Kas mäletate oma lapsepõlve lemmikraamatust Pal-tänava poisid lõiku, kus Joseph Varoshi koolimaja kõrval türgi meega kauplev itaallane tõstab oma kauba hinda, sest tal tahetakse sealkandis kauplemine ära keelata, et poisid oma raha ei raiskaks. Nii ütlebki see mees poistele vaevalises ungari keeles. Varem oli kõik üks croitzer, nüüd maksab kõik kaks, croitzer. Me räägime rahast ja hindadest, palkadest ja toimetulekust. Ungaris abiks Ungari raadio kolmekümneaastase staažiga vanemtoimetaja ja parlamendi spondend Andra štoomani, kelle igapäevatöö on jälgida Ungari parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni kõiki koosolekuid ja vahendada kuulajatele, kuidas sünnivad kompromissid kõigi inimeste toimetulekut ja rahalist seisu reguleerivate seaduste ettevalmistamisel. Ungarlane on oma rahvusliku valuuta Forinti üle uhke. Kõigepealt selle pika ajaloo pärast. Forinteid luges ungarlane oma raha kukrus juba 14. sajandi alguses, kui selle võttis kasutusele tookordne Ungari kuningas, olles Forinti nimetuse laenanud Itaaliast õitsva pangandusega Firendsest. Türgi ikke ja teised võõrad valitsejad on Ungaris vahepealsetel sajanditel paljusid muid rahaühikuid kehtestanud. Uuesti võtsid ungarlased Forinti käibele pärast teist maailmasõda 1946. aastal. Nüüd valmistub Ungari saama Euroopa Liidu liikmeks ja sealt edasi paari aasta jooksul ka Euroopa rahaliidu liikmeks mis tähendab, et ka Forinti asemele astub euro. Erinevalt Eestist ei kontrolli rahvusvaheline valuutafond Ungari majandust ega rahandust ja Forint pole seotud ühegi nõndanimetatud tugeva valuutaga. Aastaid kestnud vaidluse sealse keskpanga ja valitsuse vahel. Forinti stabiilsuse ja kõrge inflatsiooni üle lõpetas Forinti kursi kõikumisulatuse laiendamine aasta tagasi eelmise peaministri parempoolse Viktor Orbani ajal. Inflatsioon kahanes siis 16-lt protsendilt kuuele. Forint tugevnes hoobilt 10 kuni 12 protsenti, kuid sellega kaasnenud eksport, võime kahanemine on Andras Toomani väitel põhjustanud taas väitluse keskpanga ja seekord uue peaministri vasaktsentristlik Peeter meieži vahel, kes seisab väikeste just nimelt ekspordist elatuvate Ungari firmade eest. Ungaris on pangad läbi teinud ligilähedaselt samasuguse arengu nagu Eestiski. Sotsialismi ajal oli seal ainult üks riiklik pank, õieti hoiukassade süsteem, lisaks paar väliskaubanduspanka välisfirmade teenindamiseks ja see oli kõik veel enne suuri poliitilisi reforme. 1987. aastal pandi Ungaris riigi pankade laenuosakonnad tööle kommertspankade põhimõtetel. Ja kui poliitilised reformid järgi jõudsid, oli juba kerge panku privatiseerida, sest organisatsioonilisi takistusi ei olnud. Sarnaselt Eestiga kostab nüüd ka Ungaris hääli, et panku poleks tohtinud erakätesse müüa ja tuuakse näiteks Austria ja Itaalia, kus pangad on edukad ka riigi omanduses. Budapesti äärmised parempoolsed leiavad, et pankadel on majanduses liiga suur mõjuvõim. Seda enam, et sarnaselt Eestiga ei kuulu ükski panka ungaris rahvuslikule kapitalile. Seal on käibele läinud kõnekäänd, et kui enne valitses Ungarit sotsialistlik tank, siis nüüd valitseb kapitalistlik pank. Eesti raadiole