Vikerraadio. Tervist head kuulajad. Tänases saates räägime, kuidas tulla toime aktiivsus- ja tähelepanu häirega laste ja noortega ehk siis mismoodi taltsutada agressiivsust ja miks karistamine ei aita. Aga mis siis aitab sellest räägimegi? Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli direktori Erle põiklikuga ja saate teises pooles räägivad huvitaja saate kaalulangetamise eksperimendi osalised viimastest kogemustest jõusaalis ja treeneri üllatusele. Voodova teeb ülevaate meie kaalunumbritest. Mina olen toimetaja Meelis Süld ja helipuldi taga aitab saate eetrisse Marika Leetme. Tänase huvitav saate salvestan direktori kabinetis, olen siis Konstantin Pätsi nimelise vabaõhukooli direktori Erle põitliku juures ja me räägime tänases saates aktiivsus- ja tähelepanu järjest ja nendest lastest, kes selle häire all, kuidas öelda, kannatavad või, või, või kelle jaoks on see häire võib-olla ka väljakutseks ja võimaluseks elus aktiivsus- ja tähelepanu häire. Peab vist kohe ütlema, et tegemist on just nimelt häirega, mitte haigusega, et seda nüüd väga tõsiselt haiguseks klassifitseerida oleks. Jah, põhimõtteliselt küll seda isegi võiks öelda, et mingis mõttes tõstan justkui isikuomaduste komplekt, et see on midagi, mis selle lapsega või ka täiskasvanuga noorukiga käib kaasas. Et jah, konkreetselt siis need aktiivsus-tähelepanu häire jaoks on ka ravi olemas, et selles mõttes noh, natuke nagu on haigusega tegemist, aga, aga pigem tõesti sellega tuleb õppida, elama, see on pigem nagu mingisugune omadus või, või eripära lapsele. Ega ta ei ole selline jah, väga sügavalt haigus, nagu me muidu haigusi mõistame. See avaldub siis selles, et inimene on rahutu, püsimatu ei suuda keskenduda, mis, mis seal võivad olla need asjad, mis annavad siis tunnistust sellest, et et tegemist on aktiivsus- ja tähelepanu häirega. Ja võib-olla ka vastupidi, et see tähelepanu hajub nii ära, et tegelikult me ei näe seda sellises liigses aktiivsuses, et tavapäraselt teeme, kujutame, et tähelepanu aktiivsus-tähelepanu häirega laps on ka hüperaktiivne sealjuures ja sahmib ringi ja jõuab igale poole, et vanasti oli selline väljendit ei seisa pudelis ka paigal. Et ja esimesena. Me kujutame sellist last ette, aga aktiivsus-tähelepanu häire võib väljenduda ka sellises unistamises, et see tähelepanu hajubki nii ära, et ma jään aknast välja vaatama ja siis oma asjadega tegelema ja kuidagi ei märka, kuidas aeg voolab ja, ja ikkagi keskendumisraskused on mõlema puhul aga lihtsalt, et kas seal siis aktiivsus komponent või see hüperaktiivsus on juures impulsiivsus. No tihtipeale hakatakse silte kleepima endale lastele ja, ja nimetama kas siis halbadeks poisteks või halbadeks tüdrukud, taks või, või viletsataks õppijateks. Võime kohata küll sellist olukorda jah, et, et need konfliktid on kerged rääkima ja eks inimesed kuidagi armastavad neid silte panna, aga, aga on võimalik ka täitsa sildi vabalt elada. Ega seda ei ole mingit põhjust kuidagi nüüd eristada või nimetada, et samamoodi on ju võimed, inimestel erinevad huvid, erinevad. Et inimesed lihtsalt ongi erinevad. Kas seda aktiivsus- ja tähelepanuhäiret on tänapäeval lastel rohkem või sellest lihtsalt nagu räägitakse, rohkem? Teda diagnoositakse oluliselt rohkem, aga seal võivad ollagi erinevad variandid, et kas märgatakse rohkem, otsitakse rohkem abi. Eks ta on olnud algusest peale olemas, et ei ole midagi uut, viimase 10 aasta leiutis ega ka mitte 20 et olid ka juba, ma arvan, 100 aastat tagasi täiesti kindlalt olemas, aga see elukeskkond on muutunud teistsuguseks. Ehk siis ongi seesama rohkem impulsiivne, hajuvama tähelepanuga laps, sellises linnakeskkonnas hakkab rohkem silma, et kui nad elavad maal vabas looduses, kus ringi ringi joosta, puu otsa ronida, vahepeal kraavi kive visata, siis see nagu ei häiri ja sa ei hakka silma, see on loomulik selle keskkonna osa. Vot linnas kahjuks. See hakkab silma ja aknad jäävad ette, ei ole kraavi, kuhu neid kive visata ja siis ei ole puit ka piisavalt, kuhu ronida, et pigem on need katused ja, ja muud sellised kohad, kuhu ei tohi minna. Samas, igas klassis on alati keegi Toots ju olnud. Absoluutselt muidugi, vahest ka mitu. Ja ei pea olema Tootsi, pole tüdruk, kes on kuidagi aktiivsem. Ja loomulikult võib, paraku ja poistel on rohkem, et kui klassikaliselt vaadata, siis on kolmandik on tüdrukud ja ja kaks kolmandikku on siis poisid. Poistel on poisid, on üldse selline haavatavam pool, kus mis väljendub rohkem sellises käitumise eripärades. No siin Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukoolis on neid praktiivseid või siis aktiivsus- ja tähelepanu häirega õpilasi rohkem kui teistes koolides. Aga samas, kas seda soosida, et need, kellel on siis rohkem probleeme, kellel on keskendumisega raskusi, et nad oleksid siis kõik üheskoos või vastupidi, et tegelikult võiksid nad ju kenasti olla tavaklassides need veidi aktiivsemad või, või need, kes veidi rohkem unistavad ja kelle tähelepanu on, on raske õpetajatel püüda. Minu jaoks on esmatähtis see, et lapse areng oleks parim võimalik. Ehk siis suurem osa mis tahes erivajadusega lapsi saavadki tavaklassis ja tavakoolis hakkama sellise vähe see abiga võib-olla ka tavakooli väikeses klassis, et kindlasti ei pea erivajadusega lapsi koondama kuhugi ühte kohta kokku juba seetõttu, et lapsel on kõige parem elada oma kodus. Tihtipeale, kui me hakkame neid koondama kuhugi, siis tal ei ole võimalik enam elada oma kodus ja see igal juhul ei ole lapse arengule hea. Et tõesti väga-väga paljud lapsed saavad väga edukalt hakkama oma kodukoolis. Tal on võib-olla natuke rohkem tähelepanu, rohkem abi