See on aknaklaas esimene hoovi poiste jalgpallimatši resultaat. Algas kevadine hoovispordihooaeg. Jõudu tööle, seltsimehed klaasipanijad. Nii et ärge kartke kedagi, laske aga muusikat edasi. Kevad kõige ilusam aastaaeg. Kevad taaselustub, loodus. Vitamiinide puudus tunnetavad inimesed ärkavad talveunest, valgenäona hakkab roosatama, riietus muutub kergemaks ja kirjumaks, pestakse tolmused aknaid ja värvitakse pargipinke. Pargipingid hakkavad varsti värvima inimesi. Soojadel õhtutel näeme unistavaid paare istumas pargi kõige kaugemates nurkades, kusjuures igal pingil istub ainult üks paar. Ülejäänud pind jääb vabaks. Inimesed hakkavad unistama tegema plaane. Peale suurte ühiskondlike plaanide on igaühel veel omad isiklikud plaanid nädalaks muuks suvehooajaks aastaks plaanod, mitmesuguseid poissmehed kavatsevad abielluda. Abielumehed, vastupidi ei kavatse muuta oma perekonnaseisust. Üks tahab osta magnetofoni, teine jälle unis, tahab lahti saada naabri magnetofonilt. Üks tahab osta suveks Žiguli teene mõtleb sellele, kuidas kasulikumalt maha müüa oma roostetanud sapikut. Plaani ja unistusi on palju, ka näitlejatel on omad plaanid. Vabariigi tehnilisel kunstnikul Ita Ever-il on väga Kiive. Anname talle esimesena sõna palunida. Tere, kallid läks. See ei ole laste saades on õhtune May, estraadisaade täiskasvanuid läks rummu. Siis tere õhtust ja häid pühi. Mul on hirmus kiire teater, kino, televisioon, kaubamaja, mis kaubamaja? Esinen täna teeskolmeis novellis ühes mängin tema naist, teises raamatupidajat, kolmandas sekretär, tihest. Kohtumiseni Draamateatris. Kus on mu põhitöökoht? Teist Wabariigi teenelist kunstnikku Helmut vaagi pole vaja esitleda, teda tunnevad paljud diaatria, raadiosõbrad, tervist, head, kevad, tuju, mul on siiamaani veel juubel. Nii et tuju on reibas. Nüüd on aega laialt. Pensioniiga ei luba palju rabeleda. Tasa ja targu. Reklaamfilmis noorsootükis televisioonis näärivanaema raadius ja aitab. Ma mängin täna teile selles eino, mida momendil anonüümkirjas anonüümkirjas ja, ja seda, keda juubelvasites ära ei mäleta, kõike, mida teen mitmeid ja ma, kes ma oleks Coiminevana pagan, pole nüüd, mis, mis vana bar, mis vanapagan Sonju raadiosaade, mis asja sa räägid, kust mina pean seda kõike teadma, ma olen juba pensioni eas. Meie saates teevad täna kaasa Salme Reek Milvi Jürgenson, Ago Saller, Sulev Nõmmik, Leo Martin, Laine Mesikäpp, Ellen Alaküla, kes soovivad teile häid maipühi. Mis puutub minu plaanidesse, siis nad on endised esineda, esineda ja veel kord esineda estraadil, diaatris, raadiost. Nii nagu tänagi on mul plaanis jutustada teile viis novellielust. Novell number üks. Armukadedus. 40 aastasena tormides, sõtkutuna, jalt, tuultes tallatuna, andsin ma enesele vande, et ma enam kunagi elus ei abiellu. Ja ühel ilusal kevadisel päeval pärast seda vannet Ma kohtasin teda. See tähendab seda naist. Ja vanne lendas kuradile. Armusin nagu poisike. Meie eluline, Koorbitaalne paarissõit kosmosesse ümber päikese. Kui te pole veel tüdinenud minu võrdlustest, siis lisan, et ma kandsin teda nagu lipu. Ma rikkusin tema küljes nagu kantselei klamber hiiglasliku elektrimagneti küljes. Ta oli seda väärt. Ta oli ilus, elegantne, noor ja musikaalne. Nii. Eri aga. Aga Karl, ta ütles. Ellis, seal põlvitas minu ees, ühel põlvel