intervjuu andnud majandusajakirjanik Andras Tomani hinnangul on tugevad krediidiasutused turumajanduse üks nurgakivi ja kui inimlikult mõelda, siis kes viitsiks enam seista pikkades hoiukassasabades ja taluda viisakusetud kohtlemist. Nüüd on Ungaris pankades järjekorrad kadunud, pangapreilid naeratavad lakkamatult ja kliendid on rahul. Andreas viitab ka paarile pankade sund liitumisega lõppenud loole siirdeaja Ungaris. Kuid nüüd on põhiliselt saksa ja huvitav, huvitav ka väikese Hollandi pangad end madjarid temal kindlalt sisse seadnud ja kollapsid jäänud minevikku. Kas ungarlastel on kerge pangast laenu saada? Laenu saamine pole just väga lihtne. Kõik valitsused, nii parem- kui vasakpoolsed, on juba aastaid pidanud ülitähtsaks eraettevõtluse jalule aitamist ja üks vorm, kuidas seda teha, on soodsatel tingimustel pikaajaline laen, millel mõningal juhul on ka riigigarantii. Teisalt kummitavad ka Ungarit 90.-te aastate panga krahvid mitmel pool maailmas tingitud just nõndanimetatud halbadest laenudest. Ungariski polnud sotsialismi kokkuvarisemise järel inimestel erilist kapitali, et oma talu rajada või perefirma püsti panna ja pangalaen on olnud asendamatu. Taas viitab Andra omani eelmise valitsuse ja tänavu kevadel ametisse astunud uue valitsuse majandus poliitiliste erisustele, mistõttu siinkohal väike selgitus. Eelmine Paremtsentristlik valitsus, peaminister Viktor Orbáni juhtimisel tuli võimule 1998. aasta kevade parlamendivalimiste järel ja rahvusvaheliste hinnangute põhjal on Ungarist saanud just neil aastail kõige tublim Euroopa Liidu kandidaatriik. Tänavu mais soosis valimisõnn napilt sotsialistide ja Vabade demokraatide liitu, mida juhib nüüd endine rahandusminister sotsialist Peeter medieži ja mida vaatlejad vasaktsentrisse paigutavad. Ja mõistagi teeb uus valitsus majanduse vallas paljudki vastupidi. Kui eelmine näiteks kui Viktor Orbani valitsus töötas välja grandioosse plaani väike- ja keskmise suurusega ettevõtete toetamiseks siis uus valitsus on lubanud seniseid toetusi kärpida, kuid tahab selle vähema raha jaotamist ja kasutamist paremini kontrollida. Ent vähemalt ühte parem valitsuse saavutust eruta vasaktsentristist parandama. Nimelt saavutas Viktor Orbani valitsus Euroopa Liiduga peetud põllumaade ostu ja müüki käsitlevatel läbirääkimistel kokkulepe, et kvaliteetsete muldadega põllumaad ei tohi pärast Ungari liikmeks saamist Euroopa liidus seitsme aasta vältel välismaalastele müüa. Ja seda keeldu võib olenevalt põllumaa hinnatasemest veel kolmeks aastaks pikendada. Riik müüb maa farmeritele. Kui küsisin, milliseks hindab Andrashnud omani ungarlaste elatustaset, siis ta peab seda keskmiseks, ütleb isegi, et see on parem kui varem, kui keskeltläbi võtta. Ent keskmist inimest tegelikus elus pole olemas. Küll on aga inimesi, kes elavad külluses ja teisi, kes peavad väga vähesega läbi ajama. Nagu meiegi, meenutavad ka ungarlased, et paljukirutud sotsialismi ajal polnud ometi arutus rikkuses suplevaid ega masendavas vaesuses elavaid inimesi, nagu nüüd on nii meil kui Ungaris. Rikka inimese vastu pole ju kellelgi midagi, kui ta seda raha just varastanud