sinna juurde vaja, aga see on täiesti võimalik. Aga kahtlemata on ka keerulisemaid lapsi, et kellega on proovitud juba igat moodi seal kodukoha koolis ka kodukoha kooli väikeses klassis ja see ei ole tulemust andnud tema arengus, ehk siis tal ei ole võimalik saavutada nii häid tulemusi, mis tegelikult vastaksid tema võimetele. Ja vot siis on aeg meie kooli käes sellise erilisema kooli käes, kus kus me tegelemegi üle riigi kõige keerulisemate juhtumitega. Missugused on need võimalused, kuidas siis aktiivsus- ja tähelepanu häirega lapse sellist aktiivsust mõnevõrra, kuidas öelda siis tagasi hoida ja aidata tal keskenduda, et kui me mõtleme kasvõi just tavaklasside peale, siis seal on ju üsna oluline, et see laps siiski suudaks õppetöös kaasas käia ja keskenduda õppetööle. Jaa, absoluutselt. Täiskasvanul on siin äärmiselt oluline roll, ehk siis väga palju sõltub sellest, mida teeb õpetaja klassi ees, mida teevad vanemad kodus millist lisaabi saab ta veel väljastpoolt kooli või koolist sees. Ja, ja loomulikult annab seda tundi struktureerida. Saab valida istumiskohta, neid abivahendeid, mis lapsel on olemas, milliseid ülesandeid talle anda? Hästi lihtne, mille me oleme tihtipeale võib-olla ära unustanud, aga veel sel ajal, kui mina koolis käisin siis oli täitsa tavaline, et vahepeal võimeldi tunnis oli selline kehakultuuripaus või võimlemisminutid, et seda võibki teha kasvõi ühe minut, tee, kus on lastel võimalik ennast liigutada ja see mõjub absoluutselt kõigile hästi, mitte ainult sellele tähelepanu aktiivsushäirega lapsele, vaid kõigi ajule tuleb kasuks see, kui ma vahepeal tõusen püsti ja teen midagi muud. Ja siis istun tagasi ja saan jälle mõelda, et neid variante on tegelikult, et päris palju, mida saab teha ära. Kas vahepeal pole viga ka selles, et õpetaja lihtsalt annab oma ainet nii igavalt et selleks peabki olema väga hea keskendumisvõime, et seda tundi üldse jälgida ja väga tugev, karm kodune kasvatus, et inimene suudab seal tunnis paigal püsida. Ma tahaks üldistada, et selles on häda, et kõik õpetajad õudselt igavalt räägivad, et samas on meil üks teine uuring välja tulnud, eks ju, mis ütleb, et lastel peabki igav olema, selleks et nende loovust saaks areneda. Kui me kõik teeme hästi põnevaks ja neile ette-taha ära, siis nad ei, ei saa teistpidi areneda. Aga eks ikka õpetajat, muuhulgas on varieeruvust nii nagu kõikide teiste töötajatega laste hulgas, et et on õpetajaid, kes tulevad paremini toime ja neid, kes nii hästi veel ei tule toime ja seda just nimelt ka sellesama erivajaduse kontekstis. Et aga kui nii hästi veel ei tule toime, siis on nii, nagu lapsed on kõik võimelised arenema, on ka kõik õpetajad võimelised arenema, et eks seal siis saab koostööd teha. Aga jah, mis töötab on, on kindlasti see, et täiskasvanu peab jääma rahulikuks. Et isegi kui meil ei tule alati pähe kõiki neid asju, mida saab teha siis meie siin koolis oleme täiesti kindlalt saanud aru nendest asjadest, mida ei tohi teha või mis kindlasti ei aita. Et üks asi ongi see, kui täiskasvanu hakkab samamoodi käituma nagu laps. Aga see õudselt kerge tulema, eks ju, et kui ikkagi laps teeb midagi sellist, mis täiskasvanute ärritab siis ärritusseisundis kipub täiskasvanu võib-olla ka samamoodi ütlema, halvasti ja vehkima, võib-olla kätega ja üks hästi kehva lugu on see täiskasvanu, jääb see meelde jube hästi, et laps on halvasti käitunud ja siis ta tuletab seda homme ja ülehomme ja üle-ülehomme meelde ja võib-olla veel lastele ja lastelastele ja kõikidele teistele, eks ju, mis, mis eelpool juhtunud on, et seened, see on kindlasti asi, millest üks täiskasvanud inimene peaks loobuma ja püüdma jääda rahulikuks. Vahest aitab see, kui, kui ma ise esitan endale küsimuse. Et kumb meist on praegu laps, kumb on täiskasvanu, et kus mina täiskasvanuna võiksin ennast kontrollida paremini kui laps, kes ka siis, kui tal ei ole mitte mingit häiret või mitte mingit haigust. Tegelikult areneb alles tema enesekontrollioskused on oluliselt madalamad kui täiskasvanul vähemalt peaksid olema. Tema eneseregulatsioon on kindlasti palju vähem arenenud kui ühel täiskasvanud inimesel. Aju areneb kuni 26. eluaastani. Ja kui me võtame kümneaastase lapse või 15 aastase lapse, siis juba tema arengu seisukohalt on, läbib ta sellist väga-väga keerulist aega. Ja ei saa oodata, et laps suudab ennast rohkem kokku võtta kui täiskasvanu. Et see ikkagi jääbki täiskasvanu ülesandeks ja kui ka mingi konflikt on õhus, siis paraku täiskasvanu vastutab selle lahendamise eest, et me ei saa jääda klassiruumi ootama. Millal üks laps või noor inimene, kellel on ka võib-olla tähelepanu häire või, või mõni muu psüühiline erivajadus, tuleb, vabandab ja lahendab selle olukorra. Et ikkagi täiskasvanu on see, kes astub sammu ja püüab olukorda parandada. Missugused vahendid üldse tänapäeval õpetaja käes on? Vanasti oli selge, et vajadusel tulistati ja vajadusel anti kaardikepiga vastu näppe. Pandi nurka saadeti klassist välja, tänapäeval need vahendid vist enam neid ei tohigi kasutada. Seadusevastased kuritegelikult. Ja mitte ainult seadusevastased, aga vot ei ole mina näinud ka oma elu jooksul ühtegi juhtumit, kus selline füüsiline agressiivsus lapse vastu oleks töötanud. Et ega ühtegi last ei aita see, kui, kui talle vitsa anda või teda tutistada. Piirid loomulikult peavad olema, aga need piirid saavad tulla ainult suhtest. Ehk siis, kui mul on lapsega hea suhe, kui ma olen temale piisavalt palju kordi silma vaadanud. Kui laps saab aru, et minusse suhtutakse tegelikult lugupidavalt ja minu arvamus on oluline, minust hoolitakse, siis on võimalik muuta seda käitumist, et sellise jõu ja agressiivsuse ka või, või noh, nii-öelda ülesõitmisega ei ole võimalik neid lapsi parandada. Ja tõesti pean tunnistama, et ei ole näinud mitte ühtegi korda vaata kus selline füüsiline karistamine oleks kellelegi head teinud. Küll aga olen näinud väga palju juhtumeid, kus see on teinud olukorda palju, palju halvemaks. Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli direktor Erle Põiklik. Mainisite siin enne seda, et need kõige keerulisemad juhtumid siis need kõige keerulisemad lapsed jõuavad siia kooli. No mismoodi teie siin hakkama saate, missuguse koolikeskkonna te olete püüdnud siin luua, et need õpilased siiski saaksid ka oma ainet selgeks ja piisavalt hea ettevalmistuse tulevaseks eluks? Täpselt samamoodi nagu ma ennem tegelikult kirjeldasin, et, et see suhe on hästi oluline lapsega, see võtab aega, kohanemisperiood võib-olla mõne lapse puhul pikem, mõnel läheb libedamalt. Aga sellest hetkest, kui laps saab aru, et me päriselt seisame tema selja taga et me päriselt hoolimegi, et me ei taha kedagi süüdi lavastada või küsi, et miks, miks niimoodi ja, ja ei tuleta neid vanu asju meelde. Et kui laps selle ära tajub, siis asjad hakkavad muutuma, selge, lapsed ei muutu ennast kontrollimaks üleöö. Et igal juhul nad jäävad impulsiivseks. Neil jääb nende eripära, nagu nad on, neil on päris keerulised lood selja taga, mis mõjutavad ka nende käitumist. Praegu aga tekib see võimalus, et me saame arutada ja me saame kokku leppida. Kokkuleppeid tuleb võib-olla teha iga päev uuesti, iga nädal uuesti. Aga need on võimalikud ja, ja lapsed õpivad. Mida nad veel õpivad, on see, et võib-olla need käitumismustrid, mida nad varem kasutanud, meil ei tööta. Sest et paraku selline impulsiivne laps saab üsna kiiresti aru, et see on ka viis, kuidas tahtmist saada. Et üks asi on see impulsiivsus, mis tulenebki madalast enesekontrollivõimest. Et kuna ta on lihtsalt tulevad suured tunded peale, ta läheb endast välja, võib-olla hakkab karjuma, võib-olla loobib asju teeb midagi sellist, mis võib täiskasvanud tegelikult hirmutada. Aga kui ta tajub ära selle, et nüüd täiskasvanu ongi hirmunud ja ma saan sellega, mis ma tahan siis see enam ei ole mitte selline kontrollimatu käitumine, vaid kontrollitud ja ta hakkab ka kasutama seda just nimelt sellepärast, et saada seda, mida ta tahab, et pääseda võib-olla õppetööst, et saada kauem, olla nutiseadmes kodus, et üldse mitte kooli minna, võib-olla? Jaa, ega nad rumalad, eks ju, kodus on mõnus olla siis ikkagi laps võib ka jääda pikemaks ajaks koju ja kasutada kasutada seda olukorda ära selliselt et mida need meie töötajad teisiti teevad, et on just nimelt see, et need on ikka väga keeruline endast välja viia. Me oleme väga palju näinud. Me lapsi ei karda, tehku nad, mis tahavad. Aga üldiselt me arvestame, tegemist on lihtsalt lastega. Et nad on tihtipeale hädas olevad lapsed, nad ei ole kurjategijad ega, ega kuidagi tahtlikult alati agressiivselt käituvad. Ükski laps ei ärka hommikul selle mõttega üles, et ma tahan kellegi päeva ära rikkuda või et ma lähengi kooli selle mõttega, et et õpetaja oleks täna kõige halvem päev tema elus. Et mitte ükski laps ei hakka selle mõttega. Pigem lihtsalt need asjad juhtuvad kuidagi kogemata, et nad ei tee teadlikult. Aga selleks ongi oluline, et on piirid pandud, et on kindlad asjad, mis siis juhtuvad, kui midagi valesti läheb. Mis siis juhtub, kui kõik hästi läheb. Ja, ja pigem töötab preemia, et karistus on tõesti see, mis, mis nende laste puhul ei anna kuigi head tulemust. Aga toimetuleku agressiivsusega ma vaatan, et direktori kabinetis on veel seinad enam-vähem ühte värvi, siin on klaaslaud, kus polegi, mõrasid sees, nüüd klassiruumidesse praegu jõudnud vaadata, aga, aga ma kujutan ette, et väga hull see olukord selles uues koolimajas ei ole veel. Absoluutselt ei ole, mitte ühtegi seina, ei ole ära lõhutud, kõik pingid on terved, mööbel on terve, et tegelikult kui õpetada lastele ära see, mida nad teevad, kui tulebki see negatiivne emotsioon, meil kõigil on negatiivseid emotsioone. Me saame vihaseks. Tumeküsimus on selles, mis me siis teeme, et kuidas võtta see paus, kuidas maha rahuneda. Et kas mul on see oma koht, kuhu ma lähen, kus ma saan rahuneda. Ja see ongi kogu lugu. Nii et tegelikult, et meil ei ole probleeme sellise füüsilise agressiivsusega. Meie töötajad on küll kõik läbinud ka vastavad koolitused, et kõik oskavad toimida, nad teavad, mis siis teha, kui selline olukord peaks tekkima? Võib-olla väiksemad, et selline esimese kooliastme lapsed ongi rohkem impulsiivsed, et nemad ei suudavad ennast vähem kontrollida. Võib-olla tuleb ette, et kui ta saab laps saab pahaseks, siis ta võib visata võib-olla pliiatsi või, või töö katki rebida või või midagi muud sellist teha, aga see on puhas, selline reaktsioon negatiivsele tundele ja sellega oskab õpetaja toime tulla. Nii et et ei saa küll öelda, et me käiksime siin kaitseülikondades ja kumminuiadega sinki, et midagi sellist ei ole, meil ei ole ühtegi turvameest koolis, meil on, kõik on täiesti tavalised pedagoogid, enamus naisterahvad nagu ikka, kõikides koolides. Meil ei ole uksed lukus, mis võib olla ka. Paneb imestama, et Tallinna linnas meil on peamajal, on kaheksa välisust ja kõikidest vabalt välja. Nii et lapsed ei põgene, jookse ära, ei hüppa kuskilt alla. Et kõik on kool nagu kool ikka, pigem kui külalised käivad, nad imestavad, et kuidas meil nii vaikne ja rahulik on. No ilmselt on siis need lapsed aru saanud, et, et see on koht, kus neid siis mõistetakse või neid toetatakse. Vaatamata sellele, et aeg-ajalt on ka ebameeldivaid momente. Jah, eks see