käidi, põlvitas ka. Missugune löödi lihtsalt dieedi. Mul oli kunagi selline tutta. Ütlesin mina ja panin pea oma naise põlvele. Armas Velermisem kui Heinrich, kõige pea minu sillebeni. Missugune nisu ma küsin, missugune häin ärrituseli, platooniline romu. Ütlesin mina ja silitasin oma naise käes. See oli nii ilus, intelligent Need kikkide sõrmedega käsi, täpselt nagu Kaarlil. Liisbet aitab. Ma palun sind. Lõpeta ometigi. Aga ta ei lõpetanud. Iga uus päev tõi kaasa uusi nimesid. Ma tegin nimekirja tähestiku järjekorras, kõik tähed olid hõivatud isegi. Ja ö. Õ-tähega algas kellelegi jakuudi. Õudõu nimi ja ö-tähega oli üks Etioopia prints merekoolist. Hullud hua. Ma rahustasin ennast nagu oskasin. Et mõtteid mujale viia, otsustasin minna koos naisega kontserdile. Kallis riismed. Loe õhtulehte. Näe, järgmisel nädalal tuleb meile kontserti andma itaalia laulja. Ka Millo mees oli jaani. Eesti tüdruk lõppedes ta käis 10 korda vaatamas silmi, kus teeb kaasa välja löö, suusavaletad see mees oli Taani, on ka sinu nimekirjas, issand, kui rumal sa oled. Ta saabub ja nõukogude liitu esmakordselt. Liisu, sul oli romaan Jaanuga parim tunnist ausalt käelistel teesel ja mina ei suuda sulle selgeks teha, et mina pole kaanel. Ma ei uskunud teda. Ma sain aru, et meie armastuse kosmoselaev, uper pallitab kusagil kaaluta olekus. Ainus tee oli minna psühhiaatri poole. Enne, kui hakkate mulle rääkima oma murest, võtke paber ja pliiats ning korrutage 4287 500-ga jah, otsekohe doktor. Seal 22019 on 271, piisab nende. 2008 21 seltskond kes on valmis. Kas on siis veel kus ja 24 miljonit 367415 pale. Kuigi summa on kaks miljonit 143500. Vabandage doktor, aga hägel jäätell? Rääkige mulle, mille üle te kaebate? Ma jutustasin arstile kõik, mis minuga oli viimasel ajal juhtunud, kandsin ette terve tähestiku käst. Teie naine on käinud Itaalias, ei. Äss Messanjääni on käinud nõukogude liidus. Kas teil häbi ei ole? Kui teie naine näiteks kõneldes marssi elanikest muigab, võim naeratab, unistavad, kas te hakkate teda siis kahtlustama vahekorras marssi või kuu elanikega? Muidugi mitte, minge koju, jääb paluge andeks. Armukadedus on köige madalam tunne. Koopaelaniku intellekt, ihkio, saurus, patriarhaat, jääaeg, filofantus, Pontiirikum, sektoril ja loov Alpetafooru. Selge, selge, aitäh. Selge. Ütles, et mina ja kiirustasin koju. Niikaua arsti juures andakse Liisbet, ma olen süüdi. Ma olen Pontiirikum, Taurus. Töökoopaelanik oled andestav, tuleviku tuligi, pani oma pea mu põlvedel, ei Aranud, sa oled Liisbet, aga esinenud nagu Kalle, kes ära vasta, sa oled ikkagi sõja. Rahu oli taas meie perekonnas jalule seatud. Kestis kõigest nädala ja ilusal laupäeva õhtul. Me istusime kontserdisaalis. Peremees ütles, et ta sõitis Nõukogude Liitu selleks, et mängida kaasa Nõukogude Itaalia ühises filmis romaan oksal. Tan Puusepa poeg Veneetsiast armastab väga vene kalamarja Jeans vürtsi abi austaja. Too ära me seal väidab, et ajakirjanduses on tehtud väike viga. Nimelt on nõukogude liidus teist korda seekord viibistega Tallinnas, kuna lennuk tegi Soome, sõites siin udu tõttu vahemaandumise kuus-seitse tundi, jalutasime seal jäeno meie suurepärasesse linnas. Tema kiiriks oli ilus tütarlaps, kelle silmi maestro meenutab tänaseni. Pikk sihvakas, tõmmunahkne neiu oli väga armas. Tänu