Tere päevast on hea meel öelda, eurovisioon on selleks korraks läbi. Unustamatu Eurovisiooni saatesari saab samuti läbi, kuid järgneva tunni jooksul koos heade kolleegide Jaak Ojakääru ja Mart lummelasega arutab Olavi pihlamägi siis sellest, milline oli 47. Eurovisiooni lauluvõistlus Tallinnas. Ja enne, kui me jõuame Eurovisiooni juurde, laseme lehvima ühe vaimu. Nonii see oli siis Ricky Martin, kes laulis ši bäns. Me võime siia juurde tuua veel ka. Ma Naberfajevia nõu Angeleses teilaytin Jor ais ning ilmselt on maailmas siis päris palju on lugusid, mis kuidagi nagu ähvardavalt sarnanevad selle lauluga, mis 13 tundi tagasi Tallinnas eurovisiooni võitis. Head kolleegid, kas teil sarnasest mingi väike kommentaar, kuigi ma ütlen, et tegelikult jätame selle Läti võiduloo, mis oli üllatus siiski meie saate lõppu kõlama, kuna ikkagi võitja peab särama, jätame ta rahule. Noh, ütleme nii, aga tundub tõesti niimoodi, et kuidagi nagu heliloojatel hakkab nappima ideid, sellepärast et järjest rohkem ja rohkem kuuleb selliseid lugusid, mis on juba varem kuskil tuntud ja ma olen ise valinud välja tänaseks, saateks. Ma usun, et meil õnnestub või on aega seda kuulata. Näiteks austria laulu refrään on täpselt üks ühele ühe kunagise ansambli Free menulooga ja nii edasi ja nii edasi. Mart tahab lisada Mina tahaks lisada seda, et minu jaoks natukene imelik see, et võitis ladina rütmidega laul, sellepärast et minu meelest see trenn maailmas hakkab juba tasapisi tagasi tõmbuma, aga see võib-olla näitab seda Eurovisiooni inertsi, kuna on tegemist suurte massidega ja suured massid võib-olla alles praegu. Tähendab, ladina rütmide ajakohase, see on kõik võimalik muidugi, aga kui te, head kolleegid, lubate, siis alustame mitte laulust võidulaulust. Me lubasime, et me sellega lõpetame oma saate vaid alustame hoopis sellest, et eurovisioon on läbi. Eurovisioon on minu arvates edukalt isegi ka väga edukalt läbi. Ja kui ma küsin teie käest, mis hindade viie palli süsteemis eurovisioonile paneksite, siis Jaak, milline on sinu hinne? No ma arvan, et neli kindlasti neli, neli pluss isegi võib-olla mul tekkis küll vahepeal probleeme. Teleülekande puhul just nimelt eesti TV-kanalil oli nagu kohati saundiga probleem selles mõttes, et taustalauljad millegipärast laulsid palju tugevamalt kui solist. Et sellepärast ühe palli võtaks, aga lavakujundus kõik muu oli minu arvates viimase peal. Mart mina tahtsin just sama hinda panda panna neli pluss, kusjuures ka minul oli heliprobleeme ka mina üritasin kuulata väga heast televiisorist, aga ilmselt oli nüüd nii, et Läheme televiisor, seda halvem heli. Noh, võib juhtuda niimoodi. Aga tuleb vaadata Eurovisiooni tervikuna, ei saa nagu lahutada seda tele-show'd ja, ja laule ja ütleme nii, et teleshow oli muidugi meie omade tehtud ja väga hea selle eest võiks viie panna, aga aga Ma ütleksin, et laulud ei olnud minu jaoks sugugi nii head. No mina olen vist selles mõttes natukene rohkem selles katlas keenud, et näinud nii seda, kuidas seda ette valmistati, kuigi ma ei olnud ise osaline, seda rõhutan, ma ei ole olnud osaline selle Eurovisiooni puhul, kuid paratamatult nädal aega Saku Suurhallis ringi liikudes ma nägin korraldate tegevust ja ka selle resultaati nii lava peal kui ka lava taga ja mina panen küll täiesti ilma igasuguse südametunnistuse piinata viis tugev, tugev viis, kusjuures ma ei taha mingisuguseid miinuseid, sest heli jah, no hea küll, me võime heliga noridaime, räägime helist kindlasti, aga, aga see, et see kohutavalt suur, kohutavalt keeruline ja väga vastutusrikas üritus viidi läbisekundilise täpsusega, arvata võib, et kolleegid tähele, et ülekanne lõppes täpselt ära sekundi pealt kell üks öösel. See minu jaoks on enneolematu, sest tavaliselt ikkagi kolm, viis, 10 minutit nihkub üle, isegi Iisraelis läks 20 minutit üle. No lihtsalt tempot on vaja hoida ja sellepärast viis ilma igasuguste kõhklusteta. Ma tahtsin ainult lisada, et ma lugesin, mis piiblis siis kirjutas Marca Osbourne selle kohta ja ta ka tõi esile show tegijad Eesti kui lauluvõistluse korraldaja ja ja meie tele või, aga ta ütles, et noh, tead, olid ju kõik samad nagu eurovisioonis ikka kõik see samma, kits kõik, needsamad kõikumised laulude vahel, kogu see poliitiline punktijagamismäng. No ma lihtsalt ütlen, et noh, selles ei olnud mingit muutust, sellepärast ma võib-olla vähendaksin. Ja mis puutub jaht teletoodangusse, siis minu meelest Eesti tõesti ületas ennast, kuid see näitab veel kord seda, kui kallis on head televisiooni teha. Jah, ja ma tahan nüüd ühele inimesele küll teha väga sügava kummarduse, see on kolleeg Juhan Paadam sest tõesti selle nädala jooksul ta jõudis igale poole igal vastuvõtul, ta oli ta ja suhtlemine, tema suhtlemine, noh, ma oleks juba nagu öeldakse, surnud oleks 1000 inimesega pidanud rääkima küll ta rääkis hispaanlastega, kes on temperamentsed, küll ta