Tervist, head kuulajad, algab huvitaja saade täna on teisipäev ja me räägime seekord toitumisalasest teabest pakenditel siis toidupakenditest, kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel. Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded üldse kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes? Sellest räägime siis tänases saates. Meil on külas tervise arengu instituudis toitumisekspert Tagli Pitsi, maaeluministeeriumis toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja Toiduliidu juhataja Potissepp. Aga saate teises pooles vahendame ka ERR-i teadusportaali novaator, tervise- ja teadusuudiseid. Räägime sellest, et Eestis sünnib igal aastal kolm-neli last, kes saavad insuldi enne sündi vahetult pärast siia ilma tulekut, mis seda võiks küll põhjustada? Räägime ka uuest gripivaktsiinist, mis kasutab üht aminohapet, mida omakorda looduses ei leidu. Need on tänase saate teemad ja mina olen toimetaja Meelis Süld, head kuulamist. Veel eile see nii väljapoole ega pilves ilm või vahukoorega ära saadud varakambris ja. Oh küll, maitseb minule. Adekvaatne jalg pehme PD kogussekeseri. Purite Burja talli. Kui jood pommi välgumihkel näpata iga Rillo Algab. Sigari vahukoorega teinud ja on mulle toreda lihtsalt pall armsa hoolega. Ema hoolega. Hoolega. Mõlema selle ja hea kogeda. Räägime siis sellest, mismoodi mõistame infot, mis on toiduainete pakenditel ja meil on stuudios nagu saate alguses mainisin, nagu instituudis toitumisekspert, Tagli Pitsi, tervist, tere siis maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson. Tervist. Tere ja tere ka Toiduliidu juhataja Sirje Potissepale, tere päevast. Räägime sellest teemast mõnes mõttes kantuna suhkrumaksuteemalisest arutelust siin Sirje Tõite välja, aga ETV saates foorum nädal aega tagasi seda, et probleem võib-olla on ka meil tihtipeale sellega, et inimesed ei ei loe pakendit või ei, ei oska täpselt kõike välja lugeda toiduainete pakenditelt. Ja mõtlesingi rääkida sellest, et kui arusaadav üleüldse on see, mis on toiduainete pakenditel kirjas ja ka on tehtud üks uuring siin mõned aastad tagasi, kus tuleb välja, et, et ega inimesed tegelikult väga hästi ei oska lugeda toiduainete pakendid, aga milles need probleemid ja kitsaskohad üldse siis ennekõike seisnevad? Maaeluministeeriumist Külli Johanson. 2014. aastal viisime tõesti läbi tarbijauuringu Eesti elanike hulgas ja, ja meid huvitas, palju, palju üldse tuntakse huvi toidu märgistuse vastu. Millise teabe vastu tunnevad Eesti inimesed huvi ja, ja noh, ka seda, et mida, mida võiks muuta, või selles mõttes, mis on inimeste arvamused üldse üldiselt, et me saaksime neid ka arvestada hiljem Eesti seisukohtade kujundamisel, näiteks kui kui on vaja õigusakte muuta või või ka ja et tulevikus siis on näha, et kus aga tarbijauuringus üldiselt oli, et alati või sageli loeb 44 protsenti elanikest toidu toidupakendil esitatud märgistust allapoole. Ja, ja kõige enam otsitakse ikkagi säilimisaega päritolumaad koostisosade loetelu, lisaaineid, valmistaja kohta teavet. Kaubamärk oli huvitav, huvitav, huvitav ka infotarbija jaoks. Aga seitsmendal kohal oli alles toitumisalane teave 29 protsenti elanikest otsid märgistusel toitumisalast teavet ja siin võib veel juurde lisada, et naisterahvad otsivad seda teavet rohkem. Aga 40 protsenti mehi vastas, et nad ei ole huvitatud toitumisalasest teabest. Ehk siis inimesi väga palju ei huvita see, kui palju suhkrut, rasvu või soola ühes toiduaines siis parasjagu sisaldub. Jah, võib võib öelda, et, et on elanikkonna gruppe, keda see huvitab ja on teised inimesed, keda, keda see ei huvita. Ja siinkohal. Võiks see, mis on praegu nagu hetkel meie jaoks oluline, et seda olukorda kõike parandada, et inimeste huviga et neil oleks võimalik see teave leida, siis järgmisel nädalal, 13.-st detsembrist muutub kohustuslikuks toitumisalane teave ehk siis märgistusel. Kõikide toidupakendite märgistusel on üksikud erandid, aga üldjuhul enamike toidupakendite märgistusele on alates 13.