Ma arvan, et ma väga ei eksi, kui ma väidan, et kui suvalises eesti seltskonnas küsida, mida te olete lugenud ungari kirjandusest, siis on hetk natukene sihukest kohmetud vaikust ja siis tuleb kergendusega kaks nime, need on Hegeli tähed ja Pal-tänava poisid. Aga kui nüüd juba natukene täpsustada ja ka küsida ka kirjaniku nime, siis neid sageli enam ei tule. Ma tahtsin kõigepealt siis küsidagi, kuidas on, kas me oleme nii-öelda tutvunud Ungari klassikaga, on need tõesti teosed, ütleme ka nende kirjanike vastavalt siis Firenze monarhia kesa Guardiani loomingus. Et vähemalt me tunneme väärtteoseid Ungari kirjandusest. Kõige vanem lapselaps või 12 aastat vana, siis temal on kohustuslik, see jäi erid tähetzee, kuigi kaebab, et see ajalooline kõik kõigis tema on huvitatud ajaloost, aga tema jaoks on liiga ajaloolane. Ajalooline raamat aga on, kuigi Pärnu nii ei ole kõiki suurematesse Ungari klassikute ikka tunnistatud. Mol naer. Küll on Ungaris ja minu jaoks palutsa poisid, need, see lemmikromaane Agasse manner on rukki välismaal. Ütles, et tema näidendit ja kõik, mida nüüdki ma mäletan Itaalias mängite või mängivad tänapäevalgi siis tunnevad akas ungaris nisuke teisejärguline kirjanikule monarh. Alati nüüd toonitavad, et tikas ikka oleks vaja tunnistada teda rohkem. Millist kirjandust, millist kirjandusklassikat, Ungari teoseid võiks tunda, üks ungarihuviline inimene, ütleme nagu meil on. Kui sa Tammsaaret lugenud, et siis juba natukene ikka hoidma, mis eesti kirjandus. Tammsaarele vastab ungari kirjanduses shing mon Moorits, aga väga vähe on tõlgitud. Paula palmeos tõlkis midagi novelli ainult. Aga romaanidest võib-olla on, aga ma ei mäleta. Möödunud sajandi lõpu sajandi alguses, siis Eestis olid moes moori mor, jookay romaanid, see, need, see tõlgiti saksa keelest. Nii et see jook meil on üks see lühiromaan vist vuda paša türklaste ajastu, see ja ookeani paša on eesti keeles, sest nad ei pannud tähele, et buda saksa keeles on nii, et on, tõlgiti saksa keeles D. Ja kahe maailmasõja vahel küll. Oli veel palju siis jookay, miks sa, miks sa on tõlgitud küll see Aino Pervik kui veerus üliõpilasoli, siis hakkas juba peale, aga pärast ülikooli lõpetamist ühe korraga Tiiu Kokla ka siis Tiiu Kokla tõlki, seieri tähed ja siis Aino Pervik, Püha Peetri vihmavari vist on eesti keeles. Ja need on, aga on vaja ütelda, et ungari proosa nagu see Moorits on küll hea, aga ei saa Ungari luulega varre ta ungari luule on päris maailmatasemel ja sellest on suhteliselt vähe tõlgitud. Õpetüübi on küll, aga Anis juba 20. sajandi kõige suurem luulet. Meil on terve rida Luuletajaid see, need on eesti lugeja jaoks, need on tundma antud. Nüüd on ilmumas sügisel üks valik, seal on juba palju nendest pestlaste jahuks tundmatustes, klassikuteste neete seis, tase, vahe on üsna suur free. Proosa ja ungari proosa ja, ja luule vahel. Ja luule, kellelgi on küll seal võib-olla et luulekeeles see, et nii palju suur Siis luuletajaid oli de ungari luulekeel on arenenum kui Eesti, ma mäletan, üks kuulus prantsuse keeleteadlane, suva suu. Kadestas ungarlased selle Kiri luulekeele pärast meetriks prantslane Ki. Räägime natuke ka