rääkis soomlastega, kes on lihtsalt head põhjanaabrid, tal teda jätkus igale poole, ta oli läbinisti läbinisti positiivne ja kõige naljakam oli see, kui ma eile õhtul vaatasin kell üheksa aktuaalses kaameras. Inimese jõuvarud on ilmselt piiramatut, sest Juhan nägi tund aega enne Eurovisiooni ülikonda algust välja nii nagu see polekski nagu mitte midagi. Et suur, meeletult suur töö on tehtud, aga mina olen veel värske ja väsimatu. Ja mina omalt poolt tahaks kiita veel ka neid klippe, mis olid seal laulude vahel. Sellepärast et need olid ikka tõesti andekalt tehtud. Loomulikult 24 superklippi on väga raske teha, aga kui neist kasvõi pooled on väga head ülejäänud head ja mõned võib-olla veidi nõrgemalt, siis tulemus on ikkagi hea. Luba eaka, et ma tulen nende klippide juurde pisut hiljem tagasi. Ma alustaksin ikkagi sellest, et Eesti saatis eile maailma sõnumi sõnumi kuvandi, milline see kuvand oli, tähendab kõigepealt algus, mis mulle väga meeldis, kuni hetkeni, kui Padar hakkas nagu tornist kedagi Kamone või volikokku hüüdma. Ja siis tekkis see moment, et lavale tulid saatejuhid või õhtujuhid kes pidid olema nagu moodsa muinasjutu idee edasikandjad. Ja vaat siin tekkis mul juba esimene küsimus, et milline oli siis Matvere ja Peebo roll muinasjutus tavaliselt on, eks ole, prints ja printsess printsessi ma võisin veel ära tunda, aga printsi tundmisega oli mul tõsiseid raskuseid tõsised raskused. Ma hakkasin mõtlema, et äkki see ei olnudki mitte printsi roll, vaid see oli Vargamäe Andres oma sellises jõulises maamehe tüübis, kes tuli lavale ja kelle ümber keerutas ja tiirutas Viini mõisapreili püüdis, püüdes siis maapoissi nagu tuua ka show business i radadel. Jah, eks see ole nüüd tõesti vaieldav küsimus, milline on üldse saatejuhtide roll kogu selles shows ja kas seda peaks rõhuma ja kas moodne muinasjutt oli just nii mõeldav, prints ja printsess? Meil ju ei ole traditsioone, kuningriigist, et me oleme maarahvas ja võib-olla meie prints ja printsess võivadki olla natukene maisemad. Samal ajal mina ütleksin, et teatud ebaühtlus saatejuhtide vahel oli samas, aga ma tean, ele küllalt inimesi tulevad vastupidi, et Marko Matvere mõjus väga eestilikult, aga Annely Peebo oli nagu liialt selline ooperistaar ja liialt nagu tehtud. Aga, aga ma tohin. Omalt poolt lisada veel siis Annely Peebo nägi välja muidugi täiesti vapustavalt kena aga ilmselt siin on tegu mingil määral võib-olla selle ooperilauljakoolitusega, et tema hääl on lihtsalt väga kõrge. Ja, ja kohati võib-olla hakkas. Kuidas kylama jah? Kuidas seda nüüd öelda, laulja hääl ei moodustu samas kohas kui draamanäitleja hääl me teame ja selle tõttu see erinevus intonatsioonist tuleb välja, eriti kui räägitakse võõrkeelt, oleksid nad rääkinud eesti keelt, siis oleks intonatsioon ainult õigesse kohta. Aga kuna nad rääkisid võõrkeelt, siis tuleb see väga selgelt välja. Ta rääkis inglise keeles, nagu ta laulaks inglise keel. Aga võib-olla see kontrast oli väga hea. Ega ma ei vaidle vastu, see kõik, võib-olla me ei tee mitte praegu selles saates midagi maha, vaid avaldame oma arvamust, see ei olnud mitte halb. Aga küsimuse siia juurde, kas näiteks teie arvates oleks olnud see nüüd hüpotees, et oleks olnud äkki Mart Sander siiski sobivam? Ma ratturile tagantjärele öelda, aga ma arvan, et see oleks tulnud kogu see asi ümber mängida. Aga muide, mis sa ütled kriitika kohta, ma just kuulasin kaks tundi tagasi saadet olukorrast riigis, raadio 200 seal, Anvar Samost keelas karmilt igasuguse kritiseerimise ära, ütles, et see on vingumine. Aga tahaksin siinkohal öelda, et kriitika on alati arendav jõud ja ei tea, millal meil tuleb see jälle korraldada, võib-olla juba kahe aasta pärast. Nii et kriitikat on vaja teha ja, ja saatejuhtide esinemise suhtes on vaja kriitikat teha. Ja ka näiteks sellesama vahenumbri, mis oli ju mõeldud suure shownaga selle esitlemise osas, see muinaslugu muusikas. Ja ja muinaslugu muusikas, kui eesti vaatajaid ei näinud, Eesti maanteed ei näinud ja soomekommentaator? See sai aru, et see on söör Andrew Lloyd Webberi spetsiaalselt Eurovisiooni jaoks kirjutatud lugu, ma mõtlesin, kui ta pärast laulu äkki saab oma veast aru. Ei, ta kordas veel kord. See on söör Andrew Lloyd Weber, kes kirjutas Eurovisioonile selle suurepärase loo. Muide, Olavi, sa oled ju ise ka Eurovisiooni võistlustel käinud ka mujal kui Eestis ja, ja sa tead, et kõigile saatejuhtidele antakse, et konkreetset paberit, kus on kõik mustvalgel kirjas, kas mis, kes, mis juhtub igal mitteminutil, vaid sekundi, täpselt nii ja kuidas tema sai sellise apsaka teha? Ma tõesti ei kujuta Mina võin sulle öelda, kuidas teda seal tegi, sellepärast et vahetult enne Eurovisiooni oli üks pressikonverents, kus osales väga vähe rahvas, kus räägiti Eesti laulupeost paratamatult laulupeole. Tõesti, Andrew Lloyd Weber kirjutab või on kirjutanud spetsiaalse loo, ilmselt Soome ajakirjanik, midagi ajas segama. Ma mõtlesin, et see ongi see lugu, mille Andrew Lloyd Webber on kirjutanud Eesti laulu. Oskaks. Laulupidu segamini viiakse, aga muide, kui me juba soomlaste juurde jõudsime, siis võin öelda veel nii palju, et täna on muide vähem kui tunni aja pärast algamas Monaco Grand Prix vormel ühtede võistluses ja seal teatavasti soomlased ju kõvad tegijad ja siis, kui ma vaatasin täna hommikul Soomest seda nii-öelda soojendusharjutust, siis panin tähele, et ka Soome vormelikommentaator ei pääsenud kuidagi sellest üle ega ümber, et kuidas meil ikka niimoodi läheb, et meil oli nii hea laul. Meil oli nii hea laulja ja me jääme lõpuks seeme 20.