Kõik on märganud, et tänapäeval tahetakse sageli olla küll sillaks ida ja lääne vahele sillaks lõuna vahel ja sageli taga ollakse, ungarlastel on selline lugu nende Gruusia ja saatustes, et nad tahes-tahtmata seda seda ongi. Ja hoolimata sellest, et nad oleksid siis siin niinimetatud Karpaatia basseinis on meil omal ka siin nii hästi piisavalt kõrgeid mägesid üle 1000 meetri kõrgeid kui siis seda lage ala Pustat, mis väidetavasti kunagi on olnud ka ju metsaalaga, aga omamoodi väga ammuse lageraide ohvriks langenud metsaala ja metsanel mägisemas piirkonnas praegugi veel. Ja siis on sellist mahedama kliimaga künkliku piirkonda Lääne ja Lõuna-Ungaris ja ka siin Kesk-Ungaris, kus on tuntud veinialad ja kasvavad, kasvavad üldse väga hästi, kõik kõik, mis kasvama pannakse. Tuntud ütlused, et kui hobusemees läks juhtumise, kõrtsi aabitsa maasse torkas, siis ei pidanudki väga kaua olema kõrtsis olnud, kui ta välja tulles leidis, et on juba lehed küljes ja võib-olla mõned viljadki. Noh, niisugused naljad on siin, aga Eesti jaoks on ja eestlase Jaakson Ungaril kahtlemata selline eriline tähendus, et nad on meie keelehõimud. Ja kuigi see ei ole nii selgesti arusaadav kui meie lähemate naabrite soomlaste juures ja liivlaste puhul ja teistegi puhul seal meie kandis loode poolsid Ungarist vaadates siis ometi ometi meilgi oma 50 60 sõna, mis oleksid üsnagi sarnased või väikese seletuse puhul hästi äratuntavad ja õige palju sellist ollust keeles, mis on struktuurilt ja, ja ülesehituselt sarnane eesti kala on Ungari keeles all. Vesi on viis, käsikäes silm on seal vägagi täpselt sobib. Meie arusaamisega kokku, see sarv on sarv. Pask ongi vask ja neid neid sõnu pikemalt järele mõeldes leiaks kahtlemata veelgi. Aga sõnade moodustamine ja, ja mitmed muud sellised rohkem keele sisemusse minema seigad on ka sellised, mille kirjeldamine läheks ehk ehk omate veidi tüütuks on tõestanud seda, seda sugulust, iseasi nüüd on, see on ka uuemaid, keele toored, aga mulle tundub, et see siiamaani klassikaline vaatevinkel kõlbab meid sõbralikke, suhteid, sellist sooja tundmust, mis meie, mitte väga lähedaste naabrite puhul nagu Eesti ja Ungari on kõlbavad kõlbavad hästi iseloomustama. Vesi on kindlasti üks selline element, selline ollus, mis on meile omane ja ühine. Kui meil on meri selline suur arusaadav, äratuntav nähtus, siis siin kahtlemata on selleks kõige suuremaks veeks Doonau selline võimas jõgi mis vahel on tekitanud ka oma üleujutustega suurt mureta. Mis läbib paljusid riike, sellel on ka suur tõmbejõud mitte ainult majanduslik tähendus, vaid ka vaid ka suur sümbolväärtus. Ja siin on veelgi jõgesid, Pizza kindlasti ja traava lõunas. Ja siis ka mõned suured järved nagu palatoni sõnum kallastele ka selline vappi Järvama moodi tunnuslik järv, kuhu tullakse väga meelsasti kõigist lähedastest riikidest suvitama kaka teda niisama vaatama imetlema. Eestlastel on on sellised järved kaduntud Peipsi, Võrtsjärv ja mitmed muud tähtsad järved nagu Pühajärv, Viljandi järv. Siin on need veega seotud nähtusega kõik need veed tähtsad veed, veesilmad, veelagendikud ka omamoodi olemas. Mis on võib-olla kõige suurem erinevus on see, et Ungari on kindlasti beini riik, ta on kindlasti üks maailma tuntud veiniriikide seast. Kui nii võib öelda, siis meie oleme olnud kindlasti üks maailma tuntud kartuliriikide seast ja kuigi need asjad on erinevad, siis mõlemad võiksime nende asjade üle uhked olla. Ungarlased oma veini üle on uhked, meie vahepeal ei ole kartulile väga uhked ehk olnud, aga aga kui pakkuda Unga lastele või ka minu pärast