Vikerkäär. Tere, head kuulajad. Tänane Vikerkääru saade on omamoodi ajalooline, sellepärast et Valter ja Jaak Ojaga on esimest korda selles olukorras, et neil ei ole oma külalisega silmsidet. Tema on nimelt ligi 200 kilomeetri kaugusel Eesti Raadio Tartu stuudios. Ja nüüd ongi hea meel tutvustada teile meie külalist. Ain Kaalep, tere tulemast. Tere. Ma tahtsin siia vahele ütelda. Sa mäletad, kindlasti vanasti lõpetati kirjasid niisuguse toreda formuleeringuga ilma silma nägemata ja käe andmata. Nüüd me alustame niimoodi? Jah, ilma ilma silmanägemist. See on väga ilus formel. Väga kahju, et seda enam suurt ei kasutata. Teeme siis seda saadet tänu kõikvõimalikele tehnilistele saavutustele. Kui palju? Ain Kaalep ise on kaasa läinud viimasel ajal kõigi nende uuendustega, kas, kas näiteks arvutiga ka juba on sinasõprus loodud või, või kuidas? Mina olen pigem läinud ajaloos tagasi. Ma kirjutasin kirjutusmasinaga, aga see on nüüd roostes ja ei taha enam mind teenida ja nüüd ma kirjutan lihtsalt käsitsi ja, ja lasen arvutile arvutil teistel ümber kirjutada. Ma ei ole veel arvutini jõudnud. Aga kuna ma üldse kirjutan võrdlemisi vähe, no minu põhižanronju luule luuletõlked, eriti teksti ei ole eriti palju. Niiet. Põle-põle üldse raske mul oma tööd teha edasi käsitsi. Ma muidugi arvan, et eks ma pikapeale selle arvuti juurde jõuan, aga praegu veel ei ole jõudnud. Et oled sa varane tõusja või, või hiline töötaja või kuidas see päevarežiim on? Minu parim tööaeg on eluaeg olnud öösel ja hommikul tahan ma võrdlemisi kaua magada. Siis me oleme täitsa ühtemoodi, nii et kes mulle enne kella kümmet helistab, on minu vihavaenlane mul peaaegu sama, olen täiesti poolt. No ühel meelel No ja ja ja tööd ikka teed, nagu öeldakse usinasti. Nii et sulgmasin kirjutusmasinal roostaga sulgele roostesse läinud. Jah, pastakas ja käsi ära ei väsi. Ei, aga, aga muidugi minu töö on väga mitmesugune. Üks sõber naeris kangesti, kui ta tabas mind jalgrattaga sõitmas ja samal ajal luuletail kimas. Originaal oli mul ühes käes ja, ja teises käes oli valge paber. Ja kui ma hea varianti leidsin, pidasin jalgratta kinni ja kirjutasin selle valge paberi peale üles. Niiviisi ma tõlkisin Herman Hesse luuletusi, sellest tema klaaspärlimängus. Suur osa nendest on jalgrattaga sõites tõlgitud, nii et ka see on võimalik. Siit nüüd kohe selle, minu võib-olla kõige populaarsema laulu tihemetsa Tiina, selle ma kirjutasin ähijärve bussipeatuses. Ma ei tea, kas bussi oodates, et sõita Antslasse või igatahes bussipeatuses jällegi mingi paberitükk oli käes ja hakkasin lihtsalt seal fantaseerima, mitte laua taga, ikka ilusas võrumaa looduses. No ma saan aru, et tihemetsa Tiina selles nimes on ilus aliteratsioon. Aga kuidas seal ähijärves võis korraga tulla nii kauge see tihemetsa on ju vana Voltveti seal hoopis seal Pärnumaa kandis. No see oli niimoodi, et noh, kõigepealt no mul oli ebamääraselt selge, milline laul see peab olema, et noh, niisugune romanss, eks ole, küla kaunitarist kuidagimoodi tema nimi endastmõistetavalt Tiina, see oli sel ajal moenimi ja siis allitratsiooniga midagi tihemetsal sel ajal Voltveti küll olen ma veetnud oma esimese eluaasta, seda ma küll ei mäleta, aga see nimi on mulle noh, ühesõnaga maast madalast, aga tuttav nimi niimoodi tekkis siis see tihemetsa Tiina. No meie Pärnu poeglaste gümnaasiumi poistest õieti progümnaasiumi poistest läksid mõned õppima just sinna tihemetsa metsatehnikum või mis ta oli tol ajal endine Voltveti siis muudeti see nimi ka. Voltveti metsakool, mille õpetajaks oli minu isa minu sündimise ajal, sellepärast ma esimese eluaasta seal veetsin. Aga hiljem olen ma seal käinud küll, aga seda esimest eluaastat muidugi ei mäleta enam olnud, et Voltveti ja tihemetsa, need on mulle nii väga südamelähedased nimed. Aga kuidas siis Valter Ojakäär selle teksti üles leidis ja kuidas see laul tuli? Vaat see oli