-st detsembrist energiasisaldus ja rasvade küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soolakogus esitatud. Sirje Potis, te olete ka uurinud sedasama pakendite teemat tööstuste poole pealt. Jah, eks ikka olen uurinud ja, ja tuleme selle juurde tagasi, et see uuring ongi aastast 2014, et meil oleks vaja kindlasti uuemat uuringut ja võib-olla järgmine aasta oleks võib-olla juba juba mõistlik seda ka teha, sellepärast et meil ei ole tõepoolest ennem olnud pakendit mitte peal kunagi nii palju just nimelt sellist olulist infot, mis on inimese tervisele kõige olulisem, mida nad vaatavad, sellised toitumisalase infona, sellised grupid, et viimane tärmin nagu nagu Külli ütles, on 13 detsember 2016, see tähendab, et mõne päeva pärast ja mida on välja toodud, ongi see et inimesed tegelikult kas mingil põhjusel ei taha, ei pea seda oluliseks seda infot vaadata, et see on selles mõttes hästi kurb, et tegelikult ei ole väga keeruline, ma võtsin täna ühe ühe leivapakendiga kaasa, et võib-olla natukene rääkida ja näidata. Ja, ja seda infot on võimalik päris kiiresti kätte saada ikoonidega ja ma jään endiselt enda juurde, et et Eesti ei vaja toidumaks, vaid Eesti vajab Tarbijate harimist. Et see on töö, mis on riigi poolt sõna otseses mõttes aastaid tegemata. Ja selles osas me oleme küll ühte meelt, et me oleme nõus appi tulema, seda teavitustööd tegema ja ma väga loodan, et Külli ja Tagli toetavad mind, et see on hästi oluline. See ei puuduta mitte ainult märgistuse teemat, vaid see puudutab tegelikult kogu tasakaalustatud toitumise rääkimisest. Et seda on tehtud vähe. Meil on selleks olemas suurepärased, et inimesed suurepärases tervise arengu instituudis näiteks ja, ja teha seda tõesti läbi professionaalsete toitumisteadlaste, et see peaks olema meie kõigi huvi. Aga praegu ma näen küll tendentsi, et me kahjuks läheme nagu poliitilist populismi teed ja ma ei häbene seda kindlasti mitte välja öelda. Aga toitumisekspert Tagli Pitsi tervise arengu instituudist. Kui selge ja arusaadav, tundub, kui nüüd niimoodi tarbija poole pealt püüda, vaadata see, see toitumisalane teave meie tootjate pakenditelt. Senikaua, kuni ta nüüd siis tuleb siia pakendi peal, et praegu oli ju veel ka pakendeid, kus seda ei olnud siis ta kindlasti on selge ja arusaadav, nüüd iseasi on see, kas tarbija tõepoolest oskab seda lugeda, et ja mida sealt lugeda, ehk et valdav osa inimesi ikkagi seda pakendit, kui ta üldse seal toitumisalast infot vaatama, siis kindlasti ta vaatab energiasisaldust, sest et ta teab enam-vähem umbes kui palju ta peaks päevas energiat saama. Ja noh, siis ta võib olla arvuta kokku, et näiteks kas ma siis, kui, kui suur osa nüüd sellest leivaviilud või, või saiakesest siin saan. Ja mõned inimesed kindlasti vaatavad valkude sisaldust, kelle huviks ongi saada rohkem valku. Ja mõned inimesed, kes siis rasvu kardavad, vaatavad rasvade sisaldust. Ja tegelikult võiks öelda, et võib-olla need kolm on sellised, mida tasuks pole üldse kõige vähem vaadata ehk ette, pigem tasuks sealt vaadata küllastunud rasvhappeid, suhkruid ja soola. Et need kolm märksõna on need asjad, millega me kipume üldiselt üle nii-öelda söömav üle saama neid. Ja pigem peaks hakkama inimesed vaatama neid võrdlema erinevaid tooteid, täide tootegruppe ja vaatama, kust nad siis saaksid, neid, võib olla võimalikult vähem. Missugused need nõuded praegu on siis, et, et me oleme tegelikult juba harjunud üsna üsna ammu sellega, et 100 grammi kohta on välja toodud see, kui palju on seal siis energiat, kui palju on seal rasvu, süsivesikuid, valke, suhkrut ja, ja siis anname, näinud nüüd ka seda uuemat informatsiooni, kus on siis portsjoni kohta märgitud ja toodud ka protsent välja, et kui palju see siis sellisest soovitatavast päevasest energiasisaldusest või ühe või teise toitainekogusest moodustab. Aga mis seal siis nagu peab olema, kindlasti? See on jah, õige, et peab olema 100 grammi kohta teave ja 100 grammi või 100 milliliitri kohta. Teave on vajalik sellepärast et siis saad tooteid omavahel võrrelda. Et portsjonid on paraku erineva suurusega ja portsjonid, et info on vabatahtlik, infovalmistaja võib selle teabe veel lisaks juurde panna. Kui nüüd see 100 grammi info kohustuslik info, siis lisaks on meil olemas võrdluskogused ja määruses on. On võrdluskoguseks. Võrdluskogus arvestatud 200 kilokalori kohta ehk 2000 vabandust 2000 kilokalori kohta, see on keskmise naise võrdluskogus siis võetud ja siis protsent võrdluskogusest iga siis energia puhul rasvade puhul protsent sellest võrdluskogusest, et palju siis päevase toiduratsiooni taustal see konkreetne toode annab siis energiat, rasva ja nii edasi. See on nüüd vabatahtlik lisateave. Mina sooviks täiendada seda, et see on nii-öelda Euroopa liidus ühtsed normatiivid, milles siis see võrdluskogused lähtuvad ja