-ks. Kommentaator ütles jah, et tippasilmasse. Ja midagi midagi teha, sest ma olen veendunud, et see oli üks aastate parimaid laule, mis soomlased välja pakkusid, eurovisioonile väga artistlik esineja oli. Kõik oli nagu väga-väga hea, aga tulemus oli nagu nigel, sellepärast et nad võivad ainult soomlased tunda rõõmu selle üle, et nad ikkagi edestasid sakslasi, kes olid absoluutsed favoriidid, sellel võistlusel jäid 21.-ks, aga nüüd kolleegid, kuulame natukene muusikat ja minule on sellest möödunust eurovisioonist kõige rohkem hinge läinud. Inglaste lugu, kambak Jessica kaalik. Mitte midagi pole öelda, Jessica Kaarlik on minu südame murdnud ja tuleme siis tagasi Eurovisiooni teema juurde. Öelda ka ühe kommentaari selle loo kohta, palun et ma kuulasin just ennem seda õhtust teleesitust läbi selle plaadi kõigi nende lugudega, sellepärast et ma ei olnud neid videosid varem näinud ja puhtmuusikaliselt lihtsalt kuulates mitte vaadates selle Suurbritannia loo kohta, ma olen kirjutanud üles kommentaari, et minu maitsele üks igati ilus lugu ja mitte liiga lihtne, ilus meloodia, väga palju sõltub laulja vormist ja esitusest. Huvitavalt on kasutatud nüansse just nimelt piano ja forte vaheldumist ja see oli selles loos tõesti minu arvatesse, kuidas ta läks üles ja siis tuli alla ja uuesti seal. Paras paus, eks ole. Sest nagu me kõik teame, kogenud esindajatena, et kui me tahame tähelepanu, siis peab igas loomakese, igas loos peab olema mingi uba ja ma pean ütlema ka seda, et tegelikult Jessica Kaarlik esitas seda hästi ja mitte midagi ei saa öelda. Neljas koht on igati olla kolmanda jagamine, kolmanda. Magamine no tähendab, ma tahtsingi siinkohal vahele öelda, et kui lugeda nüüd inglast oma kommentaare esimesi, siis nad väga tähtsustavad seda kohta, see on lausa uskumatu, sest tegelikult Inglismaal on olnud Nendel aastatel üsna kehv ja Tseegaagaarleki kohta nähakse ikkagi kolmandana, ehkki jagatuna Eestiga, mis näitab seda, et inglaste jaoks on ikkagi Eurovisioon, küllaltki tähtis ei ole ta midagi, sellepärast et eestlased saavutasid rohkem maksimumpunkte ja nad on kolmandad ja inglased on täpselt sama, sai 11 punktiga neljandat, need on Eurovisiooni reeglistik ja kui keegi tahab neid natukene nagu enda kasuks püüda pöörata. No see võimalus on alati olemas, kui sa ei tunne ise tausta. Kas ma tohin enne järgmist lugu veel natukene kommenteerida, seda Eurovisiooni tähtsust Inglismaale? Mart, palun. Olles käinud kaks aastat järjest koha peal, siis 97 Iirimaal ja 98 Inglismaal. Siis minu jaoks oli see päris vapustav vahe selles mõttes, et kui Dublinis korraldati peale eurovisiooni kõigile delegatsioonidele täiesti vapustav vastuvõtt mingis keskaegses lossis kus kohalikel küllaltki raske pääseda, ei, aga ikka delegatsiooni liikmed said kõik sinna ja ja siis seal oli praktiliselt iga trepinurga peal oli paar, kus sa võisid osta reed leibadest plekk leiba, line välja, Johnny Walkerit mitte osta, vabandust, see oli kõik tasuta ja prantsuse konjakit nii edasi. Vene delegatsioon kasutas seda muide väga edukalt alla Pugatšovaga. Aga siis Inglismaal aasta hiljem oli mingi telk, kus anti pappkarbis Fishen Chibs ehk siis nende rahvusroog, kalapulgad, praekartulid, et ega ja plastikpudelis tops või plastiktopsis õlut. Ja see oli kogu lugu. Nii et tundub, et Inglismaa nägu ei pidanud seda. Kas saaks ilma, kui nad tegid mitmel programmil ülekannet, BBC tegi vähemalt kahel telefonil raamil ja raadio kahes BBC Raadio kahes ülekannet ja mis ma tahtsin veel Inglismaa ebaedu kohta, võib-olla noh, see oli ikkagi edu öelda seda, et laul, aupaigutus selle koha peal, kus ta oli, oli halb sellevõrra alguses number kahe pealt pole mitte kunagi mitte ükski laul võitnud kogu aeg kirjutanud ebapositsioon, väga staatiline lavaesitus, taustalauljad seisid nagu ma ei tea, mis jajaa. Selline niisugune, selles mõttes ta oli. Ballaadi puhul ei saagi, sa, rabeled on nii väike küll, aga no igal juhul, inglased on neljandat, eestlased on kolmandad, aga ma tuleksin nüüd ühe telefoniintervjuu juurde. Liinil on teie ja minu hea kolleeg Priit Aimla, tere päevast. Tere. Ma tahaksin Priit sinu kui staažika sõnade meistri käest küsida, kas sulle kuidagi nagu