sellele sinijorele hakkasime seal jäänu armastama meie linna. Tal on väga hästi meeles selle siniora nimi. See oli sama, mis me seal jäänu emalgi. Hannover küsimasima eestrale. Palun, mis teid huvitab? Novell number kaks polegi novell. See on lihtsalt üks pisikene miniatüür. Ehk õigemini õppetund noormeestele, kes kavatsevad sel kevadel abielluda. Paneme talle nimeks üks kopikas noort armunud üliõpilast. Arnut mängib Ago Saller. Tema armastatud kehastab Milvi Jürgenson. Minu arvates on mul sinu vastu väga tõeline tunnet. Kontrollis vallast. Niisugust tunnet pole mul kunagi olnud. Muidugi ei olnud mul igasuguseid tutvusid vaid see on hoopis midagi muud. Mingi uus tunne, saad aru. Tõsisem ja kindla. Vaiksemalt, inimesed kuulevad Smuuli inimestest, kui sina oled minu kõrval. Kolm, kolm, kolm, pagan, mul pidi kusagil diisel kopikaline olema. Kuhu ta kadus, siis oleks pannud kohe viielise ja kolmelise, poleks vaja norida kopikalist tagasi. Tühja paneme esialgu üheksa kopikat, kolm korda kolm, rebi kaks piletit ära. Nii. Aitäh tähendab. Sedasi on lood. Sellist tunnet pole mul kunagi olnud. Mäletad? Tantsupeol? Ma olin esimene, kes sinu juurde tuli. Mitte sellepärast, et sa oled kõige ilusam. Ei, ilusad on palju. Sellepärast et. Kodanik, ärge visake kopega toru, andke minuga. Milagine kotti Leiminuskeema, ma olin üleni hiitsin, sisemine hääl nagu ütles, äkki see on sinu saatus. Siin on siis tegemist alateadvusega, mingisugused bioloogilised voolud refleks. Sul oli seljas kirsipunane kleit. Siis mul hakkas süda põksub. Ma ei näinud kedagi peale sinu. Mammi Orgebiisage kopikat automaadi hanke siia. Ei, no mis ma teie piletiga teen, seda pole mulle vaja. Tee, andke mulle üks kopik, kas ei ole? Ei tea, Marik, võib-olla oli see tunne seotud lapsepõlve mälestusega. Olin aasta, kui ema viis mind maale tädi juurde. Seal oli kahjuks tütarlaps kirsipunases kleidis. Ses ööbis mulle eluks ajaks mällu. Ja kui ma tol õhtul sind nägin, tundsin, et siin maailmas pole kedagi, kes võiks mulle nii kallis olla. Nii, kallis. Kodanik, ärge lisage kopikad ära, mis te teete, mõjub alused, ei tähenda minu kätesse kopikas tegelane viskab kõik kassasse. Ega ma paras ei ole, mul on vaja minu kopikat seda, mis kassa mulle võlgu jäi, saad aru, kolm kopikat, visake automaadi, aga üks andke minu kätte. Kuidas, miks ma panin kassasse üheksa kopikat, aga oli vaja kaheksa kuidas võiks ka? Muidugi, kahe eest minu ees neli ja tütarlapsest neli. Saad nüüd aru, mari, see, mis minuga täna juhtus. Kuuld mari, kuhu sa lähed? See ei ole ju meie peadus marimari. Kuhu nüüd? Mari ärna saadama kopikat. Mul on kiire. Kolmas novell on väga aktuaalne. Sellele paneme pealkirjaks intelligentne inimene. Tegevad on intelligentne inimene. Leo Martin. Napsivend Olaf, Sulev Nõmmik. Õie Milvi Jürgenson. Ma olin väga delikaatne inimene, selles on süüdi minu ema harukordset intelligentne inimene, Tammsaare, Koidula, Tomas mann. Eks Piri viimastel aastatel Riiles ja sellepärast ongi mul raske või intelligentsel inimesel teha seda, mis teistel on lubatud. Mulle see ei sobi. Kindest ube. Hiljuti pidin saama toa uues majas kanti ainult üheksandal korrusel, viimasel. Mina tahtsin teisele korrusele, läksin selle jutuga elamute valitsuse juhataja juurde, saage ometi aru, kodanik, kui kõik tahaksid