Me jätkame saatesarja Nõukogude naerumeistritest. Kohtumisel Vladimir Poljakoviga küsisin muuhulgas, keda vanameistri peab kõige andekamat, eks noorte humoristide seast. Temale oleme saate juba pühendanud. Temast oli meie saatesarja esimene saade. Ka see nimi tuli tuttav ette. Ka temast on rääkinud moskva humoristid ning Eduard Uspenski nimi on koos teistega trükitud tuntumaid huumori ja satiirilehekülgedel. Kirjastus Sovetski rassija on 1972. aastal andnud välja raamatu neljakesi ühe katuse all. Kolm selle katuse alt on meie raadiokuulajatele juba tuttavad Arkadi haid, Aleksander Kurleanski ja Feliks Kamov. Ja neljas ongi Eduard Uspenski. Niisiis meestuttava katuse alt. Varematel aegadel elasime vahvasti, kuidagi ei saanud saatuse üle kurta. Tuled töölt, sööd, kiirustad kohe õue doomino mängima, seal on sõbrad-tuttavad, värske õhk, lihtsalt paradiis. Õhtul istub toas, loeti ilukirjandust, õhtulehte või Pikrit või koguni korterivahetuse büroo bülletääniks. Naine pakub sulle teed, valmistab võileibu. Lühidalt öeldes lahutab kultuurselt sumeet. Ela ja tunne rõõmu. Aga kogu meie ilusa olemise rikkus ära uus üüriline 18.-st korterist. Väliselt normaalne inimene, korralik kordoli, koguri vintis. Kuid meie hea mulje temast osutus petlikuks. Sest ükskord vaatame teda ega usu oma silmi. Ta peseb trepikoda. Oleks ta poismees olnud iseasi. Aga ta ju naise mees. Ja naine on tal tugeva kondiga käed terved, jalad terved, muud küll lehvib ringi. Lihtsalt mees otsustas teda aidata ja raskest tööst vabastada. Sellest kõik peale hakkaski. Arst ütles mulle, minu naine. Vanja, mul ristluud valutavad. Ja see 18.-st korterist tõi täna kaks pakki kartuleid koju. Alguses ma ei saanud millestki aru. Kui sul ristluud valutavad, pane kompress peale. Aga mis siin kartulitega pistmist on? Naljakas kartuliga saristud terveks ei ravi. Kus naine sai vihaseks? Nüüd ma näen, milline südametu sa oled, pean valutavate luudega poodi minema, ei oska sa oma naist hoida, nii nagu mõned Läksin õue. Tuju oli rikutud. Seal istusid teised mehed juba ees. Meile oli ka mõningaid eeskujuks toodud jooma mõnetuvat poest piima ja klopivad vaipu, aga mõned ei taha kõrt kõrre peale tõsta ja lähevad varsti laiskusest lõhki. Mis, kas need oleme meie, kes lähevad lõhki? Me oleme juba kaheksa tundi tööl, kes tööpingi juures, kes laua ääres, kes rooli taga, sa isegi automaatvooluliinil. Siinkohal ei pidanud üks nõrganärviline raamatupidaja Aleksandrov vastu ja ütles. Minu oma töötab ka, mis sinu oma? Minu oma töötab ka automaatvooluliini meie vastu, mis loeb samata ise, kui palju sina teenid ja kui palju tema teenib. Meeste töö on ikka hulga raskem ja selle eest makstakse ka vastavalt. Ta rahunes kohe. Mis õigusse, õigusmeeste töö on raskem, mina teenin ju 150 rubla, aga tema ainult 145 rubla. Ja rahunes. Kuid siis hakkas äkki tsaari parkaadi karjuma. Aga minu oma toob koju rohkem kui mina ja ripub autahvlil. Mu armsake, nii suurepärane naine, kudus mulle veel trollibussis sokkidki. Saminegi oma sokkides poodi ütlesime meie talle südametäiega ja ära sega ausaid töömehi, puhkust, veetmast, Jodolekski Tõi solvumisest nii palju kaupa, et polnud tarvis terve nädal poodi minna. Pärastaga jalutas veel lastega kogu õhtu. Sellest peale hakati meile ka teda eeskujuks tooma. Lühidalt meie elu läks halvaks. Raste pidanud teised ka enam vastu. Hakkasid öösel vaipu kloppima, põrandaid pühkima, kartuleid koorima. No pole viga, leidus ka kindlameelseid. Me organiseerisime meeste õiguste kaitsekomitee. Seisame maja välisuste juures ja kontrollime kanderiistu, toob inimene õlut või päevalilleseemneid, palun olge lahked. Aga kui tassib midagi koduköögi jaoks mannat või tangu