taustal lastele või, või Slovakkidele või, või Horvaatidele Eesti kartulit süüa, siis nad on väga rõõmsad ja küsivad ja imestavad, kust poest või kust turutamisele kartul ostetud Eestist olen lasknud tuua viisat toonud. Siis siis nad tahaksid küll Eestis seda kohe saada. Ma tean, et ka Eesti metsa vastu tuntakse huvimetsaga vabastanud, et meievahelised kaubateed ja see on ka üks ungarlaste eestlaste läbikäimise niisugune omapära, et meil ei ole väga lihtne siin teineteisele ja üksteisel külas käia, kui soomlaste juures me saame käia väga lihtsalt ja nemad meie juures, siis isegi moodsate liiklusvahendite juures, mis tänapäeva kõik on siis rongiga on see praegu juba kauniski oluline või veel kaunis keeruline, kuna kuni ei ole seda Kesk-Euroopa haara tehtud autodega annab ikka sõita. Ja lennukitega tuleb sõita mitut pidi siksakis, enne kui pärale jõuab. Ja siis ongi sageli olnud selline ühendav jõud ühendav tunne, see samane tundu selles sugulusest see, mis muidu häid suhteid veelgi rikastab. Meil on ju kõikide riikidega, ma ütleks siiski kenad suhted, aga mitte kõikide riikidega ei ole meil võimalik öelda minna tagasi nende asjade juurde või minna taas nende asjade juurde või minna edasi nende asjade juurde. Ka siis, kui olid kaunis ebamugavad ajad ja meie riigid ei olnud kaugeltki päris vabad, siis ometi just need kultuurisuhted, keele, suhtlejate, kirjanduste tõlkimine ja üldse, et oli põhjust neist asjust rääkida hoidsid mõnedki asjad elus, millel oli algus pandud juba ammu. No kui me ka Koidula aegu ei, ei pea piisavalt moodsateks näiteks millegipärast siis olgu öeldud siiski, et 20. 30. oli hõimuliikumine meie riikide vahel juba midagi väga omast. Seda peeti prestiiž, eks kõrgete poliitikute seas riigi peadeni välja rääkimata akadeemilistest ringkondadest sisse akadeemiline, eeskätt humanitaaria kandis, seda tundub, et väga väärikalt taas nende vabamate aegadeni, kus kus praegu võib rõõmu tunda siin selle üle, et kui meie võtame sellise asja, mis käib ka riikidevahelise läbikäimise juurde nagu peale päris diplomaatide on aukonsulite institutsioon. Ja on just väga meeldiv, et Eesti ja Ungari aukonsulid mõlemas riikides on mitte lihtsalt tuntud ja teada inimesed, vaid nad on ka kõrgelt haritud soome-ugri asjust teadlikud isikud. Ja see selle üle võib ainult rõõmu tunda. Rändaja hinge ja südant kosutab, kui ta kaua kodumaalt eemal olnuna võõrsil oma saatkonnahoone seinal rahvuslippu näeb ja mõnel 10-l ruutmeetril kodumaa pinnal jalgu saab puhata. Eesti esimene asju Ungaris oli 1921. aastal tuntud teatrimees Karl Menning. Esimene suursaadik Aleksander Hellat määrati Budapesti aastal 1922. Pärast ligi 60 aastat kestnud sunnitud pausi avas Eesti saatkonna ruumid uuesti möödunud aasta septembris ja praegu esindab Eesti huve Ungaris erakorraline ja täievoliline suursaadik Toivo tasa, kes oma eelmisel välismissioonil suursaadikuna Austrias resideerides oli samal ajal ka saadik Ungaris. Mul on kahju, et meie pikast vestlusest Toivo tasa ka Budapestis lendva tänaval asuvas Eesti saatkonnas mahub sellesse saatesse vaid napp 10 minutit. Tõid varisin lõigu, kus jutt käib Ungarist, Euroopa südames ja ristumisteedel ning sugulasrahva sümbol väärtustest. Üleeile hommikul helistasin uuesti lendva tänavale ja mõistagi algas jutt suursaadik Toivo tasa ka üle kallaste ajavast toonaust. Õnneks polnud uputus Budapestis nii hull kui näiteks Prahas või Dresdenis. Küll olid sajad vabatahtlikud pikki päevi väljas, et Doonau kaldaid liivakottidega kindlustada ja sellest oli abi. Kuidas ungarlased niisugustes oludes