teisele korrusele süldiks, kes elaksime väiksemalt, aga, aga mul ei, ei ja veel kord ei, kõik oleme võrdses olukorras ja kui loos langes teile siis teist teed meil ei ole ka minu ja veel kord EI ja tervist paraadukse ees kohtasin oma endist koolivenda, hoolas. Kuule Sansa kurvastanud sall sai, tule meie juhatajalt. Temaga tuleks lihtsalt teha vaike, saad aru, sõre saidi tõmmu kõmm ja kõik saab korda, kuidas siis sedasi? Lõmm. Ma ei saa, selles on midagi haavamad, midagi väikekodanliku, midagi solvavat. Teiseks on see lihtsalt kahjulik tervisele. Alkohol tapab tervist, alkoholis on palju mürkaineid, nad tapavad ajurakke. Ja siis veel see maksa kuivamine, kodu ajakirjandus valgustab seda faktorit. Ja ei tea, kas ta üldse tulebki, ka tema ei tule, sõnade ta tuleb. Ja üldse pole midagi mürkained, ajurakud võtame enda peale ja kõrtsi kõrtsi tahame kolmekesi. Ah üks kord veel sõbra ohvrduva vääre. Terviseks, seltsimees juhataja. Elagu minu sõbra, uus korter, teisel korrusel. Üsakõver, over-over, konjak. Suur aitäh. Teile siin esile tennise eriliseks. Ja järgmisel päeval ma kolisin uude korterisse, teisel korrusel. Seal oli kõik korras. Ainult üks väikene detailpuudus. Eks õlad kallis, keerist siin tülitan sind, mina? Jah, jääminek. Ma olen väga õnnelik oma uues korteris. Aga üks pisike viga elekteri peale. Ma olen tehnika valdkonnas väga nõrk, saad isegi aru, minu ema oli intelligentne inimene Tammsaare, Koidula, Tomas, mansendikspirii. Tangide isoleerpaelsee on minu jaoks nii-öelda terra incognito oma, helistasime valitsusse, elektrini tööle tulla. Aga millegipärast on juba möödas kuu aega ja teda ei ole pika jah. 30 päeva kogu aeg pimedas. Hoolas sõber, koolivend, ehk aitad mind hädast välja. Kuule, sa oled absoluutne hädavares, oli vaja juba ammu tehasele elektromon tõrgevust, Lõmm kolermil või oled sa ootad siis kuu aega, loll istub pimedas. Janne restorani ei, kolm pea. Kes siis kutsume elektri kui restorani? Seda tehakse kodus. Koledad jää. Kuule, kuigi kodus tehakse seda enamasti köögis. Väike õlu, erru valge marineeritud kurgid, kõge seapekki, saad aru. Issand, see on tervisele kahjulik kolesteril. Kogu ajakirjandus väidab, et ateroskleroos, aordi ummistus, soonte lupjumise. Ei, ei, ei, see on võimatu. Ma ei suuda pekki iialgi naerul raeküla, vanapoiss, ma pääslasid seekord ta hädast välja võtta, nii-ütelda, saad aru? Löögi enda peale, saad aru? Sõbra eest, ma olen valmis üleni lubjastama, on selge. Kuule, kutsu elektrik enda poole, ütle, tahad pisut istuda, nii? Saad aru klaasi taga, sule ja ma tulen õhtuks teile. Ja kujutage ette, elektrik tuli. Ja mürgitasid endid kolesterooliga. Mina jõin teed Zuckeritega. Nemad võtsid ette teise pudeli Viru valget ja laulsid massilaule, aga bella viisid olid väga tundmatud. Neid ei ole kuulnud, ei hoidildega naissoolt. Hommikul oli valgus taastatud. Iga oli mingisuguses korkis, millel puudus traat. Muidu mul jälle valgusmähe, hakkasin pikkamööda uskuma, hoolas, vii jõusse. Jäi ilusal päeval ma helistasin sõbrale koju. Tere, Ulasse, kuidas käbarad käivad. Sa oled sina, jah, mis jälle mõni avarii või pahandust. Ei, seekord on kõik kombes. Ma tahtsin sinult ainult sinuga nõu pidada, mul on ilus stsenaarium, mis asi? Kino, stsenaarium, käsikiri. Mis eriala mees muidu oleks? Mina olen