ei hakka vastu see, et kõik eranditult kõik laulavad inglise keeles, välja arvatud paar erandit, kes teevad oma laulud pooleks inglise keeles? Erandid, Šveitsi ja Prantsusmaanäoline. No vaata, mis ma nii palju käinud ja palju näinud meestega jutustan, eks isegi, aga 99. aastal kunagi mõni kuu tagasi või mõni nädal tagasi solaad juhatust õieti aru sain. 99 toimus visse murrang, et tehti niisugune määrus või seadus, et ei pea esinema kodumaakeeles või Isamaakeeles. No mind muidugi teeb see nukraks nagu kõik nähtused, mis eesti keelt natukene vääristavad, aga aga mille vastava tõsiselt protesteerin on see põhjendus, millega tulevad välja mitmed Eestimaa heliloojad, lauljad või või siis keegi muu, et eesti keel olevat nii puine, keelid, sellega saavad tänapäeva rütmistlikkusi igasuguseid peensusi välja öelda, mis muus keeles olevat nalja teha. Kui me räägime ehitusinsenerist või laevakaptenist või söekaevurist või, või kraavi kaevas, siis on täitsa loomulik, et ta ei tule toime ka mõnel muul reaalseid oskusi nõudval teemal. Aga noh Eestimaal on sadu häid sõnameistreid, kes saaksid hakkama vähemalt niisugusel intellektuaalsel tasemel nagu need laulud, kõik on eestikeelse sõna paigutusega igas rütmis ja iga kerjus. Selle paneme küll kõrva taha. Ja ei oleks mitte midagi halba, kui näiteks ka eesti laulus oleks võinud ka esimene salm näiteks eesti keeles kõlada oleks saanud. Põnevust pakkunud inimestele, see on ju ilus keel, mis me ikkagi häbenema. Täpselt nii, aga ma tahaksin Priit sinuga minna ühe teema juurde, mida me nagu põgusalt puudutasime. Need on need vaheklipid. Nendest on nüüd päris palju igal pool räägitud, kuluaarides tugevalt vaieldud, sest ma nägin neid esimesel peaproovil ja pärast seda oli pressikeskuses nisugune Summinses. Kõik avaldasid arvamust, kellele meeldis. Need olid põhiliselt Eesti ajakirjanikud, kes sellest üldse aru ei saanud, need olid põhiliselt lääne ajakirjanikud ja kui ma vaatasin need veel korduvalt üle, siis tekkis minul selline arusaamine, et nad on väga ebaühtlased, on väga häid vahepostkaarte, aga on ka selliseid, mis panevad õlgu kehitama. Aga üks on selge, et nad kõik on tehtud paraja eneseirooniaga. Sina kui humorist, kas sa selle ereze iroonia enda jaoks avastasid? Tähendab hakkame sealt peale, et juba nõukogude ajal armastasid väga paljud alad korraldada seminare ja nõupidamisi Tallinnas, sest on teada, et eestlased on võimsalt ja ootamatult hea organiseerimisvõimega, mida nägime, alustame sellest kontserdile, lõputäpsusest ja kõigest muust organiseerida, me oskame tõesti, nad oskavad meie rahvusest korraldajad niivõrd super hästi, et siin ei ole midagi öelda. Aga paraku on nad avastanud juba oma rõõmsas ja täitsa positiivses tüüdlikkuses, et et tehnikaga tahaks ka ületada kõiki teisi ja, ja eks klippide värk näitabki kõigepealt seda, et püütakse demonstreerida, missuguseid trikke on võimalik teha. Ja siis neid vaadates mul esmalt muidugi hea meel, et paljud noored kolleegid on saanud võimaluse mõtet pingutada ja raha teenida. Aga siin on nüüd üks kahest, kas tegi üks inimene, jäi, jäi lõpuks oma ajaga hätta või siis tegid mitu inimest ja mõned olid lihtsalt nõrgemad, sest et niisuguseid päris lihtsalt lahendatavaid ja korrapära, korra korraliku poendiga lugusid oli ju nagu binoki elus Eesti käsitöö ja nii edasi. Või siis printsess, kes ei naernud. Lumivalgeke või lendav vaip, kus olid niisugused detailid sees, kus oli sisu ilma pikemalt seletamata, selge, aga muudega on niisugune lugu, et võimalik, et oma ettefestivalil nad vääriksid tähelepanuga. Kuid noh, seal sama efekt, kui sa ühest küljest ajad habet, teisest küljest lodi meile kolmandast küljest kuuled raadiost päevauudiseid ja lõpuks veel vaatad telekast multikaid, noh siis kõigest sa ei saa aru. Ja lavale vaadates on ka niisugune lugu, et sa oled kogunenud sinna ikka selleks, et näha elus lauljaid ja elus elus pilti, seda imepärast lava, mis on nagu muinasjutt. Ja siis sinna nad vist võivad ära kaduda. Jah. Ma arvan, et kui tal jälle on olnud raha, siis ta võib rahul olla, et viimane kui moment sai täidetud ja ja rohkem enam ei oleks tihedusega pingutada saanud. Aga nad kõik muidugi ei vääri hinnet. Viis jah. Selge aitäh sulle, Priit ja kui sa paneksite eurovisioonil üldhinde, milline oleks üldine sinul poolt? No jumal hoidku, Eesti korraldab niisuguse niisuguse asja, kus on võimalik ennast näidata miljonitele eurooplastele ja jumal teab kellele veel. Siis viis pluss igal juhul, sest et me ju tahtsime kangesti seda teha ja taime ja isegi niisugused tuimad tükid nagu mina, kes ma ainult siis Eestis olid veel keelatud nähtuseks, siis Soomest vaatasime noh, nagu erisuguse huviga, aga viimasega aastaid olen vaadanud rohkem niisuguse heatahtliku olekuga, et mis seal siis ikka tuleb ja tõesti ega ega niisuguseid laule naljalt ei ole, mida iga päev telekad keeratasid, jääks