igal maal on oma riiklikud toitumissoovitused ja need ei pruugi alati kõikide toitainete osas siis kattuda. Et kõige parem näide siia juurde on D-vitamiin, mille soovituslikuks koguseks siis Euroopa Liidu normatiivide järgi on viis mikrogrammi päevas, aga Eesti toitumissoovitustes ja Põhjamaades ka on ta tegelikult 10 ning siis eakamatele isegi 20 mikrogrammi päevas. Ja see omakorda siis tähendab nüüd seda, et kui pakendi peale on siis märgitud, et näiteks see portsjon annab teile võib-olla 50 protsenti päevasest C-vitamiini vajadusest siis Eesti soovituste järgi oleks ta tegelikult ainult pool sellest. Jah, ma ma teeks ettepaneku, et võtaks kohe siit ühe praktilise näite, mille ma kaasa võtsin, et tõepoolest kõik see, mida kas siis Euroopa Liidu ametnikud või Eesti ametnikud välja mõtlevad, kokku lepivad, kõik, selle peavad siis toidutööstused ellu viima ja, ja ma Tagile kohe ütlen seda, et kõikide suuremate, et toidutootjat pakenditel on toitumisalane teave küll juba peaaegu kaks aastat peal, nii et, et me räägime ikkagi praegu tulevad järgi ka väiketootjad, et et selles osas vaadake, suurematel on ammu olemas, et võtame selle leiva näite, mis on tõesti kenasti kõik tagakülje peal kirjas, et 100 grammi toodet, mida ta siis sisaldab ja sisaldab keskmiselt energiasisaldus välja toodud rasvad, milles disküllastunud rasvhapped eraldi välja toodud mustvalgel. Ja praegu on ka see, et, et tõepoolest pakendi märgistus on ka ka selgemini nähtavat, seesama, et sul peab olema kontrastne tagapõhi isegi kirja suurus ju on määratletud, et selles mõttes on, need on edasiminekud olnud igal juhul positiivselt, et selles suhtes tasub nagu võib-olla kes ei ole tükk aega vaadanud, tasub igal juhul vaadata. Läheme edasi süsivesikud milles suhkrut eraldi välja toodud ja jumala eest inimesed, et ei arvaks, et süsivesikud kõik ongi suhkrut ja vastupidi ei ole, ei ole ja, ja nõia nõiajaht suhkrule tähendab täna seda, et me räägime suhkru ületarbimisest. Me ei räägi sellest enam üldse, et tegelikult meie organism suhkrut ka vajab. Kiudained välja toodud valgud ja tõesti sool, nii. Ja veel on siin taga selline rida, mis ütleb ja väga paljudel mitte kõigil, aga väga väga paljudel vabatahtlikuna. Et üks portsjon näiteks antud leiva puhul see on siis täistera rukki-rukkileib üks portsjon on 32 grammi ja, ja selles on siis energiasisaldus päevasest energiavajadusest välja toodud kõik needsamad kõik needsamad ikoonid ja pärast veel ikoonidega pandud, et te näete kohe võtate ühe portsu seda leiba, et palju sa saad siis energiat, palju sa saad rasva, palju sa saad suhkrut, soola, kõike kõiki neid samu ikoonidega veel toetatud, et tegelikult tõsiselt, palun vaadake, et see info ei ole väga raskesti kättesaadav. Ma võib-olla tahtsin siin nüüd vahele veel täpsustada, et ta oli juba jutt nendest süsivesikutest ja suhkrutest, et lihtsalt inimestele taas kord meelde tuletada, mis nende vahe siis on. Süsivesikute alla kuuluvad siis ühelt poolt suhkrud teiselt poolt kiudained ja kolmandaks tärklis ehk et valdava osa oma energia sealt süsivesikutest me saamegi hoopis tärklist tärklist ja kindlasti me ei saa ilma süsivesikute hakkama, et võib-olla, kui me neid nii-öelda muid suhkruid veel kuidagi organism suudab kuidagi asendada kiudained, on üks oluline asi asi, ilma milleta kindlasti organismi, aga ma ei saa. Ja omakorda, mis puudutab seda rida suhkrut, et see ei ole nüüd need nii-öelda lisatavad suhkrud ehk et lisatavate suhkrute tarbimist tõepoolest peaks piirama, et soovitus on hoida teda siis kuskil 10 protsenti energiast või isegi veelgi vähem. Aga suhkrute nimetus seal hõlmab siis absoluutselt kõiki tootes sisalduvaid suhkruid. Ja võib-olla kõige parem näide ongi Ta moos ehk et moosis on sees marjadest või puuviljadest tulenevad Sahharov fruktoos glükoos ja siis on sinna lisatud suhkrut, et üldjuhul on ta siis kassaäärsel puhta nii-öelda valge Sahha rosina või mõningatel juhtudel ka mingite siirupit täna ehk et moos sisaldab nii-öelda looduslikke suhkruid kui ka siis lisatud suhkruid. Kui võtaksime lihtsalt puhta õuna, et siis seal on ka suhkrut sees, aga need on siis puhtalt seal Õunas eksisteerivat suhkrut. Et see on nüüd küll, et kuidas siis aru saada, kas tootesse on suhkrut lisatud või ei ole, või on need siis ainult looduslikud suhkrud, et selleks on vaja lugeda seda toidu koostisosa ja seal siis mida kõrgemal vees pool kohal on