Peaaegu terve sajandi vältel on uhke alistamatu Karmen vallutanud ooperipubliku südameid. Soosti vee sädelevale muusikale lisanduvad kiiresti arenev pingeline tegevus ning nimikangelase tugev karakter. Need on juba riime, jaki ja Lüdovikaleviil libreto voorused, mis omakorda tulenevad. Nii novellist ooperiloojad on aga algallikaga võrdlemisi vabalt ümber käinud. Nii Karmen kui Donho, see on nende käsitluses saanud palju õilsemaks ja romantilise maks. Neid juuni rõhutab ka. 1967. aastal kirjutas radianšedriin süüdi Carmen huvitav orkestratsioon keelpillidele ja löökriistadele annabki see muusikale hoopis teise kaasaegsema värvingu. Sellele muusikale loodud balletilavastus andis teatrisõbrale uue Carmeni keeles on palju juba ooperis tuttavat, aga kes on traditsioonilisest Carmenist ka paljus erinev, võib-olla lähedasem oma kirjanduslikku lal kujule. Tänases saates anname Rodion triini Karmen süüdi saatel läbilõike prosperneri meenovellist. Carmen. Olgu öeldud, et teoses jutustab Donhozee selle sünge ja kurva loo autorile oma hukkamise eelsel päeval. Ja loodame, et kuulaja ei kohku sellest verisest loost. Mu nimi on don säradengua. Kui tunnete hispaaniat küllalt hästi, ütleb juba see nimi teile, et ma olen rahvuselt mask ja vanade kristlaste hulgast kui lisan oma nimel, et need on siis sellepärast, et mul on selleks täielik õigus. Minust taheti teha vaimuliku ja pandi õppima, kuid jõudsin halvasti edasi. Armastasin liialt pallimängu ja see hukutaski. Kui meiena varralased mänguhoogu satume, siis unustame kõik muu. Kord kui kaotasin, hakkas üks laeva noormees minuga norima. Haarasime ma küünlad ja seekord jäi võit mulle. Selle eest tuli mulle ka ära sõita. Sattusin kokku tragunitega ja astusin ratsaläki. Varsti sain kapraliks ja mind lubati ülendada vaht meistriks. Siis aga määrati mind minu õnnetuseks vahipostile vilja tubakavabriku juurde. Meenutasin aina kodukanti ja olin veendunud, et ükski neiu ei või olla kaunis, kui ta ei kanna sinist seelikut ja õlgadele langevaid pats nagu Melina varras. Andal luuslannasid. Ma päris kartsin. Nende kombed olid mulle võõrastavalt. Ainar lõõpiad, Tügamine ei ainsatki mõistlikku sõna. Keegi ütles äkki, näe muslanna. Tõstsin pilgu ja nägin teda. Tal oli seljas hästi lühike punane seelik, mis lubas näha valgeid üsnagi auklikke siidsukki ja geni punasest safiaan nahast kingi mis olid seotud tulekarvapaeltega. Ta heitis mantli selja taha, et oleks näha ka õlad ja pluuse serva vahele pistetud suur akaatsiakimp hammaste vahel oli akaatsiaõis ja ta kõndis puusi hõõritudes nagu noor Cordoba tõugu mära. Minu kodukandis oleksid inimesed niisuguses riietuses naist nähes risti ette löönud. Viljas aga ütles, et kõik talle vaimustatud komplimente ja ta vastas igaühele silmade valkumas. Käed puusas, häbitu nagu vaid muslanna võib olla. Temaga jäi minu ette seisma ja kõnetas mind. Kõik ümberseisjad, pahvatasin naerma. Tundsin punastan ega osanud midagi vastata. Siis võttis ta akaatsia õie, mida enne hoidis hambus viskas mulle plaksti otse silmade vahele. Senjoor, mul oli tunne, nagu oleksin kuuli saanud. Paari tunni pärast puhkes vabrikus tülis. Carmen oli ühel naisel noaga risti-rästi yle näo tõmmanud. Vahtmeister keskis hos eel võta kaks sõdurit kaasa ja kurjategija vanglasse viia. Meid vaske on aktsendi järgi kerge ära tunda. Aga seda, et mustlased räägivad kõiki keeli, te ju teate senior. Karmen rääkis baski keelt päris hästi. Ta ütles mind solvati, sest ma pole pärit nende sulide ja tohletanud apelsinide