kuulama, ikka keerad kuhugi kas uudiste või või põnevussarja peale. Nii et eilne üritus oli, oli Eesti ajaloos üks väga tähtis asi. Ja päris kindel, et sinu ja minu ja lõi ei pruugi niisugust värki enam olla. Ära ütle, ära ütle, sellepärast ma tahaksime. Kuna me ei tohi alahinnata ka teisi peale peale seda, tegelikult oleks võinud Suurbritannia olla Läti asemel, aga noh naabritest lähemadeni lätlased, nii et oleme, oleme nõus sellega, et nende meloodia jäi vähem tähtsaks kui lavaline show kostüümitrikkidega. Eks see vist meile võidud õigi. Äkki on liiga, on vähemalt lähemale sõita, Yorgi rohkem eestlasi jõuab ilmselt Riiga, aitäh sulle, Priit Aimla. Nii, ja me ikkagi tahaksin natukene seda klipi teemat arendada, sest ilmselt see ebaühtlus, mitte ainult Priit Aimla. Ma ütlen, et minu klippide järjestus on see, et kuldkalake number üks, konprints number kaks ja see animatsioon väike eesti number kolm. Siis oli kindlasti veel päris mitu klippi, mille koha pealt et see kõik jõudis pärale, siis oli üks hulk neid, millest ma nagu lihtsalt oma piiratust ei saanud aru. Ja kindlasti oli ka neid, mille koha pealt ei saanud. Aru saada, minu meelest on viga vist sellest tehtud, et nagu ei seatud selget sihti nendele klippidele. Osa on lihtsalt nali, osa on nagu see Eesti eneseiroonia Eesti eneseiroonia osa on selgelt nii-öelda reklaamilikud, eks ju, seal kui eesti noored lendavad kõrgelt seal ja see on lihtsalt reklaam, seal ei ole mingit nalja, seal ei ole isegi eneseirooniat ausalt öeldes või kolm venda, näiteks eestlased, jäid minule mulje, et eestlased näitavad, nad on lollid tegelikult või ühesõnaga, mingil määral seal, nagu ei olnud see siht selge, ma tean, et neid tehti koostöös selle Eesti tuntuks rühmaga ja väga palju kasutati nende ideid ja need olid aluseks, kuid mulle tundub, et et need jäid nagu liiga õhukeseks ja siis püüti, püüti seda asja natukene taandada. Minule näiteks kõige rohkem iseenesest nii-öelda sihituse ja selle huumori ja eneseiroonia ühendamisega meeldis kadunud printsess ehk see, kus Ilmar raag on detektiiv ja leiab siis Katrin Viirpalu tantsimas rahvatantsu. Sest seal oli nali ja seal oli see nii-öelda see, mida me tahame näidata oma rahvakultuuri maailmale, oli ühendatud arusaadavas vormis. Ja eriti arusaadav oli see, et Eesti televisiooni juhatuse esimees Ja see on niisugune, et me teame, et see on Eesti televisiooni juhatuse esimees, aga mulle üldiselt meeldisid animeeritud klipid rohkem kui näideldud, muidu ma unustasin ära, et ka saun oli päris hea, kuigi saun ja kuna nägin soomlane Enda jaoks ühte asja Eestist, mida ma ei olnud kunagi näinud enne liivakaevandust see oli Alibaba 40 röövliklipis, ma ei ole enne näinud, see oli väga uhke ja see oli ka minu jaoks uudis, et sellised kohad on Eestis olemas. Nii härrased, kas ei olnud ikka mitte muusikas? Jah, jõuame nüüd muusika juurde kindlasti tagasi, sellepärast. Ta oli ka, aga mina ütleksin, et fifty-fifty see on muusikagi meie pilt maailmale ja selle meie pilt maailmale ja tegelikult oli see osa suurest poliitikast, see oli ikkagi see. Avasime oma ust Euroopa liitu, tegeleda. Ma võin muide poliitika poliitika koha pealt öelda veel nii palju, et täna, kui tulin taksoga tööle, siis oli vene rahvusest taksojuht, kes ütles, et pilt on ju selge. Eelmine aasta võitis Eesti tänavu Lätti, järgmine aasta Leedu. No vot see kokkulepe Leedu ei saa järgmine aasta võita, sest tema kukkus nagu öeldakse, oma viletsuse tõttu lihtsalt välja ja muide, ega ei ole ilmaasjata öeldud, et see ei ole mitte eurovisioon, vaid see on balti visioon. Aga seda me veel ei tea, Varbla leedu tuleb tagasi sellepärast et Lätigi sai sel aastal esineda, kuna Portugal o. Täpselt nii, aga noh, Läti on või Leedu on vabandus, aga on ikka liiga taga. Läti ei olnud nii taga eelmine aasta kuid ma jaak sinu märkust võtan täiesti südamesse, me kuuleme ka nüüd ära malta laulu, mis jäi teiseks ja mis oli paljude arvates ikkagi kindel võitja ja pärast seda siis juba jõuame muude. Ma olen seda juurde selle kommentaari Malta laulu kohta peale lugu. Paratamatult ei saa kõiki laule lõpuni mängida, aga vähemalt laul kõlas ja ta Ta oli vähemalt ühe ajakirjaniku arvates ikkagi kindlalt parim laul ja minu suureks üllatuseks ta tõusis ja tõusis ja tõusis ning peab ütlema, et tema esitus oli piisavalt efektne ja meie südame tegi loomulikult lisaks see, et rootslaste poolt põlatud taustalauljad tegid väga head tööd. Malta lauljatari. Tausta laudest no nagu ma lubasin öelda omalt poolt ka väikese muusikalise kommentaari, kuna tõesti selle loo puhul ma olen sellega kirjutanud juba enne seda, kui ma nägin õhtul kontserdil seda telepildis et ta on kena ja tore Aga noh, eriti raba millegiga selles mõttes, et eurolauludel, kes tahavad võit. Ta, kuigi see oli minu jaoks üllatus, et ta nii kõrgele tõusis ja oleks äärepealt võitnudki peab olema mingisugune, kuidas