Kui me räägime Hiina leiutistest, siis vast ehk üks tähelepanuväärsemaid on jällegi trügi kunst sest teadupärast trükikunsti ja üldse kirjaoskus ja kirjaoskused, tööstuslik levitamine oli ju see, mis inimkonna arengus pööras teise külje või nagu teaduslikult kombeks öelda viis uuele paradigmale, sest kirjaoskamatu inimene vajab teatavasti individuaalõpet ja, ja kui me kujutame kaasajal ette kusagil Kesk-Aafrikas kedagi, kes on ostnud tolmuimeja ja ta ei oska lugeda seda juhist, kuidas seda kasutatakse, ta vajab individuaalõpet. Keegi peab talle ütlema, vajuta sellele nupule, vajutad teisele nupule ja siis masin teeb seda või teist. See aga tähendab seda, et selline õpetamine ja teadmiste levitamine erakordselt aeglane vähetulemuslik ja mõistagi trükikunst iseenesest koos kirjaoskusega andis muidugi tohutu tõuked terve inimkonna arengule. Ja taas on põhjust rääkida Hiinast juba seitsmendal sajandil või täpsemalt seitsmendast sajandist pärast meie aega või nagu pärast Kristust on kombeks viimasel ajal öelda. On andmeid selle kohta, et tehti juba trükialal esimesi katsetusi. Ja mõistagi, kui me mõtleme Euroopa trükikunstile, siis on see kõik jällegi 500 aastat või veelgi rohkem varem. Ja kindlamad andmed selle kohta, et hiinlased on asunud tegema nii paberit kui ka selle baasil trükiseid. See aega langeb kusagil 10.-sse sajandisse ja paberit, tehti nii kaltsudest, mooruspuust, rotangist, palmist, bambusest, riisist ja nisust või täpsemalt nende vartest ehk saak koristati ära ja varred pruugiti paberi tegemiseks. Ja mõnesaja aastaga muutus paber kõige kasutatavamaks kirjapinnaks ja paberi kasutamine, mis oli eelduseks trükitehnika leiutamine viis väljatehnikani, mille puhul kivile või muule kõvale pinnale kanti tekstid ja need tekstid hõõrumis või pressimistehnikas kanti paberile. Sellisel viisil saadi tõmmised. Ning esialgselt oli siis trükk mustvalge. Ning teisel sajandi lõpuks pärast Kristust teise sajandi lõpuks pärast Kristust veel kord kordan, ma ei eksinud. Raadio stuudios kanti kividele tolleaegse konfitsiaaliku filosoofia klassikaline tekst, mis koosnes umbes 200-st 1000-st märgist. Ja tõmmiste tehnoloogia arenes. Ning kirjamärkide materjalina kasutati nii metalli kui ka kivi, kuid tõenäoliselt kõige sobivamaks osutus kagi trükkimisviis. Mis toetuspuu klotsidele. Ehk asi ei ole väga lihtne, puuklotside lõigati välja hieroglüüfid ja muide mõne aja pärast ka joonised. Hiinlased hakkas tegema ka värvitrükk, kes suurepärased illustratsioonid tulid nendest ja sellel oli suur eelis. Kui ükskord oli klots välja lõigatud, siis pärast seda ei pidanud seda lõikama üldsegi enam kirjaoskaja hiinlane vaid seda võis teha kirjaoskamatu trükitööline, kes lihtsalt kujundi lõikas välja. Ning tänu sellele hakkasid hiinlased ajastul, mil nad olid suured maadeuurijad, koguma hiiglaslikke andmebaase meie kaasaegse kõnepruugi seisukohalt vaadates. Ja nad koostasid Meie entsüklopeedia eelkäijaid, mis oli kokku kogutud üle 2000 rullina, sest raamatusse köitma hakati seda hiljem. Ja üheksandast 11. sajandini arenes trükitehnikas sedavõrd, et puuklotside trükkimine oli sedavõrd juba tootlik, et, et üks käsitööline suutis ühe ainsa päeva jooksul trükkida rohkem kui 1500 lehekülge. Ja tänu sellele ajavahemikul üheksandast 11. sajandini. See on siis, kui siin, ütleme, kristlus oli veel kaugel silmapiiril langesid raamatute hinnad Hiinas kuni 90 protsenti ning see muutis raamatu kättesaadavaks laiadele kihtidele. Ehk omakorda hakkas võimendama kirjaoskust. Ja paratamatult tekkis olukord, kus Hiina ühiskond oli oma potentsiaalilt teistest ühiskondadest palju ees. Ning juba sellel ajal, see tähendab 11. sajandil, see on siis 1000 millegagi, kui Euroopa oli suhteliselt pime tagahoov maailmas said Hiina kirjastajad juba mõnesaja eksemplari suuruselt iraažilt kasumit. Nii et iseenesest, et see aeg, millal trükkimine ja kirjastamine muuta tus äriliselt tulusaks toimus Hiinas peaaegu 1000 aastat varem kui Euroopas ja tuleb tunnistada seda, et, et see, et Hiina käis alla 19. sajandil, oli seotud suuresti oopiumisõdadega ja hõbeda väljavooluga rahanduse kokku varisemisega, mis baseerus hõbedal. Kuigi hiinlased võtsid paberraha jällegi kasutusele võid keiserliku väärtpaberitega võtsid kasutusele mitusada aastat varem, kui eurooplased. Ja Hiina allakäigule on lihtsalt paarisaja-aastane. Ütleme niisugune vaheaeg tulnud, mida ikka väga pika ajalooga riikidel juhtub näiteks Iraanil.