Ungari kirjanduse kaasaegsest arengust. Kui Eesti sai taas iseseisvaks ja langes ära sotsialistlik plaanimajandus ja kadus ka tsensuur siis eesti kirjandus hakkas arenema nii üsna kaootiliselt, ma julgen Öelda, langesid tiraažid, kallinesid raamatute hinnad ja kui varem võis öelda, et eestlased olid üsna lugemishimulised inimesed siis enam päris hästi niimoodi väita ei julge. Kuidas lood Ungaris seal ei olnud päris nüüd seda, seda suure nõukogude liidu plaanimajandust, kuid seal oli kindlasti omad probleemid. Aga millised suunad on tänapäeva ungari kirjanduses selle arengu mõttes? Ja alguses sellest, et ikka Ungaris see olid palju vabam, see oli kolm kategooria, et midagi parteis je toetab, mida sallib ja mida keelab ja selles keskmises kategoorias ikka ütleme, sositseeneid, teosedki oleks võinud Ungarisse ilmuda ja on ilmunudki palju, nii et kui see uus ühiskonnakord tuli, siis Ungaris nii suurt vahet ei olnud. Eriti kaheksakümnendatel aastatel oli juba nii vaba, et et ei olnud märgata, kui see ülemine oli, tiraažid langesid, see said, raamatut on palju kallimad, see Ungari siiski, see on küll jah. Nii suurt vahet vist ei ole, võib-olla, et eestlased läksid liiale heasse liigas sisse, Kundlikudki otsivad, et oleks midagi vapustav. Seda Ungaris ei võib ütelda, et ei ole ja arvatavasti on see eesti kirjanduse sky nisuke laps, lastehaigus loodame. Teie abikaasaga kõnelesime juba natukene ungari kirjandusest ja sellest, et võib-olla Ungari luule on nüüd arenenum kui eesti luule ja selles mõttes on võib-olla natukene isegi tõlkida keerulisem. May, Persidski, teie olete koostanud paari aasta eest luulevalimikku, mida nüüd teie selle kohta ütlete, kuidas seda nüüd võrrelda siis kas kas on siin vahet või ei nõustu selles mõttes oma abikaasaga? Ma nõustun ja ei nõustu ka, sellepärast et ungari luule on küll igas mõttes võib ütelda maailmaklass maailmatasemel aga Eestis ta ei ole veel küllaldaselt avastatud. Tõlgitud on pätefit ja mõnda teist ka, aga ei ole. Ülevaadet Ungari tähtsamate luuletajate kohta ei ole ilmunud antoloogiaid ja praegu suursaadik härra vila jaaburski initsiatiivil on koostamisel ungari luulevalimik eesti keeles ja seal on toortõlgete tegemine, on jaotatud härra mitme inimese vahel, mina sain ka kolm autorit ja teen, teen reaaluseid tõlkeid. Ja siin on mul siis võimalus võrrelda seda mõtteviisi ja struktuuri. Ja kui ma ise koostasin eesti luule antoloogia Ungaris väljaandmiseks, siis minu mees tegi luuletajatele eesti keelest ungari keelde. Need toortõlked või reaalused, tõlked ja tõlkijad, kes ka oskasid või oskavad eesti keelt kasutasid siiski neid tõlkeid selles mõttes, et luulest ei ole väga kerge ju võõrkeeles või teises keeles aru saada, vaata et võrrelda oma arusaamist ja et mitte viltu minna. Ja nii, et mul oli selles mõttes oma kodus oli olemas, kui ma koostasin ja valisin uusi tõlkijaid, siis mul oli nendele anda käte täpne sõnasõnaline variant eesti keeles. Aga seda nüüd püüab teha Kabila Jaavorzky oma kaastöölistega, et anda eesti luuletajatele täpne sõnasõnaline tõlge. Ja kui ma võiksin võrrelda nüüd ega mina ise ei ole luulet tõlkinud maas ainult. Ja ei oskakski