kohanemine võtab aega, aga mis veel on võib-olla sellise teistsuguse kooliga erinevat meie töötajate, see on see, et me õpime lapsi lugema ja see on täiesti tihti fundamentaalne oskus ja meie majas vajalik. Ehk siis me õpime ära tundma seda, kui lapsel tekib ärritus, olukord, et loomulikult me õpetame lapsi ka oma tunnetega toime tulema. Me õpetame sotsiaalseid oskusi, et kuidas, kuidas sellises maailmas hakkama saada. Aga ka see, et kui me näeme, et laps on juba natukene ärritunud siis ka, mida, võib-olla täiskasvanu mujal kipub tegemata rohkem närvi veel, eksju, oma küsimustega, et mitte nagu ei püüa rahustada, aga meil on selline ütlus, et meil ikkagi täiskasvanud püüavad lapsi mitte närvi ajada, et see ei oleks ei oleks mitte selle töö eesmärk ja pigem siis leida see rahunemisvariant, kas anda talle stressipall lastada mõneks ajaks jalutama, saata ta mingit ülesannet täitma väljaspool klassi. Et neid asju, mida õpetaja saab teha ja kuidas selle äreva olukorra lõpetada on, on mitmeid, aga seal on vaja natuke loovat lähenemist. Kahtlemata on vaja lapsi tunda, et mis, kelle puhul töötab mis teda võiks aidata? Siin selles koolis on ju ka väga väiksed klassid, nii et tegelikult see annab teile ikkagi eelise võrreldes tavakooliga. Ja meil on, meie suures klassis on kuni kaheksa õpilast ja meie väikses klassis on kuni neli õpilast. Samas tuleb öelda, et see klass, kus on neli õpilast seal on sama keeruline kui 30 õpilasega klassis, et need neli last ongi ikkagi väga eripärased ja väga oma. Nii et ega neid ei saa võtta kui tervet klassi, vaid seal ongi neli, neli täiesti eraldiseisvat isiksust meil, kellega kõigiga õpetaja peab tööd tegema, kes kõik on sellised impulsiivsed ja ootavad väga suurt tähelepanu ja kõik korraga loomulikult. Et õpetajad on väga meisterlikult ja suudavad sellises olukorras toime tulla, et ma olen meie töötajate üle küll väga-väga uhke. Missugune on siis perekonna roll sellepärast et me teame, et laps ei kasva mitte ainult koolis, vaid ütleme niimoodi, suurem osa kasvamisest on ikkagi kodune pool. Absoluutselt ja meie koolis on veel üks ütlus, on selline ütlus, et koolid lapse elus tulevad ja lähevad, pere on see, kes jääb ja pere peab seisma lapse selja taga, et isegi kui kooliga tekib mingisugune konflikt, siis siis ei ole varianti, et et pere ei oleks lapse selja taga ja ei püüaks kuidagi teda aidata või lahendada, et, et see on nüüd küll ainus töötav asi, mida me näinud oleme, et kool ja kodu peavad käima ühte sammu, et ainult nii on võimalik neid lapsi aidata leidagi tõesti see parim arengukeskkond ja suunata Ta lapsi. Et niikaua kuni kuni kool vaatab ühes suunas ja lapsevanemad teises suunas, siis tegelikult lapse segadus läheb aina suuremaks seal sees. Nüüd täiesti määrava tähtsusega on see, et, et me saaksime ühte paati ja sellesse suhtesse tuleb väga-väga palju investeerida. Et meie kooli puhul tõesti meie kool väga pingutab selleks, et vanemaga koostööd teha mõnele vanemale me helistame iga päev mõnele iga nädal, aga see tõesti on, on väga tihe koost. Ja, ja ma väga loodan ja mulle tundub, et nii on ka, et vanemad ei taju seda nagu kaebamisena vaid me lihtsalt arutamegi, kuidas lapsel päev on läinud, kuidas tal parem on, kas kodus on märgatud mingisuguseid märke ühtepidi või teistpidi, meie räägime, mida me koolis oleme märganud, et selline igapäevane tihe suhtlemine on tõesti ainus asi, mis lõpuks sihini viib. Samas need perekonnad võivad olla ka ju väga mitmesugused ja, ja ka lõhkised. Ja kuidas see omakorda mõjutab selle lapse käitumist õppetööd. Eks ta ikka mõjutab meid ju täiskasvanutena ka mõjutab see, et kuidas meie oma suhted ja selline omailm parasjagu korras on või ei ole korras, et see mõjutab meie tööelu samamoodi, nagu ta last mõjutab, aga samas oma pere on alati parem kui midagi muud. Et meie koolil on küll ka õpilaskodu olemas. Aga õpilaskodu tegelikult ei ole, väga hea variant sellises arengu perspektiivis, et just nimelt siis suhe perega läheb kehvemaks ja kui laps on keerulise käitumisega, siis ilmselt see suhe on niigi keeruline juba. Ja on raske ja vahel võib tunduda sellise lihtsa variandina tahet, paneme ta õpilaskodusse või, või siis saab nagu rahulikult ise ka tööl käia vahepeal. Sest et tihti tõesti, need lapsed vajavad väga-väga palju tähelepanu, väga palju panustamist. Aga pikas perspektiivis see tegelikult ei ole hea lahendus, ta võibki olla ajutiselt hea, saabki sellise kindla struktuuri, kindla päevakava, laps harjub sellega ära ja siis saab sellega kodus edasi minna. Aga pikas-pikas perspektiivis ikkagi see vanema ja lapse suhe on, on äärmiselt määrava tähtsusega. Missugused need tüüpilised kodupoolsed reaktsioonid või kas etteheited või ootused selle kooli suhtes üldse on, et kas loodetakse, et see kool nüüd teeb selle lapse nii-öelda terveks või paneb korralikult käituma või vastupidi, ollakse väga kurjad, et näed, siin lapsega ei, last ei mõisteta ja laps tuleb koju ja, ja võib-olla kaebab koolis juhtunu pärast, et missugused need tüüpilised olukorrad on, mis vajavad läbiarutamist. Tüüpilised olukorrad on väga hea koostöösuhe tegelikult, et eks ikka möödarääkimisi tuleb ette nagu kõikides inimsuhetes ja kahtlemata noh, kõik me ju tunneme oma isiklikke lapsi ka. Et lapsed kodus püüavad oma kasuks rääkida, kui midagi on juhtunud, et ega see on täitsa tavaline, aga ma usun, et meie vanemad on, on ka sellest aru saanud ja on harjunud, et kui mingisugune küsimus on, siis nad saavadki helistada ja küsida, et mis siis juhtus, et kuidas meie, seda näeme, aga muidugi, kui mingi ärev olukord üleüldse koolis on olnud, siis on üsna