Nii hetked hetkedeks, aga kolmveerand tundi on nüüd kadunud küll, kui meid kuulama jääte. Pärastlõuna kohvi on kenakesti maitsev, kui kõht on täis ja mõnus seltskond juturingis. Esimene laudkond on nõus ennast tutvustama. Piine elektriinsener. Kaljo majandusinsener. Andre Tartu meeste keeles teadur. Leo elektriinsener. Lembit viimased 10 aastat elektrofüüsik. Kuidas mööduvad teie puhkepäeva pärastlõunahetked puhkepäeval minule meeldinud siiamaani seadust rikkuda? Ma lähen oma töökohale ja tegelen seal, avad turismiga. Põhiliselt igasuguste helitehnikavaldkond, magnetofonid, ehitamine on mul juba möödas, praegu kogu huvi on suunatud selle peale, et oleks võimalik igasuguseid puhkehetki paremini läbi viia selleks just kõik need seadmed, mis selleks vajalikud, ainult need on siis plaanis mul alati pühapäeviti, siis on vaba päev ja aeg on laialt oma isiklikku aega nii-öelda Muubel raisata pole mõtet, kui ikka selle peale laulate laulan igal juhul alad, mida näiteks kohe laule, tavalist seltskond laule ja kuna mul koduses õhkkonnas tihti organiseerin nisust ilusaid õhtuid mu enda meelest siis tavaliselt oleme ikkagist populaarsemaid laule, mis on kõige moodsamad. Laulsime näiteks niisuguseid lugusid nagu Mustamäe valss oli küllalt populaarne, üks väga populaarne laulja, meeldiv laul, meile seltskonnas oli näiteks ootus Kikerbu laul. Pärastlõunal hetked on väga mitmesuguseid, on eelkõige sellest ja siin ei ole üldse mingisugust kindlat reeglit minu meelest üldse olla ei saa, see on nii, kuidas on meeleolu, kuidas möödunud päev on läinud ja sõltuvalt sellest ka, millised plaanid siin sees on? Laupäevadel hea meelega tahaks näha ühte meeldivat seltskonda. Kas või meeldivat bridžiringi, kuid reegli järgi pühapäevadel siiski täielikku puhkust nii-öelda perekondliku ringis, ilma ilma koormamata ainult teiste inimestega ja võib-olla ka mingisuguste muude seltskondlikke ja muude kohustustega. Laurat ma väga hea meelega laulaksin, kuid ma, kuigi ma olen üldiseid, musi gaasis perekonnas, kui minu hädas jääb selles, et ma ei pea viisi kas te laulate kui mitte sugugi vahel nagu hunt mitte, paneme. No ta laulu kuulata ja väga-väga hea üldse on huvitav kuulmine, mul päris hea ja tava on päris hästi igasuguseid nüansse, aku, ise ta mingit muusikat teha tähendab oma häälega, siis ei tule mitte midagi välja. Mulle meeldib ikka see, mis kõigile meeldib, praktiliselt, et kes selle ikka seesama, mis populaaron, see meeldib tõesti konkreetselt programme, puhkepäeva pärastlõunakohta ei ole just nagu kunagi teinud, aga sattunud juhtub, kuidas asi välja tuleb? Küllaltki palju aega võtab ka puhkepäeva pärastlõunal noh, näiteks foto koguda, vastan diapositiivide, korrastame nende uuesti ja uuesti vaatamine kuulan hea meelega laulu ise laulumees ei ole kodus, laulu kuuldakse ka hästi palju, jällegi kaasaegne noorus. Kellel on, muutub parasjagu haiguseks kaasaegsete ja moodsate laulude kuulamine, nende jälgimine, kusjuures nad on hästi kursis nii lauljatega, võib-olla rohkem isegi lauljatega kui siin autoritega. Ma olen rohkem nii kergemuusika kuulaja kui ise kaasa laulja. Ela siin liidu asi üheskoos ämmaga õnn tahtis pageda. Aga korter Oraux jaa, jaa. See. Ordu. Maa pea. Mulle pakub kõige suuremat rahuldust, kui ma ma vabal ajal saan ühendada meeldiva kasulikuga. Aeg on nii tohutult vähe ja siis peab kindlasti ka midagi sellist, mis oleks ühtlasi kasulik. Armastan väga näputööd teha, õmmelda nimelt nagu midagi valmis saab. Silmale vaatamiseks on hea meel. Kindlasti peab kätte võtma. Kirimaleajakontroll on kukil, nii et iga päev tuleb