müüjate maalt. Need lirva tormasid mulle kallale, sest ma ütlesin, et kõik see vilja kiidukuked kokku ei hirmutaks oma nugadega üht ainsat meie noormeest sinises barretisema Guilaga. Sõber, kas te siis tõesti tee midagi oma kaasmaalase heaks? Laske mul põgeneda. Ta valetas, senjoor, ta valetas alati. Ma ei tea, kas see naine on kordagi elus tõtt rääkinud. Ent kui ta rääkis, siis uskusin teda. See oli minust tugevam. Meil läks segi, ma ei näinud enam midagi. Otsekui purjus ausõna, unustasin vande ja kõik muu ning ütlesin. Proovige ja aidaku teid mägede jumalanna. Fašee kandi kuuks ajaks vangivahtmeistri pagunitega tuli hüvasti jätta. Ees ootas hoopis dekrodeerimine. Tahes-tahtmatult mõtesta mustlane peale. Akaatsia õis lõhnas isegi kuivanult niisama pööraselt. Ühel päeval ulatas vangivalvur talle leivapätsi, mille olevat saatnud täditütar. Hosil ei olnud see viljas mingit täditütart. Leiba lõigates põrkus nuga millegi kõva vastu. Sinna sisse oli küpsetatud viil ja kuldraha. Kingitus karminilt. Hoseebidas sõjamehe au kalliks ega kavatsenud põgeneda. Kuid teadmine, et kuskil on sõber, kes pole su saatuse vastu ükskõikne, liigutas teda. Pärast vanglast vabanemist seismine kord postil koloneli maja juures maja Ta sõitis koloneli Kaless, tema kammerteener pukis. Ja mis ma näen, kes sealt välja astub. Minu mustlane. Karmen tundis mu ära. Meie pilgud kohtusid Terezemu, ütles ta. Härra ohvitser Karauulib nagu noorsõdur. Ma ei jõudnud veel vastust leida. Ruja braavohüüdeid kuulsin ka ohvitseride hääli, kes rääkisid talle igasuguseid rumalusi, millest mulle veri näppudega. Mulle näib, et just sellest päevast hakkasin teda tõsiselt armastama. Mu piinad kestsid tubli tunni. Siis väljusid mustlane Majas kalesi, piisanud ära. Karmen heitis mulle käigu pealt veel pilgu oma imelistest silmadest ja sosistas päris vaikselt. Kes armastab hästi praetud kala. Sa lähed trianasse, Lilias past, Tiia kõrts. Te taipate ju isegi, et kui olin valvekorra üle andnud, läksin trianasse. Karmen ütles kõrtse mehele, niipea, kui mind nägi. Täna ei tee ma enam midagi, ka homme on päev. Ta heitis mantiliia õlule ja me läksime. Kuhu, seda ma ei teadnud. Peatasime kandelepho tänavas mingi vana maja ees. Niipea, kui olime jäänud, kahekesi hakkas, tantsisime naerma nagu pöörane. Ise aina laule. Sina oled mu mees ja mina su naine. Ta haaras mul kaela ümbert kinni, rääkides ma tasun oma võla tasuma võla. Niisugune on mustlaste seadust, Oireni vormiline pääl millineb, aga kui ma seda meenutan, ununeb homne. Veetsime koos kogu selle päeva. Milliseid vallatusi rumala selle kõik välja mõtles? Selle naisega ei saanud igavust tunda, vannun teile. Õhtu jõudis kätte ja ma kuulsin trummide eha signaali. Mul on aeg kasarmusse loendusele minna, ütlesin madal. Kasarmus, lausus ta põlglikult. Oled sa neeger, keda nööri otsas veetakse? Sa oled oma kollases mundris hingelt kanaarilind, sul on kanapoja süda. Ma jäin leppides juba ette järjekordse arestiga. Hommikul tegi tema esimesena juttu sellest, et meil tuleb lahku minna. Kuule, Hoseid, ütles ta. Ma olen sinuga nüüd tasa. Meie tava järgi ei võlgnenudki ma sulle midagi, sest sa oled paindjo, mitte meie mees. Aga sa oled kena poiss, meeldisid mulle. Nüüd oleme tasa, ela hästi. Küsisin temalt, millal me jälle kohtume. Kui sa pisut targemaks oled saanud vastaste naerdes. Ja jätkas siis tõsisema tooniga. Tead, poju, mulle tundub, et armastan sind natuke, aga see kesta kaua. Koer ja hunt ei sobi kokku. Kui sa võtaksid omaks mustlaste