või peensuhkrut, siis sinna, kust sa tulid, ära häbista meessugu, ära anna teistele lolli eeskuju. Nõrgemad kukkusid nüüd Kalaheldama. Kõige peale panevad õlle ja mobla. Aga selle alla peidavad igasugu ebaseaduslikku kraami kartulit, liha või kotlette. Ükskord oleme jälle valves, kui tuleb raamatupidaja Aleksandrov. Aga kõht on kuidagi nagu paisunud. Justkui oleks kaks kuud puhkusel olnud. Seis, kes tuleb lõikama, meie otsime ta läbi. Vaatame põue. Aga seal, kujutage ette, peitub terve gastronoomia kartul, heeringas, peet, õunad ja pudel veini. Kõigepealt koguni Ungari Hanid. Anna siia, nõuame meie nagu sööbututel vastu. Ega ma seda naisele ei toonud, mulle tuleb üks daam külla, Maria Ivanovna. Mis siis ikka pidasime vahti. Aga ei mingit maarjaIvanulat poole ööni passisime, ei tulnud. Tähendab, tõi selle ungari haned siiski oma naisele igavene korrarikkuja niisugune. Aga juba tuleb järgmine selts, mis kaupa, kannad. Sööbisop kisama, virutab kindad maha, tirib mütsi peast, ühesõnaga otsiga läbi, midagi ei ole. Muidugi otsime läbi ja tõepoolest mitte midagi ei ole. Ainult et mütsist tilgub tasapisi pinnima terve kotitäie semi kätte. Kusjuures kinnastest leidsime pool kilo suhkrut. Nokkida sapetad, harjutame meie, keda salt vead. Täna Toots, sina suhkrud homissidorov, aga ülehomme saadetakse juba meid. Sa mõtle ise, me oleme alles noored inimesed, vaevalt alustasime õiget elu, juba rikutakse kõik ära. Aga meie kavatsesime piljardi osta. Muda lakkas, häbi, ta punastas ja tõmbas käisest välja. Suitsuheeringa. Andke andeks, poisid, võtsin patu hingepeole. Enam ma üle poeläve ei astu. Ühe kasvatasime ümber, aga teised lasid vana rada edasi. Kus sunnik, rahval fantaasiat. Üks õmble endale maani taskud kuhja kruupe puistata, teine kleebib päevalilleõlipudelile õllesildi, kolmas püüab üle koduläve toimetada vihmavarjude ja hapukapsaid. Võtame näiteks telefonist, Sidorovid. Käes pole midagi, taskud on tühjad, portfellis paljad paberid, aga silmad kavalat küll kurja vaimule. Vaatame inimesteni. Sa selle palava ilmaga sallist kaela sidusid. Kaks juuks vastaksiidorov, kuri, veidi volutabki jahedat õlut, keri medal salli kaelast ja mis selgub salli alla, on kavalpea oma kaks kilo sardelle ümber kaela mässinud. Büroosse muidugi Okaski mehel kuri valutama, sest sardelliga olid äsja külmutusest võetud. Ja mis parata. Lõpuks tuli meil alla anda. Nüüd käime kõik lapsi jalutamas, sisseoste tegemas, vaipu kloppimis. Ühesõnaga mitte kodu, vaid eeskujuliku korralageduse maja. Ka meie naised on muutunud ost kenamaks läinud ja kaalus juurde võtnud. Ilma soengut ei pista peadki enam uksest välja. Vaata et varsti istuvad veel toom isat mängima. Üks asjaolu mind siiski rahustab. Uus üüriline korteris number 22 kesta Vassiljeva käis neil päevil ise oma pesu rõdule kuivama riputamas. Pärastaga tõi koguni iseseisvalt poest mandariine. See on hea märk. Kõik lootused on teie peale armas. Nadežda. Sündisin 1937. aastal 1944, pärast tagasipöördumist evakuatsioonist astusin Moskvas, kooli õppimine ei istunud eriti hästi, kuid meeldis matemaatika, mistõttu astusin hiljem avioinstituuti. Seal pühendasin aga suurema osa ajast isetegevusele huumori ja satiiriringis. Instituudi lõpetamise järel töötasin kolm ja pool aastat insenerina. Tegin omaarust tõsist tööd ja lootsin edutamisele, kuid see aina venis ja venis. Andsin sisse lahkumisavalduse lootuses, et sellele reageeritakse vähemalt palga tõstmisega. Aga avaldusele reageeriti lihtsamalt. Avalduse rahuldamisega. Mis siis ikka. Katsetused luuleja satiiri vallas andsid mulle julguse hakata vabakutseliseks ja kuna huumorist satiiri suhtuti tol ajal väga hästi, siis selgus, et see otsus õigustas