sellega tegeleda. Televiisoris katsun võimaluse korral hoiduda. Välja arvatud mõned kindlad saated ja siis heade lauljate show'd ja multifilmid. Kus siis veel aegadele jääb, siis kuulan muidugi raadiost muusikasaateid ja magnetofonilt häid laule. Laulate muidugi ei, mul on karu kõrva peale astunud. Aga ma üldiselt viimastel aastatel õppinud muusikat kuulama. Ja suur tänu volikogule Valter Ojakääru džässisaadetele. Nii et mul enam need kõige populaarsemad laulud rahuldust ei paku. Meeldivad sellised, kus on midagi vaheldusrikast, jazzi elemente ja mille millistest laulust on teada, et nad jäävad ka aastateks püsima. Mis massilaul massi laulan sinilaul, kus on äss. Viis meloodia, mis jääb kohe kõigile meelde, võib-olla need laulud, mis tulevad ütleme, kasvõi Tikmeloodiast, mis kohe valutavad rahva, aga nad on mõne aja pärast kadunud, aga massilaul peaks olema selline, mis jääks ikka aegadeks. On olemas populaarsed laulud, massilaulud aga on kal massilaulud, mis poliitilise sisuga protestilaulud massilaulud, mis massilaulu žanr kui selline, oli see võrdlemisi ebamäärane veel praegu. Ja selle tõttu ma seda defineerima siiski momendil ei julge hakata. Ta, kuid üldises mõttes oli see seen, mida rahva, mida rahval meeldib laulda. Noh, see võib öelda, millal on väga ilus meloodia, lihtne meloodia seejuures. Ja meil on väga niisugused ilusad, meeldivad südamesse minevad sõnad on, ainult seisab leida omal koha mingisuguse massilauluna. No mina kui vanema põlve esindaja võin öelda niimoodi või kindlasti kõnelda massilauludest küllaltki nii vabalt, tervest lihast, mis omal ajal näiteks tegi Raimond Valgre teks. Aga see on juba meie põlvkonna nii, ütleme toodang, mis praegu on, ma ei julge siin tõesti midagi öelda. Olles kaugel vöölzi unist sissil mis vitsa. Kuid koju jõudis, leidsin. Tulid miinust, nyyd köik teisiti. Siit. Ka siis, kui jah, siis tõid müüdele. Massilaul on ikka midagi säärast, mida veel lauda neer tahtis, lauda ei oska, eks ole. Laator ei nojah, nii kõvadust, vähemalt selles mõttes muidugi need massilaulja vanu laule on ikka väga palju lauldakse, noh kasvõi Kalle Kusta see rahvusvaheline laev massilaule. Seda nii väga palju lauldakse. Minu arvates. Põhiline viga on praegu selles, et kõiki meie tuntud heliloojad on lihtsalt meloodia otsingul, neil lihtsalt puudub konkreetne meloodia ja see on väga lihtsalt piinlikult vahel valus kuulata. Üksikut siiski heliloojad suudavad anda mingisuguse meeldiva harmooniliselt meloodia ja see siiski rahvale meeldib, praegused massilaulud tunduvad ikka niisugused hooaja laulud olema. Üks niisugune, mis kippusin vähemalt Mustamäe rahvale massilauluks saama, eks ole, samane Mustamäe valss, no siin on ka tõesti siuksed, lustakad, särtsakad viisid. No võtame nüüd siin, et puurida laulude need asjad, aga, aga kahtlane, kas nad ühesõnaga 10 või 20 aasta pärast meenutatakse needeevee, lauldakse need sama sagedasti kui esineda Kungla rahvast või tõesti kalla kostate niukesi asju, sellepärast nad on jälle kaks ise asja, praegune põlvkond koolilapsed, siin võib-olla oma 890. klassi lapsed nendel on võib-olla arusaamine massilaulust ühesugune ja need oma põlvkonna inimestel nendele masse lauludest teistsugune arusaamine ja aga ei saa, võib alles hukka mõista ka need praegused massilaule, aga lihtsalt on. Igaüks jääb ikka oma aega ja see on, tal pole kõigeni omasem, kus ta, ühesõnaga esimesed need niisugused laulud just kõigeni rohkem meelde jäi. Ri tuli täpi all. Ei teagi, mis on all? Ei nojah, aga. Sai. Ori jaagu. Jagu. Kena. Peale teekellukesed büroobee, mooni. Jamanud. Olime. Olen