suhkur, seda suurem on selle suhkrukogus, mis sinna tootesse on lisatud, tuleb juurde. Ja vahel annab ka siis selliseid väikseid võrdlusi teha, et kui te võtate võib-olla nii-öelda kätte kaks asja, võtate maitsestamata jogurti ja võtad mõne maitsestatud jogurti ja sealt pealt vaadata, kui palju on ühes suhkrud ja kui palju on teises suhkruid siis maitsestamata jogurti suhkrud ongi looduslik laktoos ja kõik, mis on siis üle selle koguse, selles teises tootes on valdavalt lisatud mõningatel natukene võib tulla see ka mõnest marjalisandist veel juurde ka veel looduslike, aga üldiselt siis enam-vähem see vahe, mis tuleb, on siis see, kui palju tootesse on lisatud juurde. Ma veel täiendaksin, et lisaks tagi seletas väga hästi suhkrute teema lahti mina lisaks soolade kohta, et märgistusel esitatud sool arutatakse naatriumi põhjal mis tähendab seda, et, et kui märgistusel soolagramme, siis see ei ole ainult lisatud soola kogus Vaide soola kogus moodustub omakorda E-ainetest ehk lisaainetest tulenevast naatriumist ja, ja siis looduslikult näiteks liha sisaldab teatud hulk naatriumi ja selle naatrium naatrium korrutatakse koefitsiendi kahe koma viiega ja saadakse soola kogus. Et lisatud sool ja, ja juba tootes sisalduv sool nii-öelda naatriumi põhjal arvutatav suur kõik see liidetakse. Ja, ja selle tõttu on toitumisalases teabes soola kogus võib-olla mõnevõrra kõrgem, kui see vanasti meil oli koostises koostises, me varem näitasime soola kogust protsentides just lisatava soola kogust, aga nüüd kuna arvutatakse naatriumi põhjal, siis kogu see on natuke suurem. Ma tahtsin siinkohal veel tuua välja ka selle küsimuse, et, et kuivõrd arusaadav üldse see kilokalorite ja ja nende grammide süsteem inimeste jaoks on, no ma toon võrdluseks, et näiteks on töötanud välja ka üks selline valgusfoorimudel, kus on siis värvidega püütud neid protsente, et illustreerida näiteks, kui kui rasvasisaldus on vähem kui kolm protsenti, siis on seal roheline värv ja kui seal on kolm kuni 17 protsenti rasvasisaldus, siis on seal kollane värv ja kui on üle 17,5 grammi 100 100 grammi kohta rasva, et siis on seal punane värv juures. Et kas, kas see võiks kuidagimoodi teha inimeste jaoks lihtsamaks ja selgemaks seda, seda olukorda? Tahaks kohe kommenteerida siia, et võtame õlipudeli, siis ma loodan, et see näide käis mingi konkreetse tootegrupi kohta, et seda ei saa teha kindlasti üldiselt vaid kui üldse sellist märgistusteemi mõned maad on kasutanud, siis see käib tootegrupid. Sest õli teatavasti on enam-vähem nii-öelda 99 või veelgi rohkem protsenti rasva, et sellisel juhul kõik õlid kannaksid punast täppi, aga seda nad kindlasti ei ole. Ja noh, minu enda seisukoht on, et mina ühtegi toodet täpitama ei hakkaks, sellepärast ükski toode ei ole nii-öelda tervislik või ebatervislik, vaid kõik sõltub sellest, kui suurtes kogustes teda süüa võib anda. Üldised juhendid? Tõepoolest, et kui me võtame selle tootegrupi, siis lähtuge nendest nendest nendest näitajatest ja mis on siis allapoole või ülespoole, et need on siis rohkem soovitatavad või vähem soovitatavad. Aga kui me hakkame poodidesse punaseid täppe kuskile peale jagama, et see kindlasti ei ole õige lahendus? Noh, mina omalt poolt võin päris palju infot jagada selle kohta, mis erinevate märgistussüsteemidega siis on toimunud ja ma tulen kõigepealt selle selle juurde tagasi, et miks sellised märgistussüsteemid on üldse välja mõeldud. Näiteks lukuauk näiteks valgusvoor lukuauk üle ka juba 25 aastat tagasi Rootsist alguse saanud valgusfoori on kasutanud näiteks eriti hea näide on siis ühendkuningriigid. Et tõepoolest, seal on pakendite peale pandud absoluutselt kõik kohustuslik märgistus, loomulikult aga kõik võimalik, vabatahtlik märgistus seal on täpitatud, on pandud punaseid, rohelisi, kollaseid, Pepe ja rasvumine ja ülekaalulisus. Vuhinal tõuseb, et kui see oleks nagu mingi väga hea ja ime, siis ma arvan, et seda imet oleks kõik juba kasutanud, et ma väga nõustun Tagliga, kui minu meelest Tagli on just Tagli Pitsi on olnud ka üks inimestest, kes on öelnud, et ei ole häid ega halbu toiduaineid, on valed toitumisharjumused ja Ühendriikide valgusvoor. Tõepoolest, mis selle lisanagu selline või kõrvalmõju oli, oligi see, et kui üks toode saab mingil põhjusel näiteks saab väga palju, ma ei tea, punaseid, teine saab võib-olla päris palju kollaseid ja, ja kolmas, siis saab väga palju rohelisi siis, mida välja