ennast. Nüüd olen sel alal tegutsenud kaheksa aastat ja 36 aastasena. Nagu ma nüüd olen, ei tule enam mõttessegi oma elustiili muuta ega end mõne ametiasutuse piiresse sulgeda. Palju lugusid on Eduard Uspenski kirjutanud Felix kaamoviga kahasse. Inimene tüdines elust ja ta otsustas anda oma hingeloojakarja. Läks inimene jumala juurde ja ütles. Nüüd sa jumal, võta mu hinge endale. Ei võta. Vastas jumal. Mind pole ju olemas. Ma olen tühistad. Kes siis üldse on, kui sind enam ei ole? Jah, musi, inimene. Kurat, on olemas. Jumal. Teda pole tühistatud. Tema juurde minegi. Ja inimene. Kuulete kurat võta mu hing endale, mis ikka ütles, kurat, kirjuta avaldus. Lisa kaks fotot, üks korda 14 ja viseerise kõik minu ema juures ära. Nõmavikene siin on avaldus kaks fotot ja mu hing. Seda küll, vastas kuradi ema, aga ma ei näe kusagil oma ema allkirja. Mine käi enne tema juures ära ja inimene läks kuradi vanaema juurde. Heedekene, mul oleks sinu juurde asja. Kas sa jumala juures käisid? Küsis vanakuradi vanaema. Käisin. Aga kus on tema tõend? Teda pole ju olemas, laiutas inimene käsi. Andke siis tõend, et teda pole olemas, nõudis vanakuradi, vanaema käis ja käis inimene oma avaldusega ringi. Kuni ei pidanud enam vastu ja pöördus Maarjale tagasi. Muidugi. Muinasjutt elus on kõik vastupidi. Inimene käib ja käib avaldusega ringi. Kuni saab oma tahtmise. Annab hinge. Haiti korjanski kirjutavad pidevalt koos mistõttu nende kumbagi individuaalsed sõna jõud on võimatu mõõta. Miks teiega Moviga kahasse kirjutate, kui olete tõestanud, et ka üksi nalja võite sünnitada? Noh, kahekesi on muidugi lihtsam kirjutada, kui üks kahest on halvas tujus või lihtsalt veidi laisk, siis teise tööhoog turgutab ja kisub tahtmatult kaasa. Kuna ka mow lahkus tehasest varem, kui mina ja sa ei peagi tunnustatud professionaalseks kirjanikuks siis minul oli tänu temale hõlpsam alustada. Ta oli tunduvalt kohusetundlikum. Et aga kirjutades muutub inimene üha nõudlikumaks ja endise kahe päeva asemel kulutasime hiljem ühele jutustusele seitse päeva siis nüüd näiteks võiks arvata, nõuaks lihvitud humoristliku loo tegemine kahe peale varsti juba kuu ja seda aega meie aastates enam ei jätku. See tähendab jätku selles mõttes, et iga kirjutaja tahab siiski väljendada ka midagi rangelt individuaalselt oma sügavustest. Ja aeg kulub selle peale, mis kõige enam meele järgi. Praegu pühendab Felix suure osa oma loomingu ajast romaanidele. Minu suurimaks huviks on lustakate lugude ja luule loomine lastele. Selles saates jätkame Eduard Uspenski kui humoristi ja satiiriku tutvustamist. Kas sa võid mulle selgitada, miks sa sovhoosist lahkud, miks kas makstakse liiga vähe või makstaks makstakse muidugi vä? Aga asi pole, selles, pole selles, tähendab, töö on raske. Töö on muidugi raske, aga asi pole selles. Võib-olla ei anta sulle korterit? Korterit ei anta muidugi. A tähendab meie söökla vilets söökla neljal ja aga asi pole selles, ikka pole selles. Siis on lastesõimede, laskusid taevast sõimekon võivad on ka väga keeruline naljaga. Käsi pole selles asi pole, selles on selgitada siis ometi, milles see asi on? Asi vä? Tänu lihtsalt mulle ei meeldi siin ja ja kõik, aga, aga miks ei meeldi. Et nad mitte ei tea, ei tea. Ja, ja, ja kuhu sa lähed? Siiasamasse naaber sovhoosi naaber sovhoosi, mis siin on siis? Makstakse rohkem või? Rohkem muidugi, aga asi pole selles. Tähendab, töö on kergem, option kergema. Aga ega asi ei ole selles, ikka pole selles. A tähendab, aa nüüd ma taipan, tähendab, sulle antakse korter. Korter lubati kindlasti anda, aga asi pole selles. Ja söökla on ka paremjahu. Klon, palju pool seda gaasid ikka pole asi selles. Aga assoo võib-olla on seal, võib-olla