Täna on stuudios ümmarguse laua ümber neli inimest, kes oma koolimälestusi räägivad. Ütleme ette, et need mälestused on ebatavalised, sest kooli lõpetamisest on möödas 20 aastat ja kool ise asub 2000 kilomeetri kaugusel. Niisiis kooliaeg oli sõjaaeg ja kool kaugel tagalas. Tšeljabinskis Tšeljabinski tööstuskooli juures õppisin ametit sadakond eesti poissi ja tüdrukut. Vahepeal on poistest ja tüdrukutest saanud täiskasvanud inimesed ja nii nad siin ongi siis oma mälestusi rääkimas. Kas te mäletate oma koolimaja vägast? Palun kirjeldage? Ühesõnaga, surmoja tiivad olid kolmekordsed vist keskelt või nelja korruse. Suur saal oli üleval seal kahel pool tiibadesse olid töökojad, ühel pole õieti kabinetti, teisel pool olid töökojad. Ja lisada võib nii palju, et all ukse juures seisis alati valve, seal keegi õpilane seisis püssiga auvalves nullseisus ja, ja mass oli tagasi ei lastud ööd ja päevad, ööd ja päevad, mitu tundi järjest tuli seista. Kaks vist oli korraga kommunicsi, igal juhul jalad väsisid päris ära. Pidurid järjekorras, kuidas seda valvet? Eesti grupp oli ainult neli, aga selles koolis oli 70 grupi ümbertuus 2000 õpilast põhiliselt muidugi venelased, siis oli kaks Läti gruppi ja eestlased üksiina, tütarlaps oli kaasa mul meelde ja. Kas te mäletate esimest koolipäeva ka, kui te kõik praegusedki esinejad omavahel tuttavaks saite? Aga eks igalühel oli teatud määral erinev, sellepärast me korraldasime peaaegu terve kuu aega juulikuus 43. aastal. Mina kui ma ei eksi, vist jõudsin. Mida te 15 või 16. juuli paiku enne mind oli ka juba koos rahvast, pataljon elasid samas majas teises tiivas. Aga siis poisid olid pool kilomeetrit umbsust, kolmandal korrusel oli tuba ja meil oli, kuna oli väga suur hulk oli koolis õpilasi, siis tütarlastetoas algul olid kahekordsed voodid, ruum on ikka täiesti täis, kohe, aga võib ütelda, et üldse kord ja distsipliin meil oli väga hea, meie käes oli kogu see aeg oli korraliku sees, oli eest, oli punane lipp oli. Ja tõesti kaks korda näiteks tuli meil päevas põrandat pesta ja kui vahest tuli mingisugune komisjonil, ta tõmbas sõrmega peegli pealt tolmu, kui seal leidus tolmu, siis muidugi see korrapidaja sai väga tugevalt niimoodi noomida end pesite kas või kolmanda korra veel ja väga ja üldiselt tõesti võib võrrelda isegi kõige eeskujulikum haidi majaga neid tubasid, mis seal olid, väga puhas oli. Aga kui vanad, siis kõik karitesena. Mina näiteks saabus nivool pool aastat hiljem. Minul vanem vend oli seal koolis juba ja kuna ma olin noor kolmeteistaastane, mulle anti selline tõend, et ma olen üks aasta vanem, et ma saaksin kooli sisse ja ma mäletan ühe teise tütarlapsega, Me tulime sinna siis umbes jaanuarikuus hiljem õppimine oli vene keeles elatud juba Venemaal kaks aastat, siis võib ütelda, et vene keel oli suuska minu juba ellu aastat seal tehases töötanud. Ma töötasin Jassi autotehas praeguses Urali autotehasesse. Kaaluse Treieri amet oli mõningal määral juba käes, isegi esimesed eksamid olid antud. Siis kui tehti ettepanek kooli tulla, siis mõtlesin, et sõidan koolide jäätiselt põhjalikult ja seal oli siis nagu praegugi tööstuskoolides kutsekoolides oli täielikult riigi ülalpidamisel ja jõhvika kõik. Nii et riietus ja toit ja muidugi ühiselamu ja vajalikud õppemudelid ka. Muidugi nii, kuidas sõja ajal võimalik oli. Paberist muidugi oli sõja ajal eriti tugev puudus, siis sai neid ise endale vast ladesid tehtud, siis oli seal kõikvõimalikelt kirju, paberit koos vahelt risti-põiki üle igasuguste Plampide kõikidele väga huvitavad ole. Üks kord lappasin veel, vaatasin, et Viru huvitav oli vaadata, mis sinna kõik siis oli kirjutatud ja kuidas oli kirjutatud