kohanud seltskondades, kus noored laulad kitarride saatel, kui on rohkem võistlusi tarrisaatel näiteks mõmmi Blu või, või patas live nisust viimased lood ja ja kui nad on juba nii massiliselt, kuuled, mitmes seltskonnas ja mitmel pool iga noorimiseb, siis on see pagana massi tunginud siis kiker pole olnud mulle isiklikult omatel oma seltskonnas kõigile meeldida, tean umbes kümmet laulu kikerpuulaule, mis on kõik populaarsemad olnud, mida me ise oma seltskonnas oleme laulnud, noorte hulgas on, kujunevad massi lauludeks, need laulud raadios iga päev vähemalt kaks-kolm korda. Tähendab, mida rohkem kuuled, seda rohkeneb meelde, seda rohkem laulad ja aga ainult et kas aasta pärast seda lauldakse, seda ma ei usu enam lihtsalt uut, niisugust väga meeldejäävat viisi. Minu arvates on kõige raskem välja mõelda. Ma vaidlen oma noorele naiska selle vastu. Kui me ütleme niimoodi, et muusikas on viisid kõik ammendatud, siis peaks olema malemängule ammu juba lõpp peale täpsed ja ammuli lõppel ja, ja enne seda muusika, sest seal on võimaseid veel palju suuremad juba selle tõttu oktaavi arv on palju suurem kui males on üldse ruutude arvel. Ja kui võtta praegu näiteks tänast päeva, siis need uued lood minu meelest järjest nagu progressioonis ründavad meid rohkem, me lihtsalt ei suuda neid nii palju vastu võtta, kui neid juurde tuleb ja väga kauneid meloodiaid ja, ja kauneid laule järjest rohkem püüab tohutult juurde tulla, selles see asi ei ole. Ühe sõnasi lugu ei teki. Ühesõnaga, võib-olla minu meelest seisab ikka selles, et meie väga palju head muusikat, et võib-olla isegi kaotame ära puud selle niinimetatud informatsiooni tulvad mis meile iga päev meile peal elanikud ei jõua seda äikese endale salvestada ega seda hindas omandada parem või selle, selle tõttu võib väga palju minna kaduma. Ja kõike tulevikku. Aga kui juba malevamänguga võrreldes ma võin öelda, et ma olen mängus ilusaid kombinatsioonid, ka neid on vähe ja mis edaspidi tuleb käigu võrra erineda, aga nad siiski kordavad miskis mõttes vana. Ja kui neid uuemaid laule kuulata, siis mind kõige rohkem lakkab just segama. Et ma tunnen nendes lauludes ära mitmed teised allikad ja väänik oma juurde, et uut, niisugustest meeldejäävat meloodiat on väga raske kirjutada. Ja uuemad laulud just kipuvad olema sulamit paljudest. Teine laudkond on nõus kaasa kõnelema heliloojad Boris Kõrver, Harri Kõrvits ja lauludele sõnade seadja, Otto Roots. Kindel on see, et varasemal ajal loeti massilauluks põhiliselt marsilaule sellises juba väljakujunenud teksti temaatikas, nagu seal on patriootlikud laulus siis mõnevõrra ka võib-olla rivilaulud, millest praegugi on puudus ja massilauluna ei oskagi võib-olla täpselt ära seletada, mida peaksime mõistma, noh, küllap vist niisuguste laulu väga üldises mõistes, mis on massidele määratud, tähendab laialdasemat hulgale, mis oma helikeelelt ja tekstilt oleks vastu lihtsama toimeline, arusaadavam ent siiski sügav, haarav ja mida loomulikult peaksid veel tükk aega laulma. Niisuguse laule ma olen isiklikult kuulnud, näiteks möödunud suvel oli Vorošilovgradis komsomoli laulda festival. Ja tõesti, seal oli helilooja Oskar Feldmann, kes siis esitas oma laulusid ja ma pean tõesti, rõõm oli kuulata, inimesed, kes saalis istusid, laulsid kõik need laulust kaasa. Vot meil niisugust täna veel ei ole ja ma pean ütlema, et see ei ole mitte ainult ütleme Vene Föderatsioonis, see toimus seekord Ukrainas. Aga kõik need laulud, mida seal lauldi, kõikidel olid sõnad peas, mängisid klaveri peale niukseid popurrii oma lauludest. Nagu algust tuli, ütleme