on seal koguni lastesõim, on olemas korralik sõim, mõtlen, aga asi pole selles, ikka pole selles, milles, milles see asi siis on, selgita mulle lõppude lõpuks asi asi või? Vaata, et ma ei tea isegi, milles on asi. Mulle lihtsalt meeldib seal ja ja see on kõik, aga, aga miks nimelt meeldib või mis meeldib või mitte müdimis? Seda? Instituudi laboratoorium, laud, toolid, tugitoolid, jootekolvid, noor laborant räägib telefoniga. Allo Sergei, kuidas laeb? Ei ole veel lõunat söönud. Ja väljas ei ole käinud. Millega sa siis tegeled? Laiskvorst? Logard, ühte ülesannet ei suuda päevas ära lahendada. Tunnis loed vareseid? Esialgu ütle, mis on antud. On ta poiss, korjas seeni? 10 puraviku. Supi jaoks selge. Kui palju antivanaemale hästi, kui on lahendatud, helistan õppi nii kaua geograafiat. On alles poeg, mul ütles ta paarilisele. Kolme tunniga ei saa ülesannet tehtud täiesti emasse. Aga mis ülesanne see on? Niisama mingi tobedus, üks poiss, kurjas, puravike. Kuuendik juhtus olema punapuravike. Piilvikuid oli 10 tükki, pooled pisteti suppi. Teada tahetakse palju vanaemale kooke, vea, ütles paarimees. Tuleb koostada võrrand. X on kõik seened kokku. Nad ei ole ykse võtnud, nad lahendavad osade kaupa ja mis sees? Ixon üks osa, y on teine. Nad ei ole Igreceid ka võtnud. Juurde tuleb vaneminsener, mis asjade teete seente ülesannet lahendama. Mis need veel on, tulge kaasa. Ta viib laborandid laboratooriumi juhataja juurde. Sergei Sergejevitš seade neil ei tööta, aga nemad korjavad seeni. Milles on asi, küsib juhataja. See on kooli ülesanne, seentest jutustavad laborandid ja seletavad ära, mis ülesandes antud. Ja mis tuleb leida. Kui palju seeni anti vanaemale, kust tõesti siukest õpet ei saanud lahendatud? Eks proovige ise, pilvikud ajavad siin kõik sassi. Sellel poisil tuleks kõrvad tuliseks teha, räägib vaneminsener. Ärgu mingu metsa, kui seeni ei tunne. Aga teeme nii, et anname vanaemale minimaalse hulga seeni. Paneb juhataja ette kolm või viis ja sellest hakkame valiku meetodiga pihta. Kolm söönud, see on ju paljas narrimine, vaidleb esimene laborant vastu. Neist ei keeda, tühjagi. Anname siis Belvikud, pakub vaneminsener ja lool lõpp. Pilvikuid ei saa anda, vaidleb teine laborant vastu. Vanaema solvub, anname talle siis punapuravikud, leiab juhataja väljapääsu. Olgu meil need punavanaema puravikud, seab ta lauale mõned kirjaklambrid. Need aga puravikud, mis suppi lähevad, puravi supikud, laboratooriumi juhataja laual põlema signaallambike. Sergei sõrgees. Millega tegelete, küsib konstrueerimisbüroo juhataja. Lahendame ühte huvitavat ülesannet. Mis ülesanne see on? Kas ehist saadeti? Ei, iseenesest tekkis seentest korjaseks poiss puravikke. Neist 10 olid Belvikud. Mis haige, mõtled, karjub ülemus. Kas katsed on meelest ära läinud? Sulle on valju noomitust vaja otsekohe minu juurde. Õnnetu laboratooriumi juhataja tõuseb teisele korrusele. Astub konstrueerimisbüroo juhataja kabinetti. Kuule, ütleb see mulle helistas just lapselaps. Neile on kah seentest üles antud ja omana emast. Võib-olla tuleks meil välistus meetodil proovida. Aga mida siin proovida, lausub Sergei Sergejevitš, helistage teoreetikutele arvutuse osakonda, öelgu nemad. Küllap on neilgi lapsed. Arvavad. Asutuse peainseneriks suur kabinet, tööpäeva lõpplaua taga on õpetatud nõukogu. Tema ise esineb seltsimehed. Meie organisatsiooni ees seisab suur hulk küsimusi. Me peame lahendama tööviljakuse, ratsionaliseerimise ja toodete kvaliteeti, tädi parandamise probleeme. Kuid on üks põhiülesanne ja kuni me seda ei lahenda, e saame asuda ülejäänute lahendamisele. Meie organisatsioon ei saaks lihtsalt töötada. Niisiis kuulake, mis on antud. Üks poiss