on toonud ka toitumisteadlased juba ühendkuningriikides endast on siis see, et see annab vale signaali tegelikult tarbijale sama moodi, et ta nagu kergendab hetkeks, aga tegelikult, kui seda hakata järgimas, annab vale signaali ja hakataksegi liialdama nende toiduainetega mis ei pruugi jällegi tervisliku ja tasakaalustatud toitumise koha pealt olla kõige parem, ehk et seesama, et näiteks otsitakse rohelisi täppe. Aga tegelikult organism vajab meil teatud koguses rasva, rasvahullus Eestis on õnneks mööda läinud. Me vist mäletame seda. Võtame ilmselt ka seda, kuidas margariini hakati ühel hetkel kiitma ja, ja, ja võid maha tegema, siis leiti inimesed, kes südantlõhestavalt toodi välja uuringuid, kuidas, kuidas Margariinid on meile väga head ja, ja, või oma küllastunud rasvade sisalduse poolest ei ole mitte kõige parem. Ka Eestis leiti need teadlased, kes siis kes siis rääkisid vastu natukene läks mööda rasvaollus läks mööda, taas on või au sees, aga, aga ikkagi, et see liialdamise moment, teine, mida on kasutatud, on näiteks Luko. Et seal on täpselt samamoodi toiduainetele seatakse kriteeriumid, on see siis noh, võtame hästi, lihtsalt on see siis rasvasisaldus, soolasisaldus, seal on väga kindlad kriteeriumid välja töötatud millest lähtuvalt siis, kui see toode, mis peaks läbi minema sealt sellisest rohelisest lukuaugust. Kui see toode vastab nendele kriteeriumitele, siis on õigus seda toidumärki ehkki kasutada. Ja, ja ma olen tõepoolest teinud ära ka selle kodutöö, et uurinud, kui populaarsed need on ja üks raudne reegel, mis kehtib kõikide märgiste puhul ja ka toitumisalase teabe puhul, et kõigepealt ikka ma rõhun rõhunika toitumisalase teabe peale, et õpime ja õpetame seda lugema, et Tagli väga kenasti rääkis täna lahti teatud asjad. Külli rääkis soola arvutamise lahti, et inimesed ei tea seda. Aga teiste toidumärgiste puhul on, on tõepoolest olnud see. Need ei ole olnud nii populaarsed, kui me tahaksime. Ja need ei ole nagu edu toonud, et, et see on kahjuks tõsiasi. Teeme siinkohal väikese pausi, anname pärast muusikapalaga kuulajatele sõna, tahame siis teada seda. Kuidas teie suhtute sellesse toidupakendit infos, toitumisalases teabes, kas on arusaadav, mida teie pakenditelt ennekõike loete? Kuus üks, üks 40 40 on meie telefon ja stuudios on meil vestlusringis siis Sirje Potis, Toiduliidu juhataja, maaeluministeeriumis toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toitumisekspert Tagli Pitsi tervise arengu instituudist. Räägime toidupakenditest, pakendi infomõistmisest ja meil on vestlusringis tervise arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Sirje Potissepp, toiduliidust ja maaeluministeeriumist Külli Johanson. Ja kuus, üks üks 40 40 on meie telefon, tahame siis ka inimeste käest kuulda, mida teie pakenditelt tahate, et lugeda, kas info on arusaadav ja Riho Kloogarannast on meie esimene helistaja, kuuleme teid. Tere, tervist. See kõik on väga tore, et on süsivesikud, valgud, rasvad, nende sisaldus, nende portsud, kui palju päevas võiks süüa, et see on paljudele inimestele ikkagi kõrvade vahel kinni, kas ta oskab seda lugeda või mitte. Aga näiteks minu jaoks on kõige olulisem probleem. Toiduainete puhul on 621 ehk maitsetugevdaja naatrium glutomaat naatriumvesinik lutama mis tekitab minul päris tugevaid selliseid tervisehäireid. Näiteks kui mina olen söönud mingisugust asja, mis sisaldab palju seda ainet tihtipeale ka teadmatult, näiteks kas kuskil sööklast või isegi restoranist saanud saanud seda süüa, siis pärast urgu. Kurk kuivab. Peab janu, ma käin öö läbi, käin joomas peale selle muidugi on suurenenud uriini urineerimise vajadus, et tegelikult näiteks see aine nüüd viimastel viimasel ajal ma olen kohanud ka pakenditel, kus on näiteks, et et ei ole ka ei ole 600 kahtekümmend ühte sees. Aga kui meie siin räägime ka, et meie valitsus peaks rohkem rohkem, suuname kõike tegema. No inimesed ise, kui ei oska lugeda, ei taha lugeda, olgu sellega kuidas on, aga minu meelest osa asju tuleks lausa ära keelata. Ja näiteks seesama E, 621 või igasugused kunstlikud magusained asparagaamid ja mis nad kõik on, neid tuleks lausa meie valitsuse poolt nii-öelda ära keelata. Nii aitäh helistamast, anname teistele inimestele ka võimaluse helistada. Aitäh. Aitäh teile. Ja Sirje kommenteerite. Minu kommentaar on väga ühene, et pole on kaks kõige enam uuritud lisaainet seal Nato kütomaati aspartaami. Ja