka sind kallis sõbramees. Kuidas see teda väärtusi hoida inimesi? Mul on suur idee. Tahaksin sulle seda selgitada, aga aga ma ei suuda veel peal jõudu koguma. Ja siin jäi oja peatuma. Ta pilk muutus kuidagi väga ise äralises läbi tungivaks. Ja ütles hulga aja pärast. Heakene küll, tulen su juurde peatselt uuesti, siis jutustan kõik. Siinkohal. Vestlus kaldus uuele teemale, helitöödele, kooritöödele ja muule. Aga oja ei tulnud enam kunagi minu poole.