koriasse, nii. Viimastel aastatel tegelen palju raadiosaadetega. Mõtlesime lastele välja niinimetatud raadionianya raadio lapsehoidja. Püüame poole tunni jooksul köita lapsi sedavõrd, et lapsed võiksid koju jääda ilma vanemateta ilma hoidjata. Kusjuures lõhutud akende ja muhkude arv peaks sel ajal mitte suurenema, vaid vähenema. Mida me selles saates teeme? Näiteks jutustame selles suurte ja poistele tuntud kuulsuste nooruspäevist sellest, kuidas veetis oma poisikese aega Mihhail Taal sellest, et režissöör Katjanov käis koolis uiskudel, kuna tal polnud saapaid sellest, kuidas professor Svetlana õppis ujuma, sandunovski saunas. Me saame lastelt väga palju kirju, paljude küsimustega, millele püüame jõudumööda ja mitte väga tõsiselt vastata. Nii näiteks küsis üks poiss, kust saada endale elevanti. Vastasime talle, et elevant ei ole koduloom. Koduloom on näiteks väike vurrudega olend, keda vanaema hoiab ja hellalt paitab. Te teate kindlasti ise, mis ta nimi on ja poiss vastas, tean küll seal vanaisa. Samuti anname lastele mitmeid koolis läbi võetud teadmisi ja tõdesid värsivormis oma suursaavutuseks peame laulu, kuidas lahendada ruutvõrrandit. Tänu sellele saavad matemaatikas tugevamaks ka paljud raadiokomitee töötajad, kes neid laule väga meelsasti hiljem laulavad. Palju teeneid niisuguste laulude loomisel on poed Litvinovi ja mitmetel heliloojatel. Üldse ma leian, et ehkki lastele on meil palju kirjandust ja ajakirjandust siiski puuduvad värsid näiteks kahe kuni neljaaastastele näiteks võiks julgesti neid trükkida kas tikutopside või ütleme, komplegi paberitel, isegi tapeetidel. See kõik vajab laia turgu, kiiret kättesaadavust. Ainult siis vahetab lapsuke oma halvemad vallatused, lõbusume kasulikuma vastu. Kui ma räägin lastest, siis olgu öeldud, et paljugi sellest, mida nad vajavad ja kuidas midagi hindavad. Saan teada tänu oma kolme ja pooleaastasele tütrele. Ja kui jutt läks juba perekonnale, siis peale naise tütre elab meiega koos ka väike armas orav. Mu vennal on vedanud, temas elab kõigest üksainus inimene, äärmisel juhul poolteist minule ka hulga viletsam. Minus elab neid mitu, võib-olla neli, võib-olla Vii, mis võib aga olla koguni terve kollektiiv. Ma armastan näiteks ühteaegu džässi ja sümfoonilised muusikat. Pöialt hoian ikka mitmele meeskonnale üks kordagi olin armunud, kusjuures mitte ükskõik kuidas, vaid nelja naisesse korraga. See võib näida veider, kuid sellest hoolimata oli nii. Isegi praegu, mil olen ühega neist abielus, ei meeldi kolm ülejäänud mulle põrmugi. Vähem. Kord, kui mul oli pisut vaba aega, otsustasin istuda maha ning jõuda lõplikule selgusele, kes minust siis elavad. Välja tuli järgmine pilt. Esiteks minus elab Brassija ja Pille ja minu naise kinnitust mööda. Teiseks minus elab õudne kitsipung, nagu arvavad mu kauged sugulased. Kolmandaks, minus elab tark, aus ja õilis inimene minu enese sügava veendumuse kohaselt. Peale selle asustavad mind häbematu petis, naiivne tõeotsija ning täielik lollpea. Osutus, et see polnud veel kõik. Aeg-ajalt ilmuvad ja kaovad minust teisedki huvitavad isiksused. Sestsaadik, kui olin välja selgitanud, kes siis minus elavad jälgima oma asukate käitumist, näiteks kutsuti mind ametiühingukomitees ja küsiti, kas te kooperatiiv ei tahaks astuda. Aga mis see maksma läheb? Tundis kitsipung esimesena asja vastu huvi. Liis 1000 tühjaazi teatas pillaja. Astume, lausus loll. Ning astusime tõepoolest kooperatiivi, kui imelik see ka pole, loll pea on minu suur autoriteet. Kõige huvitavam algas minus aga siis, kui ma instituudi lõpetasin. Peainsener kutsus mu enda juurde. Tere, tere. Astu edasi. Õnnitlen lõpetamise puhul tahan sulle tööd pakkuda. Missugust tsehhi tehnoloogiks? Väga palk? Küsis kitsipung. 