kindel, et me juba helistame enne, kui, kui laps koju jõuab ja püüame selle selgeks rääkida. Ja lapsed peavad ka väga hästi, et kuna me teeme nii palju koostööd ja nii palju suhtleme, siis ega väga palju variante mingisugust jama ajada ei ole, tuleb välja ikkagi suhteliselt kiiresti tuleb välja. Et, et pigem on meil väga head koostöösuhted ja üldiselt probleemid ikkagi saavad, et saavad nii kiiresti kui võimalik lahendatud. Aktiivsus- ja tähelepanu häire pole sugugi ilmselt ainus probleem, millega, millega siinsed õpetajad peavad tegelema ja, ja mis on lastel mureks selles koolis. Aga kui palju näiteks just aktiivsus- ja tähelepanuhäirest kasvatatakse ka välja, lihtsalt õpitakse sellega siis kas toime tulema või, või nii-öelda vabanetakse sellest. Ja päris vabanemist ilmselt ei toimu, kui on ikkagi olnud selline tõsiseltvõetav häire lapse ja nooruki eas või selline, mis on seganud tegelikult igapäevast toimetulekut, siis päris välja ei kassa. Aga õpitaksegi sellega elama, mis on ka meie kooli eesmärk, et, et me aitamegi lapsel selle kõigega toime tulla, mis mis teda elus saadab. Ja täiskasvanu elus reeglina on, et inimesed väga, väga edukad nad suudavad tegeleda mitme asjaga korraga. Ja üldiselt, et noh, ei saa öelda küll, et see kuidagi takistaks hilisemalt, et et ma olen ikka rääkinud, ma olen nüüd neli aastat siin majas töötanud ja algusest peale on mul olnud see tunne just nimelt need lapsed, kes meie koolis õpivad, et kui me suudame tagada neile selle, et nad põhihariduse ära saavad, et nad lõpetavad üheksa klassi ja see läheb neil kõik kenasti ja nad on saanud toetada tõuse ja, ja õpivad endaga ja maailmaga toime tulema, et siis on just nimelt nemad, need, kes viivad Eesti elu edasi ja võib-olla ka maailmapildist suuremalt, sest et Need omadused, mis nendel lastel olemas on, on lihtsalt fantastilised, mida me tegelikult täiskasvanute sindame eriti tänasesse keerulises maailmas situatsioonis. Meil ei ole vaja inimesi, kes istuksid truult pingis ja teeksid kõike seda, mis neile ülemused ja riigijuhid ütlevad, vaadates praeguseid, üldse maailmas, eks ju, kuhu suunas me liigume, meil on vaja inimesi, kes on aktiivsed, kes ise mõtlevad, kes ei tee kohe seda, mida neile öeldakse. Ja need on täpselt need lapsed, kes meie koolis on tegelikult, eks ju, neis on seda jonnakust, mida me lapses ütlemegi ta jonnib, aga täiskasvanu puhul me ütleme, et ta on sisi kindel, eks ju. See on täiesti muutunud, laps tundub meile hüperaktiivne, täiskasvanu on, jõuab kõike. Absoluutselt et tegelikult need omadused, mis meid võib-olla laste puhul häirivad, sest täiskasvanul on sellega raske toime tulla. Seda peab ka kohanema selle teistsuguse lapsega ja kogu selle olukorraga, et tegelikult täiskasvanute puhul see mängib hoopis tugevusteks. Nii et ma väga põnevusega ootan, kuidas nad suureks saavad. Ma olen nüüd juba nende aastate jooksul näinud neid arenguid, et millised lapsed on meile kooli tulnud ja milliseks nad on kasvanud, kui nad lõpetatud lähevad või kui nad on ka kaks-kolm aastat siin ära olnud, et see areng on tohutult vahva. Ja lapsed ise on ka tohutult vahvad, et kui me laseme neil särada ja olla sellised, nagu nagu nad on sellest kõige positiivsemas võtmes, siis see on väga-väga kihvt. Aitäh selle intervjuu eest. Erle Põiklik Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukooli direktor. Nüüd vahetame huvite saates teemat, läheme edasi Me kaalu eksperimendi aruandega ja nagu me teame, kuulajad, kes meid jälginud. Selles grupis on Krista taim, Margit Kilumets mina ja Kristo Elias, Kristo Elias täidab hetkel tööülesandeid ja meie treeneriks on üle selle Woodva Reval-Spordist. Tavaliselt alustame aruandega, kuidas meil läinud on ja üllatusi, laua tool on märkmik käes ja numbrid on kõik kirjas. Tere kõigile, alustame siis jah, ülevaatusega nii-öelda nende numbrite osas ja tore kõigil on sellised tulemused, mida me ootame, nagu et kuhu poole need numbrid liikuma võiksid hakata. Ja kõik siin jälle pabistasid hirmsasti, keegi väga rõõmsa näoga kaalu peale ei kipu tulema, sest viimased korrad on selline natuke nutune olnud. Aga ütleme nii, et seekord on väga hästi. Cristal on kehakaal läinud allapoole. Kõige parem on see, et rasvaprotsent on läinud alla taas ja lihasmassiprotsent on kasvuteel, et see on väga-väga positiivne tulemus siis margitil täpselt sama moodi, et kõik numbrid just sinnapoole, kuhu me tahame, kehakaal läheb allapoole, rasvaprotsent on languses ja lihasmass on tõusu suunas, et see on väga ilus tulemus. Et meile siin küll rääkis, et ta, eks ta ise räägib ka, mis ta nädalaga teinud on. Aga sellegipoolest on, mis on positiivne. Taas on rasvaprotsent languse teel lihasmass tõusuteel. Et see on nagu väga, väga, väga positiivne, kuigi kehakaal näitab natuke tõusu, aga siin jälle. Et see on nii väike tõus, et see võib päevade kaupa kõikuda, et et kui nädalaga vaadata, siis eks näis, mis ta järgmine kord näitab, aga teised numbrid on hästi. Mind huvitab just see, mismoodi teel Krista ja ja siis Margit läks jõusaalis sellepärast, et nädalaga tagasi me rääkisime, et te võiksite minna jõusaali. Ja ma tean, et tegelikult käisite ka ja, ja kumbki nüüd väga vaimustuses sellest mõttest ei olnud, aga, aga lõpuks te jäite nõusse, et võiks ühe jõusaali ringi ära teha. Ja Siim kelner siis näitustele ette, mida te tegema peate ja kuidas siis see esimene kogemus jõusaalis tundus? Ma ei teagi, kumb meist alustab, no ma alustan sellega, et kõigepealt kui ma hakkasin seda spordiklubi otsima pimeduses, õhtul ma suutsin ära eksida, olla mingis hotelli fuajees ja küsides tuppa ma võiksin minna ja hakata trenni