niimoodi, Valter Ojakäär oli leidnud loomingust minu tekstiristsed ja teinud sellest laulu minuga nii konsulteerides viimast salmi ma natuke veel muutsin ja ja nii edasi. Kremli peremees ka ja ütles ja mulle jäi see hirmsasti meeldis. Tikk-takk kell. Ja mis rida see oli, kuskil oli, et temal oli taskus diktak. Ei, oligi nii, oli taskus diktackel ja meetrine jaagu keti taga oli seal. Niimoodi võib olla Need, kaks rida, sellepärast ma hakkasin seda laulu tegema. Ideetlased, et meetri jagu kettivat, vanasti olid ju kõik, uurid, olid ju hirmus suured iga olidki jah, mida pikem, seda. Aga enne seda oli, oli Valter Ojakäär mulle väga soodsalt silma või õieti kõrva puutunud oma toredate lauludega, nende hulgas oli juba Debora Vaarandi tekstil uus paat, eks ole, see oli juba olemas ja mina vaatasin, et tema oskab ühendada selle selleaegse nõutava rahva liikusi rahvuslikkuse. Noh, ühesõnaga see eesti uuema rahvalaulu intonatsioonide ja samal ajal mingisuguse noh, isegi läänest pärit vaimukuse, mis oli muidugi tema kui džässimehe vaimsest pärandist pärit ja mulle tundus, et Valter Ojakäär on just see mees, kes selle Eesti laulu kuld tuuri ja, ja, ja siis võib-olla ka külakomöödia operetikultuuri võiks, võiks oma hooleks võtta. Minu niisugune muusikaline instinkt ütles, et see on mees, keda mina tahan, Ta, ta ja ühesõnaga, kui ta ise omalt poolt ühe minu laulu tegi, siis teise laulusele tihemetsa Tiina, seda ta minu käest ei tellinud, selle ma saatsin talle juba ise tegin niimoodi. Et see võiks sobida temale komponeerimiseks täiesti teadlikult. Kui tore, sa värskendasid ka minu mälu praegu ja ma pean ütlema seda, et igal asjal on algus ja otsotsa me kumbki praegu veel ei tea, aga alguse kohta ma võin nii palju öelda, et eks mina võtsin jäljes nendest, kes olid omal ajal kirjutanud neid niukseid külalaule. Noh, hästi palju kirjutaja, kirjutas Paul Tammeveski ja, ja Arnold siirak, kellega ma väga palju koos mängisin ja kõik need vanad toredad laulud, Janobriit, veebel ja siis juba minu peaaegu minu põlvkonnast Boris Kõrver. Ja muidugi, eks sama teed läksid ju ka. Uno Naissoo ja Arne Oit kõik omal ajal mängisime Jatsu koos. Aga, aga siis hakkas igaüks vaikselt nagu nikerdama neid laulukesi ka. Nii see oli kuidagi nagu niisugune. Kuidas seda looduses nüüd võrrelda? Vee voolamine ette nähtud jõesäng. Jah, ainult et minu puhul tuleb arvesse see mina peene Treffneri kooli õpilane, Need nimetatud laulude loojad tundusid minu jaoks, kui ma olin nii kolme, nelja 15 aastane ja kuulasin pingutades muidugi Beethovenit ja Bachi lubav ja, ja nii edasi, see oli midagi vulgaarse, mis ainult tantsupeomuusikaks kõlbas, minu meelest muide ei oleks selle peale üldse tulnudki, et ma kunagi ka selle laadi jaoks tekste teen, kui ma olin koolipoiss, tuli hiljem. Ja ma olin olnud juba sõjaväes Soome sõjaväes vangis olnud ja ühesõnaga saatus oli mu lükanud sellele nii-öelda lihtrahvale lähemaks, täitsa sinna selle rahva sekka ka. Ja, ja siis, ühesõnaga niisugune teatud kõrkus kadus mul sõja lõpuaastal aastatel ja sõja sõjajärgsetel aastatel muidugi ära. Ma pean selle kohta, ütleme niipalju, et omal ajal, kui oli Tallinn, Tartu ja Türi ja ma jälgisin ikka saatekava ja ja kui ma nägin saatekavas ühte saadet, mis käis regulaarselt vana tantsumuusika. Oi seda ja mina ka, ma vihkasin seda saadet minaga. Oi, ma ootasin ikka tuleks Meri Paypers või kuldne seitse või mingi Louis Armstrong või Benny Kuutman tulles raadiost, teda tuli nii hirmus vähe ja siis siis kes oleks seda ise seda vihatud zhanri viljelema, elu vingerpussi taga öeldakse. Jah, aga ei ole ju midagi paha. Ei ole. Ja ma pean ütlema, et tagantjärele kuulates neid Arderi lauldud kõik need Kännu Kukk tuli toast välja ja soputas ja tegi nalja ja jumal teab, mis seal kõik olid. Härrased, kas ma tohin vahele segada? Tihemetsa Tiinat peaks nüüd ikka kuulama ka, no kuulame. Nii palju juba. Ja