110 rubla vähe. Hõikas pekkis Mazan praegugi 150. Tema nagu ikka, valetas tegelikult seal Monteerijana keskmiselt 140. Aga raha pole ju see peamine, ütles mu vestluskaaslane. Ilmselt istus Temaski oma loll. Mis siis on peamine? Peamine on, et nüüd oled sa insener, see aga on väga austav. Aga kas mulle ületundide eest makstakse? Küsis kitsib uuesti. Ramuuretse vastuse ülemus, inseneridele ei maksta. Neelon normeerimata, tööpäev tähendab, võib hiljem tööle tulla. Ei või hiljem lakkuda. Kodus läks lahti terve ametiühingu koosolek. Insenerina toodsa rohkem kasu. Karjus Haus. Tuleb nõustuda. Ma sulle näitan või tuleb nõustuda, näitas kitsi pungdale hiiglaslikku rusika. Aga siin võidakse lahti lasta, oli kuulda, ei tea kelle häält keegi ei lase sind lahti, ütles tark ametiühing, kaitseb ja kaadriosakond ei lase liiga teha. Polnud see tark siiski nii tark, nagu paistis. Jätke kopikate pärast, sõimamine, sekkus vestlusse optimist. Rubla muutub aastast aastasse üha tugevamaks, kaup läheb odavamaks. Kuidas, kuidas v hakkas pessimist talle vastu vaidlema, kuid ülejäänud tugi sitale kallale ega lasknud enam sõnagi lisada. Lõpuks sellest kisklemises surmani väsinud ja läksin magama. Kui ma hommikul ärkasin, olid kõik ilma minuta juba otsustatud. Püüd põlema enam kuuenda kategooria monteerija 140 rublase palgaga vaid insener-tehnoloog palgaga 110 rubla. Kuidas see kõik juhtus? Ei tea. Kuid arvan, et kogu asi on Maat, milles ma ju algusest peale räägin, et minus elab tark, aus ja õilis inimene. Peeti koosolekut, kõik läks tavalist rada. Esinejad lugesid ettekandeid ette, teised hääletasid üldiselt rohkem poolt, sest juhtus nii, et vastu ei hääletatud ühtki korda. Aga siis astus lavale pruunis ülikonnas mees, halvasti seotud must lips ees. Oli näha, et ta ei osanud mikrofoni kasutada. Ja mina olen see seadistaja, ütles mees. Vaata, meie tahame siin rohkem malmtooteid teha. 300 killu iga töötaja kohta. Kuidasmoodi massis hääletada, saan vaet, tee, pingid, seedeeaaess, jama ja kaan. Aga sa hääleta ilma taipamata, hüviti saalist, me teeme kõik nii. Ja kui pinkide juurde jõutakse, siis hääleta juba taipamisega, lisati teisest nurgast. Mida roote malmtooteid, seda parem. Hüüdis vahele seltsimees presiidium. See on tõsi, nõustus inimene. Aga kui neid vaja ei lähe? Ma ei arva seda, ütles uuesti seltsimees presiidiumist. Aga kui tõesti vaja ei ole, siis ümbervalamine ei võta kaua aega. Noh, muidugi ei võta kaua. Aga võib-olla on veel parem mitte valada. Ma näen, et teile ei meeldi meie arv 300 kilo grammi. Kui paljud teesis ette panete, küsis koosoleku juhataja kannatamatult. Minna. Ei, ei, mina ei pane midagi, vastas mees mikrofoni juures. Ma ei saa ainult aru ja see on kõik vaate tee pingid, seda asjam, aiakaan. Kõik olid vait. Mees pruunis ülikonnas, ei öelnud midagi, aga ei läinud ka lavalt ära. Või jälle algas ta uuesti. Siin needsamused, veduriteljed viis tükki iga inimese kohta. Kuidas see siis tuleb? See on väga hea, hüüdis teine seltsimees presiidiumist. Nii palju veduritelgitoodete, isegi Ameerikas, kas ette Eesti pani esineja imeks ja vaikis jälle. Aga võib-olla pole meil ka nii palju vaja, küsis ta ootamatult. Mida pole vaja toota. Ei seltsimees, meil on vaja, sekkus uuesti jutusse koosoleku juhataja. Noh, kui on vaja, venitas mees musta lipsuga. Siis on teine asi, vaat, pingid seda äsja majja, kaan. Kuulge, küsis koosoleku juhataja, võib-olla pole lihtsalt nõus meie tehase arendamise generaalplaaniga? Ei. Miks siis, vastas mees. Ma olen nõus, lihtsalt, ma ei saa aru, mille eest küsiti plaanidest what tööpingid, seda asja mina ja käen. Aga miks te lavale tulite? Ette ütelda, mida