ja q millise paberi peale. Paberid oli vähe, siis inimesed kasutasid kirjade kirjutamiseks isegi raamatu, lehti kirjutati selle trükivahel. Siis Meretame tinti, tintiini laialt just vabamüügil ei olnud ja siis kasutati joodilahus. Seal olukorrale inimene leiab ikka, kuhu kirjutada ja milline pilt. Hätta ei jää kunagi, joonestamine siis teatud määraga Kamil anti muidugi paberit ja ütleme joonistust seal riistu Sirkilt ja need siis olid niuksed omalooming rohkem seal siis nööriga, kuidagi tõmmati need ringi. Et ega see tundide tundide pidanud kaunis keeruline asi õpin. Mõningal määral siiski, nagu arvestati kastide haridustaset just jaotamise osas, näiteks vist kui ma ei eksi, siis elektrikute grupoli kõige tugevama haridusliku tasemega siiski põhiliselt sellised vanemad poisid ja mõned üksikud olidki, mina olin üks noorematest Rubist Nortoni veel nooremad vist oli üks mees oli noorem, aga nüüd on minuvanuseid, oli tol ajal need 14 aastane, oli neljateistaastane mees. Näe, risk siis oli ka nii, et kui ma koolitunnis mul oli alles 14 aastaseks saamisest oli kolm päeva möödas, alles sünnipäeva sisuliselt kolm teistele mööda läinud. Aga eriluba ei olnud vä? Ka neli klassi oli haridust rohkem ei olnud praegu me peaksime neid päris lasteks, kes on 13 aastat vanad ja ja noh, peale selle vanus ei ole ka seda haridust välja pakkuda ütleme, kutselised klassigi, aga siis ta pidi teadupärast ikka isenesest inimestest kodumaali kaugele perekonnast olite ka siis eraldi, kui elasite interna tuleb arvestada, seda ka näiteks mina olin lukusseppade grupis. Ega see töö ei olegi nii väga kerge teha 13 aastasele tüdrukule. Aga kas all ja lihtsalt tulin, tuli teha ja ei saanudki sellist küsimust tekkida, et kas on võimeline vaid tuli teha ja sai tehtud ja väga tihti ka väga edukalt veel tehtud. Ja hiljem meie kutsis täitis sellist sõjalist tellimust. Tegi Katjuša osasi, telliti tehasest siis praktikal või päris kooli juurest ja valmistati neid ja siis saadeti tehasesse, kuna meie kool valmistas ette kaadrid Tšeljabinski tankitehasele. Tulla Tartu hulgas muidu ennem praelabori tehastumi elektrikute grupp tegi samuti alguseid, õppetööde pärast olid ka Katjuša küla elektrilised osad. Samuti, ja ta oli ikkagi sõjaline tellimus ja mitte nii nagu praegu seal soolasid tund maid oli oma kindel plaan ja see plaan tuli kindlasti ära täita. Tööpäeva pikkus oli kuus tundi praktilist tööd ja neli tundi oli siis õppetööd 10 tundi päevas küllaltki pikk päev. Ja suvepuhkust sellist muidugi ei olnud, ainult väga häid õpilasi premeeriti siis kahenädalase puhkeajaga, kus nad said tuusiku siis kuhugi Tšeljabinski lähedusse. 43. aasta oli kaunis raske, üldiselt. Ja siis. Ma ei mäleta, et oleks töötanud seal, ütleme, kuuli juures mingi isetegevusringid. Aga nagu ma ütlen siin 44. aasta lõpus ja siis isegi. Me hakkasime vist ise osa võtma sealt laulukooris. Ja siis sa ei käi midagist, tantsuringi, seal organiseeriti, see võiks rahva üldine Säre enesetunne kuidagi kõik paranes tunduvalt, oli ikka ees oodata sõja lõppu, siis kõik läks kuidagi paremuse poole ja inimesed hakkasid liikuma rohkeminiga asjana tegelema. Mäletan hästi mitu korda käisime tsirkuses näiteks. Operetiteatri isegi jah, nahkhiirt korra käisin vaatamas, muidu ma mäletan, linnu, kaupleb käis ja terrorigruppidesse aia äärde sai käidud, ainult tagavate etenduse nimi ei ole, meile anti ka sees Nonii trineerime süsteemis õiglagi truppidele, mitte kõigile enne sõda oli Tšeljabinskis oli 420000 elanikke, sõjal tuli pea kaks ja pool korda juurde. Inimesi muidugi linnas maju palju juurde ei tulnud, aga inimestele kaks ja pool korda juurde selgelt ariti kahe kolme kvartali