tegelikult minu arvates vabandust, Ain Kaalep ütles väga õieti, et selles loos Valter sa tegelikult selle rahvaliku ja džässi ühendasid. Päris kenasti nimelt väga hästi minuga. Masina lõpu lõin jah, midagi mingisuguse niisuguse käigu, kuulame ära. Tean väga hästi rääkida või ma ei tea, aga peale selle on tal ka väikesed. Sattus pidamatusega seal ajas. Ei, ta ei ole veel pääsenud, püüti kõik ei ole veel valmis ka. Laulan, et nad ei hakka brigadir Priitu peagu. Ja temast rääkida või midagi, aga peale selle on tal ka väikesed ja vahtis ainult Tiinat. Ei, ta ei ole veel pääsu. Roland kata toode, mis aitab, tead ma olen kuulnud temast rääkida võib nii mõndagi head, aga peale selle on tal ka väikesed, kata muuga enam pool saju, Tiinatanud hambad. Laugu leidmas on mitu tükki kõiki laulda? Ei, ta ei ole veel pääsu. Ei ole veel valmis ka. Laulan Jäneda tiivad, puutata Pulleritsu Peetrid pead. Pole aimu emast rääkida, midagi head, aga peale selle on ja seda kooki ainult tööd teha. Kuni Tiinale temaga. Laule ilmas ongi köike lausa? Ei, ta ei ole veel nukram. Siin võiks siia veel tähelepanu juhtida, refräänile ette, kõiki laulda, laulda me ei saa, kõik ei ole veel päästnud trüki. Vot see. Tol ajal tähendas see rida väga palju, sest sel ajal ei päästnud väga paljud asjad ju trükinagu, me teame jah, ja mooduli nende refräänis oli täitsa niuke valla värs sees ja läks siiski läbi, sest mina kuigi ma võib-olla mõnikord tegin isegi päris nõukoguliku näo, kirjutasin isegi luuletuse Leenemist, mina küll ametlikult poolt isegi natuke pahaks pandi. Aga, aga ma tegelikult kus vähegi võimalik, katsusin maika torkida. Südames olin ma ikka kogu aeg, nagu sel ajal oleks öeldud, nõukogud korra vaenlane. Ainult et seda ei saanud eriti avaldada, aga mõne niisuguse väike väikesel toritke ikka siia-sinna ja muidugi ooperis kuningal on külm, on neid torkeid isegi üsna palju, kui nüüd. No vot, ongi huvitav on see, et mina uurisin eile Eesti kirjanike biograafilist leksikoni ja lõin lahtisele Ain Kaalepi peatüki ja mitte sellepärast, et sinust midagi teada saada, mida ma ei tea. Ma tean sinust väga palju, aga seda stsenaariumi või seal libreto kuningale külm ei ole seal üldse mainitud. Kuigi seal on ka sinu originaalloomingut, mitte kõik ei ole Tammsaare ja Tammsaare teinud siiski väga selle lause jaoks näituse ja sellega oled teinud väga musikaalsed, nii et mul ei olnud muide mai parandanud peaaegu üldse ühtegi kohta sinu etteantud Libretost. See kõik läks nii, nagu öeldakse, ludinal muusikasse muidugi, rääkimata nendest vahemängudest. Enamik on jo Tammsaare tekst ikkagi, et ma olen lauseid teinekord lühendanud ja nonii, ütleme muusikaliselt kujundanud nii, nagu ma seda ette kujutasin, et see peaks lauldav olema, aga see on ikka Tammsaare reise? Jaa, jaa, muidugi Need laulud seal vahepeal, ma ütleksin Bresti moodi, Songid. Need on küll minu tekstid, välja arvatud üks armastus, duett, mis on Tammsaare miniatuurne ööbik ja lilled, kus ei ole mitte midagi muudetud. Tammsaarel oli juba tekst niisugune, et võta ja pane viisi. Ja see ongi päris lõpus ja Angela. La ja armastuse duett ja puhas Tammsaare tekst. Aga muidu need laulud on enamasti küll päris minu tehtud. Noh, ma loodan, et Tammsaare vaimus küll, aga aga, aga tekst on ikkagi minu. Ja ma võin ka seda öelda, et kui kadunud Aurora Semper kirjutas väga heatahtliku arvustuse selle ooperi kohta, siis ta muide viitaski Brehti Weilly Kolmekrossiooperile. Ja selle selle mõju on, võiks jah, üks tilist stiili uurija võiks minu Librietot nüüd kolmekrossiooperiga isegi võrrelda, et seal mingisugust metoodilisi paralleelsusi on kahtlemata olemas. Sel ajal ma lugesin Brehti palju ja ja, ja kindlasti olin ka Tammsaare juurde minnes tema mõju all vaimaris olin ma koos selle bioste perekonna järeletulija dirigent Peeter külgega, kes sel ajal vaimaris töötas ja, ja temaga koos Me käisime mõnes Göte