kaks kolm, taki sai mängida klaveri peal ja juba rahvas haaras nii-ütelda selle laulu enda kätte ja kõlas terve saalitäis. Mitmetes käitistes esinesime. Nii et seda oli täitsa rõõm kuulata ja seda meil nagu ei ole praktiseeritud, aga me räägime, et meil on lauluarmastaja rahvas, aga millegipärast laulab ainult laulupidudel või koori kontsertidel või ütleme siis kuskil seltskonnas, aga nad seltskondlikud laulud on ka kõik juba võrdlemisi pika habemega, öeldakse nii, et võib-olla tuleks seda kuidagiviisi elustada ja selles suhtes luua rohkem niisugusi laulusid võib-olla mis haaraksid nii laiemaid hulki, mitte ainult noori, kes praegu haaratud estraadist nendest kõige viimastest ütelda lööklauludest niiviisi võiks ütelda, küsimus on muidugi ka rakendus või eeldame, et sääraseid laule on ja vaatame ikka viie aasta vormingus. Me võime leida küllaltki sääraseid laule, mis, millel on täielikult eeldused. Me võtame kasvõi populaarne laul, mis on kõlanud väga mitmel pool ja mitmel puhul hoidi vana meloodia, aga, ja kui me selle rakendust nii vaatame, siis see, seega see laul ei ole kuidagi leidnud nii teed laiematesse hulkadesse, mida ta täielikult väärib ja terve rida teisi laule nii lauluvõistlustelt kui ka muul teel meil loodud laule ühislaulu probleem ja sellest on meil ju aastaid juttu olnud, just et näiteks noorte hulgas ja koolides. Et sealt ma kujutaksin ette, peaks algama juba ühislaulu, nii-öelda moment. Ma mäletan, et ma olen paaril korral ka just eriti noortega koos korra Ungari seal suvel ja ühel suvel Saksa demokraatlikus vabariigis. Nii komsomoliealised ja nooremad. Ja seal läksid laulud, nii kui ütleva mühin läks kohe see läks, ei olnud mingit probleemi, seal sõnad selged, viisid käes, kõik läks, vaatleme pealesõjaaegse perioodi kuni tänapäevani välja. Missugused on need laulud, mida te olete kuulnud, et rahvas on laulnud ja mida teie loeksite üldlauldavataks lauludeks? Üks laul on kindlasti kodulinn. Tallinn on Arro laul, mille ta kirjutas suure isamaasõja päevil ja see on muutunud niisuguseks raudvaraks, mida igaüks teab võib-olla alati teda laulda, aga kui teda lauldakse, siis läheb süda härdaks. Ui kavatu. Kraana omas hüüda. Kas. Ilu. Ta on ETK Omaaegne. Aga ega siis ütleme Valgre loomingust on ju peaaegu kõik, mis lauldakse ja Valgre meloodiad ja nii edasi, mis kõlavad ka praegu igas kohas, siis võiks nimetasin veel oja, kaera näiteks hästi populaarset laulu rannakolhoosis siis tema olematu laul ja palju teisi. Ma tahaksin rõhutada siinideodopsi mõningaid laule, mäletame kas või taastate marss ja nii edasi alates sellega ja terve rida teisi marsilaule, mis seal tal vahvalt ja kolhoosipillimehed ja armas Tallinn kodulinn ja võib-olla meile on jäänud ka meie nagu ühe põlvkonna mehed on jäänud need laulud just võib-olla lähedasemad. Mulle tundub, et niisuguste estraadilaulude populariseerimist võiks siiski vähendada natukene, et saada teatud kaalu sellele, et oleks esindatud ka meie vennasvabariikide looming, mis ei ole sugugi mitte vähema väärtusega kui meie oma autorite looming, kusjuures häda on ainult selles, et me lihtsalt ei tunne Oleks ju väga tore, kui näiteks üks üleliigne, kas või Moškiis üleliigne muusikaväljaanne koguks näiteks noh, ütleme igas kvartalis, minu pärast, kas või saaksime viis populaarsemat laulu igast vennasvabariigist Moskvast ja Leningradist rohkem, seal on rohkem heliloojad. Ja kujutame ette. Me saaksime iga kvartal 100 populaarsed laulu ja need oleks üks väljanna ilmuks ja läheks üle liidu igale poole. Ja oleks meie annaksime, ma usun, saaksime varuda küll viis