tuli kaevule naerma, Kolkvaaritega magada. Minul on väga jäänud meelde saunas käimine seal. Kuna saunad olid sõja, et väga üle koormatud, siis tavaliselt sõjaväeosad ja sellised asutused nagu tööstuskoolid. Nemad käisid ikka saunas, öösiti ja saun oli meil iga 10 päeva tagant, kusjuures saunas pidi käima igaüks, välja arvatud need, kellel oli arstitõend, tema tohtis sammas puududa. Ja sauna, siis läksime hommikul kella Viiar, juba ennem õhtul sai tehtud ettevalmistused, teadsime, et homme hommikul on saunapäev, siis seadsime endid juba nii pool stardivalmis ja koridor, meil oli pikk koridor, seal oli selline huvitav signaal, kuidagi tuli teda vändata, jalaga vajutada. Tants sellise tugeva koolile kohane ja tugeva oli väga palju midagi, kaheksa tuba oli ja siis oli, mis pärast stardivalmis ainult sellepärast, et koolis oli, ütlesid väga palju ja need, kes hilinesid sauna, need pidid ootama seal all, niikaua kui teised olid ära pesnud. Ja oli veel selline asi, et mina ükskord olin ka selline laisk, ei viitsinud minna, mõtlesin Mawylin kõrvale, midagi ei aidanud ja aeti ikka ülesse ja kõige hirmsam oli see, et mulle anti üks 20 kilo seepi selga. Ja pidin viimasele sauna oli ja see oli selline niisugune hea õppetükk oli, ma mõtlesin alati, et ma siis alati enne ennem ma jooksen, lasime aulaik fenovi tahtnud viibida tütarlastele üldse see sauna märksa ligem oli, poistel oli kaugemasse saavutubli ärevil hoidnud, oli natuke varem ja siis, kui Athena nelja vaikse ookeani nelja ajal umbes löödi üles hakkas kasvataja, komandant ja korrapidaja kõik kordamööda üledele saunas aulale öösel kella nelja poole viia, siis läbi linna läks hirmsa kisaga ja suure kolinaga ka sõjaväelastega puutallaga kingad, elavikud Ta lapsed ikka kuidagi kombineerisin ikka sellised villased kootud mütsikese ja ehtisid ikka tütarlaps ikka jäävad selleks, kes nad on ja ikka mõned patsi paelakesedamissikaalid olemas, et ma mäletan, Meil on hästi palju laulnud ja meil oli väga palju laule Igalühel olnud, peaaegu laulikud olid, mis teil kõige populaarsem oli? Seal sõjaaeg oli väga palju populaarseid laule, idioot, vain ana Rooma ja, ja see oli veel poistel, jää, äratus, magan Johnholi tuluke tähendab ja siis väga palju laule, mis muidugi Eestist olid juba kaasa viidud ja minul on omale praagut järgi kuidagi ilustatud veel laulikud jaajaa lilledega seal. Ja muidugi väga palju. Me kuulsime, nägime, meil oli kinolaga tihti üleval saalis ja peaaegu kõik need filmid, mis sel ajal jooksid, me ikka nägime ära. Tantsud olid üleval saalidesse. Nii et elasite seal ka samamoodi, eks vist, kõige kõige rohkem elasime kaasa igale Nõukogude informatsioonibüroo teatel, kui jälle oli mõni lind vabastatud, siis oli ikka omamoodi püha ja võrdlemisi nihukest asjalikku kasvatustööd, kõike kasvatajad tegid meiega, ma mäletan, millal seal üks saksa antifašist oli seal üks vanem naisterahvas, Campe oli ta nimi. Ja siis oli. Ja nõiutud võrdlemisi teadlik rahvas kes nii oma tervisliku seisundi tõttu ei saanud otse seal rindel olla rinde lähedal, nõuab tegelikult seal oli muidugi nooremaid kasvatajaid ka selliseid, kes paar aastat, ainult neist vanemad. Mina tahan veel niipalju ütelda, et meid aeti näiteks kell kuus aeti hommikul ülesse ja siis me pidime minema õue võimlema. Ja nii me võimlesimegi suvel õues, aga talvel siis koridoris ja peale seda enam voodisse heita ei tohtinud. Selline kordet lesida seal voodis meil ei 100., ei olnud lubatud. Nii et ega see kool ja see olukord ja elu ei andestanud siis ühtegi iseloomu nõrkus, ei see ikka heaks heaks kasvatuskooliks, räha kõigile suhtlema. Praktikaks oli väga hea ja seda, et ikka nii kestad, mõned