tõlkida, tähendab luulet kunstilist tõlge, taba sõnasõnalist tõlget, ma võin küll teha ja ma võrdlen nüüd neid autoreid, keda mina tõlgin, need on väga kõrgel kunstilisel tasemel autorid ja võib-olla Ungarlase mõtteviis ehk on keerulisem kui eesti kirjanikul või eesti luuletajal. Või tundub see mulle sellepärast nii, et eesti keel on mu emakeelset, kui ma eesti keeles loen ühe luuletuse läbi, siis on, on enamasti selge mõne üksiku autori puhul ikka tuleb ette näiteks Uku Masing, et ei saa täpselt aru, et kui inimene loeb oma emakeeles luuletust siis ega tema seal enda jaoks neid ridu ju eraldi enam ei tõlgi, tema võtab vastu kogu mulje ja kui ta üksikutest sõnadest ei peaks aru saama, siis elab temas siiski ja loob sellest terviku visuaalne mulje. Ja mingi meeleolu, mis seal on. Nüüd Ungari autoreid tõlkides näen, et tuleb väga-väga süveneda sellesse sisusse ja mis ja sellesse, mida see autor tahab täpselt öelda ja ta on kasutanud või kasutab. Võib-olla, ja seda ei saa üldistada mitte kõik just nagu keerulisemaid struktuure. Te mõtlete nagu keel on rohkem konstrueeritud või on ta poeetilise või mis mõttes keerulisem? Võib-olla tal on lauseehitus ka keerulisem, sealt annab otsida, kus on alus ja öeldis jaa, jaa. Kui see järjekord on tihti peidetud, täpselt need kõige tähtsamad sõnad, et tuleb otsida lause on küllaltki pikk siis ta kasutab palju metafoore ja kasutab palju oma keeles kõigile tuntud võrdlusi, mis nüüd, inimesel, kes kellele, kelle jaoks on võõrkeel, ei ole kohe täpselt arusaadav, et see võrdlus. Ja selles mõttes on hea, kui oma perekonnas on olemas allikas, kelle poole saab pöörduda ja ma arvan, et see On niimoodi igast keelest. Kui on lähedal inimene, kellel see on emakeel siis saab selle autentse variandi kohe teada. Aga kui seda ei ole, siis peab kaua otsima, sest sõnastikudes ei ole ju neid nüansse sees. Juba kaks aastat töötanud suuri eesti ungaris sõnastiku kallal, nüüd olen juba ka juures, ka, on meeletult suur tähti ja ikka palju varemgi ma, ma olen tõlkinud nii palju eesti kirjandusest. Üks 25 raamatut või isegi rohkem ja kuidas Eesti ja ungari keel on kodus räägime eesti keelt juba 43 aastat ja majja ei tundnud, et eesti keel kõlbaks vähem me või see et Ungari ja eesti keele vahel on nii, et üks on ühe, võib palju rohkem ütelda, kui teistel sulle ei ole? Ei märka. Eriliste Nonii matemaatikas on üks väljend, et on niisugused väiksed summad, mida võib mitte arvestada, noh, see on see Ungari ja see eesti keele vahelgi võib-olla Ungaris Dirges Ungari keeles ikka 500 aastat, et juba on tõsine kõrge tasemega kirjandus, et stiilis on midagi, aga see ei ole oluline. Kuid tõlkisin siiski ikka aastakümneid ei pannud tähele, kui Jaan Krossi, Valtoni või Tammsaare Tuglas tõlkisin, et et ungari keel on kõrgemal tasemel neis umbes umbes sama, et eesti keel on Euroopa riigi tasemel. Te mainisite seda, et eesti keel ja ungari keel on selles mõttes nagu ühtviisi arenenud keeled, et ei ole raskusi ühest keelest teise tõlkimisega. Aga ma tahan küsida natukene selle kohta, Ta noh, mis ei ole nii, ütleme sõnasõnaline tõlge, vaid, mida tuleb lugeda ridade vahelt, teinekord ma pean