bioloog, ema oli mul intelligent, Liivimine Tammsaare, Toomas man, sentexperi viimasel ajal nii, ja seal oli seal, oli selge. Lase edasi. Ma käisin selle stsenaariumiga kinos stuudio toimetus ja seal öeldi, toimetaja luges läbi ja ütles, et see on ande vaeselt mõttetud ja kirjaoskamatust tehtud. No ja sina, sina muidugi lasi pea norgu ja viskasid oma šedöövrid kaminasse? Ei, seekord ma tuletasin meelde sinu nõuandeid ja ütlesin toimetajale, mis oleks, kui me jätkaksime oma jutuajamist Kännu Kuke? Toimetaja muigas väga heldelt ja nõustus minu ettepanekuga. Nii et sõber Joonas, palun sind täna õhtul kella kaheksaks, Kännu Kukk. Ootame sind, palun vääga tule. No hea küll. Õõdvamalevaal okei. Veriseks seltsimees toimetaja, Elagumine sõbra uus kunstiline vill over paberit, pojad, konjak, konjak ja noh, ja sina tobuke joodiga mõrkja. Ulas koostoimetega jei jäieid minema hakkasin. Järgmisel päeval kutsuti mind stuudiosse ja sõlmiti leping koose avanssi. Aga minu õnn ei olnud täielik. Mul oli armastatu, minu töökaaslane, õie. See oli ilus noor blondiin taevasiniste silmadega. Ma ei saanud vaadata õieti ilma sisemise värinate. Kuidas seda õnnetust? Minu armastus oli ühepoolne, Õie ei vaadanudki mind palju kordi, andsin enne selle sõna alustada läbirääkimisi õiega kuid minu kasvatus ei luba mul seda teha. Ikkagi minu ema oli intelligentne inimene, Tammsaare man eksemplari. Ma olin õnnetu, kuid ühel päeval tärkas mull, hiilgav mõte, võib olla hoolas, aga mina ei saa lihtsalt aru, ma ei saa, ma õpetan sind, õpetan, õpetan, mitte mitte mingisugust tolku. Kas sa siis tõesti ei saa aru, et naisterahvas vajab seltskonda kutsuda kohvikusse kutsuda näiteks? Variatiivsetallil, saad aru? Luule ei tule, elektri mund tööl, klõmm. Õie on vus, ära ole naiivne, väike šampusega mitte kunagi liiga, see, saad aru, see soojendab ajusid, teeb keele hästi pehmeks. No vot seal räägibki talle oma südame murest ja ongi, ongi okei sealhulgas. Et mina mürgitaksin oma organismi kallima juuresolekul iialgi, et mina harjutasin oma tulevast naist, tarvita alkohoolseid jooke iialgi ära ole tohman. Natukese aja pärast läksid Õije Olav tantsima ja siis istusid lauda ja jätsid minuga kuivad jumalaga ja läksid ära. Tasusin arve, jooksin neile järele mile, Harju tänav. Nendes sinu epid istusid taksosse ja auto kaduse. Rohkem ma neid ei näinud. Mõni kuu hiljem sain ma teada, et Olaf on abiellunud. Eile õhtul helises minu toas telefon. Kui ma võtsin toru hargilt, tundsin ära õli. Peleti, alatu madalate instinktide ka inimene. Te tutvustate mind tookord kaadikusse alkohooliku käia ja nüüd ma tean kõik alguses dioodid teda täis ja siis saputasite minule, et ma jätaksin temaga kogu elu nagu lapsehoidja. Nüüd ta rebib minu kätele, oli õe kuule oma pois. Kodus valmis, igav küll, ajasin toituma, saad aru, pea seda silmas alati sinu teenistuses, vaata hing, vajad mürki, skleroosi tahan hävitada oma ajurakke, saad aru, mis selge vot sinu jaoks, vanapoiss olema alati kõigeks valmis, mis toru visati hargile. Hääli kuulda, üksikuid lühikesi signaale. Üliõpilane Ratas hindab väga tehnilist progressi. See on neljanda novelli pealisülesanne. Ta hindab teda sellepärast, et see progress hoiab kokku üliõpilase ratta raha. Näiteks konduktorit, deta, trammid, bussid ja trollid on üliõpilase ratta