laulu kvartalis. Ja ma usun, et seda iga vaba rikkamataks olla ja see oleks üks niisugune eriti nüüd, arvestades käesoleva aastani päevas jälle tore muusika kaudul rahvaid lähendav ja süvendab säärane ettevõtte niukene ühistöö oleks hädavajalik, eriti just ka nende laulude populariseerimisel. Kui meenutada pärastsõjaaegset aega siis laulud olid patriootilise sisuga. Nüüd hilisematel aastatel on justkui see osa sellest laulutemaatikast vähemaks jäänud ega ei tohikski vastu öelda, et nüüd see teema peakski olema ainult patriootlik massilaulu teema ja väga teretulnud on just temaatika avardumine. Selles mõttes, et kui tookord oli tõesti see patriootiline teema ost nii primaarne, siis kaasaeg tingib ka teistsuguseid teemasid, on vaja, häid noorsoolaule, ikkagi on puudu, on praegu veel sellistest lauludest, mida on vaja perekondlikutel, kuhu viib minust üldse koosviibimistel laulda. Sest ikkagi praegu ei ole veel täiesti lahti saanud veel meie selliste laulude mõjust, nagu seda on sauna taga tiigi ääres ja nii edasi, mida teise laulate nisuses koduses seltskonnas või või kasvõi sünnipäevadel. Jah, siin on küll selline küsimus, et, et tõepoolest tuleb laulda ikkagi neidsamu samu laule ja ei ole ikkagi veel häid. Ma ütleksin, lihtsaid laule, võib-olla selles mõttes mitte heas mõttes lihtsaid laule. Kui vaadelda lauluvõistlusi, siis meie küllaltki kõrge laulukultuuriga maal. Range žürii hindab põhiliselt selliseid laule, mis on kunstimeisterlikkusele tõesti kõrgel tasemel. Ent iga kord nendest lauludest ei saa head laulu. Nii laua ümberistumisel, perekondlikel koosviibimistel ja nendest on puudus. Vaevalt et sellised laulud vast sünnivadki võistlustel, neid peaks looma heliloojad nii oma vabadel tundidel vast ja temaatika valima ka siis juba sellised, mida küljest tõesti praegu veel küllalt ja küllalt puudujat. Kui helilooja vabadel tundidel seda teeb, siis peavad tal olema sõnad. Ja sõnasõnade probleemist on ju väga palju räägitud, kuid on vist väga õige. Nagu ütles Aarne Oit, et see peab jääma uppuja enda asjaks, see tähendab helilooja, kellel on küllalt lai tegevusala selles mõttes, et on seos mitme teksti autoriga leiab ikkagi muuseum vastavaid tekste ja nüüd on hakanud juba tänuväärselt kaasa lööma palju noori luulemeistritest noorematest. Me teame, väga hästi, on õnnestunud teksti on loonud Arvisiid teisi. Nii et küllap seegi mure hakkab nüüd murduma, mis omal ajal võib-olla muusika. Võtame ka lüüriline laul võib olla väga patriootiline oma nii-öelda põhisuunalt ja ja, aga võib-olla siin on teinekord nad, see ühekülgne teksti, ütleme, meisterdamine, vaatame siin praegu möödunud aastal Skašekit meloodia tekste või lauluvõistluse teksti, et nad on kuidagi täiesti nihukese, lüürilise, romantilise kallakuga. Õnneks annad siiski niuksed õnneliku lüürikaga rohkem seotud, ütleme rohkemal kui saamisest juttu kui lahkuminekust, et selles mõttes on ju huvitav just meenutada, kas või siin neid hoidi laule ja neid katseid, mida on tema teinud ja teised ka mehele, kes on ei kasutanud nagu ütelda moodsat ja kaasaegsemaid keelt ja rütm ja nii edasi ja samas on, mis on noortele vastuvõetavad ja samas on ta ühendanud selle tõsisema taotlusega ka tekstiosas ja laiendanud õieti vot selles suunas niukseid patriootilisi patriootilisi laulu suunas. Raputanud siis me ju ei tunne kaasa. S. Soore. Kasson noore. Eile õhtul oli mul võimalus jälgida ühte kontserti, mis anti edasi Moskvast, kus kõlasid nõnda Vene Föderatsiooni ütelda kõige populaarsemad möödunudaastased laulud ja ma pean ütlema, seal oli hästi palju, laulusid lausa kohe