silmas fraseologismiga idioome, mis on ühe keele biitlikud väljendid mida ei saa tõlkida niimoodi, et tõlgitakse lihtsalt need sõnad ära kas nende tõlkimisega, ütleme nüüd siis ungari keelest eesti keelde või vastupidi on teinekord teil raskusi olnud. Te ei olnud aga eesti keeles, selles mõttes võib-olla isegi isegi rikka me sellepärast, et ungari keel nagu ütlesin, et on väga ühine ja eesti keeles, et on Lõuna-Eesti keel ja see need murded suurem, et suuremad erinevused ja selle tõttu on Südonime, on rohkem me nagu susi ja hunt ja seif fraseoloogilist. Me eesti keeles on väga-väga arenenud ja siin küll võib-olla natukene kem kui ungari keeles, aga ikka ma ei mäleta, et oleks olnud mul letti raskusi sellega. Kuidagi tulin toime. Vaatame ka natukene neid raamatuid, mis mees siin laua peal on, need on välja antud Ungaris, mõlemad on kahe köitelised, üks on siis luuleraamatut ja päris värskelt on tulnud trükist ka lühiproosa. Palun tutvustage lähemalt. Need kogumikud on välja antud sombathy Pedagoogikaülikooli poolt ja peatoimetaja professor Jaanus Pusday töötab ise ka seal, aga ta tal on oma kirjastus seal ülipedagoogikaülikooli juures ja ta eriala erialaks on soome-ugri keeled, nii et see huvi eesti keele ja kirjanduse vastu. See on tema puhul see endastmõistetav ja ta on ka kunagi minu õpilane olnud eesti keelt õppinud ja väga andekas keeleteadlane. Nii et tema leidis võimaluse nende raamatute väljaandmiseks esimene nendest kaks aastat tagasi eesti luule lüüa. Antoloogia 20. sajandi luule ilmus kaks aastat tagasi 2000. aastal Tartu Ülikoolis toimunud soome-ugri rahvusvahelise soome-ugri kongressi auks ja teine eesti lühiproosa valimik ilmus äsja umbes kolm nädalat tagasi. See annab mingi ülevaate palju lühema perioodi kohta eesti lühiproosa. Sajandi lõpul tähendab tekstid sajandi lõpul lühiproosas, need tahaksid rohkem nii tutvustada erinevaid käekirju, mis eesti lühiproosas esinevad. Autoreid on 17 ja tõlkijaid on 16. Ja valiku tegite teie ise. Valiku tegin, mina ja hakkab põhimõte oli see, et näidata viimase kümne-kaheteistkümne aasta jooksul ilmunud lühiproosa erinevaid käekirju sest peab ütlema Eesti jaoks olilt. Seitsmekümnendad kaheksakümnendad ja üheksakümnendad aastad olid väga produktiivsed, ilmus palju eesti klassikalist kirjandust ja ka tänapäeva kirjandus aga tekkis paus, tekkis just 90.-st aastast või juba 89.-st alates. Või sooviks oli nüüd näidata, et mis suunas on vahepeal edasi mindud ja kas tuntud ka Ungarist tuntud kirjanike käekirjad on vahepeal muutunud ja mis suunas nad on muutunud ja siin? Selle kogumiku alguses on antud ka lühike kokkuvõte selle kohta, missugused tähtsamad eesti kirjanduse tõlked on Ungaris viimase 30 40 aasta jooksul ilmunud. No see lühiproosakogumik on tõesti veel nii värske, et selle nagu vastuvõtust Ungaris ei saa ilmselt veel rääkida. Kas on teel, aga juba mingisuguseid vastukajasid luulekogumiku kellade hellus kohta? Selle kohta olen kuulnud küll Ungaris, ainult niisugust soodsat vastukaja on ilmunud retsensiooniajakirjades ja ka eesti seltsis. Ungari Eesti seltsis on kõneldud sellest, see on olnud toetav ja ja soosiv ja inimesed on hinnanud