tegema. Ja siis juba tabas mind tõeline paanika. Helistasin Margit dilemmat mõeldes, et kas ta ikka tuleb, kui ei tule, siis ma ei lähe sinna, panin täis selles kindel, kui ma seal tiirutasin maja ees ja lõpuks siis hoidsin ennast kokku, läksin sisse. Ja õnneks tuli Margit, et selle nagu ütleme siis päästis päeva selleks hetkeks. Aga seda ma tahan kohe öelda, et äkki mu pärast unustan ära, et kahekesi on väga-väga hea alustada ja noh, selline sõbra õlg, et kui sa vaatad kõrvalt, et mingi harjutus tuleb teisel hästi välja ja kiidab teda ja, ja kuna meil tuleb teha nagu niimoodi perioodiliselt või nagu korduste arvu noh, ühe masina peal mitu korda ja vahepeal lihtsalt vaatad lage, et siis oli väga hea nagu vahepeal juttu rääkida ja et ma soovitan soojalt, kes kardavad, võtke sõber või ema või isa või vanaema kaasa lapsest üksi. Muidu lahkunud, ütleme oleks masinad ära vaadanud ja siis oleks vaikselt ära hiilinud, kui poleks Margiti tulnud, sellepärast et see ikkagi noh ma ei tea, seal on jõusaalides on midagi, mis mind nagu hirmutab või pelutab sedasi, et valgus, poolpaljad, inimesed, higised, masinad, kõik see sihukese tunned ennast selliste abituna, sul selline tunne, selliseid väikelaps, kes on eksinud suurde Selverisse või poodi, mitte kedagi ei ole suured inimesed. Ühesõnaga selline kohutav tunne. Seal vaatasid Margiti poole. Okei. No aga ta ei olnud ka ju sugugi ainsad naisterahvad seal saalis Ja, aga see ei lohuta absoluutselt, sest kõik on teised on nii enesekindel nägudega, kõik teavad, mida nad teevad, eks ju, mina vaatan seal masinate džunglis ringis on ikka, see on noh, pöörane, kui palju erinevaid kange väntasid igasuguseid taid ja mul ei ole õrna aimugi, mis pidi ma peaksin sinna peale istuma. Ja siis ma püüdsin meeleheitlikult logistiliselt meelde jätta, mida siin siis meile näitas, millised masinad on jalgadele ja millised on ülakehale ja, ja sain aru, me tegime üheksa masina peal harjutusi üheksast masinast, nagu vähemalt pooled on täitsa suured sõbrad, siis on mõned, millega saan enam-vähem hakkama ja siis on kõik minu see nõrk koht, need igast rinnalihased. Mis on täna veits valusad ka. Et, et nende peal, noh, ma ei tundnud ennast kuigi hästi, aga mis seal saan ka aru, et üheksast masinast kõik masinad ei saa noh, kõigile inimestele samavõrra hästi sobida. Ja seal oli õnneks, oli üks mees, kes meid aitas ka veel, et lõpuks me ikkagi ei suutnud aru saada, kuidas see masina natuke väiksemaks läheks, sest pannakse inimese mõõtude järgi paika. Hakkasin tegema, aga siis katsun neid polte selle vaata, kuidas see läheb. Kuni siis üks teine masin oleks päris ära tükkideks lahti võtnud, siis ta tuli ja näitas, kuidas käib, et saime nagu parajaks. Aga panite siis ikka nagu raskusega peale masinatele? Ja me proovisime selles plaanis, et alguses vähem ja siis kui järgmiste teist korda tegime sama harjutuste voor, siis panime natuke rohkem ja kolmandat korda jälle natuke rohkem ja ja selles mõttes see jõusaali elu on ju lõputu, et sa võid neid raskusi juurde pane, sa võid neid korduste arvusid suurendada. Aga muidugi, seda ma küll kriitika osas iseenda aadressil, võib-olla ka pean ütlema, et mul hakkab ikkagi igav. Looduses, ma tunnen ennast, et see kuidagi on nagu tore, linnud laulavad, koerad hauguvad siin kuidagi eesmärgistatud. Aga seal jõusaalis, noh, see ei ole päriselt minu maailm, et ma võin selle hambad ristis ära teha, aga, aga pigem see on selline rutiine ja selline, ma ei suuda seda nagu mõnusaks mõelda. No praegu on kindlasti emotsioon on selle esimese korrapealt, aga tegelikult on see, et ükskõik mis treeninguga või ükskõik mis liikumisharrastusega ei tasu teha järeldusi esimese korrapealt, vaid tasub proovida seda ühte asja või, või mis iganes treeningut harrastust proovida. Vähemalt kaks, kolm ma ütleks isegi 10 korda ja alles siis otsustada, kas see mulle tegelikult meeldib või ei meeldi. Teine asi on see, kui on, eks ole, kui on näiteks Ta võib-olla mingit hüplemise trenni teha, et kui on ülekaal, et seda, seda ma ei soovita kindlasti ülekaaluga 10 korda proovima hakata. Aga kui me räägime nüüd jõusaalist konkreetselt, siis kindlasti ma soovitan minna uuesti proovida. Ütleme nii, et üks kord nädalas teha jõusaali treeningut on, on väga-väga soovituslik või üldse sellist lihastreeningut mitte, sa ei pea siis aind jõusaal olema, on ka teisi treeninguid ja, ja teha seda ikkagi üks kord nädalas ja ükskõik millises vanuses, et ma rõhutan, et just ka ütleme, meesterahvad tihtipeale kurdavad, et et kui vanus tuleb juurde. Et õllekõht tuleb, et jõudu läheb vähemaks, aga see ongi see, et midagi ei ole teha, mida vanemaks saad, lihasmass hakkab taanduma ja see ongi see, mis, mis siis tekitab selle tunde, et ma enam ei jõua. Ja kui sa käid seal saalis või käid tegemas trenni, siis ikkagi lihasmassi? Jah, me võib-olla ei saa teda kasvatada kulturismi tasemele selle nii-öelda vanusega tõustas, aga saad sa teha seda, et sa saad pidurdada seda, et lihasmass hakkaks nii-öelda taanduma ja, ja seda ma soojalt soovitan, just et mida vanemaks inimene saab. Muide, mina pidin möödunud reedel olema personaaltreeneriks Kristo-le sellepärast et me leppisime kokku, et tema tahab ka jõusaali ja mina olin siis korra käinud, Siim näitas ette, eks ole, mulle ja veel paarile inimesele seal. Ja mina näitasin siis Kristo ja minu arvates meil läks päris kenasti, siis ma nõustun sellega, et kahekesi on palju toredam, sest et kui on see paus seal nende seeriate vahepeal, siis on hea, et teine teeb, samal ajal saab natukene juttu rääkida. Ja võin öelda, et Kristo tuli kenasti välja, ma ei tea, kas ta