kohas, nii et, et, et ma mõtlesin, et need töötaja abikaasa sugulasega olen ma siin koos. Seda ligem, see, see Weimari Götevaimar mulle sai. Aga nüüd läksime, läksime. Ei no meil alati me alati lähemeni sõidame, elumere, lained, ütleme selle saatega, aga ma ei saa nüüd mainimata jätta selle Peeter külge ja tema abikaasa veetleva proua Dorothea kohta, et proua Dorothea tõlkis saksa keelde terve sinu libreto, kuningal on külm ja eeter külge tahtis seda Saksamaal lavastada, aga tervel real põhjustel ei läinud see läbi, kuna seal äratas kahtlust, et kas ei ole liiga poliitilise maiguga. Ja Külke kirjutas mulle niisuguse toreda lause, et meie siin ta mõtles muidugi Ida-Saksamaad, et meie siin Saksamaal oleme paastlikumad, kui paavst ise. Nii see oli küll, pöördume nüüd tagasi, siis selle ooperi kuningal on külm, juurde mille ma ei tea, me vist ei ole isegi korrektselt raadiokuulajale ära öelnud muusika autor Valter Ojakäär ja Anton Hansen Tammsaare teose põhjal seid libreto kirjutanud Ain Kaalep. Aga väga tähtis isik muidugi, selle lavastuse juures oli ilmselt ka Kaarel Ird. Ma ei tea võib-olla, et kuulame kõigepealt veidi muusikat sellest ooperist. Kaarel Irdiga koos tuleb nimetada ka tema abikaasa kepp, Kaidud, kes oli selle ooperilavastajaks, Irdi vaim lehvis muidugi kogu selle ettevõtte kohal. Ja Irdi hullumeelsus ka saata direktor ühe džässipillimehe juurde lepinguga, et alla kirjutada ooperi kirjutamiseks leping, see oli ainult Irdi taoline hull võis seda teha, ükski normaalselt mõtlev inimene oleks seda teinud. Aga sul oli suurepärane soovitaja. Mul oli soovita idee autor oli Vladimir Alumäe, nimelt just ja tema teda piinas see kogu aeg see mõte, et kuningal on külm, sobiks ooperiks ja kui ma kunagi nägin tänaval Pansot ja küsisin, et kuule kulla volli, et sina oled lavastanud seda kunagi Draamateatris, et et mis sa arvad, kas sellest võiks saada ooper ja tema ütles, et oi, oi, unusta ära selliste. Muidugi ma saan temast aru, sest tema mõtles, et kuhu siis jääb kõik see suurepärane Tammsaare tee mis tõesti on lihtsalt nauding kuulata. Ja kui ma libreto lugesin, ma nägin, et sa olid osanud nii hästi kõik selle olulise sealt välja võtta, mida oli muusikas ja selles tegevuses vaja, ta oleks läinud, muidu võib-olla ta kestis kaks tundi, aga tals läinud võib-olla nelja tunni pikkuseks kui ja, või rohkem isegi sest juba Tammsaare seda näidendit läbi lugeda ei jõua ka nii kiiresti. Ja aitäh, et sa seda ütled, muuseas, minu naine, kes on erakordselt kriitilise vaimuga, mul ka. Ja, ja ma tean teda kastis abikaasat ka ja aga minu naine kah, kui see kuningal on külm, tuli lavale, ma olin juba kaks näidendit teinud, siis ta ütles, et see on ikka võrratult parem kui sinu enda näidendid. Ja see tegi mulle head meelt, sest Tammsaare järgi tehtu pidi parem olema. Mõistetav jaakiva närveerib siin, et meie jutt Kas see läheb liiga pikaks, lihtsalt närveerida? Lihtsalt saade ei ole kummist, on täpselt 55 minutit pikk. Siia tuleks mahutada ka veidi muusikat, muide, võin kuulajale öelda niipalju. Ain Kaalepiga oli mul mõni päev tagasi juttu, just nimelt selle ooperi kuningal külm puhul, et mida sealt mängida ja Ain Kaalep pakkus välja, et noh, kolm asja võiks olla ööbik ja lilled, nuhkide koor või siis avamängust Vene marss. Mida me sealt nüüd võtame ja miks te eile just need kolm asja meelde tulid? No see ööbike lilled muidugi sellepärast, et see on ehtne Tammsaare tekst siis nuhkide koor, sellepärast et see on üsna vallatu tekst selleaegses kontekstis. Nuhid laulavad ju ükskõik mis valitsuse ükskõik ja ükskõik mis ülesanded. Me täidame juhuu juhuu ja see oli tore ja see oli sel ajal, kui nad Nõukogude valitsused vaheldusid juba ja, ja, ja need, kes olid Üht valitsust kiitnud, need pidid jälle tegema mingi salto, et hakka hakata nüüd järgmist kiitma eelmist, lai. Ja, ja samal ajal oli niisugune nali, et kosmonaudid