seda, et on ilmunud valik kuni sajandi lõpuni üks arvustusi võid. Selle antoloogia tutvustusi oli küllaltki huvitav, selle tegi eesti ungari, Ungari eesti seltsis. Kirjandusteadlane laius Sopory, kelle eriala on soome kirjandus ja soome keel, aga rohkem soome kirjandus ja ta on tõlkinud Ungari keelde. Palju palju teoseid, mitte ainult proosat, vaid ka luulet ja ka näidendeid, nii et ta on soome kirjanduses väga kodus ja tema tegi ühe lühi lühiülevaate selle antoloogia kohta oma esimeste muljete alusel, võrdles soome ja Eesti luulet ja leidis huvitavaid paralleele. Leidis, et maailmanägemus on eestlastel ja soomlastel enam-vähem ühtemoodi, ungarlaselt on see natukene teistsugune. Aga mis on ühine eesti ja ungari kirjanduses, luules, viimase aja luules, see on see ühine periood viimased 50 aastat nõukogude korda sel ajal tekkinud probleemid ja nende probleemide kajastus ja kajastamine luules ja metafoorid ja, ja võrdlused ja nii edasi. Et need on ungallasele väga arusaadavad, tähendab see periood lähendas kuidagi eestlasi ja ungarlased, sest see oli ühine. Ja muidu on siis tähendab maailmanägemus ja looduslähedus. Et see on eestlasel ja soomlasel lähem, nemad saavad teineteisest siis paremini aru kui näiteks ungarlane ungarlane ehk leiab, et võib-olla mõnikord on liiga lihtsalt asjad öeldud. Peaks filosoofilist külge rohkem olema ja nii edasi, aga ma isegi mõtlen, et ma peaksin selle retsensiooni, mis autoril laius Sopolil on ka kirjalikult ilmunud, ma peaksin selle tõlkima eesti keelde ja avaldama näiteks sirbis sest inimestel oleks huvitav teada saada, et mis tema luulest mõeldakse või kuidas seda võtab vastu lugeja või tunnetab lugeja ungaris ja lugeja, ütleme Soomes. Teie olete tegev ka Ungaris eesti seltsis. Kas seal õpetatakse ka eestikeed, kas seal on suur huvi? Ütleme siis nende inimeste seas, kes Eesti vastu huvi tunnevad. Kas on suur huvi ka eesti keelt õppida ja kas seda on seal võimalik teha? Ega eraldi ei ole võimalik teha, mu eesti keelt on võimalik õppida ülikoolis, kus nüüd juba vähemalt kuus aastat on olemas eesti keele eriharu ja enne seda said ülikoolis eesti keelt õppida filoloogid. Ungari filoloogid, kes oma eriala kõrvalt olid kohustatud õppima veel üht või kaht soome-ugri keelt ja kirjandust, nii et see on olnud pidevalt pikema aja jooksul väiksema tundide arvuga, aga nüüd viimased kuus, seitse aastat, nüüd on eesti keele eriharu ja need üliõpilased õpivad, õpivad eesti keelt ja eesti kultuuri üsnagi põhjaliku programmi alusel. Ja me loodame ja on juba näha, et see töö on kandnud vilja ja on olemas juba mitmeid väga andekaid noori filolooge, kes on võimelised mitte ainult suuliselt tõlkima konverentsidel ja kokkutulekutel ja delegatsioone saata delegatsioonidega kaasa minna igale poole, kasvõi Parlamendis ja nii edasi. Aga on, nende hulgas on ka võimekaid kunstilise osa tõlkijaid, nii et see töö on juba vilja kandnud, kuigi see ei ole veel nii väga kaua aega kestnud. Ja loodame, et nendest üliõpilastest tuleb siis tubli järelkasv Eesti kultuuriharrastajatele ja mitte ainult harrastajatele, vaid et nendest tulevad inimesed, kes käed külge panevad ise, kui vaja.