kombed, siis ma võib-olla oleksin nõus sinu naiseks saama, aga see on rumalus. Seda ei saa olla. Ei, mu poiss, usu mind, sa oled odavalt pääsenud. Sa kohtusid kuradiga. Jaajaa. Ta ei ole alati must ja kaela kahekorra ei käänanud hüvasti. Ära mõtle rohke oma Carmelsiidest või muidu laulatab ta suu võllapuuga kokku Nende sõnadega tõmbast arhiivi lahti, astust tänavale, mähkis end mantilies ja pööras mulle selja. Ei suutnud mõelda millelegi muule. Hulkusin päevade kaupa ringi, lootes teda kohata. Mõni nädal hiljem seisin vahipostil linnavärava juures seal lähedal kindluse müüris oli auk. Öösel lähenes keegi naine. Süda ütles mulle, et see on Karmen ahoi omakandi mees, kas tahad priskelt teenida? Siit lähevad läbi kompsudega mehed, ära neid sega? Ei, vastasin. Ma ei või neid läbi lasta. Käsku niisugune käskesk kandile ehko tänavasse käskudele ei mõelnud. Siis oli kerge kõik käsud unustada, kuid salakaubavedajate raha pole mulle vaja. Hästi, kui raha pole vaja. Võib-olla tahad veel korda minuga kandile tänavas lõunat süüa? Ei, vastasin pingutusest hingeldades, ma ei saa. Suurepärane. Kui sina oled nii sõnakehv, siis teen sinu kapralile ettepaneku kandile tänavasse sisse astuda. Hüvasti, kanaarilind, külma, siis naeran, kui sind üles puuakse. Ma hüüdsin ta tagasi ja lubasin läbi lasta kasvõi kõik maailma mustlased. Kui mulle saab vaid osaks ainuke tasu, millest ma siin ilmas unistasin. Järgmisel päeval laskis Karmen end oodata. Saabus halvas tujus. Mulle ei meeldi inimesed, kes lasevad end paluda. Ma ei tea isegi, miks ma üldse tulin, sest ma ei armasta sind enam. Mine ära, siin on tasu vaeva eest. Oleksin raha talle peaaegu näkku visanud. Tülitsesime terve tunni ja ma lahkusin päris pöörasena. Läksin kirikusse, pugesin kõige pimedamasse nurka ja nutsin kibedaid pisaraid. Korraga tõstsin pilgu. Minu ees seisis karm. Te olete ikka veel minu peale vihane, ütles ta nähtavasti kõigele vaatamata. Siiski armastan teid sellest peale, kui te mu üksi jätsite. Ma ei tea, mis minuga lahti on. Näete, nüüd ma küsin ise. Tahad. Nad leppisid ära, ent Garmin iseloom oli nagu mäestiku ilm, mida heledamalt paistis päike, seda lähemal oli äike. Ühel õhtul tuli ta kandile tänavasse lipniku saatel. Ohvitser käskis oma rügemendi sõduril jalga lasta. Hozee ei liikunud paigast sõnadele lisaks välkusid mõõgad. Hozee sai otsa ette, haavaohvitser langes tema mõõgast läbistatuna surnult maha. Karmen hankisus eile talupojariided ning toimetuste ohutusse paika. Koos mingi mustlase idega pesid ja sidusid nad haava ning juba järgmisel päeval teatasid, et ta saab varsti terveks. Mu poiss ütles Carmen. Kuna kuningas sind enam riisija kalaga toitma ei hakka, pead mõtlema teenistusele. Ehk korralikult varastada. Selleks oled sa liiga loll. Kuid sa oled osav ja tugev. Kui oled julge inimene, siis sõida mere äärde ja hakka salakaubavedajaks. Kas ma ei lubanud sulle, et saadan su võla? Aga see on parem kui mahalaskmine? Tal polnud minu veenmisega palju vaeva. Arvasin, et see rahutu ja pöörane elu seob meid tihedamalt. Kui läheme koos mägedesse, rääkisin talle, siis olen sinu pärast rahulik. Seal mul juba ei tule lipnikuga õiendada. Ah, sa oled armukade, vastas ta seda halvem sulle. Oled sa tõesti nii rumal? Kas sa siis ei näe, et ma sind armastan? Ma pole sinult kordagi raha küsinud. Kui ta nii rääkis, oleksin tahtnud ta ära kägistada. Salakaubavedaja elu meeldis mulle sõduri omast. Raha ja armsad kahetsus mind ei piinanud, sest nagu ütlevad mustlased, kes tunneb