mõlemate ainete puhul ei ole teadlased leidnud vajadust neid aineid kuidagigi ära keelata, vaid tõepoolest sisaldust ja nende kasutamist on reglementeeritud, aga mitte mingit põhjust ei ole ära keelata kui kell, kui keegi teab, et tal on sarnased sümptomid, nagu just helistaja rääkis, siis tõepoolest proovige sellest hoiduda. Aga ära keelata valitsusel lisaaineid, mida on teadlased mitme kümnete aastate jooksul uurinud, turule toonud ja loa andnud, neid kasutada teeainete saamiseks on väga pikk protseduur, siis kui, kui see ükskord nii läheb, siis on, loomulikult me ei kasuta, aga väga palju toiduained on juba ka ilma nende lisaainet. Küll on sul, ma lisaksin veel, et, et võib-olla inimesed ei tea, et ka toitlustuses näiteks, kui te sööte väljas sööklas restoranis, kus iganes te võite alati teenindajalt küsida, ega sinna ei ole seda teist kolmandat komponenti lisatud, et allergeenide info neil kohe-kohe alati kättesaadav, aga kas või need e-ained ka nende kohta võib alati küsida. Meeta Valgamaalt on järgmine helistaja, Hallo, kuuleme teid? Ma tahaksin rääkida piimast. Te räägite piima pakendil, et seal ei ole midagi peal ja kõik on naturaalne, aga tegelikult ju ei ole. Sellepärast et kuidas te seletate seda, et üks noh, ütleme nii, rõõsk, piim säilib 10 päeva. Ma saan aru, kui keefir ja PET ja hapet tooted säilivad pikka aega, aga see on igale ühele selge, kes vähegi teab midagi piimatootmisest ja põllumajandusest. Et see piim säilib 10 päeva ja ta ei ole steriliseeritud. Siis sinna midagi lisatud, aga sinna pakendile seda märgitud ei ole. Aitäh helistamast. Tahan veel jogurtit. Eelmine helistaja rääkis samuti allergiast ja kõigest ja seda on nii lastel kui täiskasvanutel väga palju ja mina isiklikult ei saa juua jogurtit kuna ka sinna on lisatud midagi niisugust ainet, mis tekitab minul allergiat. Jah, aitäh helistamast ja laseme vastata ka meie saateaeg on väga piiratud, ehk siis kas on võimalik see, et pakendil pole kirjas, kui midagi on lisatud? Ei, kindlasti mitte. Mis puudutab piima, siis piim on tõepoolest pastöriseeritud ja see annab piimale säilivusaja ja pastöriseeritud piim ka väga nagu 10 päeva ikkagi sai. Ei säili, aga et oleks sinna lisatud mingeid lisaaineid, see on täiesti välistatud. Kui seda on tehtud, siis see märgitakse ka pakendile. Ja veel võib-olla siia juurde üks müüte. Väga tihti küsitakse, et miks poepiim ei lähe niimoodi hapuks nagu, nagu vanasti või nagu kodupiim, et ta ei saagi minna, sellepärast et bakteriaalne mikro mikrofloora on hoopis teistsugune. Mis puudutab jogurtiküsimusse, siis seda ma ei oska kommenteerida. Kui proua tunneb, et ta ei saa ühte või teist toiduainet tõesti mingil põhjusel süüa siis leidke palun asendustoode, et meil on piimatoodete valik, on poes tõepoolest Eestis väga lai ja mitmekesine. Numbri kuus, üks üks, 40 40 on valinud Lennart laagrist, Hallo, kuuleme teid? Ja kuna lambale arvestan, siis jooksin kohe poodi ja ostma hästi suurelt oli kirjutatud lambalihapelmeenid ja sõin ära põld-lambalihamaitsetki lõpuks luubiga vete poole trükikirja soolus oli tavalehe peal, oli kirjas, et lambaliha 15 protsenti. Jah, on küll vale jah, aga kuidas, kuidas on nõuded siis mida tohib kirjutada ja kuidas peab kirjutama, kui, kui selline olukord on siis maaeluministeeriumist Külli Johanson. Antud juhul tegelikult kuna ta rõhutas lambalihasel nimetuses tootja rõhutas lambaliha, siis pidigi olema lambaliha protsent, et ja ta ju ometi sisaldas lambaliha, mitte kuskil ei ole sätestatud, kui palju see toode peab sisaldama lambaliha ja toidu koostises on koostisosad. Nende sisalduse alanevas järjekorras, esikohal on koostisosa, mida, mida toit kõige enam sisaldab, nii et alati lugege toidu koostisosa. Need nimetused. Jah, nimetused on nagu turunduslikel eesmärgil. Peab tunnistama tõesti, et nad on eksitavad, aga, aga koostisosade loetelu peab ka alati lugema, et, et, et ennast kaitsta. Et eks see üks paras trikitamine muidugi tundub jah. Rein, Tallinnast on meie viimane helistaja. Hallo, kuuleme teid? Tere päevast, tervist, minul on üks suur, et vot need eestikeelsed kirjad, mis seal peal on, kas nendel ei saa tehta mingid standardid, et inimene kombrillides saab nüüd lugeda mitte läbi luubi isegi siis ka ei saa? Kas on olemas selline või ei ole? Aitäh. Aitäh helistamast on olemas nõue, mida kasutatakse. Kirja suuruse nõue on 1,2 millimeetrite määruses ja, ja lisaks peab