olid üleval ja tulid alla siis, kui valitsus oli vahetatud, see oli vist Russovi ja, ja, ja Brežnevi vahetumine ja läksid üles. Hruštšovi ajal tulid alla Brežnevi ajal. Sest rahvas tegigi niisugused naljad raporteerisid, et ükskõik millise nõukogude valitsuse ülesanded. Me täidab rahvanali ja vot selle ma kasutasin sinna nuhkide koori ära. Tänapäeva noored teile siia võib-olla enam üldse nalja ei tee siis ja, ja siis kolmas no muidugi see vene morss, see on suurepärane näide, et kuidas ka muusikas saab edasi anda irooniat ja satiiri, mõnikord arvatakse, et muusikaga ei saa, väga hästi saab ja just Valter on selle koha peal meister. No ma otsustasin just avamängus näidata ära, et kui on küsimus valitsustest, no seal oli ka see kahe peaga vasikas ja kõik need jam saare muidugi näinud mitte seda, et me lähme kunagi vene alla, aga, aga Ma tahtsin näidata ära, et igaüks tunneks selle vene marsi kaudu siis ära ja siis, kui see plaat hakkab üle viskama ja no seal oli ilmne pilge, aga seda õnneks need üleval keegi ei märganud, et see on ikka Tegamine, see värk seal. Eesti kuulajad nii terase muusikalise kuulmise ja muusikalise eruditsiooni kuulajad said kindlasti sellest aru. Pedro riigis on monid. Pale idu. Heaks. Tuua äärmiselt. Ja noh, oli ta võib-olla ei olegi see sats rääkisite. Ja vaat esimene laul mille minut minu tekstil, mis minus muidugi suurt vaimustust tekitas ja tänutunnet komponismi komponisti vastu oli Soomes Ühes kirjutatud tõuseva malevalaul, millele viisi tegi Niall juhissaar, kes nüüd on rohkem võib-olla luuletajana tuntud kui, kui heliloojana, aga ta oli sel ajal konservatooriumis juba otsapidi sees ja seda laulis soome meie rügemendi ohvitseri koolikoor. Ja kui ma seda kuulsin, noh, siis oli küll ikka võimas tunne selle. Me pühendasime veel rügemendi ülemale kolonelleitnant Eino kuusi alale ja, ja seda nii paar korda vähemalt sai seal sõjaväe niisugustel õhtutele ette kantud. Ma sakslaste ajal koolipoisina tõlkisin, tõlkisin saksa, isegi itaalia keelest laulutekste ühe muuseas otniel Jüri saajale, aga siis üsna palju maaja Hank, kole kes. Praegugi Tallinnas elab ja lauluharrastaja ja Eesti muusika ajaloost tuntud selle poolest, et ta üsna kooliplika ana kirjutas Tšaikovski eluloo, mis on suurmeeste elulugudes välja andnud. Vot temale ma tõlkisin terve rea laulutekste eesti keel ongi sellepärast väga huvitav keel. Et silpide pikkused on, on talle väga mitmesugused väga variatsioonirikkad ja, ja sagedasti lauses on juba ise meloodia meloodia sees, kui kõik nad silpide pikkused arvesse. See, see on väga põnev, teist niisugust keelt ma ei tea. Näiteks isegi soome keeles võid jagada silbid pikkadeks ja lühikesteks, aga eesti keeles tulevad veel arvesse poolpikad ja ja, ja viimase peensusteni võib välja minna Ariste järele on meil üheksa silbi pikkust. Aga kõik ei ole muidugi tähenduse kandjad, aga üks tõlge, mis mulle eriti meeldib ja mille ehk võiks isegi saatesse lülitada, sest selle viis on olemas see on laste või õieti saamide laul laul, põdra laplasest, Kiera trummast, selle on laulnud just selle lapi rahva viisil saamirahval viisil Tõnu Tepandi ja ilmutada tore laul, selles on kõik kogu see looduskaitse ideoloogia, see roheline liikumine on selles laplaste rahvalaulu sees ja. Ta vabandust, segan vahele, et me ei olnud selle loo suhtes kokku leppinud, aga ma võtsin selle fonoteegist välja, nii et see on meil täiesti olemas ja me võime seda mängida küll. Ma nägin seda just selles nimekirjas ja, ja mõtlesin, et selle võiks ju ka ette kanda, et kas või selle jutukogu meie saate viimaseks numbriks, isegi et oleks päris põnev, sest ta on midagi täiesti erinevat kõigest. Aga teeme siis niimoodi, et praegu seda veel ei mängi, kuna ma ei usu, et see meie saate viimane lugu saab olema. Ma tahtsin tegelikult ühe teise laulu juurde minna kohta Ain Kaalep ütles mulle juba ennem, et tal on selle kohta