tänavu oma rahvuspüha Püha Istvani päeva tähistasid? Tänavu oli natukene siin see püha Istvani päeva tähistamine sordiini all loomulikult üleujutuse tõttu. Sellel päeval on oma traditsiooniline rituaal oma traditsioonilised asjad, mida siin üheskoos tehakse. Nii näiteks algab päev piduliku sõjaväerivistusega. Kosuti väljakul Parlamendi juures, kus toimuvad üldse selle riigi suurimad ja tähtsamad rivistused. Pidulikud sõjaväetseremooniad ja seal annavad siis selle päeva hommikul sõjaväeakadeemia lõpetajad noored ohvitserid oma vande. Siis toimub peaministri kõne Parlamendi ees. Õhtul on suurem vastuvõtt, kus siis osaleb ka diplomaatiline korpus ja avalikkuse esindajad. Selle pakuvad siis president, parlamendi esimees ja peaminister. Ja õhtul on veel suur ilutulestike suur jalutamine. Budapesti kaldapealsetel ja rõõmsad üritused toimuvad igal pool Ungari linnades, külades kõikjal, kus see vähegi võimalik on. Tänavu aga ei toimunud peaministri kõnet parlamendis ei toimunud ka õhtust rõõmsalt vastuvõtu siin suurele seltskonnale just sellepärast, et toona siiski oli väga ähvardavalt kõrgtasemel ja, ja mitukümmend 1000 inimest töötas palehigis liivakottidega linnast ülevalpool jõekaldaid kindlustades. Tuhanded inimesed olid sunnitud kodudest lahkuma, nii et oli veidikene kurvem õhkkond kui tavaliselt. Aga siiski toimusid näiteks Debretsinis traditsiooniline lillekarneval päevastaja õhtuste karnevalirongkäikudega. Segedis näiteks tulid sõbrad Ukrainast, toimusid suured peod, kontserdid, seal tantsupeod Budapestis endas veel mitmel pool linnaosades. Šopronis toimus suur õllepidu ja seofokis näiteks toimus suur puhkpilliorkestrite võistupuhumine ja nii edasi ja nii edasi, nii et kõikjal ikka midagi toimus. Kas ka Ungaris elavad eestlased seda päeva kuidagi, märkisid? See on nüüd selline päev, kus eestlased, kes muidu Ungaris elavad ja töötavad, on kas puhkusel või oma Ungari sõprade tugevas embuses, nii et meie ühiselt siin sel päeval senimaani ei ole midagi suuremat ette võtnud, kuid igaüks tähistab seda päeva omal moel. Aga eesti kogukonnast Ungaris võib ikka rääkida. No eesti kogukond Ungaris on õige väike, õige väike, kui me siin räägime vabadest soome-ugri rahvastest ja riikidest, siis, siis meie kogukonnaga Soomes ei anna seda paraku üldse võrrelda. Siin saatkond muidugi ei pea arvet täpsemalt siin eestlaste üle, kes siin, kes siin elavad, sellist nõuet ja kellelgi ei ole, ta peaks tulema ennast siin eesti saatkonnas kuidagimoodi Möldima või kirja panema, välja arvatud, kui meil tulevad näiteks valimised. Aga me arvame, et eestlasi, Ungaris alaliselt on vast tosinkond inimest, tosinkond inimest, seda õige vähe. Kuid noh, näiteks meie selts, Eesti, Ungari selts on märksa suurem, siin on 100 püsiva liikme ringis ja kutseid läheb läheb 120-le 30-le inimesele. Ja kui me veel need sõbrad juurde võtame, kes sageli käivad seltsi või ka saatkonna või ka Eesti Instituudi ettevõtmistel, siis neid muidugi tuleb kokku juba sadu ja sadu. Eestlased, kes Ungaris elavad, töötavad, kas ülikoolides eesti keele kirjanduse, kultuuriloo õppejõudu täna nende perekonnaliikmed on sageli nõnda kaasas? Eestlasi töötab ka mujal, on pensionäre, kes Ungari ajalugu lähemalt teab, see teab ka seda, et ega ei olnudki väga lihtne eestlasel varematel aegadel Ungarisse sattuda või siia püsima jääda. Nii et sellisena see kogukond on püsinud üsna väikesena, kuid meie sõpruskonda suur Ega midagi tänane intervjuu eest ja hoidke siis sinimustvalge rahvuslipp Ungaris hästi kõrgel. Teeme seda ja soovime sama teile kõigile Eestis aitäh.