olema see kiri kontrastne tausta suhtes aeg-ajalt jah, eksitakse selle nõude vastu, aga, aga nõue on olemas. Isenesest. Võtame mõned kommentaarid ka meie kodulehelt veel, neid on päris palju ja ma siin kõiki ilmselt ei jõua ette lugeda. Aga, aga see on, rain kirjutab, et tema arvates kõige olulisem on see, et pakendil oleks märge. Kui toode sisaldab mittelooduslikke komponente siis Tiiu ütleb meile seda, et pakendil võib olla ükskõik mis kirjas, aga seda ei näe ilma prillideta ega prillidega. Kõik tuleb kõik luubiga poodi. Siis on jutuga jogurtitest, et jogurtit info võiks olla topsil, mitte kaane servas niinimetatud keevituse kohal, millelt ei ole võimalik seda vajalikku infot välja lugeda. Ja müsli batoonidele kleebitakse kenasti eestikeelsed sildid, kust kahjuks ei ole võimalik alati kõik infot välja lugeda. Originaalpakendil on enamasti kogu info kenasti tabelina olemas, nii et need on siin ka mõned asjad, mis kuulajad on välja toonud. On Toomas kirjutanud ja küsinud, kuidas on võimalik, et kaubandusketid ei pea omanimeliste toodetel märkima tootjat, see käib nüüd nende kõiksuguste Rimide ja ja, ja ka prismas müüakse ju selliseid tooteid. Et mis puudutab nüüd seda kirja suurust, et ma ei tea, kas, kas siis tootjad ei järgi seda või see või see 1,2 millimeetrit on ikkagi ka liiga väike. Mina tean, tooted järgivad ja kui ei järgita, siis vett, vett ja toiduamet teeb järelevalvet, et selles osas ma ei tea, et see oleks. Mis puutub nüüd seda müüa, müüa nime ehk Rimi, Rimi omamärgi tooted, siis tõesti, määruse kohaselt on, on võimalik panna ainult müüja andmed ja valmistaja andmeid ei, ei pea panema. Eesmärk on, et tarbijal oleks kontakt, kuhu pöörduda, kui, kui ta selle tootega ei ole rahul. Mina annaksin omalt poolt tarbijatele väga kiire soovituse, kuidas omamärgi toodete puhul on siiski võimalik piima, liha ja, ja muna ja munatoodete puhul teada saada, kus konkreetne toode on tehtud. See ei ole tarbija info, see on järelevalve, info, aga vaadake, toote pakendi peal on ovaal. Ja kui te seal ovaali peal näete tähistee, siis võite kindel olla, et vähemasti see omamärgitoode on Eestis toodetud. Et nii lihtne see ongi, aga see on tõesti ainult piimatoodete puhul, lihatoodete puhul muna ja munatoodete puhul. Meie saateaeg selle teema käsitlemiseks saab, saab ümber, ma tänan teid siia stuudiosse tulemast ja ma loodan, et see et see info pakenditel muutub siis selgemaks, et ka tootjad ilmselt võtavad arvesse tagasisidet, ma igati loodan seda. Absoluutselt kindlasti võtame arvesse ja see, mis juba täna välja toodi, oli kõik väga hea. Minu soovitus on inimesed, palun vaadake, pakendite peal on väga palju infot, see on teie jaoks välja toodud ja endiselt, vaatan üle laua riigi riigi esindajate poole ja ütlen, et me peame tegelema teavitustööga ja ma olen selles osas nõus kindlasti ka ise õlg õlga alla panema, nagu me seda aastaid oleme teinud. Aitäh tulemast saatesse Toiduliidu juhataja Sirje Potissepp. Aitäh maaeluministeeriumis. Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja tervise arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. Nüüd siis need teemad, mis on ERR-i teadusportaalis novaator ja Marju Himma-Kadakas toimetajana meil stuudios. Tervist. Tere hommikust. Räägime sellest, et Eesti on maailmas esikohal, paraku Berinataalse insuldijuhtumite poolest rahvaarvu kohta, ehk siis Eestis sünnib igal aastal kolm-neli last, kes saavad insuldi enne sündi või siis vahetult pärast siia ilma tulekut ja uuritud nüüd selle põhjuseid. Jah, on uuritud põhiselt natukene Kaagamise, Berinataalne võib inimestes tekitada küsimustes, mis, mis see on, et see on siis see näiteks insult toimunud siis kas raseduse ajal või, või sünnihetkel või vahetult pärast sündi ja sellele kolmele kuni neljale vastsündinuna tuleb veel lisada, et mõni neist siis testib, pannakse diagnoos kuni seitsmele väikelapsele. Arvestades meie rahvaarvu, siis Eestis on, on seda väikelaste insulti kõige rohkem. Ehk et tekib küsimus, et kui insult on selline elustiili haigus, täiskasvanutel olid küll tingitud ebatervislikest eluviisidest suitsetamisest ja muust, siis tekib küsimus, et eks ju, miks see, miks see väikelastel või testi nagu sündimata või vastsündinutel tekib? Lihtne vastus on, ma ei tea seda põhjust ja see ongi see põhjus, miks teadlased seda uurivad. Üks põhjus võib olla geneetiline. Ja, ja teine põhjus võib olla ka ikkagi seesama ema