oma, selline stoori või jutt. Ja see on nimelt siis laul nimega peakorrast tuletõrjevahendid. Tegelikult kui praegu lauldakse ju põhiliselt ainult armastusest, siis see on üks väga huvitav teema. Laulu pealkirjaks. Vaata armastusest ma vist rohkem ei olegi kirjutanud kui tihemetsa Tiina, mis on armastuslaul kui nii võtta. Jah, aga sest vot ma jagan selle halva levimuusika kaheks osaks. Tümps igaüks teab, mis asi on tümps, aga talle selle teine osa anud plänn Need on niisugused. Magedad senti mentaalsed ja õud labased armastuslaulud pläma minuga oleme koos ja täies hoos ja, ja igasugused nad domineerivad täpne sagedasti võistlustel, eriti kui nad on veel vaeses ingliskeeles, nad on eriti totrad ja tühja sellest. Aga, aga nüüd jah, et ma kirjutasin ka tuletõrjevahenditest. Selle ma pean mälestama oma naabrimeest Julius illust, kes oli üks elva juhtivaid tuletõrjujaid ja majas, kus ma elasin ja mille teise korruse ma lõpuks isegi ära ostsin, tema elas alumise korruse peal, nüüd ta on juba Elva surnuaial ja see Juulivus mulle kogu aeg ajab peale, et igasuguseid laule seal kirjutanud, kirjuta midagi ometi tuletõrjele ka. Ja siis ma lõpuks võtsin kätte, et ja, ja juuli rõõmuks kirjutasingi siis selle peakorras tuletõrjevahendeid, aga ma andsin talle natuke laiema tähenduse. Ühesõnaga igasuguseid tõrjevahendeid, kasvõi rahu pooldamise idee võib, võib siit välja lugeda. Aga muidugi lähtub ikka sellest tuletõrje loosungist, et pea korras tuletõrjevahendeid, nii et see on pühendatud nagu Julius illusale. Ma lisan juurde, et selle laulu eest ma sain isegi Eesti tuletõrjeaukirja. Nii et, et see oli üks mu kõige menukamaid ja paremini vastu võetud laule. Haajame mureli on õli. Tihti tahaks teda tülita hõigata, rattata, meeles kodust välja lülitada. Elektripliidi Sull oli ka. On Mooresin. Nüüd on raamatuabi, meil on kõrval. Hoida ära väga hea korrastune verre maa. Et hoida ära tuulega? X. Kooleegi mured Võõne poolegi. Tahaks neitsit moel heidutada ja hõigata. Rattatata, plastik stanud, meenutada. Laste ei ole. On nüüd me moore. Rooabi meil on kõrval ka nüüd Et hoida ära väga Korras tuure jääma. Et hoida äraluurega vea korras? Vooritool möönele-le või mõnele. Ei tahaks päris käratada, matkata, rattata. Äratada mõlema Elva. Karro kes abi Meiram kõrvaldades Oi, ta ära, unega. Hea korras, kuule söör. Et hoida ära liiga Ka korraverre jääma. Ja korra Üürjeva. Korra. Mul on üks väga huvitav küsimus selles, et et Torontos anti välja see album koguteos Pärnu poeglaste gümnaasium läbi aastate ja ja seal on antud silmapaistvad vilistlased ja nende vilistlaste hulgas ei ole märgitud Johannes Semperi ei ole märgitud Vares Barbarus ja ei ole märgitud August Jakobsoni, kes muide õppis sama eesti keele õpetaja juures, kelle juures mina õppisin ja ja August Rööp oli esimene, kes luges vaeste, patuste alevi käsikirja. Kolm, kolm vilistlast, kes on jäetud välja ja ka mingi mälestustahvel seinale pandud, neid nimesid seal ei ole. Minus tekitab see nüüd küsimust, ma tean, et sa oled nõukogudevastane ja kuidas sa suhtud sellesse, kui tõmmatakse, ütleme maha inimesed kes siiski mõnes teises plaanis on midagi loonud ja midagi andnud. Suhtun sellesse äärmiselt vaenulikult ja protesteerin selle vastu. Vaat ma käisin paar aastat tagasi Rootsis, seal oli niisugune Põhjamaade kõigi Põhjamaade kirjanikud olid koos ja seal tuli ka sellest teemast jutt. Ja mina ütlesin seal niimoodi ja kõik kiitsid selle heaks. Thomson ei ole sugugi mitte halvem kirjanik sellepärast et ta Fahhismiga sõbrustas ja selle koha paabel täitsa loll oli. Ja samuti ei ole Martin Andersen, eks ju, ei ole ka sellepärast sugugi halvem kirjanikelt, ta kommunist oli kompressina, võtame. Kommunism on natuke küsitav, tahvli üsna üsna ketserlik ja kavaldas seal ei astunud isegi Saksa DV kodanikuks võttis hoopis Austria kodakondsuse ja ta kavaldas, aga, aga muidugi marksist