seda öelda, siis ma vist korra ütlesin juba, et uba või midagi sellist. Iva, no tähendab, et ühesõnaga teemat korrata võib ju lõputult ja loota, et see jääb sulle meelde, eks ole. Aga kui sa teed sinna mingisuguse vahekoha ja näiteks muide möödunud aasta Eesti võidulaulus, see oli täiesti olemas, minu arvates see oli üks põhjus, miks Ivar Musta laul võitis. Veel kord tahaksin rõhutada, et ärme nüüd Ivar Musta unusta kes oli tegelikult selle kõige taga, et selliseid asju on vaja. Ja, ja ma võiksin öelda nüüd ka, kuigi raadio pilti ei näita, et minu arvates üks efektsemaid tualette oli sellel Malta lauljatari Lyra Loskol seljas, aga ega siis ainult oriettidest võistlus ei koosnenud, kuigi tualetid on piisavalt tähtsad ja mõjutavad igal juhul massi hääletust, mida otsustas või mida näitas Läti laul Läti kindlasti, aga Läti juurde me veel jõuame. Kuidas teile tundus head kolleegid, mis siis Eestile saatuslikuks sai? Mina arvan, et Ma olin nagu esimeste minutite jooksul täiesti ehmunud, et kes siis nagu laulab, et mikrofoni tule läbi, Saleen nagu võimleb seal. Aga kuulda on hoopis taustalauljate häält. Et see ikkagi maksis väga kurjalt, meile. Et see probleem oli ilmselt küll jah, kõigil kuulajatel helipuldis helipuldis istus rootslane, heli oli paigast ära kuidagi või noh, see, et ta tuli nii otsustavalt ette kohe välja selle Gatwoki peale, nagu öeldakse, mis mulle küll ausalt öeldes lõppkokkuvõttes ei meeldinud selles lavastuses, sellepärast et see oli nii kunstlik värk seal ees. See nagu lahutas saali ja lava väga, väga selgelt teineteisest, lõi mingisuguse orkestriaugu mulje sinna, kus istusid prominendid, nagu me teame, see oli see eriti hinnaliste kutsutud külaliste kohad. Muide ei olnud seal, olid selles augus, olid rohkem need Euroopa eurofännid olid. See võib olla aga, aga muidugi minule jättis natuke kummalise mulje see auk sinna ja, ja võib-olla et see oli sellest tingitud, aga mis ma tahan öelda, et minu meelest Saleenil oli tunda ülepingutamist ta mõjus selles ülekandesituatsioonis liiga kramplikult sama viga, mis oli ka Laura voodilalise Soome esitaja, kes mõlemad küll head lauljad, kuid nagu mingil hetkel asi nagu on, Pedaleeritakse kruvitakse üle. Vot see moment, et sa tahad ikkagi võita. Segan vahele ma tahtsingi öelda, et kui täna soome tuttavatega pidasin mõned telefonikõnet, siis nad väitsid, et Lauri Laura Vaudele aineid ise oli oma esitusega selle loo kihva keeranud, et niivõrd kogenud staar, kes on ju tegelikult avalikkuse ees olnud, pidevalt võib ikkagi minna ja nii pabistama hakata, et see ei olnud see. Ma võin rahulikult öelda, mida kogenum sa oled, seda rohkem sa pabistad, sellepärast et noorusest sul pole veel kogemust, sul pole pabistamise kogemust ja lähes Laurat laulmas Soome saatkonna vastuvõtul, kus ta live-ina esitas oma programmi. Noh, see see oli lihtsalt vapustav, kuidas naine laulab kui artistik ta on ja tuleb lavale, ta on krampis krampis krampis ja sa need, kes ei ole samuti mitte esimest korda lavaldaja ikkagi juba kolmandat korda Eurovisiooni laval, kuigi solistina esimest korda. See ilmselt see kramp petma. Ma pean neid endast andma, kõik, see nagu lõida mingil määral kinni ja noh, tulemused on sellised, nagu nad on. Ja kuigi me võime tagantjärgi öelda, et ilmselt oleks olnud parem, kui oleks olnud sellel võistlusel praed, Norra oleks võinud anda 12 punkti ka Island, kes on Eestisse suhtunud hästi, aga see oli prognoosis, ei oleks Eesti tulnud esimeseks, ta pole siin mingil juhul jõudnud, sest lätlased olid niivõrd tugevalt ikkagi meist ees ja Malta ja Maltaga maise küte, Maltaga, võib-olla, aga Maltal VKG-s, nii et kolmas koht on igati hea, aga tähele, et meie kõige paremad sõbrad soomlased ei andnud meile ka mitte kahteteist punkti, sest ilmselt Läks neile natukene südamesse see, miks eestlased kasutasid rootslast eesti laulu esitamisel, nii et siin on nagu see poliitikat ja mängu palju rohkem ja mulle väga meeldis pressikonverentsil just Inglismaa esindaja, see ei olnud mitte Jessica Kaarlik ise või tema mänedžer ütlus, et ärge võtke Eurovisiooni lauluvõistlusena. Eurovisioon on loterii ja loterii seid ja mitte kunagi keegi ette, kes võidab ja ka sel aastal, nii nagu eelmisel ja üle-eelmisel aastal tegelikult võitis must hobune. Mitte keegi ei osanud arvata, et Lätti Ja kui sa Leen oleks olnud Läti asemel eelviimane, siis oleks see koht olnud kindlasti ka kõrgem. Arvan kindlasti, et ka mõjutab, tahtsin küsida veel hääletuse kohta, sina, Olavi kui spetsialiste tähendab. On ju võetud omaks, et viimasel ajal on ainult telefonihääletus, aga, aga sel aastal mõned riigid olid. Tähendab on lubatud praegu reeglite järgi, nii on kas telefonihääletust, telefonihääletus, kombineeritud žürii ka 50 protsenti žürii hääli ja 50 protsenti telefoni hääli ja need riigid, kes ei suuda teha telefonihääletust, nii näiteks nagu meie suur naaber