naudingut selle muhu täi, sügeleb nende võeta igale poole heal meelel. Vastukaaslased suhtusid minusse hästi, isegi austusega. Sellepärast et ma olin tapnud inimesi ja mitte igaühel selles kambas ei olnud hinge peal niisugust vägitegu. Carmenit nägime tihti, ta oli mu vastu lahkem kui kunagi enne. Ainult teiste ees ei näidanud välja, et on minu armuke ja võttis ka minult hirmsa vande, et ma neile midagi ei räägiks. Täitsin ta soovi. Pealegi nägin siin esimest korda, ta peab end ülal kui korralik naine ja usk, kuulsin oma lihtsameelsuses, et ta on endiselt kombed tõesti maha jätnud. Ühel ööl teatas pealik tankairo mulle. Meile tuleb üks kaaslane juurde. Karmen sai hakkama ühega oma parimatest tempudest. Ta vabastas oma mehe tariifi vanglast. Kuidas oma mehe on siis abielus? Küsisin pealikult ja vastas too kõvera karssijaga sama kavalam mustlastega, nagu ta isegi. Võite isegi arvata, kui meeldiv uudis minu jaoks oli. Varsti ilmus ka kars siia ise. Vaevalt võiks mustlaste seas leiduda veel paslikumat tüüpi. See tumeda naha ja veel tumedama hingega lurjus oli hullem kõigist, keda olen oma elus kohanud. Hommiku eel hakkas karavan liikuma, siis aga märgati tagaajajaid. Tosin ratsanike kihutas salakaubavedajaid järele. Enamik jõugust kaotas, pea jooksis laiali. Kes suutsid säilitada külma vere, heitsid hinnalisemad konksud kuristiku ja laskusid järsul kaljuseinal libisedes neile järele. Noorenenud Ado sai kuuli selga. Osi tahtis kandami kõrvale heita ja teda aidata. Karmen nõudis. Mahajätmist ja kas siia kuulid tegid noormehele lõpu. Nüüd olid jäänud vaid nemad, konn ja pealik, tant Kairo. Õhtul. Väsimusest näljast nõrkemas jäime peatuma metsatehnikust. Põrgulik karssija võttis taskust kaardipaki hakastancayroga lõkke paistel mängima. Mina lamasin tähti vaadates ja mõtlesin Remen taadule, kellega oleksin hea meelega osad vahetama. Carmen istus minu kõrval ja laulis lobistades aeg-ajalt, kas ta nii ette siis kummardas, nagu tahaks mulle midagi kõrvalisse öelda. Suudles mind paar-kolm korda praegu vägisi. Sa oled saatan, ütlesin talle ja vastastele. Karmen läks Gibraltar isse järjekordsele luureretkele ja pika aja jooksul polnud temast kippu ega kõppu kuulda. Puurile müüakse riietatud Hozee läks teda otsima. Ta nägi uhkeis rõivais Carmenit rikka inglise ohvitseri rõdul. Järgmiseks päevaks määras Karmen kohtamise õrnustele. Järgnes asjalik jutt. Ma palun ohvitseril sõita endaga koos Randosse, kus mul on õde kloostris Karmen lagistes naerda. Me sõidame läbi kohast, mille ma sulle kätte juhatan. De tungida talle kallale ja teete puupaljaks. Kõige parem, kui Koksete ta endaga ära ainult jätkas ta saatanliku naeratusega. On tarvis, et karssija hüppaks esimesena välja, teie hoiduge tahapoole. Inglane on julge ja osav ja tal on väga head püstolid, said aru? Ei, vastasin talle. Ma vihkan karssijad, kuid ta on mu seltsimees. Sa oled tola, kääbus, kes arvab, et antik, kui tal õnnestub kaugele sülitada. Sa ei armasta mind, mine ära. Kahe päeva pärast jõudis Hozee kaaslast, kellega tal oli oma plaan poseedigi Cars iial ettepaneku kaarte mängida ja süüdistas teda petmises. Tekkis tüli, mis lahendati nugade abil. Hossee tappis karssija. Ühesõnaga, sel päeval olin võitnud Carmeni endale ja teatasin talle kohe, et ta on lesk. Kui ta teada sai, kuidas see juhtus, lausus ta ikkagi jäätsa narriks. Karssija on saatnud teise ilma sinust hoopis kangemaid mehi. Kuid nähtavasti oli tema tund tulnud. Tuleb ka sinu oma ja sinu oma, vastasin, kui sa ei saa mulle