olid nisukesed, laisemad ja ükskõik, saavad neid siis kangesti aeti taga ka just grupikaaslaste poolt. Meil oli näiteks üks on niisugune võrdlemisi suur magaja viilida. Voodikotiga viidi maja teise otsa, seadis äratati veega üles. Söökla kokkutulek oli, küsisin, et kuidas selle magamisega vanaviisi. Palju oli paralleelselt, see on hästi tore poisshoidu, aga uni oli raske ja muidugi seal oli ju tähtis, et õigeaegselt jõutakse kõigega valmis ja sööklas õigeaegselt laua järjekordaja. Sellepärast sööklas oli tükk maad minna, pikad lauad olid ja otsas istus siis grupimeister. Ja muidugi käis seal niukene kah omamoodi protseduur jaotati siis need seda leiva tükid laiali ja, ja siis, kui ettekandja tulijat ei söögi näiteks politsei abilaua otsa pikad lauad olid siis ainult edasi alluvuse või siis oli muidugi pidi vaatama, et maha ka ei ajaga teinekord vaest oli nii hirmus, kiire oli, et juhtus, et ikka läks neid adre, keeda suppi, rada järge, leivad ja pudrud, neid oli kerge, need läksid kohe mühinal laua otsa välja, nendega polnud midagi raskes supiga astumas tõstetavaid plekktaldrikut. Igalühel oli lusikas taskus, ahnii igalühel. Rusikatega rusikat ei antud, tollel lühikesel värvli vahel. Leivaportsud olid kaalutud, mis me saime seal 800 grammi leiba Tööl ruumist, lõunal saime korrused õhtul 200, aga no reiv lõigati siis osa oli siis need leivanukid, ütleme need, siis olid silmaga vähemalt silmale poissi, sest need on kohe 16 korda suurema venekeelne. Triviaalsus seda vahel tehti isegi osa oli selliseid kangeid vahetajaid, kes vahetas siis, et see kannika eest andis kaks pehmelt. Mina tahaksin veel meenutada viimast sõjapäeva. Kuidagi see kuuldus jõudis juba meieni, ka sõda lõpeb paar päeva enne sõja lõppu, aga kindlat teadet veel ei olnud ja ikka suure ärevusega kõik ikka ootasime seda teadet, et sõda lõpeb. Lõpuks teade saabuski siis? Jaa Ma olen kuidagi meeles, et siis need tänavad olid niivõrd rahvarikkad ja inimesed olid väga rõõmsad ja siis seal suured grupid, esinejad esinesid seal tänaval ja see oli niisugune väga liigutav pilt kuidagi. Sest et peaaegu kõigil olid ju kas poe, kui ema või keegi oli rindel ju ja väga õnnelikud muidugi olid inimesed, et seda ikka ükskord tõkkes. Ja näiteks sõja lõpupäeval oli ju koolis ka, oli terve päev otsa mängis muusika, niukene elevus oli, kui ma ei eksi, oli tants saalis kõik aeg ja siis isegi nii palju. Muidugi see linnavõimud leidsid, et lasid teatud produkte müüdile võileib ja seal mul vabal kutse oli muidugi täiesti ennenägematu asi, siis pirukad olid autodoy tao nurkade peal ja müüdi olid vabamüük. Kogu sõja aja ei ole niuksed asju vabalt kuskil üldse müüdud. Kaks astet õppisid teise ametlik koolikursuse läbi. Mis aeg see lõpetamise ajaks? Tegelikult see aeg oleks olnud või see lõpuaeg oleks olnud varasem vist nii nagu teiste gruppidelgi kevadel aga sellest kevade 45 45 olema, aga kuna meil see Eestisse tulek vähe viibis siis me olime seal kuni augustikuuni, augustikuus sõitsime siis koos juba Eestisse tellite tööd edasi ja näiteks vöödikute grupp läks traktori või sinna tankitehasesse ja oli seal poisid olid tublid kaasa päris hästi hakkama. Kui igatahes tehases, meie grupp seal pöördassis, mäletan tihtipeale antigrupile tervikuna kui ka üksikutele parematele tihtipeale andi tehases sealt administratsiooni port, seda Haanovlase lõunat vallanud nimetati täius, niuke, parem niisugune tugev lõuna-, siis edenes seeriks ära veetud ikka niuke pidu, lõnga peaaegu tahaksin meelde tuletada, kuidas me tagasi saabusime, mille eraldati kolm vagunid, need olid kaubavagunid. Ja muidugi me pikisilmi ootasime kõik seda tagasitulekut. Ja sõit oli ka