täna valutab oma lihaseid, et teda siin tegelikult ei ole või milles asi? No ma tean, et on tööl tegelikult. Aga, aga mulle igatahes meeldis. Ja mul hakkab tasapisi selline hasart tekkima, et ma olen nüüd kaks korda käinud ja kolmas kord tahaks ka kindlasti minna. Ja kui sa siin viitasidki see, et mul on see rasvaprotsent natuke allapoole läinud, lihasmass natukene juurde tulnud, siis ma arvan, et see, et möödunud nädalal sai siis kaks korda käinud jõusaalis. Et võib-olla see siis mingisuguse väikse tõuke selleks andis kindlasti. Ja aga noh, muidugi toiduga ma ei ole nüüd nii tubli olnud ja see ilmselt peegeldub jällegi selle kehakaalu terviknumbris. Et nüüd peaks nagu mõlemat korraga tegema. Mul ongi selline nokk kinni ja saba lahti. Kui ma suudan toitu jälgida, siis, siis ma ei jaksa nii palju sporti teha. Ja siis, kui ma sporti teen, siis, siis mul on nagu see toidu poole ära. Samas on see, et mida rohkem sa liigutad, mida rohkem sa kulutad tegelikult selle võrra, sa võid endale toiduga rohkem lubada, nii, ta on. No mina eile küll ei lubanud ma sedasi varakult tegin endale söögi valmis ja siis mõtlesin, et nüüd peaks ruttu ära sööma, ennem pean minema. Pool sellest, ma tahan rääkida, see minu eilse õhtu kõige parem elamus, kui ma küsisin Krista käest ennem treeni, mida sa sisse õid. Ma sõin kartuli ja kõrvitsavormi, kõlas väga hästi ja kui me trennist tulime, siis mul tuli taas meelde ja võib-olla sellepärast ka, et mul kodus pliit katki, te kujutate ette, kui vähema järgmisel nädalal kaalun, sest pole veel lootustki, et see terveks saaks. Ja kartuli kõrvitsavorm Kristo, see ei kõla eriti hästi, järgnes vaikus. Ja siis ta ütles niimoodi. Ma panin tegelikult sinna ka juustu. Ja siis olgem ausad, ka vahukoort. Ja siis ma juba naersin ja siis olime veel mõned sammud astunud ja siis ta ütles nii armsalt ja tegelikult peale panin ikkagi natuke selliseid peekoniribasid, õige maitse, nii et niipalju siis tervislikult kartuli kõrvitsavormiga, see, mis, mis seal. Selle kõrvitsa kõrvitsavormi sisse panid, ega see midagi valet ei ole, lihtsalt et ma sain aru, et sa sõitki seda mingi aeg enne treeningut mis ongi õige, enne treeningut peabki sööma, võib-olla sellised, mitte just tund aega enne selliselt kolmekäigulist sööki, aga kindlasti on oluline nüüd see, et mida siis õhtul, et ma sain aru, et õhtul seda vormi enam ei söönud. Ja siis ma sain ära mingi viis mandariini vist vähemalt. Väga hästi, kuigi sinna oleksid võinud veel peale trenni natuke midagi juurde lubada. Aga, aga selles mõttes Need olid ka. Ei hakka pikemalt peatuma hakanud ühtteist. Et see, see ei ole nagu üldse vale, et enne trenni ikkagi peabki sööma, et päris tühja kõhuga ei tohiks trenni ikkagi tulla, et kui ei ole jõudnud süüa, siis ikkagi kas mõni puuvili ära süüa enne trenni, mis annab energiat ja, ja siis trenni minna. Mul on tunne, et võib-olla siis on ka lihtsam, et neile sattusime küll tipptunni ajal, kus oli hästi palju inimesi ja see on natukene noh, mind vähemalt isiklikult kuidagi nagu natukene hirmutab või ehmatab, et et võib-olla mingid algajatele sellised rahulikumad ajad, kus sa oled üksi ja masin või kuidagi. Tead, üksi masin igal juhul halb, sellepärast et me ei suutnud ka pärast, kui siin oli kõik meile ette näidanud, me püüdsime hakata tagantjärele tuvastama, et kuidas ta neid tõstis, neid raskusi ja neid. Ega need masinad ei ole ju niimoodi, et istud peale, hakkad tööle, sa pead mingeid kange sulgema ja kinni panema ja aeg-ajalt kostis ikka täiesti õudselt Koltsud ka ja mul oli tunne, et Christian juba jalga pidi kuskile vahele jäänud, et kahekesi on seda alguses lihtsam välja mõelda. Vaata ikka inimene ei taha näida tobe ja kui kõik ümberringi teevad enesekindlad nägudega asju ja sina siis seal susserdada nende pulkadega, siis on parem, kui seal jaotub see rumalus lihtsalt kahe peale laiali. Eks vaata, mingi asi käis magnetiga, poleks üksi seda elu sees välja mõelnud, aga koosneb nagu okei. Hakkasime ka lahti võtta ja siis tuli mingi noormees ja abivalmilt ütles, et äkki ma võin teid aidata ja siis nad pärast naersid oma tütarlapsega ju heatahtlik on, eks ju. Et noh, selles mõttes selle, seda koos seltsis segasem vähemalt jõusaalis esimene kolm-neli korda raudselt. Tegelikult on nii, et kui, kui lähedki sellisesse tundmatusse keskkonda küsigi abi, kui sa ei oska, sest tegelikult need inimesed, kes juba teavad, nad väga hea meelega jagavad neid teadmisi aitanud, et see, see, see soovitus on ka kindlasti. Aga jah, et kui ta ütles, et sellisel hõredamal ajal minna selles suhtes on parem, et siis sa ei pea ootama ka võib-olla mõne masina järjekorras, et kui on see võimalused käia sellised, mitte tippkellaaegadel. Kas te pärast käisite mullivannis ka mõnusalt siis ennast lõugas? Ütleme nii, et ei käinud, see läks väga kiireks, mõtlesime, et oleks nüüd ruttu koju, sest olime juba ükse kostes ehmunud ja ma olen isegi ütlevad, ma oleksin ennast kodus pesema, et läksin kähku kähku koju ära. Taastada need on järgmine etapp, tuled uuesti jõusaali, tulete ja siis lähete veekeskusse lõõgastuma ja vaatate, kuidas see kombinatsioon sobib, et kindlasti soovitan. Mulle hakkas see meeldima, et ma sain nagu juhendada Kristot, kuigi ma ise olen algaja, siis ma vaatasin hinnakirja, et ahaa, et 40 eurot võiksime nüüd Kristo käest kasseerida. Aga ma ei tea, ta ei võtnud nagu väga tõsiselt seda, ega mina ka muidugi väga tõsiselt ei küsinud. Mina tahtsin toitumise kohta küsida seda, et viimasel ajal sõbrad küll see puuduta mind, aga on käinud igasuguste tervise nõustajate juures hästi popp on Hiina meditsiin, eks nagu me kõik teame ja