jaoks suur progress. Nad hoiavad kokku päevas kaheksa kuni 12 kopikat demara. Kord, kui üliõpilane ratas sai teadet amet telefonile võib helistada igasse vabariigi nurka ja isegi kaugemale muutus ta üpris rõõmsaks. See tehniline suur saavutus säästab kuni kolm, neli rubla, tema raha on vaja ainult teada asutuse parooli. Loomulikult sai üliõpilane ratastele teada ja hakkas koju oma raha kokku hoidma. Tervist. Andke andeks, kas ma tohin teie kabinetist helistada? Tööasjus? Täna on kauge gene, jumala pärast? Ei, see on hea, sest kaugekõnedega neil telefoni koormamine keelata. Mul on kohalikele ja. Halo, neiu, palun lubage mulle kaks, kolm, 10 46. Kägu, 201. Kägu. Kas mind kuuleb, seltsimees ratas? Me tegime, keda te soovite. Teid tülitab Eesti põllumajanduse akadeemia töötaja. Kas teie kuulenenud epast räägitakse? Kas te siis tõesti Tartu Epata idea? Seltsimees Ratas, miks te meile aruannet pole ära saatnud? Missugust aruannet pojakene kas sa oled haige või? Me ju leppisime tööga kokku selles rattas. Iga nädal saadate meile aruande töökotta, kuu aega on möödas, aga pole saabunud siiani ühtegi rida. Kirja Jussbee iga pani täna kirja posti. Ta oli pisut haiglane. Tänan, tänan, tänan, see küsimus, järelikult lahendatud. Edasi oleks skaala Kulast finantseerimise küsimus. Me oleme mures, miks te finantseerib objekti. Ma ju saatsin sulle, pojake, möödunud kuul 25 rubla. Häbiratas häbi, ma olen nii-öelda teie kapitaalehituse ainukene agregaat ja nii väikesed summad alla. Isa saab sel kuul preemiat, siis saadame veel 10 kuni 15 rubla. Meie jaoks seltsimees ratas on 10 15 vagunit, vähe, see on lüpsalt kõne. Misse vagunid, pojakene ja missugune kapitaalehitus sa ehitad midagi või? Sellest räägime teine kord, siis kui ma sõidan komandeeringusse, aga nüüd viimane küsimus. Ratas, kuidas on lood kallaste sovhoosis? Kas hollandi pruun aasta on jura toonud juurdekasvu? Ojakene, kas sul häbi ei ole nii rääkida? Aga kallaste aastal sündis poolelt poeg, tore poiss, nimeks panti André. Suurepärane ärke kallata seltsimeestele üle minu palavad õnnesoovid. Hüppe pojakene, millal sa koju sõidad? Ma polegi ammust ajast läinud. Arvan, et tulen teid inspekteerima märtsi lõpus või aprilli alguses. Seal kõik soovin teile edu ja jõudu töös. Suur tänu, seltsimees raamatupidaja. Ma ei tea, kuidas siis muidu, see on nii-öelda elav konkreetne juhtimine kaasajal teisiti ei olegi mõeldav. Ja kui ma neile küll, aga lehma nimi on tõepoolest aasta paradoks, aga tõsi juhtub, miks see juht elus juhtub ikka köike näidanud meistrile helistas käsiteks üliõpilane maale. Teda huvitas, miks mustvalge vili ei ammu. Viimase novelliga, mida me teile pakume, on lugu märksa keerulisem. See on tõestisündinud lugu. Kui eelmärgitud novellides oli tegemist autori fantaasiaga, siis see lugu on täiesti elust võetud. Kahjuks parem muidugi, kui see oleks fantaasialugu, algas ühe asutuse ametiühingukomitees. Asub oma tööpostile seltsimees vaagia, sirvige pisut asutusele. Seltsimees Aleks Stahli kohta saabus asutusse kaebus. Kuigi viimaste aastate jooksul kaebusi nimetatakse Anonüümsete teks kirjadeks. Pole sellest kellelgi kerge. Kiri sattus ametiühingu esimehe seltsimees Moostage. Nii, avame siis selle kirjakese, kus mu prillid on Ashid, mis siin ümbriku peal seisab. Ametiühingu esimehele