elustiil, suitsetamine raseduse ajal ja muud ebatervislikud eluviisid. Aga nagu ma ütlesin, et siis teadlased uurivad edasi, et neid põhjusi ikkagi leida. Aga aga selle kõige nagu üsna masendava loo juures on, on hea teada näiteks ka seda et seda insulti siis väikelastel tõesti diagnoositakse üha varem ja see on sellepärast oluline, et kui laps saab õigel ajal taastusravi, siis tal hiljem elus ikkagi. Tal on võimalik sellest peaaegu täielikult taastuda. Kuna laste aju on väga plastiline, siis veresoone lõhkemine seal ajus ei pruugi üldse nii drastiline olla. Näiteks kui täiskasvanul. Aga miks, miks Eesti on siin maa maailmas nagu esikohal, miks Eestis on, on seda erinevate aalset insulti rohkem, kas kas seda võime aimata? No siin tuleb, eks ju, arvestada, tegemist on suhtarvuga rahvaarvule. Aga miks ta nii on, seda ei ole teada. Üks põhjus siin võib-olla ka muidugi seesama diagnoosimine, et sellel veel sündimata lapsel diagnoosida insulti. Võib-olla me oleme lihtsalt sellest täpsemad ja meie meditsiin on selle võrra tõhusam. Võib-olla see on see põhjus. Aga siis teine teema, uus gripivaktsiin. Just Hiina teadlased on proovinud siis teha uut tüüpi gripivaktsiin ja kui me tavaliselt teame tavalised gripivaktsiinid sisaldavad hoopis surmatud viiruseosakesi ja need jäävad meie organismi siis Hiina teadlased on pannud selle viiruse elama rakkude sisse ja nende rakkudega viiakse kehasse. Aga mis on, selle eelis on nimelt see, et need gripiviirused, mis seal siis selles rakus, mis meil viiakse, kasutavad ühte elus püsimiseks ühte ebaloomulikku aminohapet. Ja kui see rakk nüüd, millega ta meie kehasse viidi, ära sureb, siis sureb ka see gripiviirus meie kehas äkitsi viiruse jää meelekehasse küll, aga sellisel meetodil tekib täpselt samasugune immuunsüsteemi vastus, tekivad antikehad ja Me oleme immuunsed selle haiguse suhtes. Ja see on väga tõhus, vähemalt praegused katsed on näidanud. Mis see muudatus on, see, et ei viida kehasse surmatut viiruseosakesi, vaid elavat viirust teiste rakkudega, aga kui see rakk sureb, siis sureb ka viirus, see on oluline teadmine ehk et see on tõhusam vaktsineerimise viis, selles mõttes tõhusam ja ohutum inimesele tervikuna. Need katsed nüüd tuleb muidugi öelda, on tehtud hiirte merisigade suhkrute peal ja, ja selleks, et hakata kunagi sellest välja mõtlema, kas siis inimestele tehtavad vaktsiini selle jaoks on vaja siis teha katsed esialgu veel ahvide peale ja siis nii edasi. Aga see on selles mõttes üks hea näide, kuidas selline sünteetiline bioloogia aitab meil nende DNAd häkkides luua poolsünteetilise eluvorme, mis meil jällegi aitavad edasi ja me nagu me teame, et mida rohkem meist on vaktsineerituid, seda vähem levib ka haigus, levib gripp näiteks vähem. Ehk et mida ohutum on see vaktsiin, seda, seda parem, et me oleme vastupidamises erinevatele haigustele. Selle gripivaktsiini puhul, mida praegu tavaliselt tehakse, on ju see võimalus ka, et inimesel tekib mingi palavik ja, ja ta nagunii-öelda kergelt haigestub. Aga, aga siis uus vaktsiin võiks, võiks nagu arvata, et see siis peaks seda vähendama, seda kõrvalefekti kõrvaltoimet. Selles osas ma ei oska nüüd täpselt öelda, sest tulevad need katsed on tõesti hiirte merisigade peal, kuidas nad inimeste peale, et võimalik, et tal ikkagi on ka see kõrvalefekt, aga oluline on see, et see viirus ei jää meie kehasse. Ja selleks, et vaktsiin tegelikult jõuaks tootmisesse selleks siis tõesti tuleb läbida teatud hulk katseid, nii et me räägime siin võib-olla jällegi mingisugusest aastatepikkusest perioodist. Jah, aga alati tuleb selle juures mõelda, et mida pikem on see katseperiood, seda ohutum on tõeliselt. Tänan. Nii tänaseks huvitav saade lõpeb ja aitäh Marju Himma-Kadakas vahendamast. Neid teemasid ERRi teadusportaalist novaator novaator punkt ERE võib siis lugeda lähemalt ja, ja ka teisi teaduse ja terviseteemasid. Ja siinkohal tuletan ka meelde, et vikerraadiosaateid on võimalik ära kuulata meie veebist ja võib laadida telefoniga vikerraadio äpi seal olemas nii Aifownile kui ka androidi baasil tehtud telefonidele. Kas see on väga hea võimalus, et meie saateid järelkuulata laadida alla ja kas või kuulata kaks korda kiiremini sellepärast et võivad olla pikad saated, tunni ased ja, ja miks mitte, see saad järelkuulata ka poole tunni jooksul? Mina, Meelis Süld, tänan kõiki kuulamast ja kaasa mõtlemast ja soovin teile kaunist päeva jätku.