Venemaa, seal ei ole lihtsalt võimalik, seal on ainult žüriile. Muide, Soomel oli ka kombineeritud hääletus ja selle tõttu ilmselt Prantsusmaa võitiski soome hääletuses. Ma arvan, et zürii hindas prantslase laulu, mis oli ehtristi muusikaliselt paremini. Kui ja ta oli ka esitused väga hea, Sestajate tütarlaps laval üksinda pange tähele üksinda, nii nagu möödunud aastalgi prantslanna üksinda suurel laval, uus selline teoneks ja tegi täiesti puhta töö. Aga ma tahan nüüd jõuda ühe sellise teema juurde, millega ma tegelikult saadet alustasime, et ikkagi midagi on eurovisioonis, seda, mis on unustatud vana. No mina ütleks isegi vastupidi, et viimasel ajal tundub heliloojatel ideid nappivat. Kuulame siis vähemalt ühte ühte lugu, millest me kohe jõuame nagu pulmakleidis midagi vana, midagi laenab midagi sinist. No sel aastal vähemalt kolm laulu raudselt olid sellised, kus oli midagi laenatud, aga no üks täiesti tüüpiline kuidas seda nüüd öelda, siis virutamine või ütleme, kirjutamine ütleme, virutamine oli austria laulu refrääni puhul, mis on üks-ühele võetud ansambli Free refräänist, mida te kohe kuulate? Mul on millegipärast tunne, tehakse, istud vales kohas, sa peaksid olema Eurovisiooni referentgrupi liige, sellepärast et On nii sarnasust, nagu öeldakse, välja tuua, ütleksin, et ma tean, et peab olema, et meiega oli ka probleeme, aga no see on ikka täiesti üks ühele ja, ja see oli Austria laul, mille Martin Manuel Ortega esitas. Õnneks ta muidugi väga kõrgele ei jõudnud, 18.-na aga ikkagi 26 punkti ja arvati, et see, see väärib kuulamist, kuigi esitus ei olnudki, võivad kõige halvem, sest et see noormees seal lava peal ikkagi päris korraliku nii-öelda minu variatsioonid friiteemadel, eks ole, aga mitte laul, see word sõna nüüd öelnud ja telefoniliinil. Valter Ojakäär tere päevast, there were kas kuidagi nagu hakkab ka ikka väga vastu, kui kuuled selliseid, noh, Me ütlesime küll pehmelt laenamisi või ka vargusi muus viirutamisi, kirutamisi. Ei tea, ma olen nendega nii harjunud, et et ma eile õhtulgi istusime, kaheksa siin abikaasaga ja ja siis tema muidugi nii palju neid, neid, neid lugusid tunne, aga, aga ta ütles ka, et vaat, et siin kõlab natuke mingi rootsi kunagise laulu see intonatsioon läbi ja no mis seal teha. Mina ütleks selle eilse eilse suure paugu kohta nii palju. Et Olaviga, ma olen täitsa nõus, inglise laul läks mulle väga südamesse ja samuti mulle meeldisid prantsuse ja, ja ka Iisraeli. Sest need olid niisugused jõulud, kus laulja sai laulda, mitte karjuda. Jaa, ega, ja kus nad said kujundada ühte muusikalist tervikut, aga kui panna tümps alla, ta käib algusest lõpuni, nii kui hakklihamasinast tuleb välja see vorst noh siis ta muusikaliselt ütle midagi, ostetakse muidugi kostüüme ja tõesti seda kõike. Ja muide, see on ka õiged. Et meie esindaja neiuke pakkus üle ja, ja mõne teisega, kuigi näiteks soomlaste kohta mul on niisugune arusaamine, et neil on millegipärast Soome lauljataride hääletüüp, ei ole Eurovisiooni hääl. Nad on liiga Soomelikud, väga ilusad, aga, aga nad mõjuvad, võib olla Bubba kuulajale natukene liiga põhjamaiselt või ma ei oska seda väljendada ka nende nende hääle hääle kõla tämber ja kogu see ei ole. Me oleme samm, võib olla lähemal sinna Eurovisiooni nõuetele. Aga kuidas Walter meeldis sulle siis läti laul? Läti laul oli tore ja mul oli, mul oli hea meel, et kui Ivar Must, kes tegelikult ei ole rahvuselt eestlane, tõi meile võidu, siis rahvuselt venelanna tõi Lätile võidu, nii et integratsioon on vähemalt Eurovisiooni asemel toimib sajaprotsendiliselt. Aga mis puutub muidugi, kõigil on ka oma antipaatiad ja ja muidugi minule ikka väga vastu läks. Kreeka. Kreeka laul juba oma kujundusega ja need, rääkimata transfessiitidest. No see oli. Ma kuulen, kui koolilapsed ütlevad millegi kohta, et see on rõve. Nad ei mõtle seda selle sõna otseses mõttes, aga see tähendab seda, et noh, see ei kõlba. Aga kas ei tundunud sulle see, et Sloveenia tahtis, nagu öeldakse, teist korda raiuda puud, mis oli juba maha lastud, langetatud aastal 98, kui Dana International võitis, et noh, nagu öeldakse, et transseksuaalsus, et see nagu võiks lüüa. No vaat siin tulevad alati need asjad mängumis. No näiteks Läti kleidi maha viskamine ja, ja see tuli ilusti välja. Aga kui sa hakkad publikut šokeerima ikkagi mille tulemust sa ei oska ette näha, siis on tulemus kurb. Ja ma kardan, et siin ei nähtud seda, et et millega see võib lõppeda, sellepärast et siis Ta läks nii mööda sealt sellest üldisest Eurovisiooni võistlus on ka mingid tervik ja ta on võib-olla kahjuks isegi liiga tervik oma oma stiililt. Aga noh, ta kukkus sealt ikka täitsa välja. Ja kui nüüd ma kõikide käest olen küsinud hinnet Eurovisioonile kui tervikuna, noh ütleme nii, see pilt, see sõnum, mis me saatsime maailma, pluss need laulud, millise hinde sina paneksid viie punkti süsteemis? Ma ühineks kõigi