omamoodi, väga huvitav, väga lõbus. Näiteks meie tütarlapsed, Meil oli tütarlastel oma, vagun oli. Me istusime, uksed sai püramiid tõmmatud ja istusime lihtsalt väga vabalt, istusid selle ukse ees, jalad rippusid meil välja ja me nautisime seda loodust. Ilusa tuur oli loodus ja kõik jaamad olid väga täis inimesi, sellepärast et sel ajal kõik evakueeritud tahtsid minna oma kodupaikadesse tagasi. Pikisilmi ootasime, millal Tallinna tornid üks kord paistma hakkavad ja Ma ei mäleta, kui nad juba paistma hakkasid, siis see oli selline väga suur hurraa. Rõõmu süüa, mees kord oma kodulinna uuesti, üle pika aja nägime. Valgus 1009 45. aasta augustis. Siis see kooli lõpp õieti toimus Tallinnas. Näiteks mul on praegugi alles lõputunnistus, mille ma siin sain. Sellest määrati kindlaks. Erialakategooria suunati meid siin peamiselt Tallinna tehastesse, oli üldse noore kaadripuudus, suunati palju komsomoli tööle ja siis seal näiteks mitmesugustesse süsteemidesse, mis otseselt ei olnud võib-olla selle erialaga seotud. Kas osaliselt on muidugi ikka oma erialal töötavad ka näiteks Julius last, seal on tehnoloogiat, hukku Lapma on treial nagu enne, Boriss Kersten oli treial ja nüüd treial. Nüüd võiks öelda täiesti niisugune kunst treial Ta läks ETK kaubandus kaubanduslikku inventari tehasesse, on tänase päevani, seal. Tal olid siis nihukesed kuldsed käed ja neid on ka ikka üsna hea meister. Tehastes töötavad edasi suvaliselt Inkaalikov näiteks. Siis Hugo Liping, rist, Albert reliste on elektrik, nii nagu telliks õppis üldse palju teisi, on ikka ka endise tööala. Hiljuti oli ajalehtedest lugeda, et Tšeljabinski tööstuskoolis õppijatel oli kokkutulek. Kes see tark mees oli, kes paarikümne aasta tagant veel kõiki koolikaaslasi mäletas endale järele? See oli tema pojapoeg, õppis Vello lammast, õppis ka meiega koos elektrikute grupis ja äkki ühel päeval rääkis, et tal selline nimekiri on olemas, kus isegi kõige hinded on välja pandud. Ja hakkasime siis otsima neid Eestis. Muidugi kõige raskem oli just tütarlastega, sellepärast enamikul oli, oli ju seoses abielukutse perekonnanimi muutunud. Otsisime ja küsitlesime ja niisuguse umbes paarikuuse tulemusena saime üsna hulga aadresse seal päris hulga kokku, kui täiesti täiesti jäi ilma teadmata ja me ei saanud mitte mingeid andmeid lisanud. Kuus inimest sai siis kah. Nii et tundsite ära endise grupikaaslase või oli raskusi, keegi pidi ennast pikata tõsta, eks mõnda tulid, läheks vaadelda nendelt, kes ta oli. Seda kõike peab ütlema, et kõige sarnasemaks kahtlemata mingisugune liigutus, idagi liigutuse, mingisugune harjumus. Vot see on võib-olla kõige iseloomulikum, mis üle tüki aja silma paistab uuesti seal käeviibe või silmapiludest, peapööre või terve rida niisuguseid väikseid asju oli kohe vaatasid algusest meest kooli uksest sisse või naisterahvas tuli uksest sisse, vaatasid, et ei tea, kes ta on. Aga tasustan ainult, kas pead keerata või kätt tõsta või silmapilud vaatlik kohe taha ja see on see ei seeni vaade, näiteks kuidas ta seisab, sätted, kes ma olen umbes ja kohe tunned ära just kuidas, kes istusid alal. Aga üldiselt ikkagi natuke aega sai koos oldud, siis oli selline tunne kuidagi inimesed muutsid nimelt koduseks. Nagu oleks alles eile neist lahku mindud üldse kahtekümmend aastat vahet olevaid vaatasid, et mõnel mehel on pea palavaks läinud mõnel alli juuksekuldatra sisse. Aga muidu oli pärastikani kokkutulek oli pärast täitsa niisugune tunne, et ega seal ikka justkui rohkemgi lõpupidu veel alles, ega see polegi kokkutulek. Stuudiolaua ümber olid Kerdang konda Olevsoo Julius lasseli, Endel veel, ma, kes suure isamaasõja ajal õppisid Tšeljabinski kutsekoolis?