ütelda, et ma ei saa aru. Vaete teie mõtlete, et mina saan aru, aga mina ise aru. Hästi, ütles koosoleku juhataja. Me võtame seda arvesse suur tänu esinemise eest. Aga ise mõtles, imelik inimene. Tema jagab vähemalt pinkides, aga mina. Ja ta hõikas kriis kõval häälel. Jätkame koosolekut. Seltsimees seltsimees, hüüdis korrapidaja punases mütsis. Kuudelede metroosse ei tohi uiskudega minna. Ka vahest lubaksite mind erandina ma uisutasin täna rekordi, palus uisutaja. Ja mis siis, mis puutub ilusse, teie rekord? Ma lubasin, et kui tuleb rekord, siis lähen uiskudel läbi kogu linna mingi siis läbi linna, aga metroosse eisaa. Reisijad jagunesid otsekohe kahte leeri. Klooskeda ometi läbi, ütles kodaniku eestlerist. Petrov ise. Minu pärast olgu või Siidorov vastas teine leer. Ta püstitas rekordi, selgitas esimene leer Nokia, mis siis vaidlesid teise poole esindajaid vastu. Kas Aleksejevi peaks siis tõstekangiga metroosse laskma või korrapidajal on õigus. Muidugi on õiguskorrapidaja Neile ana ainult õigust ja vaatajaid lähevad veel karkudel. Läheme karkudel ühti, rahustasid teda, sportlane ei või teada midagi. Täna läksin üks kassiga ise ütles, et arsti juurde. Aga kui ta kas keda mustab või on koguni marutõbine? Kui su kass nii tähtis on, las siis arst sõidab ta juurde koju. Õige jah, toetasid korrapidajad kodanikud teisest leerist. Täna tulevad kassiga aga homme juba hobusega, mis sellest välja tuleb. Aga mis siis, küsisid esimesele heli esindajad. Neid ainult luba ja vaated lähevad lehmadega, ütles korrapidaja veendunult. Kui ei lubata, tähendab, pole ette nähtud. Kehvlemis ütles Petrovile kodanik sportlast pooldavast leerist. Lähme teise sissepääsu juurde. Võib-olla seal lastakse meid sisse. Nad hakkasid astuma, ent siis jooksis neile järele koristajatädi. Kuule pojake, säärane heli seal rekordist, räägi. Hoia siin endale. Aga ütle neile, et saapad varastati ära või et pole midagi jalga panna. Mu tuju head inimesed küllap lubavad läbi. Ja tal oli õigus. Kui sul on võimalik oma julgust proovile panna, siis tee seda alati. Need sõnad ütles kunagi ammu üks tuntud väejuht. Kui mina oleksin need sõnad öelnud, oleksin kindlasti lisanud. Kõige parem on seda teha langevarjuhüpete tornist. Mis on langevarjuhüpete torn? See on kaheksateistkümnekorruselise maja kõrgune metallist mast, mille tipus on päike, puuplatvorm. Kui te vaatate sellelt platvormilt kaugusesse, on teil kogu ümbrus nagu peo peal. Kui te vaatate alla, siis paistavad rasked kolme tonnised ise kallutajatele, väikestel sapurrsed Sitena ja väikeseid sapparroshitseid ei suuda lihtsalt tavalistest laste jalgratastest eraldada. Üldiselt on muidugi parem alla mitte vaadata. Teie kohal on avatud langevarjukuppel Te astute sammu lendate sügavikku. Nimelt see samm eraldab minu arvates julget inimest argpüksist. Viimati õnnestus mul oma julgus proovida discinjovis. Maksin 50 kopikat piletiraha ja hakkasin üles ronima. Esialgu tundsin end vägagi hästi. Alumistelt astmetel oleks naljaasi olnud alla hüpata ka niisama ilma langevarjuta. Ülespoole ronides ei jaga maapind järjest kaugemale ja mu olemine läks üha kõhedamaks. Hakkas hinge matma. Kui juba päris üleval olin, siis ei saanud ma üldse enam hingata nähtavasti atmosfääri pärast, mis oli pingest tulvil. Kogu teekonna vältel vaagisime oma elu, mis oli jäänud selja taha sügavale alla. Jõudsin arusaamisele, et ma olen elanud valesti. Valvur kinnitas mu rihmad hima, suundusin otsustavalt hüppele. Oodake, hüüdis neiu mulle, ma ei ühendanud teie rihmu veel langevarjuga. Ma jahmusin ja tardusin paigale. Võite hüpata, ütles neiu. Nüüd ma ei taha enam hüpata, vastasin mina. Mis tähendab ida, ega te siin niisama pileti eest