kui me räägime sellest rohelisest salatist, ütle Ülle, kuidas sinu kogemus ütleb, et kas on ikkagi nii, et sügise lõpus ja talve alguses pigem need sellised rohelised salatid ja toored juur- ja puuviljad ei ole nagunii soodsad organismile kui näiteks mingid aurutatud ja keedetud köögiviljad, et ütleme nii, et leebelt öeldes ära keelatud, isegi sellise rohelise salati söömine mingi liiga palju lima tekib organismi mingi selline jutt. Kui päris aus olla, ma ei ole küll ise mingeid uurimusi nagu lugenud ja selle kohaselt, et sina sööd rohelist salatit talvel ja ja ei tunne mingit tervist, kuidas seal täiesti korras. Et ei, ei, ei ole haigusi, ei ole selliseid mingeid sisemisi valusid ja ei ole täheldanud ka, et ma nüüd rohkem lima Ja siis ikka seesama asi, et kuula oma seda keha säält resoluutselt, et jälle igasugused äärmused, ma, ma ei oskagi öelda, kindlasti on nad soovituslikult, kui, kui on mingisugused juba arsti poolt pandud diagnoosid siis kindlasti on mingid mingid asjad, mida võib-olla ei tohiks üldse süüa, mida peaks vältima või vähem sööma või nii edasi ja nii edasi. Aga kui organism toimib ja on korras, siis ma küll ei näe, et peaks hakkama mingitest äärmustest kinni pidama. No mina ütleks, et mulle meeldi aurutatud ja keedetud köögiviljad mulle gaamiku natukene võin süüa prae kõrvale kartuli asemel, noh see see vahetus on okei minu jaoks. Aga kui rohelist see on, siis see peab olema ikkagi värske, ma söön värsket kurki. Aga marineeritud kurk, noh, absoluutselt, ma ei suuda seda süüa absoluutselt. Või värsket kapsast, ma võin süüa kasvõi pool kilo, aga noh, lihtsalt praekapsas ja mulgikapsast, noh, see ei ole mulle, mulle lihtsalt ei maitse. Et selles mõttes mina olen küll täiesti skeptiline nende Hiina meditsiinisoovituste osas, sest noh, lihtsalt ei maitse tunned ennast endiselt hästi, tunnen endiselt hästi ennast ja et, et pigem võiks nagu pekiga ja lihaga piiri pidada, aga aga ma arvan, et värsket salatit ma kindlasti välja ei jäta, sest see on lihtsalt nii maitsev. Juba. Kui krõmpsub ja ikka soovitus on ka, et nad aurutatud ja nende köögiviljade osas, et kui me räägime, võtame näiteks kas või brokoli või võtame lillkapsa või, või võtame siis porgandi ka, et ega need ei peagi aurutama keetma päris nii-öelda lödiks, vaid pigem ongi see, et kui mina näiteks teen, ma teen aurutami, keedan neid nii palju, et noh, et, et lihtsalt kui tahan sooja salatit näiteks või suu ja nii-öelda köögivilja kõrvale, siis ma teen nad kergelt. Et nad tegelikult krõmpsuvad, aga nad ei ole päris toored, et seda ma küll teen, aga ma teen seda puhtalt. Mulle lihtsalt meeldib nii ja sooja salatina nagu toidu kõrvale. Ja siis säilivad ka vitamiinid, sest kui need nagu väga ära aurutada, siis vitamiinid. Ja mingil määral kindlasti läheb kaotsi kui päris päris lödiks nad keeta aurutada, et ja julgelt võib kasutada ka külmutatud kujul poest ostetud köögi- ja juurvilju ja marju. Et vitamiinid on säilinud. Nonii järgmise nädala eesmärgid, mina lähen uuesti jõusaali. Ma ei julgenud mitte midagi öelda, ma mõtlen, kui leian kellegi kompanjoni, siis ma võin veel ühe korra minna. Aga kõrvalpumpa ja ka mina isegi veits solvunud. Mõtlesin, et sa lähed kuhugile teise kohta jõulude ajal mõtlesid, et jõusaali ma ikkagi pean kellegagi koos minema, siis lähme, lähme vaatame, proovib selle mullivanniga, vaatame lihtsalt, kas meil tulevad kõik need asjad meelde, mida siin meile näitad, sest ta oli ikkagi väga uhke meie üle, seda ma võin ka öelda, kui ta meid nägi, ta tükk aega hõõrus silmi ja küsis, kas Ülle käskis teil tulla? See on tegelikult natuke nagu oli, eile oli väga tubli ja nägi vaeva meiega ja innustas, aga, aga nohjah. Minge proovige uuesti ja kui, kui jääte hätta, küsige kõrvalolijate käest julgelt, et kindlasti aidatakse väga hea meelega. Öelge, et te olete Eesti raadiost. Oi, ma panen selle vaidleks vaheliseks lihtsalt kogemata siin. Aga mis sinu eesmärk siis on järgmiseks nädalaks? No just nimelt, et ma lähen ka jõusaali, sest et mulle tegelikult jõusalis meeldib, ma saan, ma saan hakkama seal selles mõttes, et ma ei pea selle hätta jääma mingite nende rühmatreeningutega on see, kus tekib väsimus lihtsalt või neid kükke on liiga palju või hüpata ma ei jaksa. Aga jõusaalis on see, et sa paned täpselt selle paraja raskuse ja teed oma tempoga. Ja noh, ma üritan siis ka seda toitumise poolt rohkem jälgida, et noh näiteks õunakook, mida me nüüd siin, ma arvan, et ma ei tea, pool kilo sellest poole vähem. Jah, jah, jah, et ma ei teagi, kus kosmosenõrkushetk tekkis, et tegelikult mul on nagu magus ei meeldi, aga aga nüüd jah, läks niimoodi küll, et sai seda õunakooki söödud. Võtke kõik eesmärgiks, et jõusaalitreening on teil paigas, üks kord, aga sinna juurde veel kindlasti margitel ilmselt tuleb nigunii trenne juurde, aga et Kristo ja Meelis ka, et võtke vähemalt eesmärgiks veel kaks sellist natukene teie jaoks nii-öelda intensiivsemat treeningut, mis iganes te siis leiate, ujumine, kõndimine ja et te peate oma mugavustsoonist nii-öelda välja tulema, et te peate natukene ennast sundima mõtlema, et kurja ma tegelikult hästi ei viitsi, sest nii tihtipeale mõtled, kui sa lähed, alustate kuskile minekuga liikumisega trenni mõttes ja, ja te peate tuled sellest mugavustsoonist välja täitsa ära ja pärast sul tegelikult on hea tunne, et tehke seda veel, pluss jõusaalile juurde kaks korda. Aitäh sulle ületusele oodava ja aitäh Krista taim ja Margit Kilumets ja mina Meelis Süld. Tänan kõiki kuulajaid kaasa mõtlemast ja kohtume taas huvitaja saates homme kell 10, null viis, kui saatejuht on Juhan Kilumets. Head kuulmiseni.