tähendab mull-mull Mooste teatrites ei käinud raamatuid lugenud, korvpalli pooldanud raskejõustikuga tegelenud sapparu talimängudest oli üle ja sellepärast osavõtt kõiksugustest komisjonidest, asendust, talle kunstielu, pisaraid ja armastust. Tooriumisse kuuks ajaks ise aga sel ajal muutis oma korteri liiderlikkuse ja orgiate punkrisse toob oma poole kõlvatuid, naisi, organiseerib napsivõtmisi ja Trat transvaale, millega igati reostab meie moraali alla, kirjutas head sooja. Kes võis arvata, häbeneb isegi oma naist suudelda, rääkimata sekretär, seltsimees tihane, elatanud üksik naisterahvas, kes oma nooruses oli ise võrdlemisi palju kogenud. Kuid kes nüüd aastatega oli jäänud sellest kõigest eemale, armastas väga selletaolisi lugusid. Signaal on saabunud, on, on vaja selgitada, kas signaal vastab tõele või ei vasta. Kas teie, seltsimees, tihane, olete nõus kaasa lööma komisjoni tööd hea meelega, kui on vaja kaitsta meie asutuse au ja uhkust olen alati valmis. Muide, seltsimees Moosti, just mõni aeg tagasi. Ma kohtasin Taali, ta läks oma laboratooriumi ja ta mainis, et tal on täna suur töö. Väga hea. Sel juhul läheme kohe ei maksa aega viita. Auto uksed. Tuliuue asutuse Volgaga sõitis komisjon koosseisus Mooste ja seltsimees Ingeborg tihane operatsioonile. Aleks Taal elas uues majas mustamäel korteris number 44. Carmenit kolmandast korrusest esimene ja teine korrus võivad olla ebateadlikud selles küsimuses. Just just Sestalise elab viiendal korrusel. Me oleme komisjone, meil on signaal, et korteri üürnik 44.-st A Taale napsitab ja veab enda korterisse liiderlikke naisterahvaid. Ei, mina ei tea, pole kursis, ei ole näinud. Kiiderlikud naisterahvapaiku. Me oleme komisjon, on tulnud signaale, et korteris number 44 elava kodanitaari korteris korraldatakse joominguid ja muid lõbustusi ei ole kombeks nuhkida, ei armasta toppida oma nina võõrastesse asjadesse, käige kuradile. Väike kodanlane ja töölplane intendent, kuidas aga täiesti õigusind, inde hingendandia? Minu arvates tuleks minna neljandale korrusele ja pärida naabritelt natuke rohkem asjaga kursis ikkagi ligi 44. nõuse. Õige märkus. Edasi. Me oleme komisjon, tulime selleks siia, et selgitada meie töötaja teie majaelaniku aadali käitumisele. Ja nii pole midagi kahtlast märganud. Aga nüüdsest peale hakkan spetsiaalselt jälgima. Ja kui on vaja, kirjutan üles ja teatan teile suurima heameelega, aitäh, kullake, aite, aitäh, sõbrak. Sisutage meie telefon üles. Aidake meid. Kust kõik oleksid sellised, nagu teie oleks meie elu kohe korrapealt parem. Aitäh, aitäh. Me oleme komisjon, tulime selleks siia selgitada meie töötaja, teie maja elanik. Mul on kõik selge. Nüüd on mul kõik selge. Kohutav. Mõni päev tagasi ta palus minut öösel kella 12 ajal 50 grammi viina. Aga paari tunni pärast ma nägin seda aknast oma silmaga. Ta sõitis taksoga ukse ette ja sealt väljus noor neiu, kellel oli käes väike must kohver juhatas teda lifti. Siis ma kuulsin, kuidas lifti lülitati. Ja see tõusis viiendale korrusele. Korteri ukse avanes ja siis sulgus. Kõik on selge. Kootav soss, hirmus. Missugune alatus. Erottomaan nüüd ma saan aru, see on kõik ühe samba lüli, Elottomaan. Kuidas lülid? Atomaane, pealik, selge, hästi öeldud. Suur-suur, aitäh. Suureta. Seltsimees peale, mis ma ütlesin, aga teie häbeneb oma