makstud hüpake võimaldab tuhandeid alla. Astusin käsipuude juurde, hakkasin karjuma. Kõik inimesed kolme kilomeetri raadiuses kuulsid seda, pöörasid peady, vaatasid hämmastunud üles. Kas ei saaks vaiksemalt? Nõudis valvur. Saab küll, ütlesin mina ja karjusin poole häälega. Neiu vaatas mind kaastundega. Meil hüppavad siin väikesed lapsed alla, aga teie kardate, mahi karda, vastasin. Mul on lihtsalt hirm. Aga korraga ma tundsin, et hirmu polegi enam. Kui juba lapsed siit hüppavad, siis võin ka mina rahulikult hüpata. Selle tõestuseks läksin päris platvormi äärele ja kõlgutasin jalgu kuristiku kohal. Ja mingit hirmu ei olnud. Nähtavasti suutsin majandust siiski jagu saada. Aga teisest küljest, kui ma enam ei karda, mis ma siis enamik, pan? Las hüppavad need, kes seda kardavad. Ma võtsin langevarju lahti, astusin väljapääsu poole. Laskusin alla ja olin äärmiselt rahul, et sain endast võitu. Ainult üks mõte ei andnud mulle rahu, mis võIts oli, kui isegi väikesed lapsed on võimelised niisamuti hüppama? Seesama mõte ei anna mulle praegu Kiviloo. Sellest hoolimata proovime oma julgust alati, kui selleks võimalus avaneb. Aga võib-olla seekord löön kartma ja hüppan. Seni pole seda siiski juhtunud. Ilmselt on minust saanud tõeline julgur. Ja milleks siis niisama asja ees teist taga hüpata? Pühapäeva keskpäev peaaegu valmis ehitatud maja juures ehitusplatsil. Ma otsisin ehitusprahi hulgast välja hööveldatud laua ja astusin väljapääsu poole, kui järsku kuulsin. Mis sa teed seal koos sellega läheb vana otsekohe võtsid. Mis siis on? Ma ei varasta ju, mul on seda lauda raamaturiiuli jaoks tarvis ja lault vedeleb siin niisama, siin ei vedele midagi niisama. Sul ainult tundub, et vedeleb niisama. Aga laud lebab siin ja ta maksab raha. Aga mis ma selle rublaga teel anna parem kolm, kolm lahuakese eest. Tuleb kallivõitu. Ma annan sulle veel midagi lisaks, kas meekraani taha, ESC? See on mul olemas, aga uut valamud on sul vaja tšehhi oma või vineeriga üle löödud? Valamu on mul juba olemas, jaoks on ka naljavend, ma annan sulle ukse kahe rubla eest ja poes maksab ligi 20 ja moesaadagi sul kestaks see poes lausa kahest ära. Viigesi siseuksepoodi. Ja täna pole valvurit tööl edunud välja, joodik, vabandage, kas teie polegi siis valvur, mina öövalve santehnik? Paljugi mis võib juhtuda avarii või tulevad vargad ja tassivad armatuuri laiali küll võivad maha võtta, tõesti, praegu on ju rahvas niisuguseks läinud, et aina pööra ümber ja kõik tassi bot minema. Ja omast käest teada, kui vaimult endalt on ära virutatud. No aga kuidas siis jääb, tead, mis ma sulle annan, mis asja? Uue trellpuuri elektrikud jätsid siia trellpuuri, aga millega siis elektrikud tööle hakkavad? Nad teevad skandaali, Ülot, töö, tööd teevad nad teise puuriga volaga. Selle panin ta maha, sahkerdamisega kõrvale, aga ma nuuskasid nalja, andke siia. Ainult pange paber ümber, muidu veel. Viimati keegi näeb, trelli läheb alati ja muidugi on vaja. Ma pakin sulle selle ilusti ära, ainult teadmis. Jah, sa pane rubla juurde, trell on ju täitsa uus rubla juurde, rubla. Popule, rublad jälle kolmele. Aga sulle ehk läheb veel midagi. Kas plaati tahad? Millist kahhelkividest? Ei, aga, aga gaasipliiti ei taha seda ka, aga miks sa siis siia tulid laua pärast raamaturiiuli jaoks? Ah jaa, jajajajaja. No olgu, ma annan sulle siis kilo, puukruvisid, kas sobib? Nii saimegi kaubale käes hööveldatud laud ja kaenlas back kruvidega. Astusin rahulikult läbi väravaputka. Kuulsite saadet Eduardas penskist meestuttava katu sealt. Raadiomaja katuse all aitasid saadet teha Eino Baskin, Hanno Kalmet, Ago Saller, Johannes Rebane, Ervin Aabel, Sulev Nõmmik ja Hans Kaldoja. Saate koostas Priit Aimla.