tõeliseks naiseks. Mis siis ikka, ütles ta. Olen mitu korda kohvipaksult näinud, et me lõpetame üheskoos, olgu, tulgu mis tuleb. Ja ta klõbistas, kas ta nii ette nagu ikka siis, kui tahtis peletada mõnd kurba mõtet. Esimesed kuud olin Karmeliga rahul. Ta oli meile endiselt kasulik juhatades kätte, mida ette võtta. Ta elas kord Malagast, kord kordoobas, kord granaadas. Kuid esimese kutse peale jättis ta kõik ja sõitis minu juurde mõnda kaugesse külakõrtsi või välilaagrisse. Kord ütles ta mulle. Tead, sellest peale, kui sa said mu meheks, armastan ma sind vähem. Ma ei taha, et mind piinatakse ja peaasi ei taha mind käsutatakse. Tahan olla vaba ja teha, mis pähe tuleb. Vaata ette. Ära pane mu kannatust proovile, kui sa mu ära tüütad. Otsin mõne noormehe, kes teeb sinuga samuti nagu sina karssijaga. Karmen keskkoranades härjavõitlusel. Ta rääkis palju ühest osalast pikad loorist, kelle nimi oli Lukas. Ma ei pööranud sellele tähelepanu. Mõni päev hiljem teatati mulle Carmenit ja Lukasid oli nähtud sakatiinos. Serrisus murrahu. Preesin Karmenil, et kuidas ta selle pika tuuri kodutvus. Vaata ettevastast. Kui mind ärritad, teen just meelega. Õnneks sõitis Pika toorära. Kõik oli juba unustatud. Kui Karmen ühel päeval teatas kordoobason pidustused, sõidan sinna ja uurin välja, kes sealt suurte rahadega lahkumas on ning annan sulle teada. Lasksin tal minna. Siis sain ühelt talumehelt teada, et kordoobas korraldatakse härjavõitlus Moverilai keema. Kihutasin nagu hull ja läksin otse tsirkusesse. Mulle näidati, lugesid otsebarjääri ääres pingil, istus Karmen. Ainsast pilgust oli küllalt. Mul ei jäänud enam mingit kahtlust, kui esimene härg areenile lasti. Nagu ma olengi oodanud. Ta rebis härja turjalt lindi ning ulatas Carmelile, kes kinnitas selle otsekohe oma juustesse. Kuid härg oli võtnud, kättemaks on minu eest enda peale. Luukas kukkus koos hobusega, härg langes neile peale. Maitsesin pilguga Carmenit. Teda ei olnud enam. Ma ei pääsenud oma kohalt välja ja pidin ootama korrida lõpuni. Läksin peatuspaika ja istusin seal vaikselt kogu õhtu ja osa ööst. Karmen tuli koju kella kahe paiku öösel ja pisut üllatunud, leides mind eest tule. Ütlesin talle. Panin ta enda taha sadulasse ja me sõitsime kogu öö. Ilmad, oleksime sõnagi vahetanud. Hommikul tegime peatuse. Kuula mind, ma unustan kõik, ma ei ütle sulle midagi, luba ainult üht, hakkame teistmoodi elama. Karmen, lausesime võluvalt. Asume elama kuhugi, kus meid miski ei lahuta. Ta ei mõtle järele, jätkasin Ma kaotan kannatuse ja mehisuse. Otsusta või ma otsustan omamoodi. Olen tüdinud sinu armukeste tapmisest. Ma tapan sinu. Ta vaatas mulle üksisilmi oma metsikute silmadega otsa ja ütles. Ma teadsin, et sina mu tapvad. See on saatus. Selle eest ei ole pääsu. Ma palun sind, võta mõistus pähe, kõik möödunu on unustatud. Saju tead, sina oled muhukutanud. Sinu pärast sai minust varasem mõrtsukas Karmen Carmen. Kass, ma päästan sinu ja ühes sellega. Aga sina armastad mind ikka ja sellepärast ta tappa. Võiksin sulle ju jälle valetada, kuid ma ei viitsi. Meie vahel on kõik lõppenud. Minu mehena on sul õigus mind tappa. Kuid Carmen jääb alati vabaks. Mustlasena sündinud ja Mustla sõnaga surelik. Sind armastada ma enam ei suuda. Sinuga koos elada ei taha. Rae vallutas muud, haarasin noa ja lõin teda kaks korda. Ta kukkus ilma et oleks karjatama. Eestlasin terve trollide surnukeha juures. Siis kaevasin haud. Seeerrelistasin ratsule, sõitsin kordoovasse ja andsin end esimesele linnavahile üles.