niisuguste nimedega nagu ütleme, Vene põllud ja ja ütleme, Venemaa ja nii edasi. Meil millegipärast seda Eestimaad võrdlemisi nii kardetakse, öeldakse, et see on nagu kolkapatriotismi kan ütelda, seotud. Ma arvan seda siiski, et niikaua kui ikkagi üks rahvus püsib, olgu ta siis nii väike kui ta tahes, ikkagi need laulud leiavad siiski rahva juures kõige suurema leviku, mis nii-ütelda tema enda pisikesest Maasnetel. Ta räägivad ja mulle tundub, et ega see ei olegi niisugune kolkapatriotism, sest et mis see siis tuleb, väljaanne laulame siin igasugustest Itaalia linnadest ja Santa Lucia ja kõik, eks ole, aga samal ajal me ütleme võib-olla Käsmu kardame laulda, et ütleme, et see on kolkapatriotism või mõnda laulu Rakverest Viljandist ehk meil on olemas ka Viljandi paadimees, mida suure eduga enne laulab. KoduEli raamermetsiku. Hilisemad aastad on andnud rohkesti sääraseid laule, mis on saavutanud edu ja noh, kasvõi meenutame nüüd selle möödunud aastast meloodiat ja loodame kindlasti kaasa lauluvõistluse lauludest, sealtki jäävad kõlama kahtede laule nagu lehed, mis, mis tõesti on nii nagu mustamäe valts, noh ütleme see läks kohta seal palju, palju pidamist ei olnud, ei olnud isegi noodid veel juba välja antud, juba juba refrään oli nagu meeles, aga teised laulud, mis nii pikapeale ennast sisse kruvivad nii-öelda ja siis võib-olla teinekord jäävad isegi kauemaks ajaks aga üldiselt vist märkida ka seda, et meie heliloojad on orienteerunud narmastel aastatel ka rohkem niukseid kontsert estraadilaulu peale, mis on mõnus kuulata ja inimesed neid armastavad ja kohati mõttes laulavad nagu kaasa. Aga noh, ta natukene keerukas, et teda nii koduses ringis või seltskonnas laulda. Kui nüüd tulla tagasi selle teema juurde, et me pole harjunud kas koduses ringis ja ka suurema seltskonnaga kas või koosolekutel laulma, võib-olla teeksin siin ettepaneku võt kõik tänased osavõtjad ja võib-olla heliloojad eesotsas, teeksime ühel avalikul hommikul niisuguse katse. Ma arvan, et ega niisugune saade iseenesest halb ei ole, aga teiseks mul õnneks niisugune võrdlemisi utoopiline fantastiline mõte, ühesõnaga et mis siis oleks, kui ütleme, teeks ühe niisuguse kontserdi. No praegu meil teadaolevatest nii-ütelda populaarsematest, lauludest kontserdisaalis annaks kõigile rahvale ütelda need lehed kätte, ega me paneksime siis sinna kedagi ette laulma seal, ütleme mõnel juhul seal. Kas rinne ja siis Georg Ots, kahtlemata Kuslap või Heli Lääts veel sinna juurde ja vaatame, kas rahvas võtab vedu. Ma arvan, et keegi ikka hakkab laulma, võtad selle asja üles ja küll oleks tore, kui kontsertsaal kõik laulaks kaasa. See oleks kahtlemata olnud natukene, mis, mis ma tean, et ühel siin niisugusel võistlusel refrääni nagu katsuti kuidagiviisi laulma panna, aga siis sellest ei tulnud suurt midagi välja, kõik olid nii arad hääled seadmata, kus sa hakkad laulma need kontserdid, teinekord isegi rütmi, rütmi plaksutamine on suur juba suur number, kui sellega kuidagi Tava võib-olla ära kadunud. Esimene katse, kui see tõesti nagu sa rääkisid, et niisugune asi ettevõtte seast ris rahva niuke populaarsete laulude õhtul proovisime või selle ka jah, kas siis on eestlased laulurahvas ei ole ja miks mitte nii, aitäh, ja proovime üheskoos laulda. Tuleviku saali akustika läbi foto- ja kunstinäitus kui remiinaks paisudes kuskilt ta jõuab linnade vaiksesse jäikus. Ta kaugeneb protslikese rinda leeris, mis lähevad temasse usku mees Tavaria adra ja samme. Botoolistele. Tere Laari, ta väsib moderensuses raamatu. Tänan kõiki osavõtu eest, edaspidi laulame julgemalt.