pole. Aga vaesust on valus vaadata ja siin nimetab Andraaž suurima probleemina Ungari poolt miljonit mustlast. Osa neist räägib Ungari osa Rumeenia osa oma mustlaskeelt. Paljudel muslastel jääb koolitee pooleli, nad alustavad pereelu juba teismelise eas kuid ilma kõrghariduseta on Ungaris raske tasuvat tööd leida. Nii ongi töötus mustlaste hulgas suurem kui ungarlaste seas. Aga valitsus otsib lahendusi. See poliitiline sõnakõlks on ka ungarlastel tuttav. Paar sõna ka palkadest, ehkki palganumber üksi ei ütle elatustaseme kohta midagi, kui hindu ei tea. Keskmine kuupalk Ungaris on 100000 Forentit mis teeb umbes 400 eurot või natuke alla seitsmest 1000 Eesti krooni. Ungarlane teab, et see palk on madal, aga ka esmatarbekaupade hinnad on Lääne-Euroopa omadega võrreldes madalad. Uus vasakpoolne valitsus kavatseb avaliku sektori palku tõsta tervelt 50 protsendi võrra, mis on ühest küljest palju ja vastab inimeste ootustele. Kuid teisalt ennustab inflatsiooni kiiret kasvu. Mistahes hinnaga, aga Ungari kavatseb oma palgataseme viia vähemalt Euroopa Liidu vaesemateks peetud liikmesriikide Portugali ja Kreeka tasemele. Minimaalpalka seda, millest vähem ei tohi riigist kellelegi maksta, tõstis eelmine valitsus Ungaris jõuliselt ligi kaks korda ja nüüd on see 50000 Forintit ehk pisut vähem kui 4000 Eesti krooni. Uus valitsus omakorda seab sisse kaks korda suurema miinimumpalga kõrgharidusega töötajaile umbes 107000 Forintit. Et arstil sanitarid poleks ühesugune miinimumpalk ja valitsus on lisaks veel lubanud miinimumpalgale ka tulumaksuvabastuse. Mais ametist lahkunud valitsus oli sisse seadnud tulumaksusoodustuse lastega peredele, mis on Eestiski pikki aastaid mõne erakonna valimislubadustes olnud. See tähendab, et mida rohkem on peres lapsi, seda suurem on lapsevanema maksusoodustus. Praktikas kukkus Ungaris nii välja, et suurema sissetulekuga pered said riigilt tänu lastele suurema soodustuse väiksemate tuludega vanemateni või kellel üldse tööd ei olnud, see soodustus ei jõudnud. Uus vasakvalitsus korraldab lastetoetused taas ümber ega vabasta lasterikkaid peresid tulumaksust. Kui vaadata siit eesti poolt Ungari põhilisi majandusnäitajaid ligi nelja protsendilist sisemajanduse kogutoodangu kasvu ekspordi kasv ületab tordi oma ligi kaks korda, tööpuudus vaevalt kuus protsenti siis teeb pisut kadedaks. Budapesti tänavapildis pole vahet Tallinnaga eriti märgatagi. Küll aga tõmbas vahe sisse tänavune ÜRO inimarengu aruanne, kus Ungari on 35. Eesti 42. kohal. Kas ungarlastel on oma kodumaal kirge oma firma käima panna? Küsisin intervjuu lõpuks. Seadus annab selleks igaühele õiguse. Kohaliku omavalitsus teeb maksusoodustusi, pank annab laenu. Nii et ärikliima on ettevõtja sõbralik. Aga ungarlane pole ebaeduga äris alati harjunud, ütleb Andreas Tomani. Ja igaüks ei tahagi olla endale tööandja mis kokkuvõttes toetab kõigi siirderiikide kogemust. Riigikorda ja majanduskeskkonda on kergem muuta kui inimeste mõtteviisi. Lisaks Ungari Raadio majandusajakirjaniku Andrast omani intervjuule on selles saatelõigus kasutatud tänavu kevadel Eesti Päevalehes ja äripäevas ilmunud materjale.