nende väga siirast õnnitlustega, mis kõik maad andsid, ikka kiitsid seda show'd ja ma paneks viis miinusega, sellepärast et mul jäi nägemata Ta duett, mille ajal näidati reklaame ja ma läksin siis hiljem targaks, et ma keerasin selle veerandtunnise reklaami saate ajal Soome peale ja nägin vähemalt meie so ära, mis oli suurepärane. Nii et eesti vaataja võis selle pärast küll väga vihane olla, aga ma saan sellest aru, et raha tahab tegemist ja reklaamiraha. Nii et viis miinusega, Valter Ojakäär, sinu hinnang. Säh sulle palun, ja siit ma tahaksin jätkata selle negatiivsega. Ärge võtke seda virisemisena sellepärast et see ei ole virisemine, see on rahva hääl, mis tegelikult on jõudnud läbi internetiportaalide ka minuni, sest ma lugesin poole ööni ühe ühe lehekülje tuppa, on neid hinnanguid ja kõige rohkem eestlasi ärritas, just see, me teame, tuleb muinaslugu muusikas, selle asemel on reklaam. Me teame, et tuleb vapustav vahemäng, selle asemel plaan, palju võib ja ma siin olekski teinud võib-olla mõnele firmale ettepaneku. Te oleks võinud väikselt panna sinna muinaslugu muusikas alla. Eesti Telefon on ostnud kaks ja pool minutit reklaami, selleks et te saaksite seda lugu näha ning teine, mis väga, väga tugevalt hakkas inimestele vastu, see oli meiepoolne kommentaar, mootor natukene on, võib olla halb öelda oma kunagise kolleegi kohta neid sõnu, aga kui ta nüüd loeb, mis temast arvati, siis ta näeb, et ei ole see publik sugugi tema kommentaaridega rahul. Ja minule mõjus lausa eemaletõukav kui teised punnitavad oma keeltes, eks ole. Tere õhtust siis selle peale, no tere, terve, mis asja sa räägid, tere. Tere. Aga sama muidugi ajal lõikub ise nagu oma keelt väänas küll, et püüdis nagu originaalkeeltes välja lugeda pealkirju, nii et siin tekkis väga tõsine maitsevääratus ja ma tahaks loota, et see noor inimene oma vigadest on võimeline. Jah, ma ei tahaks olla nii kriitiline Marko suhtes, aga tal oli mõningaid tõesti piinlikke vigu, kui ta paigutab venelased rumeenlased samasse keelkonda või peaaegu et sama keelt kõnelema ja mulle jäi absoluutselt arusaamatuks hääletamis Ajal, kui ta pidevalt kordas. Seema andis ainult telefoniga sima, andis telefoniga ja žürii, tähendab see oli täiesti tarbetu informatsioon, antud juhul. Pigem oleks pidanud jälgima, kuidas ikkagi numbrid arenevad. Aga no ma kujutan ette, et ega sellist ülekannet ei ole lihtne teha, sa oled Olav ise seda teinud. Vot sellepärast mul ongi natukene ka Jaak teinud seda öelda, teate, neid ei ole. Seda on ülekanne kohutavalt raske teha, aga parem ole mõnikord vait, kui sa räägid üle, sellepärast et pilt räägib oma eest ja eks iga inimene saab ikkagi aru, kui on üks punkt tulemusi. Ta oli seda väga halvasti kuulda üldse, mida rääkis kommentaator, niiet. Las ta olla siis, pealegi läheme nüüd Lätti juurde, Lätti, Lätti, Lätti, aeg jookseb, meil on ainult viis minutit. Saate lõpuni. Läti on võitnud, Läti tuli musta hobusena, mitte keegi ei arvanud, et ta võidab. Ja ma ütleksin, mõningad faktid siia juurde. Sellesama neiu Maria enni avastas ei keegi kui Raimond Pauls. Läti eelvooru tuli ainult 65 lugu, meil oli palju rohkem ja kas te teate, kui palju saadeti lugusid Venemaa eelvooru 11427 lugu? Vaat see on Venemaa fenomen ja Venemaal jäi meil niisugune laul, valiti 10. kohta vähemalt. Aga nüüd Läti puhul ma juba ütlesin. Pärast seda, kui ma nägin peaproovi Läti võib üllatada, sest nende lava show oli üllatav. Selles võivad meie jaoks, kes me oleme näinud laval laima vaikule ei olnudki midagi nii palju üllatavat, sest see on juba vaikule poolt aastate jooksul sisseõpitud läbi käidud tee, mida noor lauljatar Maria n siis nagu jätkab, aga pausi vari ei ole selle laulu ja sellel lauljatari puhul mitte. Kohatu meenunud. Ainult ma tahan öelda teadlased, Läti avalik-õigusliku televisiooni majandusolukord on veel raskem kui Eesti televisiooni oma, siis ma tunnen tõsiselt kaasa. No mis siis jääb öelda, ei saa läbi Lätita. Ei saa me läbi võib-olla ka Eestit kui neil ka majanduslikest. Ma võin rahulikult öelda seda, et kui Läti tuli kolm aastat tagasi eurovisioonile või jah, kolm kaks aastat tagasi vabandust tuli eurovisioonile siis kasutasid nad ikkagi Eesti, nõuab päris palju oma ürituse korraldamisele just Juhanud Paadam oli hea sõber, kes neile seda ka andis, nii et ma arvan, et nad teevad õige teo, kui nad palkavad nüüd järgmiseks aastaks Juhan Paadam konsultandiks. Kindlasti, ja teades, kui head suhted Lätil Rootsiga, siis võib kogu tiimi sinna üle kanda täpselt nii. Ja kui meenutada nüüd ka veel seda, et saatesarjas unustamatu Eurovisioon oli nagu alapealkiri teekonda panus Tallinna, siis Tallinn on läbitud ja ees ootab Riia. Ma tänan teid, kolleegid ja koja kar. Mart Ummelas Olavi pihlamägi ütleb teile kõike head ja unustamatu. Eurovisioon jääb meie südames elama kõlama ja läti laul meie saadet lõpetama. Matu Eurovisioon.