vähemalt jah ja aga ega tema loomingut ei riku nendest kirjanikest, keda sa nimetasid. No Jakobsonist ei ole eriti lugu pidanud, mõned realistlikud romaanid, mis ta noorena kirjutada viivad, lihased läksid käest ära, noh juba need näidendid ja Eino, need ei kõlba kuhugi. Aga mis ta kodanliku aja lõpus, nagu öeldakse, kirjutas seal vaikne õhtu ja need pärnuromaanid täitsa head. Ja, ja, ja siis noh, Barbarus. Ta ei osanud õieti luuletada, aga tal oli hulka head tahet ja ja mõned head luuletused ikka kirjutanud, aga džemperist välja arvatud muidugi jälle nõukogude aeg pean ma väga lugu. Semper on üks luuletajaid, kes minu meelest eesti luuleklassikute hulka kahtlemata kuulub. Asetan ta kõrgemale kui näiteks Sütiste ja isegi võib-olla Visnapuu hea luuletaja, täiesti, aga muidugi oma varasema loominguga. Nõukogude ajal läks ta muidugi käest ära, hakkas jama. Vaata. Mina nimetan omal ajal keskajal müüdi indulgentsi patust vabastamise või, või kuidas see tõlge on kirjad, mida sai osta ja siis sa olid kõigest patust prii. Näiteks mina pean Semperi punaseid ainuke. Asi on väga keelde Os, see on vilets deus ja mis on kirjutatud ja täpselt samuti paljude heliloojad. Ma võin nimetada silmapaistvaid heliloojaid, kes on kirjutanud. Stahlist Lenini nimega teoseid millegi nimel mitte oma veendumuse nimel, vaid selle nimel, et oma perekonda iseennast natuke päästa või siis ka, et oma üritust näiteks Ernesaksa puhul Ernesaks väga muretses laulupidude pärast ja kui ta kirjutas niisuguseid asju, mis nüüd nendele isandatele meeldisid ja ta tegi seda selleks, et saada indulgentsi. Vot Ernesaksa viisistanud minu tõlgitud Johannes Robert Fischeri luuletuse 1000 aastane leenil ja ta oli väga õnnelik, kui ta selle teksti sai selle teksti. Ma jälle tõlkisin, sellepärast et pesser vana Ekspressionist, nagu oli tema nii-öelda need formalistlikult luuletused läksid läbi, sellepärast et tal oli kah kommunistlikke luuletusi ja, ja Ernesaksale jälle kulusse kommunistlik Lenini luuletus jälle täitsa ära ja tegi oma meisterlikkuse ka täitsa toreda koorilaulu 1000 aastane Lenin, nii et mina ja Ernesaks mõlemad ratsutasime siis Lenini ja siis Kappesseri seljas. Et nii-öelda saada indulgents mingi mõeldav oma patupool. Mõlemal olid ju omad patud minule ehk rohkem kui Ernesaksal küll. Nii et tagantjärele tuleb nii siukseid asju näha omas ajas ja, ja ei tohi väga tige olla. Kui tohib esitada ühe küsimuse Ain Kaalepile, mis tekkis mul muide, lugedes hiljuti Ekspressi areeni, kus oli intervjuu lingvistid ja kultuurisemiootika, Boriss Uspenski ka, et võib-olla siiski vahetada vahel kuidagi avaldatakse väga radikaalseid arvamusi. Ehk minu jaoks võib-olla isegi liigagi näiteks Uspenski väidab kahte asja. Tänapäeval pole elavate seas enam ühtki suurt mõtlejat. Ja teine väide, et kogu oma elu jooksul ei ole ta näinud ühtki intellektuaalid, kes oleks midagi ajalehes kirjutanud see lülitab välja automaatselt nii meie tänase külalisi Ain Kaalepi kui ka näiteks Jaan Kaplinski. Et kas, kas ikka, kas see ikka on nii? Ja vot see viimane väide näitab minu üllatuseks härraus pintslit täielikku harimatust. Terve rida selliseid esimese järgu intellektuaalne saksa kirjandus tuleb mul kõigepealt meelde austerlane Karl Krauss siis ütleme, berliinlane kurtu Folski, mõlemad on ka kirjanduse ajaloost täitsa suurused ja aga põhižanre, publitsistika, ajalehed, aga neid on lõpmata palju maailma kultuuri-kultuuriajaloos. Noh näiteks kas või Heinrich Heine. Tema ajal küll see aja lehendus ei olnud nii tähtis, aga terve rida tema teoseid on suurepärane, publitsistika, väga vaimukas, täitsa tornid ja nii edasi, nii et see väide ei maksa mitte midagi, härra Uspenski peaks natuke sorima maailma kirjanduse ja maailma kultuuriajaloos. Aga nüüd see esimene, et ei ole ühtki suurt mõtlejat. No kust ta seda teab, seda ei tea meist mitte keegi? Absoluutselt võimatu on, on, on seda