naist suudelda, värskumatuvatuma. Me oleme komisjon, tulime selleks siia selgitada meie töötaja, teie majaelaniku Taali käituma. Ma ei tea on ta munk või don suvad. Aga eile öösel ma ei saanud tema pärast keemia eksamit ette valmistada. Ja täna põrusin läbi. Nende korter on meie peal, seal oli niisugune mürgel. Tantsiti, muusika mängis jalgadega klopsite, nii et meie uustsehhi lühter põrus lahti. Õudsat tüübid, aitäh noorumis, aitäh. Aitasite meid. Komisjon jätkas oma tööd, andmed olid ammendavad, kuid muusti arvates peamised andmed pidid tulema naaberkorterist, mis oli lõbumajaga otseses kontaktis. Gulagi laulu ajal teeb otsuse 44.-st korterist. Missugune elajas minu südames sa elad, õudne tüüp. Käes oldi tuhase naisterahvas. Oli Alex Stahli ja abikaasa juba viis aastat. Mooste ja tihane tundsid maiad suurepäraselt. Nad nägid teda mitu korda ühisel teatrikülastusel ja koordi isetegevuse ülevaatusel. Kui Alex kutsus oma naise osa võtma rahvatantsuringi tööst, kus puudusid parajasti naispartnerid Mis on teil niisugused maad kus sõna läks, mis temaga juhtus? Kõik on korras, midagi pole juhtunud, teemehekesega. Lihtsalt käisime seltsimees Moostega viiendal korrusel. Seal on neile eraldatud üks korter, käisin ava ütlemas, käisime teie korterist mööda, kuuleme laulu. Meie teade olete teie sanatooriumis ja alles hiljuti Alex tööl. Ma mõtlesin, et ehk vargad. Jumal tänatud, ma ehmusin nii ära, mõtlesin, et Alexiga on midagi juhtunud. Mina sanatooriumis eidega juhtus lihtsalt tragikomöödia. Juba pidime sõitma jaama, äkki üleb õudse valu ristluudesse, äädikaliit, minu vana viga, karjusin kohe valust. Aleksoline ehmunult jooksis mööda maja, otsis naabritelt sinist lampi soojenduseks, räägitakse, et aitavat. Ei leidnud keegi, soovitas viinakompressi. Meil kodus polnud tilkagi viina, jooksis naabrinaise juurde, tõi kuskilt pitsi valget, tegime kompressi mingit tulemust. Aleksei võttis takso, sõitis haiglasse, tõi noorukese õe. See tegi mulle süsti analgiini peale selle läks paremaks. Nii lõppeski minu puhkus, mis parata. Aga astuge, palun, pamistes seisate koridoris. Mul on head koduveinisalatit. Tere, Tiia, ikkagi. Aleksei kolleegid. Eks see väike pits tuli ube ära. Muide, meil oli eile pulma-aastapäev ahtre piire, ütlesime veidi. Külalised olid sõbrad, emasid dismaalt meile palju rahvast oli. Tantsisime Aleksastis mulle magnetofoni. Soovite, palun astuge ttu. Mis nüüd teha? Signaal oli, oli meie asi on kontrollida fakte. Kui on, siis on, kui ei ole, siis on isegi parem. Vaat nii. Nädala pärast ilmus õhtulehes kuulutus. Kiirelt vahetan kahetoalise kõigi mugavustega korteri. Mustamäel. Ükskõik millise elamu vastu Tallinna piires võib ka Pirital Koplis võimugal. Aleks Taal. Ongi lõppenud meie mai õhtu kava kevadkillud. Suur tänu tähelepanu eest. Estraadinovelle esitasid teile Salme Reek Ita Ever, Helmut Vaag, Laine Mesikäpp, Leo Martin, Ellen Alaküla, Ago Saller, Sulev Nõmmik, Milvi Jürgenson. Kevadkilde kleepis kokku? Jälle üks klaas läks ja klappis kokku. Eino Baskin lindile võttis muusikat, otsis ja opereeris. Eero Sepling. Klaverit mängisin mina. Linti kerist kleepis, lõikas Jabrakeerist heli kunn. Saadet toimetas toimetaja viseeris viseeria. Tehniliselt kontrollis tehnilise kontrolli osakond. Kõik pretensioonid rameetole. Rameetole.