seda öelda, see oleneb nagu maitsest. Minule näiteks meeldib praeguse ajamõtlejatest Umberto kes muuseas on ka üsna sele publitsistika, leia följetoni žanrile võrdlemisi võrdlemisi ligidal ja aga neid on, neid on teisigi. Prantsusmaal, Itaalias, Ameerikas, aga kellest 50 aasta pärast väga lugu peetakse, seda me praegu üldse ei tea. Kellest 100 aasta pärast seda me ka üldse ei tea. Nii et täiesti täiesti mõttetud väited. Härra, seda pintslit ma vaevalt tunnen, aga tema venda, kes on matemaatik, tunnen päris hästi, ta suvitas, suvitas Elvas. Oli, oli väga tark härra ja ma arvan ka, et, et see Uspenski Lotmani sõber ei saa rumalam olla, aga ta on lihtsalt. Me ei ole küllalt järele mõelnud. Teinekord saab ka öelda seda, et ajakirjanik on minust valesti. Ja aru saanud ka see on muuseas väga võimalik, on võimalik ja paljud minu intervjuud on nii, et ei taha tagantjärele lugedagi. Ajakirjanik on üsna meelevaldselt minu tekstiga ümber käinud. Aga võib-olla nüüd vahepeal jälle korraks muusika juurde? Muide saate alguses oli juttu juba ühest, Ain Kaalepi ja Valter Ojakääru ühistööst nimega ristsed, mille esitas Artur Rinne. Kahtlemata paljud. No ma ei tea, kas palju tuntum, aga tuntum laul siiski on kolm ametimeest samuti Artur Rinne esituses ja samadelt toritelt. Aga nüüd ongi mul küsimus Ain Kaalepile, et kas mängime seda vanas eas Artur Rinne esituses või ühes uuemas, kus osalevad Justament ja Tarmo Pihlap ja kes kõik veel ja seal igaüks vist laulab ühte salmi. No ma ei tea, aga traditsiooni pärast oleks ju iseendast huvitav, Artur Rinne ja muuseas ka sellepärast et jällegi koolipoisina ma lihtsalt põgenesin teise, kui, kui Artur Rinne grammofoni plaadil laulis, seda siis kohe valgus kaob. See oli midagi kohutavat, jõledat labasuse tipp mu meelest. Aga nüüd, kui vana Artur Rinne hakkas minu tekste laulma, siis ma leppisin temaga muidugi ära ja leidsin, et isegi sobib omajagu. Kord süüdi jutu kolm ammepin oli, ta oli käinud nii tuule eest kuiv ja seal oli o tõrva ja üpris siin. Ja sõna võttis kuu tõrva ja. Et ükskõik, kas saapa handab e-poel, aga sa võid ikka või kõike muud kui pintslit, nipi, saed tõrvatagu. Tõsijutt, tõsijutt jah. Jooma la. Üldiselt seepeale, kas andmed. Korda ja siidijuttu kolm ametimeest olid läbi käinud nii tulest kui veest ja. Ja sõna võttis. Miks on Impyyled sädeneed meie e-poes ükskõik, kas apa, handad luud või poemaalid, seep, ikka üks veeeff pitsid kutsunud, pudellin, õelad ja puudeeellinnid. Tõsijutt, tõsi. Siidijutu kolm ammetim olid nad käinud nii tuules kuiv ja. Ja sõnutis makaronipuu. Üks on nüüd on meil üks on. Puudumist armeesse oh häda on suur, jääb makaron umbseks, kui puud on poor, tõsijutt, tõsijutt, ja jumala nii hüüdsid pealareegaks andmed. Korda ja siidijutu kolm ammeti storidel piirat käinud tuule eest kuiv ja köik. See see. Minu loomingu lõviosa on ikkagi tõlked ja kõige tähtsamaks ma ikka pean oma luuletõlkija tööd ja, ja ma ütlen, et see oleks nagu omaette teema isegi ja jäägu seda teemat illustreerima. Just see erandlik tõlge p ehk saami keelest. Sealt ma olen veel mõned väiksed laulujupid tõlkinud, muidu ma olen tõlkinud saksa, prantsuse, hispaania, eriti ja, ja niisugust ikka peent luulet, aga nüüd üks täiesti ehtne lapi rahvalaul, mille ma olen ka tõlkinud, see teeb mul alati rõõmu, kui ma seda kuulen, et ma ei ole mitte ainult peene luuletõlkija, vaid ka selle kõige rahvalikuma žanri, rahvalaulu tõlkimisega, olen vahel tegelenud. Tänase Vikerkäru saate lõpuks pakume teile siis kuulata laulu nimega piirat Humma Peeter, Toomas. Ja meie tänane külaline, kellele suur tänu Ain Kaalep on selle lapikeelest tõlkinud. Aga viisi kirjutanud ja esitajaks Tõnu Tepandi. Kõike head. Teile kohtume jälle järgmises Vikerkaar. Käes on ju? Nii tema taas tulema. Toodi ka. O vana mees võeti. Tuua nii. Ju aga? Ta joob ilusaid loomi ka ju süda ju ta ju ilu. Astu tagasi, joo juurde.